19 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 30 novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-06-6328

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kossinets

Tõlk

Olga Nõmmemees

Prokuröri abi

Aivar Lembit

Kohtuasi tingimisi enne Viru Vangla materjalid N.M tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu N.M (isikukood: xxx; kannab karistust Viru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta N.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja N.M-ile.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 12.11.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

N.M mõisteti süüdi Viru Maakohtu 11.12.2006 kohtuotsusega KarS §200 lg 2 p 4,7,9

ja § 199 lg 2 p 4,7 - § 25 lg 4 järgi ja karistati KarS § 64 kohaldamisega 4 aasta 6 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus 22.02.2006 lõpp 22.08.2010 ja karistuse kandmise

Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat 2009 aasta jooksul

on 2 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub ta elama vanemate juurde aadressil xxx Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub. Enne vangistust töötas ametlikult 1 kuu xxx. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Murru Vanglas viibides töötas ning õppis keevitaja

eriala kuid katkestas õpinguid. Viru Vanglas osales Convictuse tugigrupi tegevuses ning sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Enne vangistust on karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15 p 1 rikkumise eest.

2(3) Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik toetab N.M tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt oleks otstarbekam vabastada kinnipeetav ennetähtaegselt koos kohtu poolt määratud kohustustega kinnipeetava resotsialiseerimiseks ja kriminaalhoolduse teostamiseks.

N.M taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest

Prokuröri ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna sel juhul hinnangul on N.M

saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks N.M vabastamine

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud

iseloomustusest nähtub, et N.M on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval esinevad hulgalisi distsiplinaarkaristusi. Isiku hoiakud näitavad, et ta on endiselt ühiskonnale ohtlik ja uue kuriteo toimepanemise risk on väga suur.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse,

leiab, et N.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine otstarbekas.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.M isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Kinnipeetav on varem 4 korda kriminaalkorras karistatud erinevate varavastaste kuritegude eest.

Käesoleval ajal kannab karistust esimese astme kuriteo eest (röövimine) mis osutub kuritegude raskusastme muutmise dünaamikale. N.M on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et

võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevast karistusest järeldusi teinud ega muutnud käitumist. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et N.M puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja töökogemust ning läbida sotsiaalprogrammid, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades N.M poolt toimepandud kuritegude dünaamikat, iseloomu ja kinnipeetava

isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

3(3) kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Jüri Sakkart Kohtunik