1-19-845/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjaanuar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-845 (19259000078) Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi Elle Karm prokurör Kriminaalasi S.G süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav S.G, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, registrijärgne elukoht xxxx; keskharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxxx xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud korral;
Legislator headnote
AI generated1-19-845/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.G-lt ½ menetluskuluna sundrahast summas 405 (nelisada viis) eurot riigituludesse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-845 (19259000078) Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi Elle Karm prokurör Kriminaalasi
S.G süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav S.G, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, registrijärgne elukoht xxxx; keskharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxxx xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud korral;
kahtlustatavana kinni peetud 29.01.2019; kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello
määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 256¹ - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:
Tunnistada S.G
121 lg 2 p 2 rgi ja
4 (neli süüdi KarS § jä mõista karistuseks ) kuud vangistust.
Tunnistada S.G
0 lg
(kuus) kuud süüdi KarS § 12
1 järgi ja mõista karistuseks 6 vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista liitkaristuseks
10 (kümme) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.01.-31.01.2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks kuud
9 (üheksa) seitse (kakskümmend ) päeva vangistust.
Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 7
3 alusel tingimisi täitmisele, kui
3 lg 1 ja S.G
ü ei pane 1 ( he) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
KarS § 78 p 1 alusel lugeda S.G-ni katseaja alguseks 31.01.2019.
Vabastada kohtusaalis vahi alt. S.G
VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldada kannatanu eraelu või muude isikuõiguste
V P
kaitseks süüdistatava S.G-ni suhtes lähenemiskeeld tähtajaga üks
1 ( ) aasta, keelates
S.G läheneda V , naise töökoh P, naise elukohale xxxx ale xxxx asukohaga xxxx lähemale kui 30 meetrit ning võtta V ühendust otse või sidepidamisvahendite (post, telefon, P internet jt) kaudu.
Kohus selgitab tatud oht S.G-le, et lähenemiskeelu rikkumine, kui sellega on põhjus isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu korduv rikkumine on karistatav kuriteona KarS § 3312
järgi.
MENETLUSKULUD
KrMS § 175 lg välja mõista S.G-lt
1 p 4 alusel menetluskuluna kaitsjatasu
130 (ükssada kolmkümmend poolt osutatud õigusabi eest ) eurot adv. Gerda-Johanna Pello
riigituludesse.
KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.G-lt ½ menetluskuluna sundrahast summas 405 (nelisada viis) eurot riigituludesse.
KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada S.G tasuda menetluskulud
kokku 535 eurot ositi 10 st i kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise gakuiselt vähemalt 53,50 eurot.
Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK
EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, ning viitenumbriga 99919700005999 selgitusega: „S.G,
1-19-845, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
ASITÕEND
1 CD-
plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
SÜÜDISTUS
S.G süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, tungis 29.01.2019 kella
17.00 paiku oma elukoha xxxx P esmalt noris , korteri väliskoridoris kallale elukaaslasele V –
S.G naisega tüli heites naisele ette, miks naine tema sõnumitele ei vasta, seejärel nõudis S.G naise telefoni, et teada saada, kellega naine suhtleb ja kui naine keeldus, ähvardas naisele kallale minna; seejärel, kui naine liikus korterist välja ühiskoridori rõdule, järgnes S.G V , haaras kätega naise paremast ja vasakust käest kinni ja tiris naist P jõuga, tekitades V füüsilist valu ja tervisekahjustused – marrastused mõlemal käel. P
Lähisuhtes olevale isikule füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamisega pani S.G toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Veel süüdistatakse S.G selles, et tema 29.01.2019 kella 17.00 paiku xxxx, väliskoridoris, olles eelnevalt rebinud väliskoridori rõdul elukaaslast V kätest, lõpetanud P naise palumise peale naise tuppa tirimise ja läinud ära korterisse, läks mõne aja pärast uuesti väliskoridori rõdu ukse taha ja nõudis kätega vastu lukustatud rõdu klaasist ust tagudes V P ukse avamist ja telefoni üle andmist ning kui naine seda ei teinud, lubas ukse katki ja naise maha lüüa. V – P oli alus karta kahju tegemise tervisekahjustuse tekitamise aga ka tapmisähvarduse täideviimist, kuna S.G oli naist äsja kehaliselt väärkohelnud ning käitus jätkuvalt agressiivselt – tuli lumelabidaga rõdu ukse taha ja nõudis jätkuvalt naise tuppa minemist. Hirmu mehe poolt tehtava kahju ees süvendas ka ligemale aasta tagasi mehe poolt toimepandud kehalise väärkohtlemise kogemus.
Tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardades, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani S.G toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MAAKOHTU SEISUKOHT
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.G-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 4 kuud vangistust ja KarS § 120 lg 1 järgi
6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskema suurendamise teel mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.- g 1 ja 3 31.01.2019 karistusaja hulka ja kanda jääb 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 l alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta.
VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldada kannatanu V eraelu või muude isikuõiguste P kaitseks süüdistatav S.G-ni suhtes lähenemiskeeld tähtajaga 1 aasta, keelates S.G läheneda V , naise töökohale P, naise elukohale xxxx xxxx asukohaga xxxx lähemale kui 30 meetrit ning võtta V ühendust otse või sidepidamisvahendite (post, telefon, intern P et
jt) kaudu.
S.G võib V suhelda kolmandate isikute juuresolekul või vahendusel (nt KOV P -i lastekaitsetöötaja, jurist, kohus vms ametnik), kui peaks tulema arutlusele nende ühise lapse A M
hooldusõiguse jagamine, suhtluskorra määratlemine, elatise või ühisvara teema.
Süüdistatav o S.G n kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav S.G kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. S.G uleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 ärgi t
j
ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Asitõend, 1 CD plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja toimikus, jätta - kriminaalasja juurde.
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 810 eurot, mille vähendamist taotleb süüdistatav KrMS § 2565 lg 2 alusel seega kuulub sundraha ½ võrra,
väljamõistmisele summ KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu as 405 eurot ning
130 eurot.
Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku 535 eurot tasumisele ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustu vähemalt misest igakuiselt 53,50 eurot.
Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korra s.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Vedro Kohtunik