Legislator Case Law & Legislation
2-19-163/12 AI generated

2-19-163/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-19-163/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lahutada J K (isikukood *) ja A K (isikukood *) abielu, mis on registreeritud *. aastal * Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr *. Jõustunud kohtuotsus saata Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Legislator headnote

AI generated

2-19-163/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: 31.01.2019.a. kohtuistungil tunnistas kostja esitatud hagiavaldust. Kostja võttis õigeks hageja poolt esitatud väited, et poolte abielulised suhted on lõppenud kolm aastat tagasi. Ka kostja oli seisukohal, et pooled abielulisi suhteid ei taasta.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2019. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number 2-19-163 Tsiviilasi J K hagi A K vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J K, isikukood *, elukoht * Kostja A K, isikukood *, elukoht *

Kohtuistungi toimumise aeg

31. jaanuar 2019. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada J K (isikukood *) ja A K (isikukood *) abielu, mis on registreeritud *. aastal * Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr *.

3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

4. Jõustunud kohtuotsus saata Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluskulu summas 100 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda.

3. Rahuldada hageja taotlus ½ riigilõivu tagastamiseks ning tagastada hagejale 50 eurot, s.o ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust hageja J K arvelduskontole * Edasikaebamise kord

Kohtuotsus ei ole edasikaevatav.

1. Hageja nõue ja põhjendused

04.01.2019.a esitas hageja J K Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja A K vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud *. aastal. Hageja soovib abielu lahutada, sest poolte abielulised suhted on lõppenud 01. jaanuarist 2016.a Kostja on keeldunud kohtuväliselt abielu lahutamisest.

31.01.2019. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja selgitas, et nad ei ole kostjaga koos elanud juba kolm aastat ning seetõttu ei ole alust ka arvata, et nad võiksid kostjaga veel abielulised suhted taastada.

2. Kostja seisukoht

31.01.2019.a. kohtuistungil tunnistas kostja esitatud hagiavaldust. Kostja võttis õigeks hageja poolt esitatud väited, et poolte abielulised suhted on lõppenud kolm aastat tagasi. Ka kostja oli seisukohal, et pooled abielulisi suhteid ei taasta.

3. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *.a. * Maavalituse perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr * /tl 10/. 3.2. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. 3.3. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud alates 2016. aasta jaanuarist. Kohus on tuvastanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning puudub alus arvata, et abikaasad kooselu taastaksid. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad.

TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et loobuvad apellatsiooni esitamise õigusest kohtuotsusele /tl 30/. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ning hageja taotlusel tagastab kohus hagejale ½ abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust hageja arvelduskontole *.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik