2-18-18843/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-18843 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-18843 Tsiviilasi I S hagi A Ti vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 24 040,96 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I S (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat N L (Advokaadibüroo N L, e-post N.L@gmail.com) Kostja: A T (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja I S ja kostja A Ti vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. A T annab vandeadvokaat N L kontoris xxx I Sle sularahas üle hagis nõutud summa 21 600 eurot. 1.2. I S kinnitab allkirjaga kohtule esitatud kompromissil, et ta on kogu summa 21 600 eurot sularahas kätte saanud. 1.3. I S kinnitab, et seoses käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 märgitud summa kättesaamisega puuduvad tal igasugused varalised pretensioonid seoses hagis kirjeldatud võlgnevusega A T vastu. 1.4. A T kinnitab, et tal puuduvad seoses käesoleva kompromissi sõlmimisega varalised pretensioonid I S vastu. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-18843. 3. Toimetada määrus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus

2-18-18843 2

1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 2. Rahuldada hageja taotlus tsiviilasjas tasutud poole riigilõivu tagastamiseks ning kanda 450 eurot hageja poolt määratud arvelduskontole. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on I S hagi A Ti vastu võlgnevuse nõudes. 30.01.2019.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja tõtleb poole tsiviilasjas tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 2 kohaselt võivad pooled asja lõpetada kompromissiga. Pooled võivad menetluse kompromissiga lõpetada kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus

2-18-18843 3

asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. N L on hageja eest tasunud riigilõivu 900 eurot. Kohus tagastab ja kannab 450 eurot hageja korraldusel riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik