3-17-2271/70 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.02.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2271

Haldusasi

XX ja YY kaebus tühistada Maanteeameti 06.10.2017

tee ehitusluba nr 18-2/17-00182/564 ja Maanteeameti

06.10.2017

korraldus

nr

0019

ning

kohustada

Maanteeametit koostama nõuetele vastav Veneküla

liiklussõlme projekt

Menetlusosalised

Kaebaja – XX (ik XXXXXXXXXXX) ja YY (ik

XXXXXXXXXXX),

volitatud

esindajad

Siim

Vahtrus ja Merlyn Mannov

Vastustaja – Maanteeamet, volitatud esindaja Kristo-

Taavi Ruus

Kaasatud haldusorganid – Tallinna linn ja Rae vald

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maanteeameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maanteeameti apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 otsuse resolutsiooni p 3 ning teha selles

osas

uus

otsus,

millega

tunnistada

õigusvastaseks

Tallinna

ringtee

(T11)

rekonstrueerimise

raames

Veneküla

liiklussõlme

ehitamise

aluseks

olevale

ehitusprojektile nõuetekohase keskkonnamõju hindamise koostamata jätmine.

3. Mõista Maanteeametilt välja XX ja YY kasuks apellatsiooniastme menetluskulude

katteks 1681 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend üks) eurot ja 50 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.03.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

3-17-2271

2(11)

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX on Lagedi tee 17 kinnisasja omanik ja YY-le kuulub pool kaasomandist Lagedi tee 19

(78401:101:2764) ja Plaasi (65301:011:0035) kinnisasjast. Maanteeamet korraldab nende

kinnistutega piirneval alal riigitee nr 11, Tallinna ringtee ehitamist Väo-Lagedi teelõigul, sh

Väo lõigul km 0,6–3,0. Maanteeamet andis 16.08.2017 osaehitusloa nr 18-2/17-00182/523 ja

21.09.2017 osaehitusloa nr 18-2/17-00182/559 Tallinna ringtee lõikude km 0,6–1,25 ja km 2,1–

3,0 ehitamiseks.

2. Maanteeamet väljastas 06.10.2017 tee ehitusloa (osaehitusloa) nr 18-2/17-00182/564

Tallinna ringtee km 1,25–2,1 kohta. See ehitusluba ei puuduta ehitusprojekti osasid 1.1 R-KT,

1.2 R, 1.3 R-KT, 1.4 R, 1.5 RT, 1.7 KT ega osasid, mis jäävad mh Lagedi tee 19 ja Plaasi

kinnistutele.

Maanteeamet väljastas koos osaehitusloaga 06.10.2017 korralduse nr 0019, kus selgitatakse

osaehitusloa väljastamise aluseks olevaid õigusakte, planeeringuid, märgitakse ära

väljastamisele eelnenud uuringud, selgitatakse kooskõlastuste ja arvamustega arvestamist ja

mittearvestamist.

3. XX ja YY esitasid 04.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeameti 06.10.2017

tee ehitusloa ja korralduse nr 0019 tühistamiseks ning Maanteeameti kohustamiseks koostama

nõuetele vastav Veneküla liiklussõlme projekt.

1)

Võrreldes Tallinna ringtee ehitamiseks koostatud eelprojektiga sisaldab ehitusloa aluseks

olev projekt nr P15007 mitmeid muudatusi, muu hulgas on muudetud Veneküla liiklussõlme

lahendust. Esialgse km 1,6 asuva kahetasandilise viadukti asemele projekteeriti tunnel km 1,2,

kuid maanteele peale- ja mahasõidud jäeti vanasse asukohta km 1,6. Raskeliiklus suunatakse

kogujateele 1.3 R-KT, mille tulemusel jäävad kaebajate kinnistud raskeliikluse rõngasse.

Võrreldes eelprojektiga on vähendatud kergliiklusteid. Samuti ei näe projekt ette ühistranspordi

kasutamise võimalusi. Projekti realiseerimisel tükeldatakse kaebajatele kuuluvad kinnistud, sh

põllumassiivid, ning maantee ääres jalgsi liikumine muutub ohtlikuks. Püsivad negatiivsed

mõjud, sh müra ja õhusaaste, tuleneksid nii riigimaanteelt kui ka kogujateelt. Kogujatee

ehitatakse maavaravarule, mis on vastuolus maavarade säästliku kasutamisega. Kaebajate vara

väärtus väheneb. Teega hõlmatakse ka ebamõistlikult suur maa-ala, mis on vastuolus säästva

arengu põhimõttega. Veneküla liiklussõlme saaks rajada selliselt, et peale- ja mahasõidud on

rajatud Veneküla tunneli lähistele. Sellise lahenduse kohaselt ei oleks vaja Plaasi maadelt

liiklust läbi suunata, sinna kogujateed ehitada ega kaebajatele kuuluvat maad tükeldada.

2)

Keskkonnamõju hindamine (KMH) ja tasuvusanalüüs koostati eelprojektile, mitte

muudetud projektile. Kogujateed kuuluvad Veneküla liiklussõlme koosseisu ja nende mõju

3-17-2271

3(11)

keskkonnale tuleks hinnata tervikuna. Veneküla tunneli kohta pole KMH-d koostatud ning

vaidlustatud ehitusluba väljastati enne KMH eelhinnangu andmist. KMH eelhinnang peaks

hõlmama kogu teelõiku km 0,6–3,0. Maaomanike ettepanekutega ei ole muudetud projektis

arvestatud. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks muudeti ära varasem Veneküla ristmiku

lahendus. Projektlahenduse raames ei ole uuritud, missugust mõju keskkonnale ja

elanikkonnale

kujutab

endast

raskeveokite

suunamine

läbi

roheala.

Võimalikke

leevendusmeetmeid ei ole sätestatud üheski Tallinna ringtee km 0,6–2,8 teelõigu projektis.

3)

Põhiprojekti etapis ei ole tehtud teostatavusuuringut, mille käigus oleks võrreldud tee

alternatiivseid asukohti ja liiklustehnilisi alternatiive. Puudub ka muudetud projekti alusel

ehitusloa väljastamiseks tegelikku olukorda arvestav liiklusohutusaudit. OÜ Reaalprojekt 2015.

aasta liiklusohutusaudit lähtub liiklusuuringust, mis arvestab varasemat maakasutuse

juhtotstarvet Tallinna üldplaneeringu kohaselt (väikeelamute ala), mitte praegust Lasnamäe

tööstusalade üldplaneeringu juhtotstarvet (ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtlusala

kõrvalotstarbega) ja sellest tulenevat võimalikku liikluskoormust. Liiklusohutusauditi

erapooletus on kaheldav. Liiklusohutusaudit ja tehniline ekspertiis telliti samalt juriidiliselt

isikult, kes on koostanud põhiprojekti ja on põhiprojekti etapis Veneküla liiklussõlme esmane

projekteerija. Sellega rikuti ehitusseadustiku § 14 lg-st 3 tulenevat nõuet, et enne ehitamise

alustamist peab ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima

ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik.

4)

Projektlahendus on vastuolus Rae valla üldplaneeringuga. Rae valla üldplaneeringu

kinnitamisel lähtuti ringtee varasemast projektlahendusest, mis arvestas km 1,6 planeeritava

eritasandilise liiklussõlmega ja sellest lähtuvalt Väo karjääri alalt tulevate liiklusvoogude

suunamisega maanteele võimalikult ristmiku lähedal. Projektlahendus ei ole kooskõlas ka

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga, mis ei näe ette kõrvalteele (kogujatee 1.3 R-KT)

raskeliikluse suunamist. Samuti on projektlahendus vastuolus Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, kuna

vähendab roheala suurust ja kõrghaljastust.

5)

Ühe haldusakti asemel osahaldusaktide andmine raskendab kaebajate võimalust oma

õigusi kaitsta. Maanteeamet väljastab enda tellitud projektidele ise ehituslubasid ning väldib

Veneküla liiklussõlme lahenduse keskkonnamõju hindamist. Projektis lähtuti andmetest, mis ei

arvesta tegelikku liikluskoormust. Projektlahenduses ei ole käsitletud ristmiku alternatiivseid

asukohti ega tehtud tasuvusanalüüsi. KMH aruandes rõhutati eelprojektiga ette nähtud kohaliku

teedevõrgu väljaehitamise vajadust enne I klassi tee valmimist. Kiirteele ja I klassi maanteele

peab projekteerima jalgtee olenemata projektkiirusest, mida ei ole aga tehtud. Samuti ei ole

põhiprojekti üldandmete alapeatükis esitatud eeldatavat liiklussagedust ning teenindustaset

kavandatava perioodi lõpuks. Lisaks ei sisaldu põhiprojekti keskkonnakaitse ja

maakujundustööde

alapeatükis

KMH

tulemuste

kokkuvõtet

ja

sellest

tulenevaid

keskkonnakaitse abinõusid. Tehtud müra mõõtmised ei arvesta kasvanud liiklusvoogudega ega

kumulatiivse müraga, mistõttu on vaja teha uus müra hindamine.

4. Maanteeamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kaebusest ei selgu, kuidas rikub ehitusluba või nn Veneküla liiklussõlme lahendus

kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajatel puudub kaebeõigus 06.10.2017 korralduse ja

ehitusloa ning ehitusprojekti vaidlustamiseks.

2) Õige ei ole kaebajate väide, et ehitusluba on väljastatud enne KMH eelhinnangu andmist.

Ehitusluba lõigule km 1,25–2,1 on väljastatud ehitusprojektile, mis on omakorda koostatud

eelprojekti alusel. Sellel lõigul ei erine ehitusprojekt eelprojektist. Eelprojektile koostati KMH

ja Keskkonnaamet (KeA) kiitis aruande heaks 08.09.2009 kirjaga. Maanteeameti tellitud KMH

eelhinnang puudutab kogujateed (ühendustee 1.3. R-KT), millele ei ole veel ehitusluba

3-17-2271

4(11)

väljastatud. Veneküla tunneli (km 1,2) ehitamise kohta on antud eraldi ehitusluba, mida

kaebajad pole vaidlustanud.

3) Kaebajad pole selgitanud, milles seisneb vastuolu Rae valla üldplaneeringuga. Vastustajat

ei puuduta Tallinna Lasnamäe tööstusalade üldplaneering, sh sellega kaebajate maa juhtotstarbe

muutmine.

Ehitusprojekt

lähtub

nii

kehtestatud

kui

ka

koostamisel

olevatest

detailplaneeringutest. Projekti muutmine tähendaks kehtestatud planeeringute muutmise

vajadust ning algatatud planeeringutele antud kooskõlastuste tagasi võtmist.

4) Ebaõige on kaebajate väide, et projektlahendusega kaasnevat mõju – raskeveokite liikluse

suunamine ümber elamute ja läbi roheala – ei ole piisavalt hinnatud. Projekti koostamisel on

tehtud liiklusmüra modelleerimine, liiklusuuring, ehitusgeoloogiline uurimistöö, geodeetiline

uurimistöö, KMH aruanne eelprojektile, Väo-Jüri tehnilise projekti ekspertiis, liiklusohutuse

audit, Tallinna ringtee Väo-Jüri lõigu km 0,6–11,3 liiklusuuring, Tallinna ringtee Väo-Lagedi

teelõigu km 0,6–3,0 ehitusgeoloogilised uurimistööd ja geodeetiline mõõdistus. Kuna

vaidlustatud ehitusluba ei hõlma kogujateed 1.3. R-KT, ei olnud vaja koostada liiklusvoogude

summaarset prognoosi ja vastavat müra modelleerimist. Liiklusohutuse nõuetega on arvestatud.

5) Kaebajate väited bussipeatuste ja kergliiklusteede puudumise kohta ei ole Maanteeametile

etteheidetavad. Ühistranspordi taristu objekte planeerib ja rajab kohalik omavalitsus.

Vaidlustatud ehitusluba ei puuduta kergliiklusteid ja bussipeatusi. Vaidlustatud ehitusloa

realiseerimine ei saa põhjustada kaebajate väidetud liiklusohtlikkuse suurenemist.

5. Tallinna linn selgitas, et Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringus arvestati Väo-Lagedi tee

2013. aasta ehitusprojektis toodud lahendusega. Pärast 2013. aastat ei ole liiklussõlme

projektlahenduses tehtud põhimõttelisi muudatusi. 2016. aasta projekt on varasema projekti

edasiarendus, mis ei ole muutnud liiklussõlme põhilahendust. Kaebajaid vähemkoormavad

lahendused ei ole võimalikud, kuna Väo liiklussõlme osas kehtestatud Rahu tee, Peterburi tee

ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala detailplaneering ja teised ümberkaudsetel

aladel kehtestatud või koostamisel olevad detailplaneeringud arvestavad Lasnamäe

tööstusalade üldplaneeringus ettenähtud maakasutuse juhtotstarvet.

Piirkonna detailplaneeringute elluviimisel on mõeldav osa liikluskoormuse suunamine pärast

Veneküla tunnelit vasakule, planeeringutega kavandatud äriotstarbeliste kruntide vahele

kohalikule veotänavale ja sealtkaudu Väo ristmikule (kavandatud Rahu tee, Peterburi tee ja

Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala detailplaneeringuga), kuid see ei võimalda siiski

loobuda paremsuunal kavandatud mahasõidust. Sellise liiklusskeemi rakendamise eelduseks on

vastavate teelõikude väljaehitamine, mis on kavandatud 1999. aastal kehtestatud Jõemäe

piirkonna detailplaneeringuga ja kavandamisel Lagedi tee 3b, 9a, 11 ja 11a kinnistute

detailplaneeringuga.

6. Rae vald selgitas, et tee-ehitusprojekt ei ole vastuolus Rae valla üldplaneeringuga. Tallinna

ringtee lõigule, mis paikneb Venekülas Tallinna linna ja Rae valla piiril, on Rae valla

üldplaneeringus ette nähtud perspektiivne eritasandiline ristmik. Arvestades asjaolu, et Rae

valla üldplaneeringus näidatud perspektiivsete teede ja ristmike asukohad on indikatiivsed ning

need täpsustuvad detailplaneeringute ja projektide koostamise käigus, siis on Rae valla

üldplaneeringuga kooskõlas ka selline eritasandilise ristmiku lahendus, kus rambid ja

kogujateede osad asuvad Rae vallas, aga kogujateede ristumine Tallinna ringteega tunneli või

viadukti näol asub Tallinna linnas.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.06.2018 otsusega kaebuse osaliselt ning kohustas

Maanteeametit koostama nõuetele vastav Veneküla liiklussõlme projekt (resolutsiooni p 3).

Kohus jättis rahuldamata 06.10.2017 ehitusloa ja korralduse nr 0019 tühistamise nõude

3-17-2271

5(11)

(resolutsiooni p 4) ning mõistis Maanteeametilt kaebajate kasuks välja menetluskulu 3730

eurot.

1)

Kaebajatel on kaebeõigus. Lagedi tee 19 ja Plaasi kinnistuid hakkab läbima

osaehituslubade aluseks oleva tee-ehitusprojekti kohaselt kogujatee 1.3 R-KT. Muudetud

Veneküla liiklussõlme lahendus loob olukorra, kus kaebajate elukohad on ümbritsetud ühest

küljest laienevast Lagedi teest, teisalt kogujateest 1.3 R-KT, mistõttu riivab Tallinna ringtee

rekonstrueerimine koos Veneküla liiklussõlme lahenduse ja kogujateede rajamisega

vaidlusaluses lõigus intensiivselt kaebajate omandiõigust, õigust tervise- ja heaoluvajadustele

vastavale keskkonnale ning õigust eraelu puutumatusele. Veneküla liiklussõlme lahendus on

(lahutamatu) osa Tallinna ringtee rekonstrueerimise projektist, mida tuleb käsitada ühtse

tegevusena keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) mõttes

või projektina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (KMH direktiiv) mõttes.

2)

Eelprojekti kohaselt, millele koostati ka KMH, planeeriti Veneküla ristmik ehitada

ringtee km 1,6. Eelprojekt ei näinud ette tunneli rajamist. Tallinna ringtee Väo-Jüri tehniline

projekt km 0,6–11,3 (nr 675/P76-10) muudab eelprojekti vertikaallahendust (kõrvaltee

viaduktiga üle Tallinna ringtee). Muutunud lahenduse kohaselt moodustavad Veneküla

liiklussõlme teed 1.1 R-KT, 1.2 R, 1.3 R-KT, 1.4 R, 1.5 RT ja 1.7 KT koos omavaheliste

ristmikega. Eelprojektiga oli kavandatud kahetasandiline liiklussõlm lõigu km 1,6 juures. Uue

lahenduse kohaselt on Tallinna ringteest vasakule ja paremale ning Ülemiste-Maardu raudteest

vasakule jäävate alade ühendamiseks projekteeritud Veneküla eritasandiline ristmik. Ristuv tee

paikneb nüüd Tallinna ringtee alla projekteeritavas tunnelis km 1,22. Projekteeritud ristuv tee

1.5 RT viidi tunneliga Tallinna ringtee alt läbi. Tallinna ringtee mõlemale sõidusuunale

projekteeriti maha- ja pealesõidud. Tallinna ringteest vasakul ühendas kogujatee 1.3 R-KT

ristuvat teed 1.5 RT ning Tallinna ringteed. Vaidlustatud ehitusloa aluseks oleva projekti nr

P15007 seletuskirjas märgitakse, et eelprojekti vertikaallahendus (kõrvaltee viaduktiga üle

Tallinna ringtee) ei arvestanud Väo karjääri laiendamisega ja kaeveloa taotlusega (karjääri põhi

kavatsetakse välja kaevata kõrgusmärgini 22,0 m). Seetõttu muudeti projektiga nr 675/P76-10

eelprojekti lahendust. Projektides nr 675/P76-10 ja nr P15007 fikseeritud Veneküla

liiklussõlme eelprojektiga võrreldes muutunud lahendusele KMH-d ei koostatud. Vastustaja

tellis keskkonnamõjude eelhinnangu põhiprojekti km 1,2–1,8 lahendusele. Eelhinnangu

järelduste kohaselt puudub projekti muudatustel oluline keskkonnamõju ning KMH läbiviimine

ei ole vajalik.

3)

Vastustaja on eksinud KeHJS-st ja EL õigusaktidest, eelkõige KMH direktiivist

tulenevate normide ja põhimõtete vastu. Vastustaja tugines osaehituslubasid väljastades

ebaadekvaatsele KMH hinnangule, mille järeldused ei ole muudetud lahenduse puhul

asjakohased. Tallinna ringtee rekonstrueerimine etapiti ei muuda asjaolu, et tegemist on ühe

tegevuse/projektiga KeHJS ja KMH direktiivi mõttes. Keskkonnamõju ei ole võimalik vaadelda

tee erinevate osade kaupa isoleeritult, vaid kõik otsesed ja kaudsed mõjud tuleb kogumis

arvesse võtta. Vastustaja ei ole selgitanud, millega on põhjendatud projekti tükeldamine, s.o

kogujateede käsitlemine põhimaanteest eraldi. Erinevatest dokumentidest nähtub, et tegemist

on lahutamatult seotud tegevustega, sealhulgas on ka Veneküla liiklussõlme lahendus ringtee

rekonstrueerimise projekti osa.

4)

Kuna juba 2013. aastal kinnitati tee-ehitusprojekti lahendus (projekt nr 675/P76-10), mis

oli aluseks ka osaehituslubade väljastamisele, ei ole õige tugineda KeHJS ja KMH direktiivi

sätetele, mis käsitavad tegevuse/projekti muutmist või laiendamist (KMH direktiivi lisa 1 p 24

ja lisa 2 p 13; KeHJS § 6 lg 1 p 35 ja lg 21). Muutmise või laiendamisega on tegemist siis, kui

KMH menetluse läbinud projekt on realiseeritud ning seda tahetakse muuta või tegevusloa

saanud tegevus, mida ei ole veel ellu viidud, vajab muutmist. Vastupidine tõlgendus muudaks

KMH menetluse eesmärgipäratuks ja soodustaks arendajat eelprojekti staadiumis pakkuma

3-17-2271

6(11)

vähem vastuseisu tekitavat lahendust, mille saab põhiprojekti staadiumis hõlpsalt KMH

menetlust vältides asendada sobivaga. Olukorras, kus ehitustegevus juba faktiliselt käib ning

alles siis asutakse mõnede projekti osade KMH vajadust kaaluma, rikub KMH direktiivi

põhimõtet, et mõjusid tuleb hinnata enne tegevusloa väljastamist. See nõue kehtib

projekti/tegevuse kui terviku kohta – praegusel juhul Tallinna ringtee koos erinevate tee

osadega – ning ei sõltu sellest, kas arendaja on otsustanud ehitustööd jagada etappidesse.

Praegusel juhul oleks muutunud Veneküla liiklussõlme lahenduse osas tulnud hinnata

keskkonnamõju kohustuslikus korras tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 p-st 13, kuna Veneküla

liiklussõlm kuulub lahutamatult projekti/tegevuse koosseisu, mille puhul on KMH kohustuslik

ning tegemist ei ole tegevuse/projekti muutmise või laiendamisega, mille puhul tuleb anda

eelhinnang olulise keskkonnamõju kohta vastavalt KeHJS § 6 lg-le 21.

5)

Kuna Veneküla liiklussõlme muudetud lahenduse osas on KMH läbi viimata, ei ole

tagatud, et tee-ehitusprojektis fikseeritud Veneküla liiklussõlm on nõuetekohane. Kuna KMH

menetlust ei ole läbi viidud, ei ole ka võimalik öelda, kas tee ehitusprojektis fikseeritud

lahendusele oleks praegusel ajal, arvestades muu hulgas Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu

kehtestamist ja selle osalist realiseerimist, veel alternatiive. Nimetatud üldplaneeringu ja Rail

Balticu võimaliku käivitumise mõjusid tuleb hinnata koosmõjus tee-ehitusega kaasnevate

mõjudega.

6)

Isegi kui asuda seisukohale, et Veneküla liiklussõlme kogujateede lahenduse mõju on

võimalik eraldi hinnata KeHJS § 6 lg 21 kohaselt, on ka sellisel juhul planeeritaval tegevusel

olemas olulise keskkonnamõju tunnused, kuna projekti muudatus hõlmab suurt maa-ala ja

puudutab paljusid isikuid. Samuti on pärast mürauuringute tegemist algatatud ja kehtestatud

mitmeid uusi detailplaneeringuid, mis lähtuvad üldplaneeringuga muudetud juhtotstarbest.

Mürauuringu tegemisel lähtuti sellest, et piirkonnas asuvad elamumaad. Liikluskoormusest

lähtuvaid mõjusid ei ole kogujatee 1.3 R-KT puhul piisavalt hinnatud. KMH menetluses oleks

pidanud hindama ka kergliiklusteede ja bussipeatuste rajamise küsimust. Keskkonnaameti

märkuste kohaselt on eelhinnangus alahinnatud ulukitest lähtuvat ohtu ning Terviseamet on

toonud välja, et arvestatud ei ole Rail Balticu põhjustatavat võimalikku müra.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Maanteeamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebus

rahuldati, ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate

kanda.

1)

Halduskohus eksis kaebeõiguse tuvastamisel. Kohtuotsusest võib järeldada, et kohus

peab Veneküla liiklussõlme all silmas tunnelit, mis jääb Tallinna ringtee alla. Ringtee km 1,2

kavandatud tunneli ehitamiseks anti 21.09.2017 eraldi ehitusluba, mida kaebajad pole

vaidlustanud. Kaebajatel polnud kaebeõigust ehitusprojekti muutmiseks kohustamiseks.

Ehitusprojekt pole haldusakt ega -toiming.

2)

Kohus ei hinnanud tõendeid ega nende asjakohasust. Kaebajad esitasid kohtule hulgaliselt

dokumente, kuid ei selgitanud, millist asjaolu konkreetse tõendiga soovitakse tõendada.

Seetõttu ei saanud vastustaja tõenditele vastuväiteid esitada.

3)

Kohus leidis põhjendamatult, et muudetud Veneküla liiklussõlme lahenduse kohta pole

KMH-d koostatud. Teelõigu osas, mida vaidlustatud ehitusluba puudutab, ei erine ehitusprojekt

eelprojektist. Kohus on ekslikult leidnud, et pole piisavalt hinnatud projekti muudatuse mõju

liiklusohutusele ja elukeskkonnale. Projekti kohta on muu hulgas koostatud liiklusohutusaudit,

liiklusuuring ja KMH (eelprojektile). Ka Terviseamet on väljendanud, et projektlahendus on

3-17-2271

7(11)

kooskõlas nõuetega ning kui tulevikus müratase tõuseb, tuleb vajadusel rakendada müra

vähendamise meetmeid.

4)

Arvestades, et kaebajad esitasid tühistamis- ja kohustamisnõude ning kohus rahuldas vaid

viimase, oleks seda tulnud arvestada ka kohtukulude jaotamisel.

9. XX ja YY vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Kohus tuvastas õigesti kaebeõiguse olemasolu. Kohtuotsusest nähtub selgelt, et kohus

peab Veneküla liiklussõlme all silmas põhimaanteest, kogujateedest ja tunnelist koosnevat

lahendust tervikuna.

2)

Vastustaja ei täpsustanud, miks ta üht või teist kaebajate esitatud tõendit asjakohatuks

peab, vaid taotles nende kõigi tagastamist. Kohus jättis selle taotluse õigesti rahuldamata.

3)

Ehitusloa aluseks olev projekt erineb oluliselt eelprojektist: hilisemal projektil puudub

viadukt ning kiirendus- ja aeglustusradade asukohad on muutunud. Lisaks ei arvesta

liiklussageduse prognoosid Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringus 2013. aastal kinnitatud

uute maakasutuse juhtotstarvete ja neist tulenevate muutunud ehitusõiguse mahtudega.

4)

Kaebajate halduskohtus kantud menetluskulud tuleks vastustajalt täies ulatuses välja

mõista. Halduskohus vähendas põhjendamatult kaebajate kasuks väljamõistmisele kuuluvaid

kulusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohus ei eksinud kaebeõiguse tuvastamisel. Ringkonnakohus märkis praeguses asjas

31.01.2018 tehtud määruse p-s 11, et kaebajate õigusi riivaks selgelt Veneküla liiklussõlme, sh

kogujatee 1.3 R-KT, väljaehitamine vaidlusalusel teelõigul, sest selle tulemusel jääksid nende

kinnistud mh Väo karjääri suunduva raskeliikluse tarbeks loodud teedest täielikku enklaavi.

Enklaavi väikeste mõõtmete tõttu oleksid kaebajatele kaasnevad mõjutused intensiivsed.

Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Halduskohtu otsusest (nt p 14.2) on üheselt

mõistetavalt selge, et halduskohus peab Veneküla liiklussõlme all silmas põhimaanteed koos

kogujateede ja tunneliga, mitte üksnes Veneküla tunnelit.

11. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et kohus on kaebajate esitatud tõendite

vastuvõtmisega rikkunud menetlusnorme. HKMS § 38 lg 1 p 8 järgi tuleb kaebuses märkida

tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist

asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. HKMS § 62 lg 2 esimene lause sätestab, et kohus

võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja

lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Vastustaja esitas halduskohtule

taotluse kõikide kaebaja esitatud tõendite tagastamiseks, selgitamata, miks on üks või teine

tõend asjakohatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud alust kaebaja esitatud tõendite

tagastamiseks. Kaebaja esitatud tõendid ei ole asjakohatud ning kaebaja on neile oma

menetlusdokumentides viidanud. Vastustajale pidi olema arusaadav, milliseid väiteid kaebaja

esitatud dokumentidega tõendada soovib, mistõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuse väide,

et vastustajal polnud võimalik kaebaja esitatud tõenditele vastuväiteid esitada.

12. Eelprojektile „Tehniline abi Tallinna ringtee ja Paldiski maantee rekonstrueerimiseks“

koostati aastatel 2006–2008 KMH (Hendrikson & Ko töö nr 729/05). Nimetatud KMH aruandes

(I kd, tl 60–128) on Veneküla ristmiku kohta esitatud kaks alternatiivset projektlahendust:

variant A (poolromb+silmus) ja variant B (täielik romb), millest KMH aruandes peeti

3-17-2271

8(11)

keskkonnakaitselistel kaalutlustel eelistatumaks varianti A (p 1.5, lk 54-55). Aruandes nenditi,

et Lagedi tee 11, 13, 15 ja 17 kinnistutel olevate väikeelamute jaoks vajab ringtee liiklusmüra

mõlema alternatiivi puhul leevendamist (kokkuvõtte p 69, lk 12). Liikluskoormuse näitajate

puhul tugineti KMH aruande koostamisel Inseneribüroo Stratum 2005–2006 koostatud

liiklusloendusele ja -prognoosile. KMH aruandes arvestati sellega, et vasakul pool maanteed

T11 kavandatakse äri- ja elamualade arendamist (lk 52) ning märgiti, et Venekülla (km 1,2–

1,5) on ette nähtud müratõke (lk 79).

Tallinna ringtee Väo–Jüri teelõigu (km 0,6–11,3) tehnilises projektis (AS EA Reng ja

Reaalprojekt 2011. aasta töö nr 675/P76-10; joonis ja seletuskiri – III kd, tl 112-139p) on

kõrvale jäetud eelprojekti järgne lahendus ning on nähtud ette Veneküla tunneli rajamine km

1,2. 2016. aastal koostati 2011. aasta projektile (kinnitatud 2013. aastal) uus lahendus (Selektor

OÜ töö nr P15007; joonis III kd, tl 111, seletuskiri tl 147-163). Tallinna ringtee Väo lõigu km

0,6–3,0 projekti muudatuste kohta on koostatud keskkonnamõju eelhinnang (Hendrikson & Ko

2017. aasta töö nr 2907/17; II kd, tl 76-90p), milles jõuti järeldusele, et projekti muudetud

lahendusega ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KMH pole vajalik.

Eelhinnangus on märgitud, et muudetud projekti tulemusena hakkab raskeveokiliiklus

tõenäoliselt olulises mahus kasutama kogujateed 1.3 R-KT, mida ei ole selle otstarbega kantud

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu teemakaardile „Ohtlike ja raskeveoste marsruudid“.

Samuti ei rajata projektiga üldplaneeringus kogujatee 1.3 R-KT äärde ette nähtud

kergliiklusteed, mille rajamine on omavalitsuse vastutusalas (lk 16). Projektis on arvestatud

Lagedi tee äärsetel kinnistutel kehtestatud ja algatatud detailplaneeringutega, millega on ala

määratud suuresti äri- ja tootmismaaks ning mis seetõttu vajavad raskeliikluse juurdepääsu (lk

16-19). Eelhinnangus nenditakse, et kavandatava tegevusega kaasnevad märkimisväärsed

muutused projektiga hõlmatud piirkonnas elavatele inimestele, sh langeb elamumaade (Lagedi

tee 13, 15 ja 17) hind rohkem kui eelprojektis ettenähtud lahenduse korral, kuna põhiprojektiga

lisandub üks oluline barjäär ning müra, vibratsiooni ja õhusaaste allikas kogujatee 1.3 R-KT

näol (lk 27).

Eelnevast järeldub, et Lagedi tee 13, 15, 17 ja 19 kinnistute juures on põhiprojekti staadiumis

Veneküla ristmiku/liiklussõlme lahendust võrreldes eelprojekti järgse lahendusega oluliselt

muudetud. Uus lahendus mõjutab nimetatud kinnistute omanikke, sh kaebajaid, oluliselt enam

kui eelprojekti järgne lahendus.

13. Halduskohus asus seisukohale, et hoolimata tee-ehituse jagamisest erinevatesse lõikudesse

koos neile osaehituslubade väljastamisega on tegemist ühe projekti/tegevusega KMH direktiivi

ja KeHJS mõttes. KMH direktiivi art 1 lg 2 punkti a järgi mõeldakse mõiste „projekt“ all ehitiste

või muude käitiste püstitamist või kavade teostamist ning muud sekkumist looduskeskkonda,

kaasa arvatud maavarade kaevandamine. Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses asjas

võimalik käsitada ühe projekti/tegevusena Tallinna ringtee esimest, suurima liikluskoormusega

lõiku km 0,6–12,6, millele on koostatud eraldi KMH aruanne. Sellele teelõigule on omakorda

antud eraldi osaehitusload. Ringkonnakohus märgib, et projekti osadeks jagamine, kui sellega

kaasneb keskkonnamõju nõuetekohane hindamata jätmine, vähendab KMH direktiivi kasulikku

mõju (vt Euroopa Kohtu seisukoht direktiivi 2001/42/EÜ ehk keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) direktiivi kontekstis – 27.11.2016 otsus kohtuasjas C-290/15, p 48).

14. Tallinna ringtee ümberehitamine kaherajalisest III klassi maanteest neljarajaliseks I klassi

maanteeks lõigul km 0,6–12,6 on olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 p 13 ja

KMH direktiivi lisa 1 p 7 alapunkti c järgi, mille puhul on keskkonnamõju hindamine

kohustuslik (KeHJS § 3 lg 1 p 1). Vastustaja on tuginenud KeHJS § 6 lg-le 21, mis sätestab, et

kui sama paragrahvi lõike 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või

ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel

3-17-2271

9(11)

on oluline keskkonnamõju. KMH direktiivi lisa 2 p 13 alap a näeb eelhinnangu andmise ette

juba loa saanud või valminud või käimasolevate lisades 1 või 2 nimetatud projektide muutmise

või laiendamise korral, kui see võib keskkonda oluliselt kahjustada. Arvestades, et enne

projektlahenduse muutmist ei olnud tee-ehitusele antud lube ning tegevust ei olnud alustatud,

ei olnud tegemist olukorraga, kus loa andja kaalub, kas kavandataval tegevusel on oluline

keskkonnamõju. Praegusel juhul ei ole põhiprojektis (töö nr P15007) toodud lahenduse

keskkonnamõju KeHJS korras nõuetekohaselt hinnatud. Eelhinnangu koostamisel ei ole välja

selgitatud kogu projekti mõju, arvestades muudatust.

15. Vastustaja viitab, et tee-ehitusega kaasnevat keskkonnamõju on hinnatud ka Lasnamäe

tööstusalade üldplaneeringu ja Rae valla üldplaneeringu menetluse raames koostatud KSH-des.

Rae valla üldplaneeringu tehnovõrkude kaardil1 on kajastatud eelprojektis alternatiivina A

esitatud lahendus (poolromb+silmus). Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu järgne teede

lahendus vastab hilisemale Veneküla liiklussõlme lahendusele, millest lähtuvad ka piirkonnas

koostatud ja algatatud detailplaneeringud. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu KSH

aruandest2 ei nähtu Veneküla liiklussõlme mõjude täpsemat hindamist. Kõnealuses KSH

aruandes on märgitud, et uute tootmis- ja ettevõtete aladega kaasneb tööstusalal liikluse (eriti

raskeliikluse) suurenemine; liikluse kahekordistumine võib mürafooni suurendada umbes 3 dB

võrra. Aruande kohaselt rajatakse uued veoteed tööstusalale ning raskeliiklus tuleb viia

elamualadest eemale (lk 84). Lasnamäe tööstusalade üldplaneering ei näe ette kogujatee 1.3 R-

KT kasutamist veotänavana. Kuna nimetatud üldplaneeringutes toodud Veneküla liiklussõlme

lahendus erineb põhiprojekti järgsest lahendusest, ei saaks nende planeeringute menetluses

koostatud KSH-d kuidagi asendada vaidlusaluse tegevuse puhul KMH läbiviimist ka juhul, kui

praegusel juhul kohalduks KeHJS § 11 lg 6, mis võimaldab jätta KMH algatamata, kui

eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju

hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal

on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.

16. Üheski dokumendis ei ole võrdlevalt hinnatud põhiprojektis esitatud lahenduse ja muude

võimalike (sh eelprojektis toodud) alternatiivide mõjusid. Alternatiivide keskkonnamõju

hindamine ja nende kõrvutamine aga on üks KMH koostamise põhilisi eesmärke (KeHJS § 31

lg 1). Ilma kohase hindamiseta ei saa olla veendunud, et valitud variant on kõiki asjaolusid, sh

keskkonnale ja inimestele avalduvat mõju arvestades sobivaim.

KeHJS § 24 lg-st 1 tuleneb, et otsustaja peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse

tegemisel hindama KMH aruande asjakohasust ning arvestama KMH tulemusi ja aruandes

sisalduvaid keskkonnameetmeid. Asjakohasuse hindamine hõlmab ka aruande ajakohasuse

hindamist (KMH direktiivi art 8a lg 6; KeHJS muutmise seaduse (415 SE) seletuskiri3, lk 19-

20). Eelprojektile koostatud KMH ei olnud tee-ehituslubade väljastamisel asjakohane, kuna

projekti oli oluliselt muudetud. Samuti on pärast KMH koostamist muutunud liiklusolukord:

Tallinna ringtee Väo-Jüri teelõigu km 0,6–11,3 kohta 2014. aastal koostatud liiklusuuringu

(Ramboll Eesti AS töö nr 2014-0027; I kd, tl 31-49p) järgi lisandub kehtestatud

detailplaneeringutest tulenevalt piirkonda 300 uut parkimiskohta, mis toob kaasa autotranspordi

mahu olulise kasvu. KMH aruande koostamise ajal olid ette nähtud ühistranspordi kasutamise

võimalus ja kergliiklusteed (lk 6), kuid põhiprojektis on esitatud autoliikluse keskne lahendus.

https://www.rae.ee/documents/823250/3890101/Tehnov6rgud_leht1_20130506.pdf/5935b716-ded4-4a26-

b9e3-c1471502232e.

https://www.tallinn.ee/keskkond/Lasnamae-toostusalade-uldplaneeringu-keskkonnamoju-strateegiline-

hindamine.

3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c68c9b31-19ae-4dcf-9cc5-4a6220f1515b.

3-17-2271

10(11)

Terviseamet on leidnud, et seoses liikluskorralduse muutumise, liiklusintensiivsuse ja

raskeveokite osakaalu võimaliku suurenemisega võib müratase tõusta, mistõttu tuleks kujuneva

müraolukorra hindamiseks teha uus mürauuring (Terviseameti 03.11.2017 kiri; I kd, tl 219-

219p). Keskkonnamõju eelhinnangus tuginetakse Hendrikson & Ko 2015. aastal koostatud

mürauuringule (I kd, tl 157), mille põhjal oletati, et kogujatee 1.3 R-KT asub Lagedi tee 13, 15

ja 17 elamutest piisavalt kaugel, et modelleerimisel aluseks võetud liikluskoormustel elamute

1.3 R-KT poolsel küljel ei ületa müra norme. Samas nenditakse, et tulevast liikluskoormust ei

ole võimalik väga täpselt prognoosida (lk 24). Seega pole kogujatee 1.3 R-KT

raskeveoliikluseks kasutamise mõju põhjalikumalt hinnatud ega pakutud võimalikke

leevendusmeetmeid. Seejuures oli nimetatud mürauuringu järgi liiklusmüra näiteks Lagedi tee

17 kinnistul juba 2014. aastal päevasel ajal 65 dB ehk võrdus piirtasemega (tabel, lk 9). Lagedi

tee ja Peterburi tee piirkonna detailplaneeringute KSH ja Pirita jõe Natura hindamise aruandes4

on märgitud, et strateegilise mürakaardi tulemuste järgi kuulub Lagedi tee kõige kaugemale

ulatuva liiklusmüraga alade hulka (lk 59). Lisaks on Terviseamet juhtinud oma 05.01.2018

kirjas (III kd, tl 45-45p) tähelepanu sellele, et liiklusmüra hindamisel tuleb kõiki liiklusmüra

allikaid koos hinnata, kuid eelhinnangust ei selgu, kas uues liiklussõlme lahenduses on

liiklusmüra mõju hindamisel arvestatud ka rongiliiklusmüraga (sh perspektiivse Rail Balticu

müraga). Samuti leidis Terviseamet, et kogujatee 1.3 R-KT planeerimisel ja selle liiklusmüra

prognoosi koostamisel tuleks arvestada piirkonnas kehtestatud detailplaneeringute liiklusvoo

lisandumisega ning 2016. aasta liiklusloenduse andmetega.

17. Eelneva põhjal nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et Veneküla liiklussõlme muudetud

lahendust puudutavas osas ei ole projekti keskkonnamõju nõuetekohaselt hinnatud.

Keskkonnamõju tuleb hinnata enne tegevusloa andmist (KMH direktiivi art 2 lg 1; KeHJS § 3

lg 1 p 1, §-d 31 ja 32). Seega oleks tulnud KMH koostada juba põhiprojekti koostamise käigus

enne Väo teelõigu rekonstrueerimiseks osaehituslubade väljastamist. Pärast 16.08.2017,

21.09.2017 ja 06.10.2017 osaehituslubade väljastamist koostatud eelhinnang ei kõrvalda

rikkumist.

18. HKMS § 158 lg-st 2 tuleneb, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused

üldjuhul olema täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

Muutunud asjaolud võivad välistada kohustamiskaebuse rahuldamise (Riigikohtu 01.03.2017

otsus nr 3-3-1-79-16, p-d 20–21). Ringkonnakohus peab apellatsioonkaebuse lahendamisel

arvestama asjaoluga, et riik on omandanud kaebajatele kuulunud Lagedi tee 17 ja 19 ning Plaasi

kinnistud (kinnistusraamatu väljavõtted – IV kd, tl 47-49), mistõttu ei saa Veneküla liiklussõlme

lahendus enam kaebajate subjektiivseid õigusi mõjutada. Kohustamisnõude rahuldamise alus

on seega ära langenud. See asjaolu aga ei takista vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist,

mis on hõlmatud kohustamisnõudega. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt,

tühistab halduskohtu otsuse kohustamisnõude rahuldamise osas (resolutsiooni p 3) ning teeb

selles osas uue otsuse, millega tunnistab õigusvastaseks Veneküla liiklussõlme ehitamise

aluseks olevale ehitusprojektile (Selektor OÜ töö nr P15007) nõuetekohase keskkonnamõju

hindamata jätmise.

19. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit

või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 järgi

jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

https://www.tallinn.ee/keskkond/Lasnamae-toostusalade-uldplaneeringu-keskkonnamoju-strateegiline-

hindamine.

3-17-2271

11(11)

rahuldamisega. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

20. Asjaolu, et ringkonnakohus tuvastab kohustamisnõude rahuldamise asemel Maanteeameti

tegevuse õigusvastasuse, ei mõjuta esimese kohtuastme menetluskulude jaotust. Samuti ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks muuta halduskohtu otsust menetluskulusid puudutavas osas

tulenevalt apellandi seisukohast, et tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu oleks

halduskohus pidanud välja mõistma vaid pool kaebajate menetluskuludest. Esiteks tuleb

arvestada seda, et kaebuse esitamise on tinginud vastustaja oma õigusvastase tegevusega ning

teiseks on vastustaja mitmete osaehituslubade väljastamisega loonud olukorra, kus kaebajatele

ei olnud selge, milline ehitusluba võib nende õigusi rikkuda ja mida nad vaidlustama peaksid.

Kokkuvõttes on kaebajad kohtusse pöördunud põhjendatult ning oleks ebaõiglane jätta pool

esimese kohtuastme menetluskuludest nende endi kanda. Seejuures ei ole halduskohus

vastustajalt välja mõistnud kaebajate menetluskulusid kogu taotletud ulatuses (4906,5 eurot),

vaid vähendas summat 3730 euroni. Kuna kaebajad pole halduskohtu otsuse peale

apellatsioonkaebust esitanud, jätab ringkonnakohus menetluskulude vähendamist puudutavad

kaebajate väited tähelepanuta.

21. Ringkonnakohtu hinnangul on asja lahendust arvestades õiglane jätta menetlusosaliste

apellatsioonimenetluse kulud nende põhjustaja ehk Maanteeameti kanda. Kaebajad taotlevad

apellatsiooniastmes 1681,5 euro suuruse õigusabikulu hüvitamist (sh käibemaks). Kaebajate

esindajal on kulunud apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 5,75 tundi, kohtunõudele

(seoses Maanteeameti taotlusega) vastamiseks 6 tundi ning Maanteeameti täiendavale

seisukohale vastamiseks 3 tundi tunnihinnaga 95 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajalike

kuludega. Seega tuleb Maanteeametilt kaebajate kasuks välja mõista apellatsiooniastme

menetluskulud 1681,5 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)