1-08-13930/14 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 30 novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-13930

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kossinets

Tõlk

Olga Nõmmemees

Prokuröri abi Aivar Lembit

Kohtuasi tingimisi enne tähtaega Viru Vangla materjalid E.Z-i vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu E.Z (isikukood: xxx; kannab karistust Viru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta E.Z elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja E.Z-ile.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 20.11.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

E.Z mõisteti süüdi Viru Maakohtu 13.04.2009 kohtuotsusega KarS § 199 lg.2 p.4,5 ja

karistati 3 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel kandmisele kuulus 2 kuud 6 päeva

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.03.2008

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse- 2 aastat 8 kuud vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 6 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel arvati karistusest maha Viru Maakohtu 20.06.2008 otsuse alusel osaliselt ärakantud karistus ning mõisteti karistuseks 2 aastat 9 päeva vangistust.

Karistuse kandmise ja karistuse kandmise algus 13.04.2009 lõpp 21.04.2011.

Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on 4 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub ta elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on 7

klassi haridust. Käesoleval ajal õpib Viru Vanglas 8-s klassis. Enne vangistust ei töötanud.

2(3)

Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Vanglas viibides läbis programmi „viha juhtimine“.

Samuti on toimunud konsultatsioonid psühholoogiga enesekontrolli ja toimetulekuoskuse

küsimustes. Enne vangistust tarvitas narkootikume. Alkoholi ja narkootikumide mõjul

muutuskäitumine mittekontrollitavaks, mistõttu kinnipeetav on jõudnud arusaamale, et ei soovi enam tarbida. Kriminaalhooldusega lubab kinnipeetav koostööd teha kuigi ta on varem rikkunud kontrollnõudeid.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei toeta Igor Vassiljevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, Kriminaalhooldusametnik peab E.Z-i ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ennatlikuks, kuna karistuse eesmärgid vangistuse näol tema suhtes on veel täitmata ning uue kuriteo riski tema poolt isegi käitumiskontrolli ja elektroonilise valve abil ei saa käesoleval ajal sisuliselt määndada.

E.Z taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise valve alla.

Prokuröri ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna sel juhul saaks hinnangul on E.Z-i

ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks E.Z-i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub,

et E.Z-i on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval esinevad hulgalisi distsiplinaarkaristusi. Isiku hoiakud näitavad, et ta on endiselt ühiskonnale ohtlik ja uue kuriteo toimepanemise risk on väga suur.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse,

leiab, et E.Z tuleb jätta elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse

kõik E.Z-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

E.Z on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega muutnud käitumist.

E.Z on varem 4 korda kriminaalkorras karistatud avaliku korra rikkumise, varguse ja röövimiste eest kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles kriminaalhooldusel pani katseajal toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta pole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ning katseajal ei suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et E.Z-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust ja eriala ning osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades E.Z-i poolt toimepandud kuritegude korduvust, dünaamikat ja kinnipeetava

isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine

3(3) õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Jüri Sakkart Kohtunik