2-18-12331/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar x, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

x-18-1x

Tsiviilasi

C.X ja C.Y hagi J.N vastu omandiõiguse

rikkumise lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I C.X

, isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxx; e-post ;

Hageja II C.Y

, isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxx;

Kostja J.N

, isikukood xxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxx; e-post .

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

18. jaanuar x

Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

1. Jätta C.X ja C.Y hagi J.N vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks

rahuldamata.

2. Jätta C.X x.01.x taotlus 18.01.x kohtuistungi protokolli parandamiseks

rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

Jätta menetluskulud C.X ja C.Y kanda.

J.N T. rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

C.X ja C.Y (hagejad) esitasid 17. augustil x Tartu Maakohtule hagi J.N (kostja) vastu

hagi ja 19. septembril x hagiavalduse täienduse, paludes lõpetada omandiõiguse

rikkumine ning kohustada kostjat paigutama tema poolt rajatud kasvuhoone vähemalt

kaheksa meetri kaugusele hagejate kinnisasjast.

Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad xxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul ja kostja elab Vaikne

x. Kostja on rajanud hagejate akna alla kasvuhoone, mis rikub arhitektuuriliselt eluruumi

välisilmet, on hagejate majast 65 cm kaugusel, varjab valgust, tekitab vihmase ja tuulise

ilmaga müra. Kasvuhoone omanikud rikuvad hagejate privaatsust, sest hagejad ei saa oma

aknaid avatuna hoida, kui kostja seisab hagejate akna all. Tegemist on kahjuliku

mõjutusega hagejate kinnisasjale, naaber vaatab pidevalt aknast sisse ning kuulab

hagejate vestlust pealt. Kostja ei ole hagejatega kasvuhoone rajamist kooskõlastanud,

hagejad ei ole selle rajamiseks nõusolekut andnud ning see tekitab keelatud mõjutusi

hagejate kinnisasjale. Hagejad taotlevad, et kostja paigutaks ebaseaduslikult rajatud

kasvuhoone vähemalt kaheksa meetri kaugusele hagejate eluruumi seinast.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.

Kostja leidis, et hagejad ei peaks antud hagiasjas saama kohtulikku kaitset, kuna neil ei

ole seadusest tulenevat õigust keelata hagejal kasutada oma kinnistu mistahes osa

mistahes ajal ja nad ei ole viidanud mitte ühelegi õigusnormile, mida kostja oleks

rikkunud või mille rikkumist võiks eeldada ja millele oleks seetõttu vajalik anda kohtulik

hinnang.

Kostja väitel ei riku kasvuhoone konstruktsioon, asukoht ega mõõtmed hagejate õigusi.

Kasvuhoone kõrgus on x m, see jääb allapoole hagejate aknalauda ega saa seetõttu mitte

kuidagi varjata hagejate vaadet ega takistada valguse pääsemist hagejate eluruumi. Vihma

sadamisega kaasnevad helid on paratamatud, sõltuvad loodusest ja hagejatel on saju

tekitatud müra talumiskohustus. Väited selle kohta, et kostja seisab hagejate akna all,

vaatab aknast sisse ja kuulab nende omavahelist juttu, on tõendamata ja absurdne.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejate elamu on püstitatud kinnistu piirile ning

et kostja on oma kinnistule paigaldanud kilekasvuhoone mõõtmetega 3x4 m ning rajatud

kasvuhoone kaugus kostjatele kuuluvast hoonest on 65 cm.

Pooled vaidlevad selle üle, kas rajatise asukoht on ebaseaduslik ning kas rajatis tekitab

hagejatele kahjulikke mõjutusi.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 1 järgi kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi,

suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt

kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema

kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik

suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.

AÕS § 144 lg 1 kohaselt kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei

püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et

see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.

Hagejad ei ole tõendanud, et kasvuhoone rajamine on ebaseaduslik. Hagejate

vastavasisuline väide on paljasõnaline. Kostja on esitanud kohtule Tartu Linnavalitsuse

arhitektuuri ja ehituse osakonna x.11.x kirja, mille kohaselt kasvuhoone püstitamist ei

loeta ehitustegevuseks ehitusseaduse mõttes ja selle paigaldamine, mõõtmed ja asukoht ei

ole seadusega vastuolus (tl 36-37). Samuti on kostja kohtule esitanud Päästeameti x.11.x

kirja nr 7.x-x.x/18394-x, mille kohaselt kasvuhoone ei ole vastuolus tuleohutusnõuetega

(tl 38-39). Nimetatud tõendite alusel kohus tuvastab, et kasvuhoone ei ole ebaseaduslikult

rajatud, kasvuhoone konstruktsioon, asukoht ja mõõtmed ei ole hagejate õigusi rikkuvad.

Kohus leiab, hagejad ei ole tõendanud hagejatele kahjulike mõjude tekitamist. Hagejad on

enda esitatud fotodega on tõendatud, et kasvuhoone kõrgus jääb allapoole hagejate

aknalauda (tl 18). Seetõttu ei saa kohtu hinnangul kasvuhoone varjata hagejate vaadet ega

takistada valguse pääsemist hagejate eluruumi.

Kohus leiab, et hagejate väide, et vihmasabin vastu kasvuhoonekilet tekitab sedavõrd

häirivat müra, et see on väljakannatamatu ja annab aluse nõuda kasvuhoone

ümberpaigutamist, on paljasõnaline ja tõendamata. Vihma sadamisega kaasnevad helid on

paratamatud loodusnähtusest tulenevad helid. Tuulest põhjustatud helide tugevust ei ole

hageja tõendanud. Kui kasvuhoone uks tugeva tuule tõttu tõepoolest mõnel korral

paugatusega avaneb või sulgub, ei saa lugeda kõrvalkinnistult tulevaid helisid hagejate

õigusi kahjustavateks. Tiheasustusega piirkonnas on kinnistu omanikul talumiskohustus

kõrvalkinnistu(te)lt tulevate mõjutuste osas: müra muru niitmisel niidukiga,

trimmerdamisel, sõidukite müra, koerte haukumine (lühikese aja jooksul) jms.

Samuti on tõendamata hagejate väide privaatsuse rikkumise kohta. Põhiseaduse §-s 3x on

öeldud, et igaühe omand on puutumatu ja igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata,

kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Kostjal on õigus viibida oma

kinnisasja ükskõik millises osas igal ajal ööpäevaringselt. Riigikohus on rõhutanud

üldpõhimõtet, et naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht

omanikku teisele ning reeglina on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma

kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Kui kinnisasja omanik peaks

esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest,

oleks tema omandiõigus suuresti näiv (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-x-1-33-05, p 13).

Kohus märgib, et hagejate väitel, et kostjal oli vaja kasvuhoone rajamiseks hagejate

nõusolekut ning hagejate nõudel teha kostjatele ettekirjutusi oma kinnistu kasutamiseks,

puudub seadusest tulenev alus. Asjaõigusseaduse § 60 lg x järgi võivad omaniku õigused

olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Riigikohtu praktika järgi on

igal omanikul põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise

järgi ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või

üldised huvid tervikuna (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-x-1-1x-11, p 19, nr 3-x-1-

141-04, p 13; nr 3-x-1-33-05, p 13).

Kinnisasja omanik on kohustatud taluma mõjutusi, mis tema kinnisasja kasutamist

oluliselt ei mõjuta. Asjaolu, kas tegemist on olulise mõjutusega, tuleb hinnata lähtuvalt

puudutatud kinnisasjale ulatuvast tegelikust mõjust ning mõjutuse olulisuse hindamisel

tuleb lähtuda mõistliku keskmise inimese arusaamast. Kohus leiab, et käesoleval juhul on

mõjutuste näol tegemist tavapäraste mõjutustega. Kahjulikke mõjutusi ei ole hagejad

kohtule tõendanud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejate nõue jätta rahuldamata.

TsMS § 44x lg 5 järgi otsuse resolutsiooniga lahendab kohus veel lahendamata taotlused.

C.X esitas x.01.x taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et taotlus

tuleb jätta rahuldamata, sest taotlusest arusaamatuks, millises osas tuleks kohtuistungi

protokolli parandada ehk kelle antud milliseid ütlusi on kohus ebaõigesti protokollinud.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus

märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. TsMS § 16x lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tuleb menetluskulud

jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus selgitas kostjale kohtuistungil, et lepingulise esindaja kulud kuuluvad

väljamõistmisele üksnes juhul, kui esindaja on menetluses osalenud.

Kostja esitas x.01.x menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta sõlminud

õigusabilepingu Eesti Õigusbüroo OÜ-ga ning palub hagejatelt kostja kasuks välja mõista

õigusabi kulud x eurot ning viivise menetluskuludelt.

Kohus märgib, et esindaja tegevus peab menetluses olema nähtav (esindaja koostab ja

allkirjastab menetlusdokumendid või osaleb kohtuistungitel). Toimikust ei nähtu

lepingulise esindaja olemasolu. Lepinguline esindaja saab olla ainult füüsiline isik, kes on

omandanud õiguse õppesuunal magistrikraadi, tulenevalt TsMS §-s x lg 1 p x sätestatust.

Kohtule kostja poolt esitatud õigusabiteenuste loetelu kohaselt „Kokku on Eesti

Õigusbüroo osutanud J.N T. õigusabiteenust …“. Juriidiline isik ei saa olla lepinguline

esindaja kohtumenetluses.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole vaja küsida menetluskulude kohta vastaspoole

seisukohta, kuna tegemist on õiguse kohaldamisega ning kohtu hinnangul kostja

väidetavalt kantud menetluskulud hüvitamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik