2-18-18833/19 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2019, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-18833 Tsiviilasi A.A hagi J.A vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.A (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja T.A (isikukood xxx) Kostja J.A (isikukood xxx) RESOLUTSIOON 1. Kinnitada A.A ja J.A vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostja, J.A, maksab hageja seaduslikule esindajale hageja ülalpidamiseks, alates 1. jaanuarist 2019 elatist 270 eurot kuus (elatise suurus muutub koos igakordse elatise miinimummäära muutumisega). 1.2. Kostja, J.A, maksab elatise hiljemalt iga kuu 12. kuupäevaks. 1.3. Kostja kohustub tasuma 1. jaanuarist 2018 tekkinud elatise võlgnevuse 1475 eurot hiljemalt 1. augustiks 2019. 1.4. Kostja tasub kokkulepitud elatise T.A pangakontole xxx. Selgitusse märgib kostja „elatis“. 1.5. Kostja tasub hagejale elatist kuni hageja täisealiseks saamiseni. 1.6. Tsiviilasja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.7. Pooled paluvad lõpetada tsiviilasja 2-18-18833 menetlus ja kinnitada esitatud kompromiss. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-18833. 3. Tühistada Tartu Maakohtu 21. detsembri 2018. a määrus esialgse õiguskaitse rakendamiseks. 4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 5. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

2-18-18833 2

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

MENETLUSE KÄIK

A.A esitas 13. detsembril J.A vastu hagiavalduse elatise saamiseks. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et poolte kohtu eelistungil esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kohus selgitab, et kinnitab kompromissi selliselt, et kostjal on praeguse kohtumääruse alusel kohustus tasuda elatist kuni hageja täisealiseks saamiseni. Pärast hageja täisealiseks saamisest on pooltel võimalik sõlmida uus kokkulepe elatise tasumiseks.

TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku menetluskulude jaotuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik