1-18-6116/125 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2019 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-6116 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 11. detsembri 2018. a määrus, millega jäeti Galina Vidriku (49210072728) taotlus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 15. veebruari 2018. a määrusega kohaldatud lisapiirangute osaliseks tühistamiseks rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Galina Vidriku kaitsja advokaat Marko Paabumets, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 11. detsembri 2018. a määrus muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot (sh käibemaks 10 eurot). Lugeda see summa menetluskuluks, mille hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses on kriminaalasi Galina Vidriku süüdistuses KarS § 133 lg 2 p 7, § 141 lg 1 - § 22 lg 2, § 214 lg 2 p 1, 5 järgi, T.T. süüdistuses KarS § 133 lg 2 p 7, § 141 lg 1, § 120 lg 1 järgi, E.V. süüdistuses KarS § 133 lg 2 p 7 järgi, E.V. süüdistuses KarS § 133 lg 2 p 7 järgi, K.V. süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja S.R. süüdistuses KarS § 141 lg 1 järgi. Nimetatud isikud anti kohtu alla 2. augusti 2018. a määrusega.

2 2. Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2018. a määrusega tühistati osaliselt G. Vidriku lisapiirangud ja tal lubati lühi- ja pikaajalised kokkusaamised, kirjavahetuse pidamine ja telefonitsi suhtlemine ema Z. V ja poeg D. M. 3. 17. oktoobril 2018. a saabus kohtule G. Vidriku taotlus lisapiirangute osaliseks tühistamiseks. G. Vidrik palub lubada lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi, pidada kirjavahetust ja suhelda telefoni teel oma isa E.V. ja lapse R. V isa A.K.. Maakohtu määrusega jäeti taotlus rahuldamata. 4. 19. novembril 2018. a esitas G. Vidrik kohtule taotluse tühistada osaliselt lisapiirangud R.A. ja isa E.V. suhtes. G. Vidrik soovib R. A. abielluda. Vangla leiab, et abiellumiseks on vaja keeld maha saada. G. Vidrik märgib, et menetluse praeguses staadiumis ei ohusta piirangu mahavõtmine ühe isikuga uurimist, kellegi elu ega muid ühiskonna reegleid. MAAKOHTU MÄÄRUS 5. 11. detsembri 2018. a määrusega jättis Tartu Maakohus G. Vidriku taotluse lisapiirangute osaliseks tühistamiseks rahuldamata. 6. Kohus leidis, et lisapiirangute kohaldamine on endiselt põhjendatud ja vajalik. G. Vidrikul on lubatud lühi- ja pikaajalised kokkusaamised, kirjavahetuse pidamine ja suhtlemine ema ja pojaga. Täiendav lisapiirangute tühistamine isa E.V. ja R. A. suhtes ei ole põhjendatud. Käesolevaks ajaks ei ole ära langenud asjaolusid, mis tingisid lisapiirangute osalise tühistamata jätmise 14. novembril 2018. Oma ema ja pojaga on G. Vidrik saanud suhelda. Sellele vaatamata on juba praeguseks korduvalt täheldatud viiteid suhtlusõiguse rikkumise kohta (esimesed sellekohased teated on saabunud 8. novembril 2018). 4. detsembril 2018. a saabus vanglast teade, et 11. novembril 2018. a eiras G. Vidrik suhtluspiirangut ja helistas telefoninumbritele ja isikutele, kellega tal puudus luba suhelda. G. Vidrik selgitas, et numbrid, millele ta helistas, kuulusid A.S., A.S. ja R.le. G. Vidrik soovis ühendust saada ka oma vendadega. 7. Kohus märkis, et G. Vidrik kuritarvitas talle antud suhtlusõigust, mistõttu ei ole võimalik käesoleval ajal täiendavalt tema lisapiiranguid tühistada. MÄÄRUSKAEBUS

8. Kaitsja taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja G. Vidrikule kohaldatud lisapiirangute osalist tühistamist. Ta palub lubada G. Vidrikul lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi, pidada kirjavahetust ja suhelda telefoni teel isa E.V. ja R. A.. 9. Maakohus on jätnud märkimata põhjendused, miks ta ei arvesta prokuröri ja kaitsja seisukohtadega G. Vidriku taotluste osas. Samuti puuduvad määrusest põhjendused, kuidas kahjustab G. Vidriku suhtlemine taotletud isikutega kriminaalmenetlust. Põhiõiguste riive võiks olla põhjendatud vaid erandlikel asjaoludel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. 11. Suhtlemispiirangute põhjendatuse hindamisel peab kohus kaaluma, kas süüdistatava isoleerimine tema perekonnast on kriminaalmenetluse huvides jätkuvalt proportsionaalne. Kuna põhiõiguste riive intensiivsus suureneb aja möödudes, eeldab selle jätkuv proportsionaalsus õiguste piiramise aluse kõrval riigi aktiivset tegevust kriminaalmenetluse

3 toimetamisel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-69-14, p 9.1). Maakohus jättis 17. oktoobri 2018. a määrusega G. Vidriku suhtlemispiirangu tema isa suhtes tühistamata, kuivõrd kriminaalmenetluses oli viiteid, et G. Vidrik kuritarvitab suhtlusõigust. 8. oktoobri 2018. a määruses märkis maakohus, et kriminaalasi on edastatud kohtule üldmenetluses ja isikuliste tõendite loomine toimub alles kriminaalasja arutamisel kohtuistungil. Süüdistuse sisu ja menetlusosaliste omavahelist seotust ning suhteid arvestades eksisteerib ilmne oht, et lisapiirangute kohaldamiseta võib G. Vidrik mõjutada isikuid, keda kutsutakse kohtusse ütlusi andma. Seda ohtu ei kõrvalda ka asjaolu, et prokuratuur, süüdistatavad ja kaitsjad on soovinud kriminaalasja lahendamist lühimenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu varasemates lahendites kajastatud seisukohtadel samasugune kaal praeguseks ajahetkeks. Nimelt nähtub ka vaidlustatud määrusest, et vaatamata lisapiirangutele on G. Vidrik korduvalt suhtlusõiguse korda rikkunud, mh püüdnud saada kontakti oma vendadega. Seega eksisteerib endiselt oht kriminaalmenetluse kahjustamiseks. Samuti on endiselt oht, et G. Vidrik võib täiendavaid suhtluskanaleid kasutades hakata mõjutama isikuid, keda kutsutakse ütlusi andma. Varasemast määrusest nähtuvalt on G. Vidrikul lubatud kokkusaamisi, kirjavahetust ja telefoni kasutamist kahe lähedasega. See vähendab G. Vidriku perekonnaelu puutumatuse riivet. Kriminaalasja arutamine algab 18. märtsil 2019. a, s.o riik on toimetanud kriminaalmenetlust aktiivselt. Praegusel ajal aga jätab ka ringkonnakohtus eeltoodud põhjendustest tulenevalt kaitsja taotlus G. Vidriku lisapiirangute tühistamiseks rahuldamata. 12. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab kohtukolleegium määruskaebuse rahuldamata. 13. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroole In Jure G. Vidrikule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi (maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise) eest 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot) tasu. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud.

14. KrMS § 187 lg 2 teise lause ja § 175 lg 1 p 4 alusel loeb ringkonnakohus eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu menetluskuluks, mille hüvitamiseks kohustatud isik tuleb otsustada kriminaalasja lõpplahendi tegemisel.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus Aarne Sarjas