2-18-19285/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-19285

Tsiviilasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX

suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 27. detsembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Raivo Bergson

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 27. detsembri 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.

3. Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja, kliinik) esitas

27. detsembril 2018 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (taotlus),

millega taotles XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist ja tema

paigutamist psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni ning ühtlasi

palus seda aega pikendada 40 päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi 40 päeva arvates tahtest olenematu ravi otsusest.

2. Puudutatud isik hospitaliseeriti 26. detsembril 2018 politseitöötajate poolt, kuna oli teinud

hädaabinumbril 112 ebaadekvaatseid väljakutseid. Ägeda psühhootilise seisundi ja enesele ning

ümbritsevatele potentsiaalselt ohtliku käitumise tõttu algatati puudutatud isiku suhtes tahtest

olenematu ravi 26. detsembril 2018 kell 20.52.

3. Psühhiaatrite ML ja KE arvamusest nähtub puudutatud isiku haigestumise ja haiguse

kulgemise kohta järgmine.

Puudutatud isik viibib esmakordselt haiglaravil psühhiaatriakliinikus. Varasemalt olnud

teadaolevalt terve, psühhiaatri vastuvõtul käinud ei ole. Käesoleva haigestumise aja kohta

täpsed andmed puuduvad. Väidetavalt olnud 15.–16. detsembril 2018 tüli elukaaslasega, mille

järel viimane lahkus kodust. Puudutatud isiku kirjelduse järgi tekkinud tüli tema psühhootiliste

sümptomite ajendil. Puudutatud isik keeldub luululiste mõtete tõttu kontaktandmeid

avaldamast. Sõbraga sai kokku 25. detsembril 2018, siis avaldas kummalisi ja ebaadekvaatseid

mõtteid, kahtlustas, et kuulatakse pealt, arvas, et on pealtkuulamis- ja videoseadmed jms.

Puudutatud isik hospitaliseeriti, kuna ta tegi hädaabinumbril ebaadekvaatseid väljakutseid ja

avaldas, et teda igal pool jälgitakse. Haiglasse vastuvõtmisel oli ta väga ärev, hirmunud, elavate

hallutsinatsioonide ja laialdaste paranoidsete mõtetega. Tema käitumine oli täielikult

meelepetetest ja luulumõtetest ajendatud, demonstreeris pidevalt telefonisalvestusi, kus arvas

olevat kuritegelike inimeste jutt. Kirjeldas hirme, et teda tahetakse tappa, pidevalt jälgitakse,

tahetakse mürgitada jms. Igasugune haiguskriitika puudus.

Puudutatud isiku seisund ei ole paranenud. Ta on väga ärev ja hirmunud, kartliku olekuga.

Vestlusel on äärmiselt jutukas ja üksikasjalik. Avaldab spontaanselt laiaulatuslikke para-

noidseid mõtteid, mis on põimunud kuulmismeelepetetega. On mh veendunud, et tegutseb

rahvusvaheline kurjategijate võrgustik, mida juhtiv mees pidevalt jälgib ja kontrollib kõike

tema ja elukaaslasega seonduvat. Avaldab, et aastaid on elukaaslane olnud selle mehe mõju all,

see mees tegeleb virtuaalse prostitutsiooniga. See mees on paigaldanud igale poole kaamerad

ja pealtkuulamisvahendid. Paar päeva on ta kuulnud seda meest, olnud temaga pidevas

kontaktis. Pidevalt kuuleb erinevaid kommentaare ja käsklusi ka teiste isikute poolt. Kõik

temaga seotud telefoniliinid on pealtkuulatavad. On ise nüüd suures ohus, kuna sai sellele

tegevusele jälile. Emotsionaalselt on puudutatud isik ärev, kartlik. Käitumiselt viisakas, aga

plaanid täielikult psühhootilistest sümptomitest ajendatud. On ühelt poolt kartlik, ei julge välja

minna ega elukaaslasele helistada, kuna kuulatakse pealt, samas soovib hakata asja lahendama

kõrgete politseiametnike kaudu. Igasugune haiguskriitika puudub ja ravi vajalikuks ei pea.

Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire äge psühhootiline häire (F23.9). Tema käitumine

on täielikult mõjutatud psühhootiliste sümptomite (kuulmismeelepetted, paranoidsed mõtted)

poolt, mistõttu vajab rahustava ning psühhoosivastase toimega ravi kinnise režiimiga

raviasutuses. Samaaegselt vajab põhjalikke terviseuuringuid ja raviplaani koostamist.

Haiglaravita jäädes püsib ta ägeda psühhootilise seisundi ja ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik

nii enesele kui teda ümbritsevatele. Psüühilise seisundi poolest ei ole puudutatud isik võimeline

tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat

nõusolekut. Häire iseloomu ja seisundit arvesse võttes vajab ta pikaajalist hospitaliseerimist.

3 (5)

4. Puudutatud isiku raviarst selgitas ärakuulamisel maakohtule, et puudutatud isik vajab

täiendavaid uuringuid. Sellises vanuses ei ole taolise psühhoosi esmakordne ilmnemine

tavapärane. Luulusüsteemi on haaratud nii elukaaslane kui ka tolle laps.

5. Puudutatud isik kinnitas ärakuulamisel, et haiglasse jääda ta ei soovi ja ravi ei vaja, kuna

on täiesti terve. Küll aga on haiglast vabanemisel tema elu ohus. Igal pool on kaamerad. Teda

filmitakse, samuti tahetakse tema elukaaslasest videoid teha. Tegemist on pornotööstusega ja

suured rahad on mängus. Teda tahetakse seetõttu tappa. Ta kuuleb kogu aeg, kuidas temaga

ühendust võetakse. Üks mees pani öö läbi kaameraid tema katusele. Puudutatud isik vestles

pätiga õhu teel. See mees lubas ühenduse katkestada, aga ei saa aru, miks ta ikka kõike kuuleb.

Turvalisuse mõttes võiks küll haiglas olla, aga ka haiglas, kui ta arvutis avaldust politseile

kirjutas, siis pätt nägi seda pealt ja kommenteeris. Ei taha, et haiglas ravimeid antaks.

6. Puudutatud isiku esindaja ei vaielnud vastu puudutatud isiku paigutamisele kinnisesse

asutusse esialgse õiguskaitse korras.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus rahuldas 27. detsembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse,

kohaldas esialgset õiguskaitset ja pikendas seda 40 päevani lubades kokkuvõtvalt kohaldada

puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 3. veebruarini 2019 või

mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest

olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks.

Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt rahustavate ning psühhoosivastase

toimega ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik

vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

7.1. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema

seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla

psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita

jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu

psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi

kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse

rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla

psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku

eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.

7.2. Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldub, et puudutatud isikul on raske

psüühikahäire ja haiglaravita jätmisel võib ta olla ohtlik endale ja teistele. Arstide arvamuse

kohaselt on puudutatud isik ärev ja hirmunud, elavate hallutsinatsioonide ja laialdaste

paranoidsete mõtetega. Tema käitumine on täielikult meelepetetest ja luulumõtetest ajendatud.

Arstile demonstreeris olematuid telefonisalvestusi, kus arvas olevat kuritegelike inimeste jutt.

Kirjeldas hirme, et teda tahetakse tappa, pidevalt jälgitakse, tahetakse mürgitada jms. Igasugune

haiguskriitika puudub. Tema käitumine on ettearvamatu, täiel määral haiguslikest elamustest

tingitud ja seisundist tulenevalt ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Puudutatud isik vajab

rahustavat ja psühhoosi vastast ravi haiglatingimustes. Kodune ravi ei ole võimalik.

7.3. Puudutatud isik vajab ravi ja ravimite manustamist, seega tuleb anda luba tahtevastaselt

rahustava ning psühhoosivastase toimega ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite

rakendamiseks juhul kui ta vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

7.4. Maakohus ei kuulanud ära teisi isikuid, sest arvestades puudutatud isiku psüühilist

seisundit ja teisi asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.

4 (5)

MÄÄRUSKAEBUS

8. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

määruse tühistada.

Puudutatud isik leiab, et ta on terve ja ei vaja haiglaravi. Sattus haiglasse politseinike eksituse

tõttu. Enda sõnul läks politseisse üheks ööks varjupaika paluma, kuna teda jälitati. Selle asemel

aga toodi hoopis haiglasse. Tema tervist iseloomustavad näitajad, sh vererõhk ja muud näitajad,

on korras. Praegu on tal kõige kiirem aeg töö tegemiseks, aga haiglas viibimise tõttu ei saa oma

firmas tegutseda, kuigi on seal ainus töötaja. Ravimeid ta ei vaja ja tahaks kiiresti koju saada.

Puudutatud isiku hinnangul ei ole ta ohtlik endale ega teistele, mistõttu ei ole täidetud tema

haiglasse paigutamise tingimused. Samuti ei ole millegagi tõendatud, et vajadusel ei ole muu

psühhiaatriline abi küllaldane.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 16. jaanuaril 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonna-

kohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt

põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et tema haiglasse paigutamise

tingimused polnud esialgse õiguskaitse kohaldamisel täidetud. PsAS § 11 lg 1 kohaselt

võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi

korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui:

1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist

või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Maakohus on vastavate eelduste

olemasolu piisavalt põhjalikult analüüsinud, tuginedes seejuures raviasutuse psühhiaatri

arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tahtest olenematu ravi kohaldamine on

põhjendatud.

