3-18-445/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.02.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-445

Haldusasi

OÜ Inndex kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.01.2018 maksu-

otsuse nr 12.2-3/038476-23 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Inndex, volitatud esindaja Meelis Krautmann,

juhatuse liige Ain Polma

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Indrek

Lind ja Andreas Aas

Asja läbivaatamine

22.01.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Inndex kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus tühistada käesolevas asjas 09.03.2018

tehtud määruse resolutsiooni p 1, millega kohaldati esialgset õiguskaitset.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.03.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-18-445

2(13)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 13.10.2016 korraldusega nr 12.2-3/038476-1 osaühingu

INNDEX (OÜ Inndex) käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse

kontrolli maksustamisperioodide juuni – august 2016 osas. Kontrolli käigus tuvastatud maksus-

tamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA

17.10.2017 kontrollaktis nr 12.2-3/038476-22. OÜ Inndex esitas vastuväited kontrollaktile

13.11.2017.

2. MTA 30.01.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/038476-23 (mille lahutamatuks osaks on

MTA 17.10.2017 kontrollakt) kohustati OÜ-d Inndex tasuma maksusumma 88 676,41 eurot.

Kontrolli tulemusel vähendati perioodi august 2016 sisendkäibemaksu 71 467,83 euro võrra

(käibedeklaratsiooni (KMD) rida 5) ning suurendati tulumaksukohustust 17 208,58 euro võrra

(tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse dekla-

ratsiooni (TSD) lisa 6 rida 6080);

1) MTA-le esitatud andmetest nähtub, et OÜ Inndex on kontrollitaval perioodil ostnud

osaühingult Benako (OÜ Benako) vedelkütust ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu

KMD-l sisendkäibemaksu hulgas. MTA tuvastas, et OÜ Inndex on OÜ Benako arvetel

kajastatud vedelkütuse soetanud, kuid vedelkütuse müüjaks ei olnud OÜ Benako (vedelkütuse

müüjaks oli tundmatu kolmas isik). Sellele viitavad järgmised asjaolud:

OÜ Benako ei kinnita tehingutes osalemist (OÜ Benako jättis täitmata MTA 09.01.2017

korralduse; OÜ Benako juhatuse liige Vjatšeslav Kopanitski selgitas 25.04.2017, et OÜ Inndex

ja selle juhatuse liige Ain Polma ei ole talle tuttavad, OÜ Benako nimel ei ole ta e-kirju saatnud

ning oma ID-kaardi andis tuttavale). Orlen Eesti OÜ, keda OÜ Benako kajastas KMD-l kütuse

müüjana, ega ka ükski teine äriühing ei ole OÜ-le Benako augustis 2016 vedelkütust müünud.

Kütuse saatedokumentidel kajastatud Analiit-AA OÜ sertifikaati on kuritarvitatud (OÜ Benako

nimel paigutati vaidlusalune vedelkütus kommertslattu enne, kui kütuse saatedokumentidel

kajastatud vastavussertifikaadi tellinud kütuse käitleja oli kütuse tarbimisse lubanud). Kütuse

saatedokumentidel kajastatud Orlen Lietuva sertifikaati oli kuritarvitatud (ükski äriühing ei ole

selle sertifikaadiga diislikütust OÜ-le Benako müünud). Raha on kantud seosetutele

kolmandatele isikutele, esinevad pettusele viitavad tunnused (kütuse eest on tasutud osaliselt

OÜ Benako ja osaliselt Vipimpex OÜ arvelduskontodele ja sealt edasi kolmandatele isikutele).

OÜ Inndex ja OÜ Benako vahelised müügilepingud olid identsed ja oma olemuselt formaalsed,

samas korduvalt allkirjastatud. Lepingute sõlmimisega seonduvad asjaolud ei ole

usaldusväärsed ning ei tõenda tegelike tehingute toimumist osapoolte vahel. OÜ Inndex ja OÜ

Benako vaheline e-kirjavahetus ei tõenda tehinguid osapoolte vahel. Priormax OÜ ei esitanud

tõendeid, mis kinnitavad kütuse vedu kütuseterminalidesse OÜ Benako saatelehtedel kajastatud

viisil. Vaidlusaluse vedelkütuse pealelaadimine saatelehel kajastatud aadressil ei ole kinnitust

leidnud. OÜ-l Benako puudus pärast juhatuse liikme vahetust (19.08.2016) tavapärane

majandustegevus. E-posti aadressi oybenako@gmail.com kasutasid V. Kopanitski nimel

omavoliliselt tundmatud isikud. V. Kopanitski piiriületused ei lange kokku e-posti teel

V. Kopanitski nimel MTA-le saadetud teabega V. Kopanitski piiriületuse kohta.

OÜ Inndex teadis, et OÜ Benako ei ole tegelik kütuse müüja: tehingute asjaolud viitavad

teadlikule tegutsemisele; OÜ Inndex ei selgitanud MTA-le, millises keeles OÜ Benako juhatuse

liikmega suheldi; tehingupartneri juhatuse liikme pildistamine viitab teadlikule tegutsemisele;

OÜ Inndex ei kontrollinud kütuse saatedokumendile kantud andmete vastavust tegelikkusele;

OÜ Benako arvetel kajastatud kütuse eest tavapärasest erineval viisil tasumine ning selle asjaolu

vastu huvi tundmata jätmine viitab teadlikule tegutsemisele.

3-18-445

3(13)

Seega on OÜ Inndex kajastanud august 2016 sisendkäibemaksu hulgas alusetult OÜ Benako

poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu 71 467,83 eurot (õiguslik alus: käibemaksu-

seaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p 1, § 31 lg 1). Täitmata on sisendkäibemaksu mahaarvamise

tingimused. Kuna tegeliku müüja isik on teadmata, ei saa väita, et kaup on soetatud teiselt

käibemaksukohustuslaselt (KMS § 29 lg 3 p 1). Sisendkäibemaks arvatakse maha KMS §-s 37

sätestatud nõuetele vastava arve alusel. Kuna kaup ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt, siis

ei ole tegemist nõuetekohase arvega (KMS § 37 lg 7 p 2).

2) OÜ Inndex on teinud OÜ Benako arvete alusel väljamakse OÜ-le Benako 20 000 eurot ja

Vipimpex OÜ-le 407 867 eurot (2016. a augustis 393 006 eurot). Ei saa eeldada, et kontrollitaval

perioodil saadud vedelkütus oli saadud tasuta ning MTA ei sea kahtluse alla vedelkütuse hinda.

Seega määrab MTA tulumaksu üksnes vedelkütuse tegeliku väljamakse ulatuses tasutud

käibemaksusumma osas (3333,33 + 65 501 eurot). Väljamaksed vastavad kauba tegelikule

hinnale ilma käibemaksuta.

OÜ-l Inndex oli maksustamisperioodil august 2016 kohustus oma raamatupidamises kajastada,

TSD-l deklareerida ning tasuda tulumaks 17 208,58 eurot (833,33 + 16 375,25). Seda põhjusel,

et algdokumendid ei vasta raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele:

arvetel märgitud müüja ei ole tuvastatav (raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p 5). Õiguslik alus:

tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja 4.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. OÜ Inndex esitas 01.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 30.01.2018 maksu-

otsuse tühistamiseks.

1) Maksuhaldur leiab, et vedelkütuse müüjaks ei olnud OÜ Benako. Maksuhalduri järeldused

põhinevad peaasjalikult kolmandate isikute kohta tuvastatud asjaoludel ega iseloomusta kaebaja

käitumist maksuõigussuhtes. Kauba soetamisel OÜ-lt Benako on täidetud kõik käibemaksu

mahaarvamise tingimused. OÜ Benako arved vastavad KMS § 37 sätestatud nõuetele. Asjaolu,

et OÜ Benako jättis täitmata MTA korralduse, ei mõjuta kaebaja käibemaksuarvestuse õigsust

ja heausksust. Ebaõige on maksuhalduri väide, et V. Kopanitski sisuliselt tunnistas, et ta oli OÜ

Benako variisikust juhatuse liige. Kui isegi keegi kolmas isik kasutas V. Kopanitski ID-kaarti

ning saatis OÜ Benako nimel e-kirju, toimus see juhatuse liikme teadmisel ja nõusolekul.

Kaebaja suhtles tehingutega seonduvalt OÜ-ga Benako ning saades kirju ja dokumente eeldas,

et need on saadetud ja allkirjastatud V. Kopanitski poolt isiklikult. Kaebajal puudus teadmine,

et selles osaühingus võisid tegutseda muud isikud peale juhatuse liikme. Ostja ei pea

kontrollima müüja (uue) juhatuse liikme pädevust teha kütusetehinguid. OÜ-l Benako oli kehtiv

tegevusluba kütuse müügiks. Seepärast sai kaebaja tehingute tegemisel eeldada, et OÜ-l Benako

on täidetud kõik seadusest tulenevad nõuded, mis olid vajalikud kütuse müügiks. V. Kopa-

nitskiga suhtlemist ja lepingute allkirjastamist on kinnitanud AS Kroodi Terminal ja AS

NCC&PO. Laopidajad on kinnitanud, et nemad hoiustasid OÜ-lt Benako saadud kütuse ja

pidasid seda tema kütuseks.

2) Ebaõige ja tõendamata on MTA väide, et Orlen Eesti OÜ ega ka ükski teine äriühing ei ole

OÜ-le Benako vedelkütust müünud. Maksuhaldur on jätnud arvestamata, et OÜ Benako omas

kütust, mida ta hoiustas AS NCC&PO laos ja Kroodi Terminali AS kommertslaos. Seega

Benako OÜ-l oli kütus, mida ta sai müüa. Ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest

ja maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, kas müüja poolt pakutava kauba n.ö päritolu on

õiguspärane või mitte. Kaebaja ei saa vastutada ka OÜ Benako poolt KMD-s esitatud andmete

õigsuse eest.

3-18-445

4(13)

3) Vastavussertifikaat tõendab ainult kütuse vastavust kehtestatud nõuetele. Sertifikaadi

andmed kannab saatedokumendile müüja. Ostjal ei ole võimalik kontrollida selle sertifikaadi

vastavust kütusele. Seadusel ei põhine maksuhalduri väide, et kütuse vastuvõtja peab

kontrollima kõigi saatedokumendile kantud andmete vastavust tegelikkusele. Käibemaksu-

arvestuse seisukohast on oluline ainult kauba saamine, mitte selle päritolu. Ebaõige on ka MTA

väide, et laos kütuse üleandmine ostjalt müüjale on saateleht vedelkütuse seadus (VKS) § 6 lg 1

tähenduses. Laos ei toimu kütuse lähetamist. Saateleht tuleb vormistada kütuse üleandmisel

hoidjale või selle lähetamisel laost.

4) Maksuõiguslikult ei ole midagi taunitavat selles, kui müügilepingus lepitakse kokku, et

ostja tasub kogu ostuhinna või osa sellest müüja kohustuste katteks kolmandatele isikutele.

Vipimpex OÜ-le üle kantud raha edasine liikumine ei anna alust väiteks, et kaebaja nendest

asjaoludest teadis või pidi teadma.

5) Raamlepingute sõlmimine on kaebaja jaoks tavapärane praktika. Kaebaja ja OÜ Benako

vahelised vedelkütuse müügilepingu tekstid on identsed, kuna tegemist on ühe ja sama

lepinguga, millel on erinevad kuupäevad. Kaebaja juhatuse liige A. Polma selgitas, et suhtlemist

alustati OÜ Benako initsiatiivil, nemad tegid pakkumise. A. Polma tegi V. Kopanitskist pildi ja

vaatas tema isikut tõendavat dokumenti. Pilt tehti ajal, mil allkirjastati leping. Kuna lepingul oli

kuupäev vale ja puudusid ostja kõik rekvisiidid, siis pidi OÜ Benako viima lepingusse

täiendused ja saatma korrigeeritud vedelkütuse müügilepingu digiallkirjaga. Algne leping

säilitati, et MTA ei saaks pärast öelda, et kaebaja esindaja ei ole OÜ Benako juhatuse liikmega

kokku saanud. Kuigi tõepoolest ei ole tavaliselt teise poole esindaja pildistamine lepingu

sõlmimisel igapäevane, on kaebaja seda oma tegevuses kasutanud, kuna maksuhaldur on

kaebajale ette heitnud müüja seadusliku esindajaga kohtumise tõendamatust.

6) Ekslik on maksuhalduri väide, et esitatud e-kirjavahetus ei tõenda tehinguid ning on

formaalne ja sisutühi. Asjaolu, et OÜ Benako e-kirjad ja leping olid eesti keeles, ei muuda asja,

sest kaebaja ei tea V. Kopanitski eesti keele valdamist. Samas võis ka tuttav kirjutada kirjad

V. Kopanitski palvel eesti keeles ja need ära saata. Ühtlasi on alust arvata, et V. Kopanitski

kasutas talle kättesaadavat raamlepingu tüüpvormi ja ei pidanud seda algusest peale koostama.

A. Polma valdab nii eesti kui ka vene keelt ning suhtleb klientidega keeles, mis on mõlemale

poolele kõige mugavam. Seepärast ei ole oluline, mis keeles täpselt suheldi.

7) Puudub vaidlus selle üle, et Priormax OÜ poolt veetud OÜ Benako kütus on Kroodi

Terminal AS kommertslattu ja AS NCC&PO kommertsladu jõudnud ja ladude poolt vastu

võetud. Asjaolu, et Priormax OÜ ei ole esitanud maksuhaldurile sõidumeerikute salvestuslehti,

ei tõenda, et vedusid ei ole toimunud. Vedude toimumist tõendab saatedokument. Priormax OÜ

autojuhid kinnitasid, et kütus pumbati veokitele Huljal ja veeti siis kütuseterminalidesse. Samas

ei ole antud olukorras määrav, kus oli kütus enne kommertsladudesse paigutamist, sest kaebaja

omandas kütuse, kui see oli juba laos hoiul.

8) Ekslik on maksuhalduri järeldus, et OÜ-l Benako puudus tavapärane iseseisev majandus-

tegevus. Maksuhaldur ei ole selgitanud, mida tähendab majandustegevus. OÜ Benako kustuta-

mine käibemaksukohustuslaste registrist (KMKR) alates 25.10.2016 ei oma tähtsust, sest see

toimus pärast tehingute toimumist. Samal põhjusel ei oma tähendust OÜ Benako kütuse müügi

tegevusloa peatamine alates 28.10.2016. Tegevuskoha vaatlus ei anna asjas midagi juurde, sest

VKS-ist ei tulene nõuet, et kütuse müüja peab müügiks pakutavat kütust hoidma oma

tegevuskohas. Maksuhaldur osutab asjaolule, et OÜ Benako KMD-delt ei nähtu kasumlikku

tegevust. Selleks, et käsitada materiaalse või immateriaalse vara kasutamist tulu saamise

eesmärgil toimununa, ei oma tähtsust see, kas kasutamise eesmärk on teenida kasumit või mitte.

3-18-445

5(13)

9) Jääb ebaselgeks, mis puutumus on kaebajal V. Kopanitski piiriületustega ja kuidas avaldab

see mõju kaebaja käibemaksu arvestusele.

10) Maksuhaldur ei ole tõendanud, milline eriline teave oli kaebajal müüja, tehingu või kauba

kohta ja kuidas see teave viitas just sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui teave viitab

sellele, et müüja rikub väljapoole maksuseaduseid jäävaid nõudeid, mis pole asjakohased

maksusuhetes, siis ei tulene sellest, et ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga.

Ostjale saab müüja kontrollimise kohustuse panna seadusega. Maksuhaldur ei ole ka tõendanud,

et kaebaja teadis, et tegemist ei ole tegeliku kütuse müüjaga.

11) Tulumaksu määramine on ebaõige ja ei põhine seadusel. Kütuse eest tasutud summa oli

koos käibemaksuga ning see oli kütuse hind. Asjaolu, et maksuhaldur ei luba käibemaksu maha

arvata, ei muuda seda hinda. Maksuhaldur ei saa muuta tehingu hinda. Käibemaksu tasumine,

mis sisaldus müüjale tasutud kauba hinnas, ei ole kasumi varjatud väljaviimine, mille suhtes

saab rakendada TuMS § 51 või § 52. Isegi kui kauba müüja on maksuhalduri versiooni kohaselt

tundmatu, on tegemist käibemaksukohustuslasega KMS § 3 lg 1 mõttes, sest tehingute maksus-

tatav väärtus ületab 16 000 eurot (KMS § 19 lg 1). Seega on need tehingud igal juhul koos

käibemaksuga.

4. Maksu- ja Tolliamet palub 09.04.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja osales teadlikult maksupettuses, kajastades OÜ

Benako arvetel toodud käibemaksu õigusvastaselt enda sisendkäibemaksu arvestuses. Kaebaja

on juhtinud valikuliselt tähelepanu maksuotsuse järeldustele ning esitanud paljasõnalised

väited, et tehingud on siiski toimunud. Vastustaja jääb maksuotsuses ja kontrollaktis toodud

seisukohtadele.

2) Pettuste puhul, kus tehinguteahelasse on kaasatud vahelülina variühing, jätab variühing

üldjuhul käibemaksu deklareerimata ja riigieelarvesse kandmata, kuid ostja soovib müüja arve

alusel sisendkäibemaksu maha arvata. KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 p 2 kohaselt on sisendkäibe-

maksu mahaarvamine välistatud, kui arvetel märgitud müüja ei ole kauba tegelik müüja.

Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel

näidatud käibemaksu riigile üle kandmata.

3) Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile,

kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses. Olukorras, kus

maksuhalduril ei ole olnud võimalik veenduda müüja deklareeritud andmete õigsuses, kuna

müüja ei ole maksuhaldurile vajalikku teavet esitanud, kuid muud asjaolud viitavad veenvalt

maksupettusele, on põhjendatud kahtlus, et müüja on tasunud käibemaksu vähem, kui ostja

sisendkäibemaksu maha arvas.

4) Asjas kogutud tõendite kogumist nähtub, et OÜ Benako ei olnud oma tegevuses iseseisev.

Äriühingu juhatuse liige oli variisiku tunnustega. Põhjendatud on maksuotsuses esitatud

kahtlus, et vaidlusalustel arvetel näidatud kauba tegelikuks müüjaks ei olnud OÜ Benako, vaid

tundmatu kolmas isik, kelle puhul ei saa eeldada õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

5) Maksupettusele on iseloomulik varjatus, mistõttu ei olegi üldjuhul võimalik tõendada

osaliste kokkulepet, vaid üksnes kaudsete tõendite kaudu koordineeritud tegevust, mida

iseloomustab näiteks tehingu tavapäratus, vähene dokumenteerimine, vastuolud dokumentides

ja ütlustes, millele puudub mõistlik selgitus. Seetõttu kasutatakse maksupettuste toimumise

põhjendatud kahtluse hindamisel ka elulise usutavuse kriteeriumit. Praegusel juhul näitavad

kõik tõendid „ühes suunas“. Mõned tõendid on n.ö toetava iseloomuga, mis kogumis kinnitavad

maksuhalduri kahtlusi, et vaidlusaluseid tehinguid ei ole dokumentides kirjeldatud viisil ja

3-18-445

6(13)

osapoolte vahel toimunud. Teised on seostatavad kaebaja konspiratiivse tegevusega. Kõik

tõendid omavahelises seoses ja kogumis on seekord moodustanud maksuhalduri põhjendatud

kahtluse, et toime on pandud maksupettus.

6) Olukorras, kus maksuhaldur on tõendite analüüsimisel asunud seisukohale, et maksu-

kohustuslane on osalenud maksupettuses, on viimase kohustus esitada täiendavaid tõendeid,

mis tõendaksid vastupidist. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid alust arvata, et

arvetel kajastatud tehingud on tegelikult toimunud. Maksustamise aluseks on tegelikud

majanduslikud sooritused, mitte üksnes selliste kohta formaalselt vormistatud dokumendid. Kui

tehingut tegelikult toimunud ei ole, ei saa sellel olla ka maksuõiguslikke järelmeid sisend-

käibemaksu mahaarvamise õiguse näol. Ka tulumaksu määramine on põhjendatud.

7) Kaebaja teadlikule tegevusele viitab muu hulgas OÜ-ga Benako e-kirja teel suhtlemise ja

lepingute sõlmimise asjaolud; asjaolu, et OÜ-s Benako ei toimunud tegevust vaidlusaluste

tehingute väidetava toimumise ajal; arvete tasumise asjaolud. Kui siia liita muud maksuhalduri

välja uuritud asjaolud, ei saa olla mõistlikku kahtlust maksuotsuses esitletud sündmuste

toimumise versiooni elulises usutavuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et OÜ Inndex kaebus ei anna alust MTA 30.01.2018 maksuotsuse

tühistamiseks.

6. Kohtu hinnangul viitab MTA kogutud teave (vt kontrollakti p 1.1.2.2) piisava veenvusega

sellele, et OÜ Benako ei ole kontrollitud perioodil kaebajale vedelkütust võõrandanud.

6.1. Iseenesest tuleb möönda, et OÜ Benako puhul olid formaalsed eeldused kütuse müügiks ja

käibemaksu lisamiseks arvetele täidetud. OÜ Benako oli kõnealuste tehingute toimumise ajal

kantud KMKR-i (KMS § 3 lg 1) ning omas kütuse müüja tegevusluba (VKS § 13 lg 1). Samuti

on OÜ Benako nimel vormistatud formaalselt nõuetele vastavaid dokumente kütuse müümise

kohta kaebajale ning esitatud KMD-sid (milles on kajastatud samas suurusjärgus nii

käibemaksu kui sisendkäibemaksu). Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla ka kütuse

olemasolu, mida OÜ Benako nimel kaebajale võõrandati. Samas ei anna sellised asjaolud siiski

piisavat alust lugeda OÜ-d Benako tegelikuks kütuse müüjaks, kui muu kogutud teave viitab

veenvalt sellele, et OÜ Benako nimel tehingute vormistamise tegelikuks sisuks on olnud

maksupettus / maksualane kuritarvitus, s.o mulje jätmine OÜ Benako poolt tehingutejadas

osalemisest ebaseadusliku maksueelise saamise eesmärgil.

6.2. Tuvastatud on, et OÜ Benako ja kaebaja vahelised tehingud on vormistatud vahetult pärast

OÜ Benako juhatuse ja osanike muutumist: 17.08.2016 on saanud OÜ Benako ainuosanikuks

ja alates 19.08.2016 ainsaks juhatuse liikmeks V. Kopanitski ning kõnealused tehingud

kaebajaga on vormistatud samuti augustis 2016. a (arved on esitatud 26.-31. augustil). OÜ

Benako registreerimine KMKR-is ning kütuse müüja tegevusloa väljastamine on toimunud

enne osanike ja juhatuse muutumist, st MTA ei ole hinnanud OÜ Benako majandustegevust

V. Kopanitski juhtimise ajal. Kuigi MTA alustas juba 30.08.2016 (s.o 1,5 nädala jooksul

juhatuse liikme muutumisest) kontrolli, et tuvastada, kas OÜ Benako vastab kütuse käitlejale

esitatavatele nõuetele, samuti alustas MTA 02.09.2016 OÜ Benako poolt ettevõtlusega

tegelemise kontrolli, olid kõnealused tehingud selleks ajaks juba valdavas osas lõpule viidud.

V. Kopanitski ei ilmunud seejuures vaatamata sellekohasele kokkuleppele 19.10.2016

MTA-sse suuliste selgituste andmiseks OÜ Benako majandustegevust puudutavates

3-18-445

7(13)

küsimustes, misjärel kustutati OÜ Benako MTA 24.10.2016 otsusega KMKR-ist ja peatati

MTA 27.10.2016 otsusega OÜ Benako kütuse müügi tegevusluba1.

6.3. V. Kopanitski ei oma MTA andmetel Eestis elukohta. Isik on õnnestunud MTA-l tabada

25.04.2017 piiriületuse käigus, s.o küsitleda seoses kõnealuste tehingutega. V. Kopanitski ei

osanud anda OÜ Benako tegevuse kohta teavet, kinnitades samas, et OÜ Inndex ja selle juhataja

A. Polma on talle tundmatud ning kaebajaga ei ole ta tehinguid teinud. Samuti on V. Kopanitski

selgitanud, et ei ole elektronpostiaadressilt oybenako@gmail.com (millelt saabusid kaebajale

e-kirjad V. Kopanitski nimel) kirju ega dokumente saatnud ning on oma ID-kaardi andnud

tuttava kätte, kelle nime ta ei öelnud.2 Vastava selgituse õigsust toetab asjaolu, et V. Kopanitski

nimel kaebajale saadetud e-kirjad3, samuti MTA-le maksumenetluses saadetud e-kirjad4, on

kirjutatud soravas eesti keeles, samas on V. Kopanitski omakäeliselt andnud 25.04.2017

vastused MTA küsimustele vene keeles ning MTA ametnik, kes võttis V. Kopanitskilt

seletused, on kinnitanud, et isik ei osanud eesti keelt ja ei teadnud OÜ Benako tegevusest

midagi5. Seega puudub alus järelduseks, et V. Kopanitski valdab eesti keelt ning on saatnud

viidatud e-kirjad. Samuti viitavad eestikeelsetele e-kirjadele lisatud V. Kopanitski

digiallkirjadega dokumendid, et V. Kopanitski ID-kaart ja selle paroolid on olnud tema nimel

esinenud isiku valduses.

6.4. OÜ Benako ei ole tasunud riigieelarvesse selles summas käibemaksu, mida kaebaja on OÜ

Benako arvete alusel sisendkäibemaksuna maha arvanud (OÜ Benako nimel on deklareerituid

käibemaksu ja sisendkäibemaksu samas suurusjärgus). Samuti ei ole kolmandad isikud

deklareerinud tehinguid OÜ-ga Benako, mis viitaks viimase poolt sisendkäibemaksu deklareeri-

mise põhjendatusele6. Orlen Eesti OÜ, keda on kajastatud OÜ Benako KMD-s kütuse müüjana,

on eitanud tehinguid Benako OÜ-ga7.

6.5. Eeltoodu viitab, et tehingutes kaebajaga on OÜ Benako olnud tuvastamata isiku(te)

kontrolli all, mis ei võimalda järeldust, et kaebaja tehingupartneriks oleks tegelikkuses olnud

OÜ Benako. Kogutud teave viitab, et OÜ-d Benako on kasutatud kütuse tegeliku omaniku ja

päritolu varjamiseks ning kütuse edasimüügi tehinguteahela lülina, kelle kanda jääb formaalselt

maksukohustus, mida ei täideta, kuid millele vastavat sisendkäibemaksu on deklareerinud

kaebaja. OÜ Benako kasutamist maksualases kuritarvituses on võimaldanud asjaolu, et enne

juhatuse ja omaniku vahetumist oli OÜ Benako kantud KMKR-i ning äriühingule oli väljastatud

kütuse müügi tegevusluba (kütust tohib võõrandada vastavat tegevusluba omav isik ning

sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on müüja registreeritud KMKR-is – VKS § 13 lg

1, KMS § 31 lg 1). Tehingud OÜ Benako nimel on vormistatud vahetult ja lühikese aja jooksul

pärast OÜ Benako juhatuse ja osanike vahetumist, s.o enne, kui MTA on jõudnud registreeringu

ja tegevusloa jätkuvat põhjendatust kontrollida.

7. Vaidluse põhisisuks käesolevas asjas on küsimus, kas kaebajat saab tehingutes OÜ-ga

Benako pidada heauskseks ostjaks.

KMS § 29 lg-te st 1 ja 3 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu arvestada

teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel vastava arve alusel. Arve, mis ei

kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta KMS § 37 lg 7 p-s

5 sätestatud nõuetele. Tegelikku majanduslikku sooritust ei kajasta arve muuhulgas siis, kui

1 MTA 24.10.2016 ja 27.10.2016 otsused – MTA vastuse lisad 57 ja 58

2 V. Kopanitski 25.04.2017 vastused MTA küsimustele – MTA vastuse lisa 8

3 MTA vastuse lisa 46, kaebaja poolt 22.01.2019 esitatud lisa 6

4 MTA vastuse lisad 60 ja 63

5 maksuotsuse lk 8 (viimane lõik) ja ametniku selgitus – MTA vastuse lisa 47

6 kontrollakti lk 3 (p 1.1.2.2 alap b)

7 MTA vastuse lisa 11

3-18-445

8(13)

arvele müüjana märgitud isik ei ole tegelik müüja. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab

KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve olemasolu korral olla ostja sisendkäibemaksu

maha arvamise piiramise aluseks see, kui isik on seotud maksupettusega ja/või teadis või pidi

teadma, et arvel kajastatud müüja ei ole tegelik müüja ja/või et mahaarvamisõiguse aluseks

olnud tehinguga seoses hoiduti maksu tasumisest8. Kui üldjuhul tuleb oma hoolsuskohustust

nõuetekohaselt täitnud ettevõtja puhul heausksust eeldada, siis ostja heausksuse eeldamise

põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb

maksupettuses. Põhjendatud kahtlus, et ostja on osalenud maksupettuses, saab tugineda näiteks

sellel, et tehingu poolte ja tehingu tegemise kohta teada olevate asjaolude pinnalt näib kõige

tõenäolisem, et vaadeldava tehingu ostja ja müüja ei osalenud tehingus tavapäraste teineteisest

sõltumatute ning oma tavapäraseid ärihuve realiseerivate ettevõtjatena, vaid müüja (arve

väljastaja) tegevus oli ostja kontrolli all. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt

madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust

kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus

maksukohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §‑le

150 üle maksukohustuslasele9.

8. Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja heauskselt eeldada, et tema tehingupartneriks kõne-

alustes tehingutes oli OÜ Benako.

8.1. Kaebaja on kinnitanud, et tema seaduslik esindaja A. Polma on OÜ Benako seadusliku

esindajaga, V. Kopanitskiga kohtunud. Kaebaja on pidanud vajalikuks selle kohtumise

pildistamise teel jäädvustada ning on esitanud vastava foto ka maksuhaldurile10.

Kaebaja ei ole väitnud, et V. Kopanitski valdaks eesti keelt. Kaebaja on maksumenetluses

vältinud vastamist maksuhalduri vastavale küsimusele, s.o millises keeles V. Kopanitskiga

kokkusaamisel suheldi11. Samas on maksuhaldur V. Kopanitskilt 25.04.2017 seletusi võttes

veendunud, et isik ei ole võimeline eesti keeles suhtlema. Kaebaja seaduslik esindaja kinnitas

kohtuistungil, et V. Kopanitski suhtles temaga vene keeles ja ei vallanud eesti keelt. Eelnevast

on põhjendatud järeldada, et kaebaja ei saanud eeldada, nagu oleks OÜ Benako nimel pidanud

temaga eesti keeles e-kirjavahetust V. Kopanitski.

Kaebaja on seisukohal, et tema jaoks oli tehingupartneriks OÜ Benako ja pole vahet, kes

viimase nimel e-kirju saatis. Kohtu hinnangul puudus aga kaebajal alus eeldada, et V. Kopa-

nitski oleks kedagi volitanud OÜ Benako nimel tegutsema. Seejuures ei saa volitada kedagi

kasutama võõrast identiteeti. Seega ei saa volitus anda kellelegi alust esineda V. Kopanitskina.

Käesoleval juhul on aga OÜ Benako suhtlus kaebajaga toimunud konkreetselt V. Kopanitski

nimel (kirjade saatjana on märgitud V. Kopanitski ning dokumente on allkirjastatud V. Kopa-

nitski ID-kaardiga).

Seega pidi kaebaja (seaduslik esindaja) mõistma, et V. Kopanitski nimel ei saatnud e-kirju

tegelikkuses isik, kellega ta kohtus ja keda pildistas. Kaebaja on seejuures selgitanud, et

paralleelselt e-kirjavahetusega toimus tehingutega seonduv suhtlus OÜ-ga Benako telefoni teel.

Seega pidi kaebaja mõistma, et temaga ei suhtle telefoni teel V. Kopanitski või siis ei saada

viimane tegelikkuses e-kirju. Asjaolu, et kaebaja ei pidanud vajalikuks seda vastuolu kontrollida

ega kõrvaldada, näitab, et kaebaja tegelikkuses teadis, kes V. Kopanitski nimel kirju saatis ja

8 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-27-14 p-d 15 ja 23, otsuse nr 3-3-1-30-15 p 17, otsuse nr 3-3-1-77-16 p 6

9 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-50-03 p 10 ja otsuse nr 3-3-1-15-13 p-d 10 ja 13-15

10 MTA vastuse lisa 44

11 OÜ Inndex 17.01.2017 selgituse p 1.1 (MTA vastuse lisa 71); 10.11.2017 ja 13.11.2017 eriarvamuste lk 12

(MTA vastuse lisad 3 ja 4); kaebuse p 2.71

3-18-445

9(13)

dokumente allkirjastas, või siis vähemalt ignoreeris talle teadaolevat vastuolu, eirates seeläbi

teadlikult enda hoolsuskohustust (kohustus veenduda tehingupartneri isikusamasuses).

8.2. Siinkohal on ühtlasi oluline märkida, et kaebaja kontrollis enda väitel OÜ Benako tausta

äriregistrist, st kaebaja pidi mõistma, et V. Kopanitski näol on tegemist alles hiljuti OÜ Benako

juhatuse liikmeks ja osanikuks saanud isikuga.

Iseenesest võib küll nõustuda kaebaja seisukohaga, et seadusest ei tulene ostja kohustust

kontrollida müüja uue juhatuse liikme pädevust teha kütuse ostu-müügitehinguid. Samas ei saa

pidada põhjendatuks ka kaebaja seisukohta, et usalduse OÜ Benako ja V. Kopanitski osas sai

tema jaoks tagada OÜ Benako registreering KMKR-is ning äriühingule väljastatud kütuse

müügi tegevusluba. Nagu märgitud, pidi kaebaja OÜ Benako tausta uurides mõistma, et

registreering ja kütuse müügi luba pärinevad ajast, kui V. Kopanitski ei olnud äriühinguga

seotud. Kaebaja juhatuse liige kinnitas kohtuistungil, et tegutseb kütusevaldkonnas alates 1996.

a-st, kuid OÜ Benako ja V. Kopanitski olid talle varasemast tundmatud, st ta ei ole nendega

kütuseäris varasemalt kokku puutunud.

Eelnev oleks pidanud tekitama pikaajaliselt kütusevaldkonnas tegevas mõistlikus ettevõtjas

kõrgendatud tähelepanelikkuse, arvestades seadusest tulenevaid nõudeid kütusemüüjate osas,

eelkõige loakohustuslikkust (VKS § 13 lg 1). Kaebaja on kaebusest nähtuvalt ka hästi kursis

valdkonnas levinud pettustega ja sellekohase kohtupraktikaga. Kaebaja on aga jätnud OÜ-ga

Benako toimunud suhtluses ilmnenud vastuolud müüja esindaja osas tähelepanuta.

8.3. Lisaks on oluline, et kaebaja selgituse kohaselt valiti OÜ Benako tehingupartneriks

põhjusel, et hind oli soodsam12. Olgugi, et soodne pakkumine võib olla majanduslikult ahvatlev,

peab see kütusevaldkonnas pikalt tegutsenud mõistlikus ettevõtjas tekitama kõrgendatud

kahtluse ja hoolsuskohustuse. Seda eriti arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, millest kaebaja

pidi olema teadlik, s.o V. Kopanitski oli hiljuti saanud KMKR registreeringut ja kütuse müügi

tegevusluba omava OÜ Benako omanikuks ja juhatuse liikmeks, V. Kopanitski ei olnud

kaebajale teadaolevalt varasemalt kütuseäris osalenud ning kaebajaga ei saanud pidada OÜ

Benako nimel eesti keeles kirjavahetust sama isik (V. Kopanitski), kellega kaebaja kohtus ja

lepingu sõlmis.

Seega pidi kaebaja mõistma, et tegelikku müüjat varjatakse ning soodsa pakkumise taustaks

saab suure tõenäosusega olla asjaolu, et mahaarvamisõiguse aluseks olnud tehinguga seoses

hoidutakse maksu tasumisest.

8.4. Mis puudutab seejuures kaebaja poolt MTA-le esitatud fotot enda kohtumisest V. Kopa-

nitskiga, kus viimane hoiab käes kaebajaga sõlmitud lepingut13, siis ei toeta see kohtu hinnangul

kaebaja seisukohti, vaid süvendab veelgi kahtlusi, et V. Kopanitski näol on tegemist variisikuga

ning kaebaja teadis seda.

Kui V. Kopanitski oleks mõistnud / süvenenud, kellega ta kohtus ja millisele dokumendile

allkirja andis (kaebaja väitel on eestikeelne leping koostatud / esitatud V. Kopanitski poolt),

puuduks tal igasugune mõistlik põhjus hilisemalt eitada kaebaja ja selle juhatuse liikme

tundmist. Veelgi enam peaks V. Kopanitski teadma kaebajat ja tema juhatuse liiget, kui

viimasega oleks toimunud tehingute toimumise ajal telefoni teel suhtlemine paralleelselt

e-kirjavahetusega. OÜ Benako poolt on väidetavad tehingud kaebajaga deklareeritud KMD-l,

st OÜ Benako ei ole püüdnud tehinguid maksuhalduri eest varjata, mis võiks selgitada tehingute

hilisema eitamise soovi.

12 A. Polma 08.11.2016 seletuse p 19 (MTA vastuse lisa 19)

13 MTA vastuse lisa 44

3-18-445

10(13)

Seega viitab V. Kopanitski seletus koostoimes muu kogutud teabega, et V. Kopanitski ei

teadnud, kellega foto tegemise ajal kohtus ja milliseid dokumente allkirjastas, ning ei ole ka

hiljem kaebajaga / A. Polmaga teadvalt suhelnud. See omakorda viitab, et foto tegemine on

olnud kantud muust eesmärgist, kui tegelikkuses aset leidnud tehingute tõendamine.

8.5. Põhjendatud on ka maksuhalduri järeldus, et foto, kus V. Kopanitski hoiab käes 23.08.2016

lepingut, on vastuolus kaebaja poolt esitatud teise tõendiga, s.o 24.08.2016 e-kirjaga14, millega

OÜ Benako väidetavalt esmakordselt kaebaja poole pöördus. Samuti on põhjendatud maksu-

halduri seisukoht, et kahtlustäratav on, miks on sama leping allkirjastatud nii paberkandjal kui

ka 26.08.2016 täiendavalt digitaalselt15.

Kaebaja poolt esitatud selgitused nimetatud küsimustes ei kõrvalda kohtu hinnangul vastuolusid

ja kahtlusi, vaid loovad neid juurde. Nii kontrollaktile esitatud vastuväidetes16 kui ka kaebuses

selgitab kaebaja, et kohtumine V. Kopanitskiga toimus siiski pärast 24.08.2016 e-kirja saamist,

kuid sellel kohtumisel allkirjastati paberil leping, mis oli OÜ Benako poolt 24.08.2016 saadetud

e-kirja manuses, s.o pdf-formaadis leping, mis kandis kuupäeva 23.08.2016. Kuna lepingu

kuupäev oli vale ja valed olid ka lepingusse kantud ostja rekvisiidid, viidi kaebaja kinnitusel

pärast kohtumist lepingusse sisse vastavad muudatused ja leping allkirjastati seetõttu uuesti

digitaalselt 26.08.2016. Seega pidi kohtumine kaebaja selgituse kohaselt toimuma vahemikus

24.-26.08.2016.

Nimetatud selgituse usaldusväärsust kahandab esmalt asjaolu, et vastav versioon ei meenunud

kaebajale esmastel ütluste andmisel maksuhaldurile17, vaid on esitatud alles hilisemas

menetluse staadiumis. Seejuures ei ole kaebaja vastav selgitus kooskõlas muu kogutud teabega.

Kohtule esitatud OÜ Benako ja OÜ Inndex vahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et kaebaja

juhatuse liige pakub kohtumise ajaks 25.08.2016. Seega ei saanud kohtumine toimuda

24.08.2016, mida möönab ka kaebaja (nii vastuväidetes kontrollaktile kui kaebuses).

25.08.2016 on omakorda OÜ Benako / V. Kopanitski nimel saadetud e-kiri: „Kahjuks täna ei

jõua“. Seega ei saanud kohtumine toimuda ka 25.08.2016. Järgmisel päeval, s.o 26.08.2016 on

OÜ Benako nimel saadetud kaebajale digitaalselt allkirjastatud leping ning samal päeval on

kaebaja tellinud OÜ-lt Benako juba ka esimese partii kütust ja saanud müügiarve. Samas

selgitas kaebaja seaduslik esindaja kohtuistungil, et kohtumine V. Kopanitskiga, lepingu

digiallkirjastamine ning tehingutega alustamine toimusid erinevatel päevadel. Sellest tulenevalt

ei saanud ka 26.08.2016 toimuda kohtumist V. Kopanitskiga.

Maksumenetluses esitas kaebaja kõnealuse foto V. Kopanitskist jpg-failina, kust ei nähtu foto

tegemise aeg. Kohtuistungil näitas kaebaja seaduslik esindaja kohtunikule sama fotot enda

mobiiltelefonist. Kohtunik veendus, et tegemist on sama fotoga ja kontrollis pildifaili infost ka

foto tegemise aega. Pildistamise ajana nähtus 29.08.2016. Seda kinnitas ka kaebaja seaduslik

esindaja istungil. Nimetatu viitab, et pildistamine toimus tegelikkuses mitmeid päevi pärast

sama lepingu digiallkirjastamist ja esimest tehingut. Nimetatu ei ole vastavuses kaebaja

selgitusega, et kohtumine V. Kopanitskiga toimus enne lepingu digiallkirjastamist ja enne

tehingute toimumist. Seega ei saanud kohtumine V. Kopanitskiga toimuda kaebaja kirjeldatud

viisil ja ajal.

8.6. Kahtlustäratav on ka asjaolu, et kuigi kaebaja ja OÜ Benako vahel sõlmitud (ja kaks korda

allkirjastatud) raamlepingu p 5.2 kohaselt lepivad pooled maksetähtaja igakordselt kokku

tellimuses, siis praktikas seda kokkulepet ei järgitud. Kaebaja poolt esitatud meilivahetusest

14 MTA vastuse lisa 46, kaebaja poolt 22.01.2019 esitatud lisa 6

15 Kontrollakti p 1.1.2.2 alap f

16 MTA vastuse lisad 3 ja 4

17 A. Polma 08.11.2016 seletuse p-d 24-28 (MTA vastuse lisa 19)

3-18-445

11(13)

OÜ-ga Benako ei nähtu, et kordagi oleks kauba tellimisel arutatud tasumise tähtaja üle, kuigi

see peaks olema oluline küsimus nii müüja kui ostja jaoks. Seejuures on OÜ Benako olnud kõigi

tehingute puhul valmis kauba enne tasu saamist üle andma. Eelnev viitab, et raamleping oli

vähemalt antud küsimuses üksnes formaalne ning poolte vahel pidi eksisteerima usaldus, mida

ei saa pidada väidetavalt esimest korda kokku puutuvate tehingupartnerite puhul tavapäraseks.

Seejuures ei nähtu meilivahetusest üldse sellise kauba tellimist, mille kohta on esitatud

kaebajale 30.08.2016 arve nr 300820162 25 500 l diislikütuse soetamiseks. Esitatud kirja-

vahetusest nähtub, nagu oleks kaebaja tellinud 30.08.2016 diislikütust koguses 114 000 l, samas

on kaebajale edastatud vastusena kaks arvet, s.o diislikütus koguses 114 000 l ja 25 500 l.

Nimetatu koostoimes muu teabega toetab järeldust, et kirjavahetus ei kajasta reaalseid

läbirääkimisi ja tehinguid, vaid on loodud eesmärgiga tekitada tõendid, mis viitaksid

tagantjärele kontrollimisel tehingute toimumisele OÜ-ga Benako.

9. Asjaolust, et laopidajad AS Kroodi Terminal ja AS NCC&PO on OÜ Benako nimel üle

antud kütust hoiustanud, ei saa teha järeldust, et V. Kopanitski oli OÜ Benako majandus-

tegevust läbiviivaks või kontrollivaks isikuks või et kütuse omandiõigus oleks siduvalt kindlaks

tehtud. Nagu on tuvastatud, oli V. Kopanitski ID-kaart tundmatute isikute valduses, kes on

esinenud ka meilivahetuses tema nimel. Puudub teave selle kohta, kas ja millisel viisil AS

Kroodi Terminal ja AS NCC&PO OÜ Benako / V. Kopanitski isikut ja kütuse omandiõigust

tuvastasid, kuid tõenäoline on, et usaldati digiallkirjastatud dokumente. Seejuures ei saa asuda

ka seisukohale, et laopidajatel eksisteeriks samalaadne hoolsuskohustuse nõue võrreldes

kaebajaga, kuivõrd laopidajad ei ole teadaolevalt OÜ Benako arvete alusel enda maksu-

kohustust vähendanud. Puuduvad tõendid ka selle kohta, nagu oleks kaebajal olnud väidetavate

tehingute toimumise ajal teave selle kohta, kes ja millisel viisil on muudes tehingutes OÜ

Benako / V. Kopanitski isikut tuvastanud. Seega ei saa vastavad asjaolud olla kaebaja

heausksuse tuvastamise seisukohast määravad.

10. Kaebaja esitas kohtuistungil laopidajatega seoses ühtlasi seisukoha, et kui maksuhalduri

hinnangul ei ole OÜ Benako kaebajale kütust võõrandanud, st tegelik müüja on teadmata,

pidanuks maksuhaldur käsitama (maksustamise kontekstis) kütuse omanikuna laopidajaid, kelle

valduses kõnealune kütus oli ja kelle käest kaebaja faktiliselt kütuse sai. Sisuliselt tähendaks

see, et kaebaja hinnangul peaks maksuhaldur nõudma laopidajatelt käibemaksu tasumist, mida

kaebaja on sisendkäibemaksuna maha arvanud, samas kui laopidajad ei ole seda kütust

kaebajale võõrandanud ega kütuse eest tasu saanud. Kohtu hinnangul puudub alus selliseks

järelduseks, et ainuüksi laopidaja poolt kütuse valdamine ja üleandmine tuleb võrdsustada

laopidaja omandi ja käibega. Kaebaja poolt viidatud KMS § 11 lg 1 p-st 1, mis reguleerib käibe

tekkimise aega, ei saa tuletada iseseisvat käibe olemasolu alust võrrelduna KMS § 4 lg-ga 1.

11. Tähelepanuta ei saa ühtlasi jätta, et kaebaja osas on tuvastatud varasemal maksustamis-

perioodil samalaadses maksupettuses osalemine.

Haldusasjas nr 3-16-1646 oli vaidluse all OÜ-le Inndex tehtud 15.07.2016 maksuotsus, millega

tuvastati, et kaebaja arvas 2013. a juuli KMD-l alusetult maha sisendkäibemaksu arvete alusel,

millele märgitud isik ei olnud tegelikuks kütuse müüjaks18. Nimetatud asjas oli kaebaja

väidetavaks tehingupartneriks samuti äriühing, mille juhatuse liige ja osanik oli enne tehinguid

muutunud, seejuures puudusid uuel juhatuse liikmel kokkupuuted kütuse müügi tehingutega,

18 Tallinna Halduskohus jättis 31.05.2017 otsusega OÜ Inndex kaebuse rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus

jättis 15.03.2018 otsusega rahuldamata OÜ Inndex apellatsioonkaebuse ning Riigikohus jättis 28.06.2018

määrusega menetlusse võtmata OÜ Inndex kassatsioonkaebuse

3-18-445

12(13)

uus juhatuse liige eitas tehinguid kaebajaga ning möönis, et oli andnud enda ID-kaardi tuvasta-

mata isikute kasutusse.

Kohtu hinnangul on raske pidada juhuseks, et kaebajale pakuvad regulaarselt kütust müügiks

isikud, kes varjavad enda identiteeti variisikute taha ning kaebaja on heauskseks pettuseohvriks,

kes ei teadnud ega pidanudki teadma tehinguteahela tulemusena täitmata jäävast käibemaksu-

kohustusest (millele vastava sisendkäibemaksu võrra kaebaja enda maksukohustust vähendab).

Pigem viitab eelnev teatud mustrile kaebaja tegevuses, mis toetab ka käesolevas asjas järeldust,

et kaebaja oli kuritarvitusest teadlik.

12. Kohtu hinnangul saab maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludest lisaks järeldada, et

kaebaja poolt omandatud kütuse, mille müüjana on dokumentidel kajastatud OÜ-d Benako,

tegelik päritolu ja ka nõuetelevastavus on teadmata. Nimelt on maksuhaldur tuvastanud, et kõigi

vaidlusaluste arvete alusel soetatud kütusepartiide puhul on kauba üleandmise aktidel ja/või

saatelehtedel kajastatud ebaõigeid vastavussertifikaate (mis peavad VKS § 9 lg 1 kohaselt

tõendama tarbimisse lubatud kütuse vastavust kehtestatud nõuetele), st võõrandatud kütuse-

partiid on seostatud vastavussertifikaatidega, mis ei saanud olla väljastatud sellele kütusele19.

