2-16-19005/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. jaanuar 2019. a

Tsiviilasja number

2-16-19005

Tsiviilasi

M.J. hagi N.A., K.O., T.T. ja R.V. vastu kahju

hüvitamiseks ja alusetust rikastumisest tuleneva kahju

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4384 eurot 26 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. aprilli 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.J. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

9. oktoober 2018. a

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (hageja): M.J. (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindajad vandeadvokaat Andrus Lillo, advokaat Artur

Maljukov

Vastustajad:

(kostja I): N.A. (isikukood XXXXXXXXXXX)

(kostja II): K.O. (isikukood XXXXXXXXXXX)

(kostja III): T.T. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate I-III esindaja Ain Laansalu

(kostja IV): R.V. (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON 1. Jätta M.J. apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 23. aprilli 2018 otsus muutmata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning

ringkonnakohtus kantud menetluskulud M.J. kanda.

4. Mõista M.J.lt välja N.A. kasuks menetluskulud 175

eurot.

5. Mõista M.J.lt välja K.O. kasuks menetluskulud 175

eurot.

6. Mõista M.J.lt välja T.T. kasuks menetluskulud 175

eurot.

7. Määrata, et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda

viivist

VÕS

§

lõikes

sätestatud

määras

ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetlukulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. M.J. (hageja) esitas 19. detsembril 2016 Tartu Maakohtule hagi N.A. (kostja I), K.O.

(kostja II), T.T. (kostja III) ja R.V. (kostja IV) vastu kahju hüvitamiseks ja alusetu rikastumise

tulemusel saadu väljamõistmiseks. Hageja nõuab kostjatelt kaasomandiosa arvelt suurendatud

reaalosa

pindalade

maksumuse,

enamtasutud

fassaaditööde

maksumuse

ja

kommunaalmaksete hüvitamist.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomand asukohaga XXXXXXXX. Kuni

11. oktoobrini 2016 oli hageja omandis ka korter nr X. XXXXXXXX nr X on kostja I

omandis, korter nr XX on kostja II omandis, korter nr X on kostja III ja kostja IV

kaasomandis. Kostjad on teinud elamu kaasomandiosa arvelt juurdeehitusi korteriomandi

reaalosade suurendamiseks ilma kõigi korteriomanike nõusolekuta ning ilma, et oleks ostnud

kaasomandis olevaid pindu teistelt korteriomanikelt välja.

Hageja palus hagiavalduses:

1) mõista kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitis 2102 eurot 67 senti, alusetust

rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest 152 eurot 63 senti ning enamtasutud

kommunaalkulude eest 157 eurot 33 senti;

2) mõista kostjalt II hageja kasuks välja kahjuhüvitis 3486 eurot, alusetust rikastumisest

tulenevalt fassaaditööde eest 92 eurot 4 senti ning enamtasutud kommunaalkulude eest 256

eurot 80 senti;

3) mõistja kostjalt III hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1217 eurot 33 senti ning alusetust

rikastumisest tulenevalt enamtasutud kommunaalkulude eest 45 eurot 54 senti;

4) mõista kostjalt IV hageja kasuks välja kahjuhüvitis 608 eurot 67 senti ning alusetust

rikastumisest tulenevalt enamtasutud kommunaalkulude eest 45 eurot 54 senti.

2. Kostjad esitasid hageja nõudele aegumise vastuväite.

3. Tartu Maakohus rahuldas 24. aprilli 2017 vaheotsusega kostjate taotluse aegumise

kohaldamiseks osaliselt. Maakohus tunnistas aegunuks hageja nõude kostja I ja kostja II vastu

kaasomandiosa arvelt korteriomandi reaalosa suurendamise eest hüvitise väljamõistmiseks ja

lõpetas selles osas menetluse. Maakohus ei tunnistanud aegunuks hageja nõuet kostjate III ja

IV vastu kaasomandiosa arvelt korteriomandi reaalosa suurendamise eest hüvitise

väljamõistmiseks. Samuti ei tunnistanud maakohus aegunuks nõudeid enammakstud

fassaaditööde ja kommunaalkulude hüvitamiseks.

4. Hageja palus täpsustatud nõude kohaselt (II kd, tl 83-84) välja mõista:

1) kostjalt I alusetust rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest 91 eurot 31 senti ning

enamtasutud kommunaalkulude eest 201 eurot 11 senti;

2) kostjalt II alusetust rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest 110 eurot 23 senti ning

enamtasutud kommunaalkulude eest 242 eurot 81 senti;

3) kostjalt III kahjuhüvitist 211 eurot 67 senti ning alusetust rikastumisest tulenevalt

fassaaditööde eest 32 eurot 84 senti ja enamtasutud kommunaalkulude eest 72 eurot 35 senti;

4) kostjalt IV kahjuhüvitist 211 eurot 67 senti ning alusetust rikastumisest tulenevalt

fassaaditööde eest 32 eurot 84 senti ja enamtasutud kommunaalkulude eest 72 eurot 35 senti.

Hageja taotles kaasata kostjana XX linn, XXXXXXXX korteriühistu (korteriühistu) ning

alternatiivselt, kui kohus rahuldab taotluse korteriühistu kaasamiseks, mõista ka

korteriühistult enamtasutud fassaaditööde eest välja kokku 267 eurot 22 senti ning

kommunaalkulude eest kokku 588 eurot 62 senti (II kd, lk 84) hageja kasuks.

Hageja selgitas, et kostjatel III ja IV tuleb hüvitada kaasomandi arvelt suurendatud reaalosa

pindala maksumus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel või tasuda hüvitis vastavalt

VÕS § 1037 lg-le 1.

Kostjate III ja IV (korter 7) poolt hõivatud pööninguosa oli varem võimalik kasutada ka teistel

korteriomanikel. Pööningule pääsemiseks vajalik 0,5 m² koridor sai loetud korteriomandi nr 7

osaks vaid jooniste lihtsuse kontekstis ja heas usus, et seda ära ei kasutata. Vastavalt 2001

eksplikatsioonile on pööningu suurus 10 m², mitte 4,4 m². Korteri nr 7 omandisse ei kuulu

kolmandale korrusele viiv trepp. Teiselt korruselt algav trepp on eraldatud lukustatava “korter

nr 7 välisuksega”.

Pindade hüvitamist nõuab hageja turuhinna alusel ehk 1660 eurot/m2 kohta. Kahjuhüvitist

kostjatelt III ja IV tuleks välja mõista kasutustasuna aja eest, mil kostjad kasutasid

kaasomandiosa ettenähtust suuremas osas või siis alternatiivselt ostuhinnana.

XXXXXXXX majas teostati fassaaditööd perioodil 12. oktoober 2015 kuni 9. mai 2016.

Projekti kogumaksumus oli koos järelevalvekuludega 18 793 eurot 92 senti. Ühe ruutmeetri

hinna arvestamisel võeti aluseks korterite kinnistusraamatujärgne pindala 178,1 m², mistõttu

tuli ühe ruutmeetri tasuks 105 eurot 52 senti. Reaalselt kasutatavate ruutmeetrite alusel oleks

kõigi korterite ruutmeetrite summa olnud 202,7 m² ning ühe ruutmeetri hind 92 eurot 71 senti.

Seega pidi hageja tasuma korter nr 3 eest fassaaditööde maksumust suuremas ulatuses kui see

oleks vajalik olnud.

Samal põhjusel on vale ka kommunaalkulude arvestus. Nõue on esitatud kostjate, mitte

korteriühistu kui juriidilise isiku vastu, kuna kostjad on hageja arvelt alusetult rikastunud ning

korteriühistu kui juriidiline isik asutati alles 29. mail 2015.

Hageja selgitas, et korteriühistu põhikirja p-i 3.2 kohaselt lähtutakse maksete suuruse

kindlaksmääramisel liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast hoone korterite

kogupinnas. Põhikirja kohaselt on alates 27. aprillist 2015 kulud arvestatud korteriomandi

ruutmeetri kohta.

5. Kostjad I-III palusid jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kolmandale

korrusele viiv trepp on korter nr 7 reaalosa. Kui vaidlusalune pööning ei ole korteriomandi nr

7 osaks, on omandikaotusest tekkinud kahju väärtus hageja jaoks 0 eurot. Hageja ei ole

kunagi pööningut kasutanud, pööningule (4,4 m²) pääseb ainult korter nr 7 kaudu.

Hageja ei arvesta, et korter nr 3 reaalosa vähenes 0,3m² võrra ning korter nr 4 reaalosa

suurenes 24,7m²-lt 27,8 m²-ni. Hageja arvestused ei ole arusaadavad.

Hageja väited on vastuolulised. Korter nr 7 puhul on hageja leidnud lähtuvalt suhtarvudest, et

korteri nr 7 omanikud pidanuks tasuma fassaaditööde eest tegelikult tasutust vähem. Samas on

kommunaalkulude osas hageja leidnud, et korteri nr 7 omanikud oleks pidanud tasuma

rohkem. Majandus- ja taristuministri määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“ § 23 lg 4 alusel võetakse ruumi pinna leidmisel arvesse vaid ruumiosad,

kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit. Kostja III ei ole saanud enda valdusesse

ümberehitusega rohkem eluruumi (vähemalt s.o 1,6 m kõrgust) pinda kui 5 m² (4,4 m² +

trepikoridor). Kui hageja nõustuks kannete muutmisega kinnistusraamatus, tasuks kostja III

selle arvestuse järgi nii enda kui ka kostja IV eest. Korteri nr 1 tuulekoda (3,5 m²) on

likvideeritud fassaaditööde käigus ning see ei kuulu enam korteriomandi juurde, korteri nr 1

õige pind on 45,8 m². Korteri nr 2a faktiline pindala on 38,5 m² ehk 2,1 m² tekiks juurde alles

peale ehitusloa järgset tuulekoja ümberehitust.

Korteriühistule (või selle õiguslikule eellasele) tasutud summade osas puudub hagejal

nõudeõigus kostjate vastu. Kuni 2016 sügiseni ei olnud korteriühistu liikmed otsustanud, et

korteriomanikud kannaksid kulusid seaduses sätestatust erineva põhimõtte alusel. Seega tuli

lähtuda kaasomandiosade suurusest ja kinnistatud ruutmeetritest.

Kostjad ei nõustunud korteriühistu menetlusse kaasamisega, kuna see venitaks menetlust.

6. Kostja IV palus jätta hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

MAAKOHTU LAHEND

7. Tartu Maakohus jättis 23. aprilli 2018 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis

rahuldamata hageja taotluse kaasata korteriühistu kostjana menetlusse. Maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjate I – III kasuks välja menetluskuluna

225 eurot kostja kohta.

Maakohus leidis, et hageja ei ole põhistanud korteriühistu menetlusse kaasamiseks õigustatud

huvi ning korteriühistu kaasamine venitaks asjatult menetlust.

Maakohus tuvastas 24. aprilli 2017 vaheotsuses, et korterite nr 1, 2a ja 7 eluruumide reaalselt

kasutatavad pindalad on suuremad kinnistusraamatus näidatud pindaladest. Erinevused on

tingitud

korteriomandite

reaalosade

suurendamisest

kaasomandiosade

arvel

tehtud

ümberehituse tulemusel.

Maakohtu hinnangul on poolte vahel vaidlus selles, kas ja millises suuruses hüvitist peaksid

kostjad III ja IV hagejale hõivatud pinna eest maksma ning kas hagejal on õigus kostjate vastu

esitada enammakstud kommunaalkulude ja fassaaditööde maksete hüvitamise nõue. Samuti

on poolte vahel vaidlus selles, mitu ruutmeetrit ühiskasutatavat pinda on kostjad hõivanud.

Maakohus leidis, et hageja, tuginedes erinevatele projektidele, joonistele, ehituslubadele, on

hõivatud pindade suuruse osas esitanud kohtule vastuolulisi andmeid. Hageja on muutnud

väljamõistetavate hüvitiseosade suurust ja omavahelist proportsiooni. See ei ole toonud kaasa

nõude olulist suurenemist ja täiendava riigilõivu tasumise kohustust ega ole käsitatav hagi

muutmisena. Hageja seisukohtade puhul võttis maakohus aluseks hageja viimase nõude

täpsustuse.

Hageja täpsustuste kohaselt (II kd, tl 79-80) on korterite pindalad järgmised:

 korter nr 1 - 49,3 m², sh hõivatud üldkasutatav pind 8,2 m²,

 korter nr 2a - 36,4 m², sh hõivatud üldkasutatav pind 9,9 m²,

 korter nr 3 - 18,8 m²,

 korter nr 4 - 23,8 m²,

 korter nr 5 - 25,3 m²,

 korter nr 7 - 48,5 m², sh hõivatud üldkasutatav pind on 12,7 m²,

Seega on korterite kogupind kokku 202,1 m² (49,3+36,4+18,8+23,8+25,3+48,5).

Maakohus märkis, et kostja IV ei ole pindade suuruse arvestuse osas omapoolseid seisukohti

esitanud. Kostjatel I-III ei olnud vastuväiteid korterite nr 2a kuni nr 7 pindalade osas, kuid

kostjad I-III leidsid, et korteri nr 1 pindala on 45,8 m² (II kd, tl 123). Maakohus luges korteri

nr 1 eluruumi reaalselt kasutatavaks pindalaks 45,8 m². Hõivatud üldkasutatava pinna

ruutmeetrite osas ei ole kostjad korteri nr 2 osas hagejale vastuväiteid esitanud. Korteri nr 7

osas nõustus maakohus kostjate seisukohaga, et hõivatud üldkasutatav pind saab olla

maksimaalselt 5 m². Korteri nr 7 pind kinnistusraamatus on 43,5 m² (I kd, tl 19) ning reaalselt

kasutatav suurus on nii kostjate kui ka hageja hinnangul 48,5 m².

Pooled vaidlevad selle üle, milline on korterite reaalselt kasutatavate eluruumide üldpindalade

summa. Pindalade erinevus tuleneb sellest, kas lähtuda ehitusloast või arvestada ka seda, et

kogu ehitustegevus pole veel realiseerunud. Elamu 23. jaanuari 2017 üldkoosoleku

protokollist nähtub, et ehitusloa aluseks olevat projekti ei plaanita lõplikult realiseerida (II kd,

tl 86). Maakohus lähtus hüvitiste arvestamisel korteriomandite hetkel reaalselt kasutatavatest

pindadest, mitte ehitusprojektiga plaanitust. Maakohus leidis, et poolte poolt kohtule

avaldatust ja tõenditest nähtuvalt on tuvastatud järgmised asjaolud:

Korteri

nr

ja

omanik

Eluruumide pind

kinnistusraamatus

Eluruumi

reaalselt

kasutatav pind

Kostjate

poolt

ümberehitustega

hõivatud pind

1 (kostja I)

38,20

45,8

7,6

2a (kostja II)

25,9

36,4

10,5

3 hageja

19,1

18,8

(hageja

kuni

11.10.2016)

24,7

23,8

26,7

25,3

7 (kostjad III ja IV)

43,5

48,5

kokku

178,1

198,6

Maakohus selgitas, et kuigi hageja on menetluses läbivalt nõudnud hüvitist konkreetse

summana, ei ole hageja põhjendanud hüvitise kasutustasuna arvestamise aluseid, perioodi ega

arvestuskäiku, ehkki kostjad I-III on korduvalt viidanud hüvitise ülemäärasele suurusele ja

ebaselgusele. Maakohus lähtus hüvitise suuruse hindamisel oma siseveendumusest.

Maakohus leidis, et praegusel juhul on hageja kaasomandiosa kaotatud kasutuseelis kostjate

III ja IV korteriomandiga liidetud pinna puhul 0. Pööningupinna kasutamisel ei ole kuigi suurt

rahalist väärtust. Tegemist on pinnaga, mida hageja ei ole kunagi kasutanud ja hageja ei ole

kohtule põhistanud, et ta kavatseb seda kasutama hakata. Mõlemad pooled on kinnitanud, et

pööningule juurdepääs on võimalik ainult läbi korteri nr 7 reaalosa. Hageja ei ole esile

toonud, milliseid kahjulikke või ebamugavaid tagajärgi on pinna (5 m2) kasutamisest ilma

jäämine talle põhjustanud või milline oli tema majanduslik või isiklik huvi seda pinda

kasutada. Kuna hagejal hüvitamisele kuuluvat kahju tekkinud ei ole, ei saa hageja kasuks

välja mõista ka hüvitist n-ö ostuhinnana.

Hageja on nõudnud kommunaalkulude enammaksete hüvitamist hagi esitamisele eelnenud

kolme aasta eest, s.o perioodil oktoober 2013 kuni oktoober 2016. Elamus on asutatud

korteriühistu 27. aprillil 2015 (II kd, tl 166), enne seda tegutseti korteriomanike ühisusena.

Maakohus analüüsis majandamiskulude tasumist korteriomanike ühisuse ajal, s.o perioodil

oktoober 2013 kuni 26. aprill 2015 ning alates korteriühistu loomisest perioodil 27. aprill

2016 kuni 31. oktoober 2016.

Maakohtu hinnangul on praegusel juhul täitmata VÕS § 1041 eeldus. Hageja oli samas majas

oleva korteri omanik ning tegi makseid esitatud arvete alusel. Käesolevas tsiviilasjas ei ole

esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et esitatud kommunaalkulude ja muude kulude

jaotus korteriomanike vahel ei oleks vastanud nende kaasomandiosa suurusele või et poolte

vahel oleks olnud kokkulepe kulude jagamiseks mingil teisel alusel kui kinnistusraamatust

nähtuv kaasomandiosa suurus. Seega on enne korteriühistu moodustamist, s.o perioodil

oktoober 2013 kuni 26. aprill 2015, kommunaalkulusid arvestatud vastavalt seaduses

ettenähtule. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole täitnud teiste korteriomanike

kohustusi ning jättis nõude selles osas rahuldamata.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kuni 31. oktoobrini 2016 lähtus korteriühistu kulude

arvestusel ja arvete esitamisel korterite kinnistusraamatust nähtuvatest ruutmeetritest. Alates

1. novembrist 2016 otsustati üldkoosoleku otsusega (I kd, tl 100) üle minna reaalsetel

ruutmeetritel põhinevale arvestusele.

Korteriühistu asutamiskoosolekul otsustati põhikirjas jagada halduskulud, prügivedu,

remondifond ja üldelekter korteriomandi ruutmeetri kohta. Protokollist ei nähtu, kas kulude

määramisel soovitakse lähtuda kinnistusraamatus märgitud ruutmeetritest või iga korteri

reaalselt kasutatavatest ruutmeetritest (II kd, tl 160, p 3.2, lõik 5). Kohtule esitatud tõenditest

ei nähtu, et nimetatud küsimuse üle oleks olnud koosolekul vaidlust. Koosoleku toimumise

ajal oli hagejale teada, et osa korteriomandeid kasutavad eluruumina reaalselt

kinnistusraamatusse märgitust suuremat pinda. Kui oleks soovitud lähtuda reaalselt

kasutatavatest ruutmeetritest, oleks tulnud seda protokollis märkida. Samuti oleks protokollis

tulnud märkida kas iga korteri eluruumi suurus, millest maksete arvestamisel lähtutakse, või

viide dokumendile, mille põhjal eluruumide suurused kindlaks määratakse.

Kuna korteriühistu poolt esitatud arved vastasid üldkoosoleku otsusest ja korteriühistu

põhikirjast tulenevatele arvestuspõhimõttele, ei ole hageja täitnud kostjate kohustust

VÕS § 1041 mõttes ja maakohus jättis selles osas hageja nõude rahuldamata.

Korteriühistu 29. juuli 2015 üldkoosoleku protokolli p 2 kohaselt otsustati jagada

„laenusumma proportsionaalselt kõikide laenus osalejate korterite vahel arvestatuna korteri

üldpinna ühe ruutmeetri kohta“ (II kd, tl 175). Maakohus leidis, et protokollist nähtub, et

üldkoosolekul on kokku lepitud lähtuda kinnistusraamatus nähtuvatest eluruumi üldpindadest.

Hagejale oli teada, et osad korteriomanikud on oma eluruume laiendanud üldkasutatavate

pindade arvelt, kuid ümberehitusplaanide mittetäieliku realiseerumise tõttu ei pruukinud olla

ühest veendumust laiendatud ruumide suuruses. 29. juuli 2015 üldkoosoleku otsuse

vastuvõtmise ajal arvestati majandamiskulusid lähtuvalt kinnistusraamatusse kantud eluruumi

pindaladest. Seetõttu oleks reaalselt kasutatavatest pindadest lähtuv fassaaditööde

kuluarvestus tulnud eraldi kokku leppida ja protokollis fikseerida.

Kuna fassaaditööde maksumus on korteriomanike vahel jagatud korteriühistu üldkoosoleku

otsusest tulenevalt, ei saa hageja olla täitnud kellegi teise kohustust VÕS § 1041 mõttes.

Maakohus jättis hageja nõude enammakstud fassaaditööde hüvitise osas rahuldamata.

Maakohus selgitas hagejale, et kostjate hõivatud pindade teistelt korteriomanikelt

väljaostmine ning kaasomandiosade suuruse muutmine eeldab korteriomanike vastavaid

tahteavaldusi ning ka kannete muutmist kinnistusraamatus. Antud küsimust ei ole võimalik

praeguses menetluses lahendada. Samuti on (KrtS) § 14 alusel võimalik korteriomanike

kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse ning

leppida kokku selle eest makstav tasu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palus hageja tühistada maakohtu otsus ja

teha uus otsus, millega mõista hageja kasuks välja hüvitis kostjalt I summas 838 eurot 94

senti, kostjalt II summas 549 eurot 79 senti ning kostjatelt III ja IV solidaarselt 2995 eurot 53

senti. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hageja on seisukohal, et käesolev asi tuli lahendada hagita menetluses tulenevalt TsMS § 475

lg 1 p-st 13 ja § 613 lg 1 p-st 1. Kohus oleks saanud ise koguda vajalikud tõendid, mille alusel

oleks saanud tuvastada võimaliku hüvitise suuruse.

Hageja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult menetlusse kaasamata korteriühistu, jättes

hindamata, kas vastavat nõuet oleks võimalik rahuldada korteriühistu vastu.

Maakohus ei ole täitnud selgitamiskohustust. Maakohtu otsus on hageja jaoks üllatuslik.

Maakohus ei ole lahendanud hageja nõuet kostjate I ja II vastu suurema pinna kasutamise eest

hüvitise saamiseks. Maakohus tuvastas otsuse p-is 6, et kostja I poolt hõivatud pind on tema

mõttelisest osast suurem 7,6 m2 ja kostja II poolt hõivatud pind on tema mõttelisest osast

suurem 10,5 m2 võrra. Kuigi maakohus on otsuse p-is 7 lahendanud hageja nõude kostjate III

ja IV vastu, on maakohtu põhjendused asjakohatud ja vastuolus seadusega. Maakohtu

järeldus, et kasutuseelise kaotuse väärtus on null, on valesti tuvastatud ning isegi kui eeldada

selle õigsust, ei saa see asjaolu olla hagiavalduse rahuldamata jätmise aluseks.

Hageja ei ole õigusteadmistega isik ja ei oska hinnata kuna ja mis tingimustel on tal õigus

kaasomandisse kuuluvat vara kasutada. Alles käesoleva apellatsioonkaebuse esitamisel sai

hageja teada, et tegelikult on tegemist kostjate ebaseadusliku tegevusega. Hageja soovib

kasutada hõivatud pindasid. Pinna suurus võib omada tähtsust ainult kasutuseelise hüvitise

summa määramisel, kuid mitte hagi rahuldamise üle otsustamisel.

Hageja nõue kasutuseelise hüvitamiseks tuli rahuldada muu hulgas ka AÕS § 71 lg 2 alusel,

VÕS § 115 kui ka VÕS §-de 1037-1039 alusel.

Hageja on seisukohal, et selleks, et tuvastada, kui palju suuremat pinda kostjad kasutavad,

tuleb võtta aluseks kinnistusraamatu andmed iga kostjale kuuluva korteri mõttelise osa

suuruse kohta ja võrrelda neid hagiavalduse lisana 6 lisatud „XX XXXXXXXX korterelamu

rekonstrueerimise“ tehnilise (ehitus)projekti andmetega.

Maakohus on otsuse p-s 6 tuvastanud, et korter nr 1 kasutab suuremat pinda 7,6 (m2) võrra ja

korter nr 2a 10,5 m2 võrra suuremat pinda. Hageja nõustub selles osas maakohtuga.

Korteri nr 7 poolt on hõivatud pööningu tegelik pindala on 10,8 m2 (kõrgusega vähemalt

1,6 m). Lisaks pööningu pinnale on korteri nr 7 poolt hõivatud ka üldkoridori osa 1,9 m2.

Hageja ei ole maakohtu menetluses kostjate vastu esitatud kahju hüvitamise nõuetest

loobunud.

9. Kostjad I-III palusid jätta hageja apellatsioonikaebus läbivaatamata või alternatiivselt

rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 631 lg 4 kohaselt ei või apellatsioonkaebuses tugineda asjaolule, et asi, mis tuli

lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses. Hageja ei ole maakohtu menetluses

esitatud vastuväidet menetluse liigi osas. Kostja III edastas 23. novembril 2016 e-kirja

hagejale (apellatsioonkaebuse vastuse lisa), millest nähtub, et käesolev vaidlus kuulub

lahendamisele hagita menetluses.

Hageja vaidlustab jõustunud Tartu Maakohtu 23. aprilli 2017 vaheotsust, millega tunnistati

aegunuks hageja nõue kostjate I ja II vastu kaasomandiosa arvelt korteriomandi reaalosa

suurendamise eest hüvitise väljamõistmiseks. Hageja poolt esitatud üürihindade tabeli aluseks

olevad andmed on tõendamata.

Hageja on apellatsioonkaebuses muutnud kostjate III ja IV vastu esitatud hagi alust kui ka

eset. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud nõude kostjate III ja IV solidaarvastutusena.

Hagiavalduses esitas hageja nõude kui korter nr 3 omanik, apellatsioonkaebuses esitab hageja

nõude ka enne kohtumenetlust võõrandatud korter nr 4 eest. Antud nõuet pole hageja

maakohtus esitanud.

Apellatsioonkaebusest ei selgu, millises osas on maakohus rikkunud selgitamiskohustust.

Hagejat esindas maakohtus kaks advokaati, seega väited, et hageja õigusteadmisteta isikuna

oleks jäänud kaitseta, on asjakohatud. Muuhulgas on maakohus 5. märtsil 2018 küsinud

hagejalt selgitust, kas hageja soovib kahjuhüvitist n-ö ostuhinnana või soovib hageja

kahjuhüvitist kasutustasuna aja eest, mil kostjad III ja IV on kasutanud kaasomandiosa

ettenähtust suuremas osas. Hageja ei esitanud maakohtus kasutustasu nõude tõendamiseks

mitte ühtegi tõendit.

Kostja I omandis olevas korteris nr 1 on kinnistusraamatu plaanil ruumide 3 (9,3 m2) ja 4 (9,6

m2) ühendamisel (kokku 18,9 m2) ning ahjude likvideerimisel tekkinud ehitusloa plaanil

tähistatud ruum nr 5 suurusega 20,6 m2. Ruumide 1 ja 2 (kokku 19,3 m2) ümberehitusel on

suurenenud eluruumid (nr 6-8 20,5 m2) 1,2 m2 võrra. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt I

tekkinud vahe (2,9 m2) hüvitamist. Ühiskasutuses olnud koridori arvelt on kostja I valduses

ruum nr 4 suurusega 4,7 m2. Hageja väidet (p.3.2.1.19), et korter nr 1 oleks suurenenud

kaasomandi arvel 7,6 m2 ei toeta ükski tõend.

Korter nr 2 (kostja II) valdus on ajaloolise ühiskoridori arvel suurenenud 9,9 m2, mitte

10,5 m2 [ruumid ehitusloa plaanil 11 (4,3 m2) ja 12 (5,6 m2)].

Kostjate I-III jaoks on hageja arvutuskäik korterit nr 7 puudutavas osas arusaamatu. Hageja

tabelis (p.3.2.1.19) on märgitud eluruumide pind kinnistusraamatus 43,5m2, eluruumi reaalselt

kasutatav pind 48,5 m2 ning kahe arvu vaheks on saadud 12,7 m2. Vaidlusalune pööning on

KOS § 2 lg 1 (ja KrtS § 4 lg 1) alusel korteri nr 7 osaks. Selle hooneosa kasutamine ilma

kostjale III kuuluva eluruumi kasutamata ei ole võimalik. Seda ei ole kinnistusraamatu plaanil

märgitud ühiskasutuses oleva ruumina. Ka trepiosa ei ole arvestatud ühiskasutatava trepikoja

hulka.

Hiljemalt 17. mail 2012 leppisid XXXXXXXX omanikud kokku I ja III korruse uues

projektis ehk korterite 1, 2a ja 7 pindades. Nimetatud tõendi esitas hageja koos hagiga. Kõik

remondiga seotud toiminguid korraldas kaasomanike, korteriomanike ühisuse ja korteriühistu

nimel hageja. Korteriomanikud on otsustanud eriomandite muutmise KrtS § 9 lg 1

tähenduses. Ümberehitused on pöördumatud ja tehtud hageja teadmisel ja heakskiidul.

Kostjad I ja II soetasid korteriomandid peale seda, kui koridor oli likvideeritud. Kostjad I ja II

on faktiliselt kinni maksnud juba terve nende kasutuses oleva eriomandi, mistõttu veelkordne

koridori pinna hüvitamine oleks ebaõiglane.

Kui hagejal on õigus nõuda hüvitist, ei saa selle aluseks olla valmis ehitatud, soojustatud

nõuetele vastava kinnisvara turuhind. Kõik kostjad (või nende õiguslikud eellased) on teinud

nii koridori ja pööningu elukõlblikuks muutmisel märkimisväärseid kulutusi.

10. Kostja IV jäi varem esitatud seisukohtade juurde. Kostja IV selgitas, et sõlmis 4.

septembril 2018 notariaalse kinkelepingu temale kuulunud nr 7 korteriomandi osa

kinkimiseks kostjale III poolte ühiste laste ülalpidamiskohustuse täitmisena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1

p 1

alusel

muutmata

ja

apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus

jätab

apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud hageja kanda.

12. Riigikohus on alama astme kohtutele korduvalt ette heitnud suutmatust menetlust ohjata

(vt nt Riigikohtu 25. oktoobri 2017. a otsuse tsiviilasjas 2-14-18828 p 11). Praegusel juhul on

poolte esindajad esitanud järjepidevalt kohtu infosüsteemi kaudu lisaks sisuliselt

vastuolulistele ning raskesti mõistetavatele menetlusdokumentidele ka üksteist süüdistavat

kirjavahetust. Kohtu menetluse juhtimise roll ei saa tähenda seda, et kohus peaks võtma üle

üldhariduslikud kohustused. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusosaliste esindajad on

näidanud üles lugupidamatust õigusemõistmise vastu, ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta

seisukohta poolte vastastikuste, asja õiguslikku lahendamist mittepuudutavate taotluste suhtes.

13. Hageja on menetluses mitmel korral oma nõuet muutnud ja esitanud vastuolulisi

menetlusdokumente.

Hageja

on

18. juunil

2018

ringkonnakohtule

esitatud

menetlusdokumendi p-s 2.18 väljendanud seisukohta, mille kohaselt on tal igal ajal õigus oma

nõuet suurendada, vähendada, laiendada või kitsendada ning seda ei käsitleta hagi

muutmisena. Nimetatu kehtib siiski juhul, kui menetluse kestel ei ole hageja oma nõuet

sellisel viisil vähendanud, mis õiguslikult tähendab nõudest loobumist või tagasivõtmist.

Lisaks ei ole nõude korduv suurendamine ja vähendamine menetluse selguse huvides (vt

Riigikohtu 2. aprilli 2014. a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-162-13, p 20), kohtul on TsMS § 331 lg 1

järgi õigus keelduda hageja hilinenud taotlusest nõude suuruse muutmiseks.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjatelt omandi rikkumisest ja alusetust rikastumisest

tuleneva kahju hüvitamist (I kd, tl 3). Omandi rikkumisest tulenev kahju seisneb hageja

hinnangul kaasomandi arvel suurenenud reaalosa pindade maksumuses ning alusetu

rikastumise

nõude

aluseks

on

enammakstud

fassaaditööd

ja

kommunaalmaksed.

Alternatiivselt leiab hageja, et tal on nõue kostjate vastu VÕS § 1037 alusel.

Tartu Maakohtu jõustunud otsusega on tunnistatud aegunuks hageja nõue kostja I ja kostja II

vastu

kaasomandiosa

arvelt

korteriomandi

reaalosa

suurendamise

eest

hüvitise

väljamõistmiseks ja selles osas on lõpetatud käesolevas tsiviilasjas menetlus.

Kostja III ja IV osas jätkas kohus menetlust. Maakohus ei tunnistanud aegunuks hageja

nõudeid kõigi kostjate vastu fassaaditööde enammakse ja enammakstud kommunaalkulude

hüvitamise nõudes.

Maakohus määras 18. oktoobril 2017 hagejale tähtaja uue täpsustatud haginõude esitamiseks

(II kd, tl 44).

Hageja esitas nõude täpsustuse 6. novembril 2017 (II kd, tl 45jj) ning on veelkord täpsustanud

oma nõuet 8. jaanuaril 2018 (II kd, tl 83jj). Hageja nõudeks nimetatud täpsustuse järgi oli

mõista kostjalt I välja fassaaditööde eest 91,31 eurot ning enamtasutud kommunaalkulude eest

201,11 eurot; kostjalt II alusetust rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest 110,23 eurot ning

enamtasutud kommunaalkulude eest 242,81 eurot; kostjalt III kahjuhüvitis 211,67 eurot ning

alusetust rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest 32,84 eurot ja enamtasutud

kommunaalkulude eest 72,35 eurot; kostjalt IV hageja kasuks välja kahjuhüvitis 211,67 eurot

ning alusetust rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest 32,84 eurot ja enamtasutud

kommunaalkulude eest 72,35 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud nõuded, nende õigusliku aluse ja põhjendused on hageja

esitanud selgelt ja arusaadavalt ja korranud neid ka 18. juuni 2018 menetlusdokumendis

ringkonnakohtule. Kuigi maakohus ei ole hageja nõude vähendamise kohta selget seisukohta

võtnud, on pooled ja kohus lähtunud menetluses hageja 8. jaanuaril 2018 esitatud nõude

suurusest. Hageja on väljendanud oma nõude suurust kohtu nõude järel, maakohus lähtus

sellest oma otsuse tegemisel. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid maakohtu poolt aluseks

võetud nõude suurusele. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et hageja on oma esialgsest

nõudest loobunud ning apellatsioonkaebuses saab hageja vaidlustada maakohtu seisukohti

üksnes osas, milles maakohus jättis hageja 8. jaanuaril 2018 esitatud nõude rahuldamata.

Hageja apellatsioonkaebuse väide, et 8. jaanuari 2018 menetlusdokument on üksnes nõude

täpsustus, millel aga õiguslikku tähendust ei ole, kuna hageja ei ole oma esialgsetest nõuetest

loobunud, ei vasta tsiviilkohtupidamise üldistele põhimõtetele.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole apellatsioonkaebuses mitte ainult oma nõuet

suurendanud, vaid esitanud selle ka teisel õiguslikul alusel. Hageja väitel tuleneb see

maakohtu selgituskohustuse rikkumisest (apellatsioonkaebuse p 3.2jj). Kuigi kohus ei ole

TsMS § 436 lg 7 järgi otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, ei tähenda see

siiski seda, et kohus peab võtma üle poole esindaja rolli. Kui poolt esindab õigusteadmistega

esindaja, on kohtunikul kohustus menetlust aktiivselt juhtida, kuid tema roll on eelduslikult

piiratum. Seega ei pea maakohus selgitama hagejale, keda esindab õigusteadmistega isik,

tema võimalust esitada nõudeid mitmel erineval õiguslikul alusel.

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asja lahendanud hagimenetluses. Praegusel

juhul on hageja kui korteriomandi omanik esitanud hagi kaasomandi kasutamise rikkumisest

tuleneva kahjuhüvitise ning alusetust rikastumisest tuleneva hüvitise saamiseks mitte kõigi

korteriomanike, vaid ainult kostjate vastu. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kinnisasja

XXXXXXXX korteriomanikeks lisaks kostjatele ka K.T. ning ühisomanikena A.V. ja J.V.

XXXXXXXX elamus on moodustatud korteriühistu.

1. jaanuarist 2018 kehtivas redaktsioonis näeb TsMS § 613 lg 1 p 1 ette, et kohus lahendab

hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel mh asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud KrtS §-s 33 sätestatud nõude. Ringkonnakohus

jääb oma 9. novembri 2018 menetlusdokumendis väljendatud seisukoha juurde, et

hagiavaldus on konkreetsete kaasomanike vastu nende poolt kaasomandi osa kasutamisest

tulenev tasunõue, mis kuulub lahendamisele hagimenetluses, seda ka põhjusel, et lahend saab

esitatud asjaoludel olla siduv üksnes hageja ja hagis toodud kostjate suhtes. Hageja ei ole

esitanud kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise või kinnistusraamatu kande muutmise

nõuet, mis puudutaks kõiki kaasomanikke. Hageja soovib kostjatelt hüvitist, mis eeldatavalt

vastaks tema osale kaasomandi kasutamisel ning saadu tagastamist, mida kostjad on

väidetavalt hageja arvel säästnud.

Hetkel kehtiva kohtupraktika järgi ei ole siiski üheselt selge, kas kõik kaasomandi osa

valitsemist puudutavad asjad tuleks lahendada hagita menetluses. Riigikohus on 20. aprilli

2016 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-142-15 p-s 17 leidnud, et hagita asja lahendamine

hagimenetluses ei ole vähemalt üldjuhul selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis annaks

aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada. Seda kinnitavad ka TsMS § 631 lg 4 ja

§ 668 lg 4.

Ringkonnakohus küsis nii korteriühistu kui ka nende korteriomanike, kelle vastu hageja nõuet

ei esitanud, seisukohta praeguse menetluse kohta. KÜ XXXXX ei soovinud menetluses

osaleda (III kd, tl 72). K.T., A.V. ja J.V. ringkonnakohtule oma seisukohta ei esitanud.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtus on just kostja esindaja soovinud lahendada vaidlust

hagita menetluses (II kd, tl 15 pöördel), maakohus on hageja tähelepanu sellele juhtinud, et

küsimus „asjaõiguslikku lahendusega“ tuleks lahendada hagita menetluses. Kohus on juhtinud

hageja tähelepanu sellele, et tema nõuetest ei tulene, et kindlaks tuleks määrata poolte

kasutuses olevate pindade suurus (II kd, tl 16).

15. Ringkonnakohus

on

seisukohal,

et

maakohus

ei

ole

menetluses

rikkunud

selgitamiskohustust. Selgituskohustuse üldiseks menetluslikuks eesmärgiks on erapooletu

menetluse tagamine. Selgitamiskohustus on menetluses seega paralleelne TsMS § 5 lõigetes 1

ja 2 sätestatud põhimõtetega, mille järgi on hagimenetluses asjaolude kohtu ette toomise

kohustus pooltel, kellele tuleb samal ajal ka tagada võrdsed võimalused oma menetluslikku

positsiooni

kaitsta.

Kohtul

ei

ole

kohustust

selgitada

menetlusosalistele

kõiki

tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid ning menetlusõiguse normide sisu. Väidetav kohtupoolne

ekslik materiaalõiguse käsitlus ei ole selgitamiskohustuse rikkumine.

Maakohus on selgitanud menetluslikke küsimusi 18. oktoobri 2017 menetlusdokumendis,

paludes hagejal mh täpsustada, miks on ta kommunaalteenuste ja fassaaditööde hüvitamise

nõude esitanud kostjate vastu, mitte korteriühistu vastu. Hageja selgitas kohtule, et

enammakstud summad on põhjustanud just kostjad, mistõttu tuleb nõue esitada just nende

vastu (II kd, tl 53). Kohus selgitas 19. detsembri 2017 kohtuistungil, et kohtusse esitatud

nõudega ei ole pooltel võimalik kogu probleemi lahendada (II kd, tl 71 pöördel). Maakohus

on hageja esitatud nõuete õiguslikku alust selgitanud ka 5. märtsi 2018 määruses (II kd, tl

149).

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja apellatsioonkaebuses esitatud õiguslik tõlgendus

maakohtu otsuse kehtivuse suhtes kostja I ja II vastu esitatud nõuetele ei ole põhjendatud.

Hageja nõudis kostjatelt hüvitist kaasomandi osa kasutamise eest. Maakohus on 24. aprilli

2017 otsusega tunnistanud aegunuks hageja nõude kostjate I ja II vastu kaasomandi arvelt

korteriomandi reaalosa suurendamise eest hüvitise väljamõistmiseks ja lõpetanud selles osas

menetluse.

Kui kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, ja jätab sellest tulenevalt hagi täielikult või

osaliselt rahuldamata, on tegemist lõppotsusega, isegi kui menetluses on esitatud taotlus

vaheotsuse tegemiseks (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, Kommenteeritud väljaanne,

Juura 2017, TsMS § 449 komm 3.4.3. a). Kui menetlusosaline kohtu käsitlusega nõude

aegumise suhtes ei nõustu, siis saab ta esitada edasikaebuse üldises korras. Hageja ei esitanud

otsuse peale apellatsioonkaebust, milles ta oleks saanud vaidlustada maakohtu poolt

tuvastatut. Kui kohus tuvastab otsuse resolutsiooniga, et kohtule esitatud nõue ei ole enam

sissenõutav (selle aegumise tõttu), siis ei saa menetlusosaline pärast kohtuotsuse jõustumist

järgnevas menetluses sama nõuet uuesti esitada või tõendada kahju hüvitamise nõude eelduste

kohta vastuväiteid. Need oleks pidanud hageja esitama apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

peale.

Maakohus on otsuses lähtunud hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõudest. Kohtul ei ole

kohustust soovitada hagejal esitada esialgse nõude vähese tõendatuse või õigusliku

perspektiivituse korral samas menetluses alternatiivne hagi (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015

otsuse tsiviilasjas 3-2-1-41-15, p 19), praegusel juhul hageja väitel kasutuseeliste hüvitamise

nõue. Maakohus käsitles 23. aprilli 2018 otsuses hageja nõuet kostjate III ja IV vastu vastavalt

hageja vastuses kohtu nõudele esitatud seisukohtadele. Kostjate I ja II osas oli hüvitise osas

kohtuotsus jõustunud.

17. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis põhjendatult KÜ XXXXX menetlusse

kostjana kaasamata. Maakohus on hageja seisukohta võimaliku korteriühistu vastu esitatava

nõude suhtes küsinud 18. oktoobri 2017 menetlusdokumendis, hageja põhjendas, miks ta peab

just kostjaid korteriühistu asemel õigeteks isikuteks, kelle vastu nõue esitada. TsMS § 208

lg 2 järgi võib kohus, kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on

vaidlustatud õigussuhte osalised, hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni

esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. Maakohus on küll uuendanud 5. märtsi

2018

määrusega

menetluse,

kuid

seda

üksnes

määruses

nimetatud

asjaolude

väljaselgitamiseks (määruse p 2). Hageja 5. jaanuari 2018 menetlusdokumendis esitatud

taotlus korteriühistu kaasamiseks on esitatud hilinenult.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal on võimalik esitada korteriühistu vastu

eraldi nõue.

18. Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel TsMS § 652 järgi maakohtus tuvastatud

asjaoludest ja juba hinnatud tõenditest.

Ringkonnakohtu menetluses on hageja apellatsioonkaebus maakohtu otsuse peale, milles

maakohus on jätnud rahuldamata hageja nõude kostjalt I alusetust rikastumisest tulenevalt

fassaaditööde eest hüvitise 91,31 euro ning enamtasutud kommunaalkulude eest hüvitise

201,11 euro saamiseks; kostjalt II hüvitise alusetust rikastumisest tulenevalt fassaaditööde

eest 110,23 euro ning enamtasutud kommunaalkulude eest hüvitise 242,81 euro saamiseks;

kostjalt III kahjuhüvitise 211,67 euro ning alusetust rikastumisest tulenevalt hüvitise

fassaaditööde eest 32,84 euro ja enamtasutud kommunaalkulude eest hüvitise 72,35 euro

saamiseks; kostjalt IV kahjuhüvitise 211,67 euro ning alusetust rikastumisest tulenevalt

fassaaditööde eest hüvitise 32,84 euro ja enamtasutud kommunaalkulude eest hüvitise 72,35

euro saamiseks.

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hageja nõuded kostjate III ja

IV vastu kahjuhüvitise saamiseks rahuldamata. Kostjad III ja IV olid hagi esitamise ajal

korteri 7 kaasomanikud. Hageja nõuab nimetatud kahju kui kaasomandi arvelt suurendatud

reaalosade pindade tõttu tekkinud kahju.

Maakohus palus hagejat menetluse uuendamise määruses täpsustada, millise kahjuna on

hageja nõue esitatud: kas n-ö ostuhinnana või kasutustasuna aja eest, mis kostjad on

kasutanud kaasomandi osa ettenähtud suuremas osas. Ringkonnakohus leiab, et kuigi

maakohus on ekslikult väljunud hageja nõude piiridest, kuna ostuhinna nõude eelduseks kahju

hüvitamise nõude puhul oleks omandi kaotus, ei too see ringkonnakohtu hinnangul kaasa

maakohtu otsuse tühistamist.

Riigikohus on 24. märtsi 2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15 p-s 12 leidnud, et

kaasomanike, sh korteriomandi omanike ühisvalduse ja -kasutusõiguse rikkumise korral on

võimalik rahaline nõue kolmel alternatiivsel õiguslikul alusel: 1) kahju hüvitamise nõue

VÕS § 115 alusel, kus kahjuks on kaotatud kasutuseelised; 2) kasu hüvitamise nõue

AÕS § 71 lg 2 alusel; 3) alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037-1039 alusel,

mille esemeks võivad mh olla alusetult saadud kasutuseelised.

Hageja väitel soovib ta kahjuhüvitist kasutustasuna aja eest, mil kostjad III ja IV on kasutanud

kaasomandi osa ettenähtult suuremas osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul

ei ole tegemist VÕS § 115 alusel esitatud nõudega, kuna TsÜS § 62 lg 1 järgi on üldjuhul

kaotatud kasutuseeliste eest saadava kahjuhüvitise arvestamisel lähtekohaks kasu, mida

hüvitise nõudja võinuks saada, maha tuleb arvata kulutused. Hageja ei ole kogu menetluse

kestel tuginenud asjaoludele, millest võiks järeldada, et hagejal oleks olnud võimalus saada

kostjate III ja IV poolt kasutatava kaasomandi osa eest tasu. Hageja ei ole vaielnud vastu

maakohtu poolt tuvastatule, et pööningule pääseb vaid kostja III ja IV eriomandi kaudu,

hagiavalduse kohaselt on tegemist 4,4m2 pinnaga, maakohtu otsuse kohaselt 5m2, ning hageja

ei ole tuginenud sellele et kostjad III ja IV oleksid kaasomandi osa kasutamise eest kasu

saanud. Hageja apellatsioonkaebuse p-s 3.2.1.19 toodu, mille kohaselt kasutavad kostjad III ja

IV enam 12,7 m2, ei vasta hageja enda sealsamas esitatud arvutuskäigule (48,5 - 43,5) III kd,

tl 7), KÜ XXXXX üldkoosoleku protokolli (I kd, tl 100) kohaselt on korteri 7 reaalne pind 47,

9m2. Hageja väitel (II kd, tl 133) tuleneb projekti joonistest, miks vajab välja ostmist kostjate

III ja IV poolt just 12,7 m2. Ringkonnakohus leiab, et hageja viidatud (II kd, tl 133) joonisest

(I kd, tl 68) seda ei tulene, nimetatud joonis paikneb hagiavalduse lisas nr 6, mis on

pealkirjastanud ehitusloana. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatule, et

ümberehitusplaanid ei ole täielikult realiseerunud (II kd, tl 205). Projekti eelversiooni

kohaselt on korteri 7 olulise tehnilise andmena märgitud kogupind 47,9 m2.

Hageja ei ole ka välja toonud asjaolusid, mis viitaksid kostjate III ja IV poolsele

rikastumisele.

20. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagejal ei ole kostjate III ja IV vastu nõuet ka

AÕS § 71 lõike 2 alusel. AÕS § 71 lg 2 järgi kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa

ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. AÕS § 71

lg-t 2 alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi

mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Kasutuseeliseks on ka

see, kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda

(vt Riigikohtu 20. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 12). Kohus võib jätta

AÕS § 71 lg 2 kohaldamata ja eelnimetatud hüvitisnõude rahuldamata, kui hageja nõue on

vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus on 24. aprilli 2017 otsuses aegumise kohaldamise

kohta leidnud, et kostjad III ja IV on „korduvalt kinnitanud soovi pind välja osta“ mõistnud

vajadust täiendatavalt kasutatavat pinda teistele kaasomanikele hüvitada. Ringkonnakohus

leiab, et esitatust tuleneb, et kostjate tasu maksmise soov on seotud kasutatud kaasomandi osa

muutmisega eriomandi osaks. Hagejale oli asja materjalide põhjal teada, et kostjad III ja IV

soovivad osta nimetatud pinna välja. Ainuüksi korteri peal asuva väga väikese pööningupinna

väljaehitamine ja enda tarbeks kasutamine ei ole praegusel juhul aluseks hagejale perioodilise

hüvitise väljamõistmisele. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta mitte kogu pööningu kõrgus

eluruumidele kehtestatud normidele. Hageja ei kasutanud seda kuni ümberehituseni.

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja nõude kostjate

vastu enammakstud fassaaditööde ja kommunaalkulude hüvitamiseks. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.

Apellatsioonkaebuses ei ole hageja p-s 4 maakohtu otsust, millega kohus jättis hageja nõude

rahuldamata, mõistlikult arusaadaval kujul vaidlustanud. Korteriühistu kaasamise suhtes

võttis ringkonnakohus seisukoha otsuse punktides 14-15.

22. Ringkonnakohus jätab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse ja väljamõistetud

suuruse muutmata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

23. Ringkonnakohus leiab, et kostjate I, II ja III menetluskulud 175 eurot kostja kohta on

kogumis vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas tsiviilasja keerukusega. Ringkonnakohtu

hinnangul ei olnud asi õiguslikult keeruline. Kostjad esitasid küll 8. oktoobril 2018 asjakohatu

taotluse apellantide esindaja menetlusest kõrvaldamiseks, kuid menetluskulude nimekirjas

pole eraldi tasu suurust selle kohta nimetatud ning esindaja kogutasu on kooskõlas

TsMS § 175 lõikega 1. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ei sätesta

menetlusosalisele kohustust arvestada menetluskulusid menetlustoimingule kulunud aja alusel

ega esitada kohtule menetluskulude nimekirjas iga toimingu kohta eraldi tasu.

Menetlusosaline ja tema esindaja võivad vabalt leppida kokku tasu arvestamises. Kohus ei

pea analüüsima iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid

peab andma kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele TsMS § 175 lõikes 1

sätestatud reegleid järgides. Kostja IV ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

Ringkonnakohus märgib kostjate I, II ja III taotlusel, et tasumata menetluskuludelt tuleb

tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Riigikohtu 11.09.2019 kohtuotsusega:

Resolutsioon

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19005

osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata samas tsiviilasjas tehtud Tartu Maakohtu

23. aprilli 2018. a otsuse resolutsiooni osas, millega maakohus jättis M.J. hagi N.A. ja

K.O. vastu rahuldamata. Saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

2. Tühistada ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotuse kohta maa- ja

ringkonnakohtus N.A.t ja K.O.t puudutavas osas.

3. Muus osas (s.o osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas,

millega maakohus jättis M.J. hagi T.T. ja R.V. vastu rahuldamata, samuti osas, milles

jäeti rahuldamata M.J. taotlus Tartu linn, XXXXXXXX korteriühistu menetlusse

kostjana kaasamiseks) jätta ringkonnakohtu otsus 2-16-19005

2(10)

muutmata. Muutmata jääb ka ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotuse kohta

maa- ja ringkonnakohtus T.T. ja R.V. puudutavas osas.

4. Rahuldada M.J. kassatsioonkaebus osaliselt.

5. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus M.J. kassatsioonkaebuselt tasutud

kautsjon.