1-18-6414/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-6414

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2019, Tallinn

Kriminaalasja number

1-18-6414 (17231702293)

Kohtukoosseis

kohtunik Elina Elkind

Sekretär

Berit Paluoja

Tõlk

Anneli Helmann, Ingrid Oja

Kriminaalasi

Konstantin Gruuberi süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Konstantin

Gruuber

(isikukood:

37305200237;

elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; kõrgharidus;

emakeel:

eesti

keel;

töökoht:

xxx,

kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad)

Kaitsja

Vandeadvokaat Gennadi Kull (määratud korras)

Prokurör

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia

Lebed

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas:

1. Tunnistada Konstantin Gruuber süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks

rahaline karistus 100 päevamäära, lähtudes miinimumpäevamäära suurusest 10 eurot, s.o

1000 eurot.

2. Rahuldada G T tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes osaliselt ja välja mõista VÕS

§ 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel Konstantin Gruuberilt G T kasuks välja 5 eurot varalise

kahju hüvitamiseks ja 500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, kokku 505 eurot.

Kahjuhüvitis tuleb maksta G T arveldusarvele AS SWEDPANK XXX, märkides makse

tegemisel selgituse „Konstantin Gruuber, kriminaalasi 1-18-6414, tsiviilhagi hüvitamine“.

3. Asitõendid – 2 CD-plaati helisalvestistega, mis asuvad kinnistes ümbrikutes kriminaalasja

materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

4. Asitõend – kannatanule G T kuuluv veremäärdumisega T-särk – hävitada KrMS § 126 lg 3 p

4 alusel kui väärtusetu asi.

5. Asitõend – värvimisrulli vars – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kannatanule G T.

6. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Konstantin

Gruuberilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses

150 eurot ja kohtumenetluses 570 eurot ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev

sundraha 810 eurot, kokku 1530 eurot.

7. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 127 eurot 50 senti.

8. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99919700001359 ja selgitus „Konstantin Gruuber,

kriminaalasi

1-18-6414,

menetluskulud

ja

sundraha.“

Viitenumbri

märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab

neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

9. Jätta rahuldamata süüdistatava kaitsja taotlus hüvitada süüdistatavale seoses talle

õigusteenuse osutamisega tekkinud kulu (arve nr 162VM, advokaadibüroo Vares ja Mõistlik

OÜ).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada

apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult

teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral

koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kriminaalkantseleis 31. jaanuaril 2019 kell 14.00. Otsusele võib esitada Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu

kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni

15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest.

Kriminaalmenetluse

kulude

hüvitamist

võib

vaidlustada

ka

kohtuotsusest

eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse

vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi

sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kriminaalkantseleis 31. jaanuaril 2019 kell 14.00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb

esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi

sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Konstantin Gruuberit süüdistatakse selles, et 5. novembril 2017 ajavahemikul kell 15.30-

16.30 aadressil XXX asuvas korteris, lõi ta G T korduvalt kahe värvimisrulli varrega pea,

õlgade, käsivarte ja selja piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi

– pea piirkonna lahtine haav, verevalumid vasakul õlal ja seljal. Seega pani Konstantin Gruuber

toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o pani toime

KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse käik

2. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule 14. augustil 2018 süüdistusakti

üldmenetluses, mille kohaselt K. Gruuberit süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi. Kohus andis

süüdistatava 11. oktoobri 2018. a määrusega üldmenetluses kohtu alla.

3. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 31. oktoobril 2018 ja 13. detsembril 2018.

Süüdistatav end teo toimepanemises süüdi ei tunnistanud.

4. Prokurör taotles tunnistada K. Gruuber süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise

karistusega 100 päevamäära, lähtudes miinimumpäevamäärast 10 eurot, s.o 1000 eurot.

Kannatanu esitatud tsiviilhagi mittevaralise ja varalise kahju osas on põhjendatud ning

süüdistatavalt tuleb seega kannatanu kasuks välja mõista 1005 eurot, s.o 5 eurot varalise kahju

ja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.

5. Kaitsja taotles, et kohus mõstaks süüdistatava õigeks talle etteheidetavas teos, kuna tema teos

puudub kuriteokoosseis. K. Gruuber oli hädakaitseseisundis ega ületanud hädakaitse piire. Kui

kohus leiab, et K. Gruuber on teo toimepanemises süüdi, siis 1000 eurot mittevaralise kahju

hüvitamiseks on ebamõistlik hüvitis, palub kaitsja jätta mittevaralise kahju hüvitis välja

mõistmata või vähendada seda. Samuti leiab kaitsja, et prokuröri taotletav karistus on liiga

range.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Konstantin Gruuberile heidetakse süüdistuse kohaselt ette järgmist. 5. novembril 2017

ajavahemikul kell 15.30-16.30 aadressil XXX asuvas korteris lõi ta G T korduvalt kahe

värvimisrulli varrega pea, õlgade, käsivarte ja selja piirkonda, põhjustades kannatanule pea

piirkonna lahtise haava, verevalumid vasakul õlal ja seljal. Maakohus leiab, et kirjeldatud teo

toimepanemine on leidnud kohtuliku uurimise käigus tõendamist ja põhjendab seda järgmiselt.

7. Süüdistatava tegu on tõendatud eeskätt kannatanu G T ütlustega, mille kohaselt tegi ta 5.

novembril 2017 XXX aadressil asuvas korteris remonti (maalritöid). Ta helistas tööandja K.

Gruuberile ja palus tuua korterisse kannatanu teenitud töötasu. Telefonivestlust kinnitab

asitõendi vaatlusprotokoll koos tõlkega (tl 43-46) Korteris viibis samal ajal veel tunnistaja T K

, kes krohvis seina. K. Gruuber tuligi korterisse, kuid oli valmis kannatanule tasuma vaid 100

eurot, s.o vähem kui oli kokku lepitud. Kannatanu selgitas süüdistatavale, et kui K. Gruuber

maksab kokkulepitust vähem, ei kavatse kannatanu jätkata töö tegemist ega tule homme enam

tööle. Seejärel hakkas G. T asju pakkima, et lahkuda. Sel hetkel K. Gruuberg lähenes talle,

karjudes ja küsides, miks ta keeldub töö tegemisest. Kannatanu hinnangul oli süüdistatava

käitumine agressiivne, mistõttu lükkas ta mehe eemale. Süüdistatav vihastas ja öeldes, et teda

ei puutu mitte keegi, võttis valge maalri- ehk värvimisrulli varre ja lõi kannatanut vastu pead;

võttis seejärel ka teise varre (sinist värvi) ja peksis kannatanut viis-kuus korda kuklasse ja selga,

vastu keha. Kannatanu kummardas ja üritas lööke vältida. G. T karjus T. K appi, samas

õnnestus

tal

haarata

K. Gruubergilt üks (valge) vars käest ja ta kaitses end sellega, tõrjudes süüdistatava lööke. Selle

käigus sai kannatanu võib-olla korra ka K. Gruubergil õla pihta. Sündmuse alguses oli

tunnistaja T. K vannitoas, kuid tuli sel ajal, s.o kannatanu appi karjete järel toa uksele.

Kannatanu oli seljaga akna poole ja näoga ukse poole, süüdistatav aga näoga kannatanu poole,

mistõttu ei näinud K. Gruuber uksele ilmunud tunnistajat, misjärel K. Gruuber ilmselt tajus

kannatanu näoilmest, et keegi tuli ja lõpetas peksmise. Pärast seda pani K. Gruuberg kõik

kannatanu tööriistad kotti ja viis õue. Samal ajal G. T helistas magamistoast oma õele, et see

politsei kutsuks. Kannatanu ei julgenud oma selgituste kohaselt politseisse helistada, kuna

kartis, et süüdistatav võib selle peale veel rohkem vihastada. Seejärel tiris süüdistatav kannatanu

kratist hoides korterist välja ja sõitis autoga minema. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu ütlustes

selliseid vastuolusid või ebaselgusi, mis annaks alust pidada neid ebausaldusväärseks ning seda

koostoimes järgnevate tõenditega, mis toetavad kannatanu versiooni sündmusest.

8. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja N O ütlused, mille kohaselt on ta kannatanu õde,

kellele kannatanu helistas süüdistuse nimetatud päeval ja palus politsei kutsuda, kuna ülemus

K. Gruuberg oli teda löönud. Tunnistaja helistaski kohe politseisse, mida tõendab asitõendi

vaatlusprotokoll 112 numbrile tehtud kõne salvestise kohta (tl 47-50) ja kutsus politsei. Kõne

kohaselt kutsuti politsei, kuna tööandja K. Gruuber oli peksnud helistaja õde G . N. O ise oli

juba sündmuskoha poole teel ja kui kohale jõudis, siis ta nägi, kuidas K. Gruuberg viskas asju

trepikojast välja ja sõitis autoga minema. Siis tuli verine õde uksest välja, hakkas verd ära

pühkima ja vahetas riided ära. Tema läks ja juhatas politsei õe juurde ja andis politseile K.

Gruubergi auto numbri. Siis läksid nad koos õega bussiga koju ja traumapunkti. Kuigi tunnistaja

ei näinud sündmust vahetult pealt, tajus ta õe välimust vahetult pärast korterist väljumist ja nägi

ka K. Gruuberi tegevust, s.o G. T kuuluvate asjade väljaviimist. Samuti kinnitavad tunnistaja

ütlused, et vahetult pärast toimunut kirjeldas kannatanu süüdistatava tegu samal viisil, kui

kohtumenetluses antud ütlustes.

9. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja politseiametnik M K ütlused, mille kohaselt toimus

5. novembril 2017 väljakutse XXX maja juurde. Politseisse helistas kannatanu õde, kes

avaldas, et tema õe ja viimase tööandja vahel tekkis füüsiline konflikt töötasu pärast. Tunnistaja

nägi kannatanut, kellel oli peaverejooks juba peatunud, kuid nähtavad olid vereplekid kaelal ja

vigastus peas. G. T andis politseile K. Gruuberi andmed ja ütles, et pöördub ise arsti poole,

keeldudes kiirabi välja kutsumisest.

10. Samuti kinnitab kannatanu ja süüdistatava vahelist konflikti ja kannatanu vigastusi

tunnistaja T. K, kelle ütluste kohaselt aitas ta K. Gruubergil korteris remonti teha. Samuti oli

korteris üks naisterahvas, s.o kannatanu. Kui K. Gruuberg tuli korterisse ja läks naisega

rääkima, kuulis tunnistaja vaidlust kõrgendatud toonidel. Seejärel hakkas kannatanu kõva

häälega vene keeles karjuma, kutsudes tunnistajat nimepidi appi. T. K oli samal ajal vannitoas

ja läks korra tuppa vaatama, mis toimub ja nägi, et naine on näoga tema poole akna all värvirulli

vars käes ja K. Gruubergil on ka mingi harjavars käes ning nad löövad teineteist. Kohtuistungil

avaldati vastuolu kõrvaldamiseks ka tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi, mille

kohaselt ta ei näinud täpselt, kas kannatanu või süüdistatav tabasid teineteist oma löökidega.

Tunnistaja täpsustas, et ta nägi toimuvat vaid korra ega saanud täpselt aru, kas kannatanu või

süüdistatava löögid läksid n-ö pihta. Tunnistaja ei tahtnud sekkuda ja läks tagasi vannituppa.

Seejärel kisa kohe vaibus, K. Gruuberg viis asju esikusse ja naine palus vett, kuna ta pea ja

pluus olid verised. K. Gruubergil tunnistaja vigastusi ei näinud. Seega langevad tunnistaja

ütlused kokku kannatanu ütlustega osas, mis puudutab kannatanu appikarjeid. Samuti on

võimalik järeldada, et tunnistaja nägi hetke, mil kannatanu sai enda ütluste kohaselt ühe varre

enda kätte ja asus end kaitsma ning kinnitavad ka seda, et pärast tunnistaja ilmumist konflikt

lõppes nagu seda kirjeldab ka kannatanu. Kuna tunnistaja ütlustest ilmneb, et tal on head suhted

süüdistatavaga, on arusaadav, et ta ei soovi K. Gruuberit süüstada ja püüab pisendada nähtut,

selgitades, et ei näinud sündmuse üksikasju. Sellele vaatamata langevad tema ütlused vähemalt

üldjoontes kannatanu öelduga, samuti kinnitab ta, et pärast konflikti nägi ta kannatanu peas

vigastust ja ka verd.

11. Kannatanu tervisekahjustused on tõendatud kohtule esitatud SA Põhja – Eesti

Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna kaardiga nr XXX (tl 37), millelt nähtub G. T

tervisekahjustus, s.o kukla piirkonnas 2 cm haav, vasemal õlal verevalum, seljal pindmised

nahaerosioonid. Samuti on märgitud, et tegemist on tömptraumaga. Õnnetusjuhtumi või

isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumise teatisest (tl 38) nähtub, et G. T tuli

5. novembril 2017 kell 18.11 erakorralise meditsiini osakonda ja tal on diagnoositud pea

põrutushaav, vasemal õlanukil verevalum ja nahaerosioonid seljal. 7. novembri 2017. a isiku

läbivaatuse protokollist ja lisatud fotodelt (tl 39-42) nähtub, et kannatanul on peas kukla

piirkonnas side ja vigastused vasakul õlal ja seljal.

12. Osaliselt kinnitavad kannatanu ütlusi tegelikult ka süüdistatava ütlused, kes möönab, et tal

oli kirjeldatud ajal ja kohas konflikt G. T töötasu tasumise osas ning isegi seda, et kannatanul

tekkis konflikti käigus peavigastus, s.o G. T peast jooksis verd. Samuti tunnistab süüdistatav,

et kannatanu tõepoolest hüüdis appi, kuid peab seda näitemänguks, mis oli suunatud raha

saamisele ja süüdistatava süü lavastamisele. Kohus peab aga ebausaldusväärseks ja

ennastõigustavaks süüdistava versiooni konflikti käigu ja kannatanul vigastuse tekkimise osas

ning jätab neid seetõttu tõendikogumist välja ega lähtu neist otsuse tegemisel. Nimelt kinnitab

süüdistatav, et töötasu üle toimunud vaidluse käigus läks kannatanu närvi, võttis põrandalt

maalriprožektori ja lõi süüdistatavat prožektoriga õla pihta. Süüdistatav võttis prožektori

kannatanu käest ära, nõudes korterivõtme tagastamist ja kannatanu lahkumist. Kuna G. T

keeldus võtmeid tagastamast, hakkas süüdistatav otsima võtmeid naise kottidest, visates sealt

asju välja. Süüdistatava hinnangul võis kannatanu saada vigastuse seetõttu, et G. T takistas

teda võtmete otsimisel, haarates teda käest ja seetõttu võis kannatanut vigastada mõni kottidest

otsingute käigus väljalennanud terav ese. Süüdistatav ei löönud kordagi kannatanut. Kohtu

hinnangul on süüdistatava kirjeldatud kannatanul kuklavigastuse tekkimise mehhanism ülimalt

ebatõenäoline, seda enam, et süüdistatav ise ei kinnita, et ta oleks näinud eseme kukkumist või

lendamist, mistõttu tegemist on vaid oletusega, mida ei kinnita ükski teine tõend. Kohtu

hinnangul oleks selline sündmus süüdistatavale ilmselgelt märgatav. Kohtu hinnangul ei ole ka

süüdistatava ja kannatanu pikkuste vahe selline, et olukorras, kus süüdistatav otsib kottidest

asju, lendaks nad kannatanu pea pihta. Samuti ei selgita süüdistatava ütlused muid kannatanul

esinenud

vigastusi

õlal

ja

seljal

ega

tunnistaja

T. K nähtut. Kannatanu ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokollis koos fotodega (tl 51-52),

millest nähtub, et värvimisrulli vars on metallist ja sellel on eenduv otsik. Kohtu hinnangul on

ka ilma eriteadmiste kasutamiseta eluliselt usutav kannatanu kirjeldus, mille kohaselt tema

vigastused tekkisid siis, kui süüdistatav lõi teda metallist varre ja selle otsikuga vastu pead ehk

on täiesti usutav, et selle tagajärjel tekib peavigastus verejooksuga. Samuti ei selgita

süüdistatava kaitseversioon kõiki teisi vigastusi kannatanu seljal, s.o vasemal õlanukil

verevalum ja nahaerosioonid seljal. Keha eesküljel vigastusi ei tuvastatud, mis kinnitab

kannatanu ütlusi selle kohta, et kannatanu kummardas selg ees süüdistatava ees, kui see teda

varrega lõi. Süüdistatav on esitanud ka versiooni, mille kohaselt on tegemist lavastusega, mille

abil üritab kannatanu talle kätte maksta või raha saada. Kohtu hinnangul on selline väide ümber

lükatud juba eespool analüüsitud tõenditega ja lisaks ka süüdistatava enda käitumisega pärast

tegu, s.o sündmuskohalt järsk lahkumine. Samuti on arusaamatu, kuidas oleks kannatanu

pidanud lavastama süüdistatava väitel juhuslikult tekkinud vigastuse.

13. Teole õigusliku hinnangu andmisel märgib kohus järgmist. KarS § 121 lg 1 kohaselt on

karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine.

Süüdistuse kohaselt ongi K. Gruuberile ette heidetud nii teise isiku tervise kahjustamist kui ka

valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kohus märgib, et KarS § 121 lg 1 sisaldab endas kaks

koosseisualternatiivi, s.o esiteks teise inimese tervise kahjustamine ja teiseks valu tekitav

kehaline väärkohtlemine. Olukord, kus kannatanu valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise

käigus on talle põhjustatud ka tervisekahjustused, on kohtu hinnangul hõlmatud esimese

koosseisualternatiiviga. Kuna kohus tuvastas, et süüdistatav põhjustas G. T tervisekahjustused,

vastab tegu KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu esimesele alternatiivile. Arvestades

kannatanu ütlusi, et ta tundis löökide tagajärjel tugevat valu ning ka väliselt nähtavaid vigastusi,

ei ole alust siiski kahelda ka kannatanu ütlustes valu tundmise kohta ning see tundub reaalne ka

keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seda asjaolu võtab kohus arvesse karistuse mõistmisel.

14. K. Gruuberi käitumises subjektiivse koosseisu tuvastamisel leiab kohus, et kriminaalasja

arutamisel leidis tõendamist, et süüdistatav põhjustas kannatanul tervisekahjustusi

kavatsetusega, sest lüües teist isikut vastu pead, õlga, käsivarte ja selga tugevalt värvimisrulli

varrega sai K. Gruuber aru, et põhjustab G. T sellega vigastusi. Kuigi süüdistatav ei pruukinud

hinnata löömisel täpselt vigastuste iseloomu, on siiski üldiselt arusaadav, et sellise esemega

inimese löömisel võib talle põhjustada verevalumeid ja kriimustusi ning sellega pidi löökide

tegemisel arvestama ka süüdistatav.

15. Kaitsja on esitanud versiooni, mille kohaselt süüdistatav tegutses G. T tervisekahjustuse

põhjustamisel hädakaitseseisundis, mis välistab tema teo õigusvastasuse. Samas ei selgita

kaitsja, milles seisnes rünne ja milles kaitse ning millistele tõenditele ta tugineb. Kohtu

hinnangul ei kinnita kaitsja hüpoteesi ükski uuritud tõenditest, sealhulgas ka süüdistatava enda

ütlused. Kohtul puudub sisuliselt võimalus hädakaitse võimalikkust analüüsida, sest tuvastatud

tehiolud ei viita ühelgi viisil sellele, et süüdistatav põhjustas kannatanule vigastusi, kaitses

ennast kannatanu ründe eest.

Karistus

16. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. KarS § 121 lg 1 toimepandud kuriteo eest on

ette nähtud rahaline karistus (30 kuni 500 päevamäära) või kuni üheaastane vangistus.

17. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne

süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust ehk rahalise karistuse. Karistusregistri andmete kohaselt

(tl 56) süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole ja isikule põhjustatud vigastuste

iseloomu ning kuriteo toimepanemise asjaolusid hinnates on süü keskmine. Seega võib kohtu

hinnangul kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohtuistungil

süüdistatav süüd ei tunnistanud ja kahetsust ei avaldanud. Puuduvad nii karistust kergendavad

kui raskendavad asjaolud. KarS § 44 lg 3 kohaselt rahalise karistuse suuruse määramisel tuleb

arvestada süüdistatava sissetulekut kuriteole eelnenud aastal. Keskmise päevasissetuleku ja

elatustaseme teatise (tl 57) kohaselt on K. Gruuberi 2016 keskmise päevasissetuleku suurus

4,99 eurot. KarS § 44 lg 2 kohaselt päevamäära suurus ei või olla väiksem kui

miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. Kohtu hinnangul võib karistuse mõista mõnevõrra alla

sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 100 päevamäära ehk 1000 eurot.

Asitõendid

18. Asitõendid – 2 CD-plaati helisalvestistega, mis asuvad kinnistes ümbrikutes kriminaalasja

materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

19. Asitõend – kannatanule G T kuuluv veremäärdumisega T-särk – hävitada KrMS § 126 lg 3

p 4 alusel kui väärtusetu asi, kuna kannatanu seda tagasi ei soovinud.

20. Asitõend – värvimisrulli vars – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kannatanule G T, kui

asja seaduslikule valdajale.

Menetluskulud

21. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulud II astme kuriteos

süüdimõistmisega kaasnev sundraha 810 eurot ja kohtumenetluses osalemise eest määratud

kaitsja tasud kokku 720 eurot. Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise (tl 57)

kohaselt on K. Gruuberi 2016 keskmise päevasissetuleku suurus 4,99 eurot. Kohus leiab, et

arvestades isiku majanduslikku olukorda, menetluskulude suurust ja talle mõistetava rahalise

karistuse tasumise kohustust, siis on põhjendatud väljamõistetud menetluskulud KrMS § 180

lg 3 4. lause alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt

127 eurot 50 senti.

22. Süüdistatava kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada süüdistatavale seoses talle

õigusteenuse osutamisega tekkinud kulu (arve nr 162VM, advokaadibüroo Vares ja Mõistlik

OÜ). Kuna kohus tunnistas K. Gruuberi süüdi, jääb vastav menetluskulu tema enda kanda.

Tsiviilhagi

23. Kannatanu G T esitas kriminaalasjas tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

kogusummas 1005 eurot (5 eurot varaline ja 1000 eurot mittevaraline kahju)

(tl 3-4). Tsiviilhagi kohasel tekkis varaline kahju peksmise tagajärjel, mille tõttu määrdus pluus

verega ja muutus kasutuskõlbmatuks. Kohus leiab, et tsiviilhagi varalise kahju osas on

põhjendatud. Kriminaalasjas on asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 53-55) tõendatud, et kannatanu

särgil olid pärast sündmust punast-pruuni värvi laigud. Kannatanu ütluste kohaselt on tegemist

vereplekkidega, mis tekkisid süüdistatava löögi tagajärjel. Kohus peab neid ütlusi

usaldusväärseks. Kohtu hinnangul ei ole eeldatav, et kannatanu kasutab edaspidi

veremäärdumisega särki, mis pealegi seondub tema vastu toimepandud rünnakuga; samuti pidi

kannatanu kriminaalmenetluses andma särgi üle politseile kui asitõendi, mistõttu ei saanud ta

eset kasutada pikema aja jooksul. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või

kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis

vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohtu hinnangul ei

ole täpselt samasuguse särgi keskmise turuhinna määramine üheselt võimalik, kuid lähtudes

VÕS § 127 lg-st 6 on 5 eurot kohtu hinnangul mõistlik summa uue särgi soetamiseks.

24. Mittevaralise kahju osas leiab kohus, et nõue summas 1000 eurot ei ole täies ulatuses

põhjendatud. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tervise

kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hüvitise suuruse hindamisel võtab

kohus arvesse väljakujunenud kohtupraktikat (vt nt selle kohta Riigikohtu õigusteabe osakonna

kohtupraktika kordusanalüüs „Mitte varalise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja

kriminaalasjades

esimese-

ja

teise

astme

kohtutes

2016.

aastal“

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise%20kahju%

20h%C3%BCvitamine%20tsiviil-%20ja%20kriminaalasjades%202016.pdf – mille kohaselt

kerge tervisekahjustusega põhjustatud kahjuhüvitised jäävad vahemikku 100-3000 eurot),

samuti asjaolu, et kannatanu vigastused paranesid mõne nädala jooksul, kuid sündmusega

kaasnesid kannatanu jaoks nii valu kui ka haav peas, mis teistele inimestele nähtavana mõjutab

isiku välimust, on 500 eurot mõistlik rahasumma. Kuna kahju tekitamine oli õigusvastane, siis

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb kannatanu G. T tsiviilhagi mittevaralise kahju osas

rahuldada osaliselt ja välja mõista K. Gruuberilt G. T kasuks 500 eurot mittevaralist kahju.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elina Elkind

Kohtunik