Kaebajaga saab nõustuda selles, et kui kütus soetatakse kütuse müügi tegevusluba omavalt

isikult ja saadakse kätte kütuse hoidjalt / kommertslaost (VKS § 3 lg 5), ei laiene ostjale

kohustus kontrollida saatedokumendi sisulist õigsust, sh kütuse päritolu: esiteks puuduvad

ostjal selleks selged võimalused ning teiseks puudub alus järelduseks, et VKS § 6 lg-st 8 tuleb

selline kohustus kommertslaos paikneva kütuse ostjale. Samas toetab kõnealuste kütuse-

partiidega seostatud sertifikaatide kuritarvitamine siiski kõnealuste tehingute maksupettuse

kahtlust (kindlasti ei vähenda seda kahtlust).

13. Maksuhaldur on muu hulgas toonud esile, et OÜ-le Benako kütust väidetavalt vedanud isik

(Priormax OÜ) ei esitanud maksuhaldurile kütuseveokite sõidumeerikute salvestuslehti ega ka

muid tõendeid, mis kinnitaksid kütuse vedu saatedokumendil kajastatud viisil.20 Olgugi, et

vastav asjaolu ei ole eraldiseisvalt etteheidetav kaebajale (kaebaja ei olnud transporditehingu

osaline), siis toetab see samuti koostoimes muude tõenditega maksuhalduri kahtlusi, et OÜ

Benako ei olnud tegelik kütuse müüja ning kütuse tegelik päritolu on tuvastamata.

14. Maksuhaldur on toonud esile ka asjaolu, et raha liikumises, s.o OÜ Benako arvete tasumine

kolmanda isiku (Vipimpex OÜ) arvele, esinevad pettusele viitavad tunnused.21 Kohtu hinnangul

ei saa iseenesest pidada äritegevuses keelatuks või taunimisväärseks raha kandmist müüja

taotlusel kolmandale isikule. Seejuures ei pea ostja tuvastama sellise taotluse põhjuseid. Seega

ei ole ka nimetatud asjaolu eraldiseisvana kaebajale etteheidetav. Samas ei saa asuda ka

seisukohale, et OÜ Benako arvete tasumine Vipimpex OÜ-le (ja sealt edasi raha liikumine nn

offshore äriühingule22) kuidagi kaebaja seisukohtadele usaldusväärsust lisaksid. Pigem toetavad

raha liikumise osas tuvastatud asjaolud maksuhalduri kahtlusi, et OÜ Benako ei olnud tegelik

kütuse müüja ning kütuse tegelik päritolu on tuvastamata.

15. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et maksuotsus on käibemaksu määramist puudutavas osas

põhjendatud. Maksuhalduri poolt kogutud ja kaebaja esitatud teave viitab sellele, et kontrollitud

perioodil ei võõrandanud kaebajale vedelkütust OÜ Benako, vaid tundmatu kolmas isik, ning

kaebaja teadis seda. See välistab omakorda kaebaja heausksuse ja seega ka sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse kaebaja poolt.

19 kontrollakti p 1.1.2.2 alap-d c ja d

20 kontrollakti p 1.1.2.2 alap-d h ja i

21 kontrollakti p 1.1.2.2 alap e

22 kontrollakti lisa 2 „Raha liikumise skeem“

3-18-445

13(13)

16. Vaidlustatud maksuotsus on põhjendatud ka tulumaksu määramist puudutavas osas.

Olukorras, kui arvel on kajastatud ebaõige kauba müüja ja tegelik müüja ei ole tuvastatav, ei

saa eeldada, et müüja on käibemaksukohustuslane (mis on ostja poolt käibemaksu

mahaarvamise eelduseks – KMS § 31 lg 1). Kogutud tõendid annavad aluse järeldada kaebaja

teadmist nii sellest, et OÜ Benako ei ole tegelik müüja, kui ka sellest, et mahaarvamisõiguse

aluseks olnud tehinguga seoses hoidutakse maksu tasumisest. Seega pidi kaebaja mõistma ka

seda, et kauba müügihinnale käibemaksu lisamine ja selle tasumine müüjale ei olnud

põhjendatud / vajalik. Ka Riigikohus on rõhutanud, et ostjal ei tule tasuda kauba hinnale lisatud

käibemaksu ükskõik millisele müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele23. Järelikult on

sellise väljamakse tegemine (käibemaksu osa ülekandmine müüjale) ettevõtlusega mitteseotud

väljamakse, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud

nõuetele vastav algdokument ning mis kuulub maksustamisele tulumaksuga (TuMS § 51 lg 2 p

3, § 54 lg-d 2 ja 4).

Kohus ei nõustu seejuures kaebaja seisukohaga, et isegi kui müüja on maksuhalduri versiooni

kohaselt tundmatu, on tegemist ikkagi käibemaksukohustuslasega KMS § 3 lg 1 mõttes, sest

tehingute maksustatav väärtus ületab registreerimise piirmäära 16 000 eurot. Mahaarvatav ehk

tagastatav käibemaks (sisendkäibemaks) eeldab sellele vastava käibemaksu tasumise kohustuse

tekkimist müüjal, sh selle deklareerimist (korrespondentsuse põhimõte). Seetõttu ongi vajalik

rakendada käibemaksuga seonduvalt rangeid vorminõudeid (KMS § 29 lg-d 1 ja 3 ning § 31).

Olukorras, kui ei ole tuvastatav, kes on tegelik müüja ehk mahaarvatavale käibemaksule vastava

kohustuse kandja, ei saa rääkida selliste vorminõuete järgimisest. Praegusel juhul ei saa rääkida

ka ostja heausksusest, mis kaaluks üle korrespondentsuse põhimõtte riive.

17. Eeltoodust tulenevalt jääb OÜ Inndex kaebus tervikuna rahuldamata ja MTA 30.01.2018

maksuotsus muutmata.

18. MTA esindaja esitas kohtuistungil taotluse käesolevas asjas kohaldatud esialgse

õiguskaitse (halduskohtu 09.03.2018 määruse resolutsiooni punkti 1) tühistamiseks. Kohtule

arusaadavalt soovib MTA, et esialgse õiguskaitse tühistamine jõustuks koheselt (HKMS § 252

lg 3), s.o enne kohtuotsuse jõustumist (st erinevalt HKMS § 249 lg-st 4 ja § 253 lg-st 3).

MTA ei ole kohtu hinnangul piisavalt põhjendanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et

asjaolud, eelkõige avalik huvi oleksid võrreldes halduskohtu 09.03.2018 määruses esitatuga

oluliselt muutunud, st selliselt, et see annaks aluse HKMS § 249 lg-st 4 tulenevast üldreeglist

erandi tegemiseks. Selleks ei ole piisavad MTA väited, et kaebajale on koostatud täiendavalt

kaks maksuotsust (mis ei ole kaebaja kinnitusel jõustunud) ning haldusasi nr 3-16-1646 on

lõppenud (mille raames vaidlustatud maksuotsus on kaebaja kinnitusel täielikult täidetud).

Seega jääb MTA taotlus halduskohtu 09.03.2018 määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks

rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik

23 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-34-06 p 15 ja otsuse nr 3-3-1-97-07 p 12