12. Määruskaebuse väited, mille kohaselt puudutatud isik leiab, et ta ei ole haige, et ta ei ole

ohtlik endale või teistele ning, et tõendatud ei ole asjaolu, et muu psühhiaatriline abi ei ole

küllaldane, on vastuolus raviarsti arvamuses märgituga.

Nähtuvalt raviarsti arvamusest on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäire äge

psühhootiline häire (F23.9), puudutatud isiku käitumine on täielikult mõjutatud temal esinevate

psühhootiliste sümptomite (kuulmismeelepetted, paranoidsed mõtted) poolt, mistõttu vajab ta

rahustava ning psühhoosivastase toimega ravi kinnise režiimiga raviasutuses. Puudutatud isik

toimetati haiglasse politseitöötajate poolt, kuna ta tegi hädaabinumbril 112 ebaadekvaatseid

väljakutseid, avaldades, et igal pool jälgitakse teda, on kaamerad, salvestatakse ja filmitakse.

Haiglasse vastuvõtmisel oli puudutatud isik väga ärev, hirmunud, elavate hallutsinatsioonide ja

laialdaste paranoidsete mõtetega. Raviarsti hinnangul ei ole puudutatud isiku seisund paranenud

ja haiglaravita jäädes püsib puudutatud isik ägeda psühhootilise seisundi ja ettearvamatu

käitumise tõttu ohtlik nii enesele kui teda ümbritsevatele.

5 (5)

Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et eelnimetatud asjaoludel võib puudutatud isik ilma

haiglaravita olla lähitulevikus ohtlik nii endale kui ka teistele teda ümbritsevatele isikutele.

Samuti ei ole asjas alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi

meetmetest. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt haiguskriitika, tema arvates sattus ta haiglasse

eksituse tõttu ja ravimeid ta ei vaja.

Seega olid puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilise ravi

kohaldamise eeldused täidetud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

13. Lisaks märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul esinevad põhjused esialgse õiguskaitse

pikendamiseks isegi olukorras, kus põhimenetluse taotlus oli veel esitamata.

TsMS § 534 lg-st 5 tervikuna tuleneb, et kohus saab esmalt otsustada isiku kinnisesse asutusse

paigutamise esialgse õiguskaitse korras kuni neljaks päevaks (alates paigutamisest) ning

edaspidi võib teha uue määruse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise kohta, kui selgub, et

pikem tähtaeg on siiski vajalik (Riigikohtu 19. veebruari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-

13, p 46 teine lõik).

Ka käesoleval juhul asjakohane eelviidatud Riigikohtu määruse p 46 kolmandas lõigus

märgitud seisukoht, et kui on juba ette näha, et isikut peab kinni hoidma rohkem kui neli päeva

(nii nagu on tõdenud psühhiaatrid puudutatud isiku osas), tuleks selleks õigustatud isikul esitada

koos esialgse õiguskaitse avaldusega kohe ka põhiavaldus isiku kinnisesse asutusse

paigutamiseks või siis esitada see pärast esialgse õiguskaitse avalduse esitamist. Esialgse

õiguskaitse pikendamise avalduse esitamine peaks kehtiva õiguse järgi olema erandlik ja

põhjendatud nt juhul, kui põhimenetluse toiminguid ei jõuta piisavalt kiiresti teha.

Ringkonnakohus möönab, et kehtiv õigus on mõneti ebaselge ega tarvitse piisavalt järgida neid

eesmärke, mida seadusandja normide kehtestamisel silmas pidas. Sellele juhtis Riigikohus

tähelepanu käesolevas punktis juba viidatud lahendis, aga TsMS § 534 sõnastust ei ole

muudetud. Ka praegu näeb see ette esialgse õiguskaitse regulatsiooni, mis TsMS § 477¹ sätete

kohaselt saab vähemalt üldjuhul kaasneda üksnes põhiavalduse lahendamisega.

Kliinik edastas 23. jaanuaril 2019 maakohtule teadmiseks kohalikule omavalitsusüksusele

samal päeval esitatud taotluse, milles palus esitada avalduse puudutatud isiku suhtes haiglaravi

kohaldamiseks TsMS § 533 lg-te 1 ja 2 alusel, mis ka esitati kohtule 25. jaanuaril 2019 ja mille

maakohus 30. jaanuari 2019 määrusega rahuldas. Seega on määruskaebuse lahendamise ajaks

tehtud toimingud, mis viitavad järgnevale põhimenetlusele. Lisaks nähtus juba maakohtule

esitatud arvamustest, et puudutatud isikut on vaja täiendavalt uurida ja eeldatavasti pikemalt

kinni pidada kui 40 päeva. Järelikult pikendas maakohus käesoleval juhul põhjendatult esialgset

õiguskaitset.

14. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi

kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse

resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Puudutatud isiku

esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

15. TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm