4-19-75/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-19-75

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2019,Tallinn Väärteoasja number 4-19-75 (2302,18,0130606) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse lg 1

§ 207 ettenähtud väärtegu

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151

lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik O.Z, ik: XXX, elukoht x Kohtuvälise menetleja esindaja

Triinu Riigor, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtumenetlusgrupp RESOLUTSIOON

1. O.Z

süüdi tunnistada LS § 207 ttenähtud väärte lg 1 e o toimepanemises ning

mõista karistuseks nelikümmend trahviühikut rahatrahv 40 ( ) , s.o 160 (sada kuuskümmend) eurot.

2. O.Z süüdi tunnistada NPALS § 15 1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõista karistuseks arest ) päeva. 8 (kaheksa

3. Mõistetud ja tasumisele kuuluv rahatrahv tuleb kohtuotsusele edasikaebamise tähtaja,

s.o 15 päevase kohtuotsuse kuulutamisest tasuda kohtuotsuse lisana tähtaja jooksul

koostatavas makseinfos märgitud arveldusarvele, märkides Maksuja Tolliameti kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „O.Z, 4-19-75, rahatrahv.

4. KarS § § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi, ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.

5. Mõistetud ja ära kandmisele kuuluv päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuur arest 8

i

kinnipidamiskeskus Linnaaru tee 5/1, , Rae vald, Harjumaa es Soodevahe küla . Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 15.03.2019. Juhul, kui menetlusalune

isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes

sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

6. O.Z-ilt

välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või

psühhotroopse aine sisalduse uuringu tegemisel tekkinud kulud 35 eurot (akt nr te 1582T), arstliku läbivaatuse ja uriiniproovi võtmise kulu summas 96 (üheksakümmend

kuus) eurot ja joobe kohta hinnangu andmise kulu summas 52 (viiskümmend kaks)

eurot, so kokku mis tuleb 30 menetluskulu 183 (sada kaheksakümmend kolm) eurot,

päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas

2

makseinfos märgitud arveldusarvele, märkides Maksuja Tolliameti kohustusliku

viitenumbri ja selgituse: „O.Z, 4-19-75, uuringu kulu Makseinfo koos “.

viitenumbriga edastatakse O.Z-ile kohtuistungil kätteandmise võimatusel tema elukoha aadressile tavapostiga.

7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 31.01.2019. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

02.11.2018 koostatud

1564245

väärteoprotokollist nr AB nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 02.11.2018 kell 19:18 peeti Tallinnas Põhja pst juures (suunaga Mere pst poole) kinni sõiduk, mida juhtis , kes juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läb O.Z inud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Samuti juhtis O.Z mootorsõidukit olles tarvitanud

narkootilist ainet tsüklopropüülfentanüül/krotonüülfentanüül (tõenäoliselt), fentanüül, metadoon ilma arsti ettekirjutuseta. Aine sisaldus tuvastatud EKEI aktiga nr 1582T. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 73 lg 2 ja NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldusid ning pani toime ettenähtud LS § 207 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 väärteod.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas aadav ja tunnistab end , et süüdistus on talle arus temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises süüdi. Sõiduk oli pool aastat seisnud, keegi ei olnud tarvitanud. Sätiti korda ja asus kesklinnas diagnostikas. Reedel said kätte ja ei tahtnud tasulisse parklasse jätta ning otsustas toimetada 500 meetrit eemal olevasse parklasse, kuid peeti kinni. Oli õhtu ja ülevaatusele minna ei saanud, nädalavahetusel ka ei hakanud sellega tegelema. Joobes ei olnud, tõenäoliselt oli eelnevatel päevadel tarvitanud. On eelnevalt tarvitamise eest

karistatud, on perioode kus ei tarvita, siis vahest jälle on tarvitanud. Tegemist on

sõltuvushaigusega. Libastumisi on ette tulnud. Sõiduk kuulub tuttavale, ise tegeles selle remondiga. Oli kokkulepe, et kui korda saab, siis saab kasutada. Tegeleb trahviprobleemidega,

kuid õpib ja käib praktikal, seetõttu ei saa pidevalt tööl käia. Esitab kohtule tõendi, mille kohaselt on metadooni tarvitamine näidustatud.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod

toime pannud, see on tõendatud väärteoasja materjalidega. Alust kahelda tõendite usaldusväärsuses ei ole. Esitas tõendi metadooni kohta, kuid fentanüüli metadoon ei sisalda. Teod on toime pandud tahtlikult. Et sõitis Ford Transitiga, millel tehnoülevaatus tegemata, oli menetlusalune isik teadlik. Samuti oli teadlik, et oli tarvitanud uimasteid ning see pidi olema arusaadav, et on jääknähud ja poleks tohtinud rooli minna. Arvestades karistusregistri andmeid, millest nähtuvalt on trahvid tasumata, on teinud üldkasulikku tööd, see ei ole teda mõjutanud. KarS § 63 lg 3 alusel taotleb NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo eest karistuseks 10 päeva aresti ja LS § 207 lg 1 järgi rahatrahv 200 eurot.

3

Kohus, teoasja kontrollinud väär materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning kohtuvälise

menetleja esindaja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. gude

LS § 207 lg 1 Vastavalt

peavad l LS § 73 lg 2 sätetele iikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea

olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud

püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle

haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega.

Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Maanteeameti andmetel puudub sõidukil Ford

Transit 350L VAN reg. nr x ning viimane kehtiv tehnoülevaatus tehnoülevaatus kehtis kuni 31.03.2018. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele

vastavuse kontrolli läbinud, mistõttu sellise sõidukiga liigelda on keelatud. Samuti ei olnud tegemist

üksnes saarel kasutatav mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht peeti kinni Tallinnas.

Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, kuid asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima, seega on tegu toime pandud kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud LS § 73 lg 2 sätestatud , et menetlusalune isik rikkus nõu LS § 207 ettenähtud väärteo, s o tehnonõuetele vastavuse et, millega pani toime lg 1 . kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise.

NPALS § 151 lg 1 Samuti süüdistatakse menetlusalust isikut selles, et ta on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1

ettenähtud väärteo, tsüklopropüülfentanüül/krotonüülfentanüül s.o tarvitas narkootilist ainet

(tõenäoliselt), fentanüül, metadoon ilma arsti ettekirjutuseta. Aine sisaldus on tuvastatud te EKEI aktiga nr 1582T. 02.11.2018 kasutatud indikaatorvahendiga Rapid STAT saadi positiivne näit . Menetlusaluse isiku enda sõnul on talle arsti poolt metadoon välja kirjutatud metadoonile

ning teised ained on tema organismi passiivselt sattunud ehk on viibinud ühes (väikeses) ruumis, kus inimesed on suitsetanud mõnda narkootilist ainet. Kohus leiab, et taoline põhjendus ei ole eluliselt usutav. Samas ruumis viibides narkootilise aine suitsetamisest tekkinud suitsu sisse hingates ei saa narkootilise aine kontsentratsioon sissehingatavas õhus olla niivõrd suur, et narkootilise aine sisaldus organismis oleks tuvastatav. Selleks, et sellises ruumis viibides satuks narkootilist ainet organismi tuvastatavas koguses peab mitte seda õhku sisse hingama, vaid ise narkootilist ainet suitsetama või viibima sellises ruumis tundide viisi olukorras, kus see

ruum on väga väike ja narkootilist ainet suitsetavaid isikuid väga palju. Taolise olukorra

tekkimine ei ole kohtu arvates eluliselt usutav. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku

väited narkootilise aine fentanüüli ja tsüklopropüülfentanüül/krotonüülfentanüüli sattumisest tema organismi väikeses ruumis viibimise tõttu on tõendamata ja paljasõnalised. Arvestades

menetlusaluse isiku karistusandmeid ja narkosõltuvust saab tulla järeldusele, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt ei olnud juhuslik, vaid teadlik ning eesmärgipärane

tegevus. Kohtulikul arutamisel menetlusalune isik tunnistas, et võis eelnevatel päevadel narkootilist ainet tarvitada. Kuigi on ravil, siis tuleb ette libastumisi. Eelmärgitud asjaolud, s.h

menetlusaluse isiku poolt süü tunnistami üheselt sellele, et ne ja selgitused viitavad menetlusalune isik o eelnevalt tarvitanud narkoo . Samas esitas li tilist või psühhotroopset ainet menetlusalune isik kohtule tõendi, mille kohaselt on metadooni tarvitamine arsti ettekirjutusel näidustatud, mistõttu tuleb metadooni tarvitamine süüdistusest välja jätta. Samas on metadooni ja fentanüüli puhul tegemist erinevate narkootiliste ainetega, mistõttu ei saa metadooni sisaldus organismis olla võrdsustatav fentanüüli sisaldusega ning seda peab tarvitama eraldi ainena.

Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning

sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirja Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja

II.

4

psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või

teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse

isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime

pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et O.Z oli

tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine

käitlemine, s h tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, . seega pani toime NPALS §-s 151

lg 1 ettenähtud väärteo.

Karistuse mõistmine

LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kun

i 300 trahviühikut või arestiga.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd NPALS § 151

lg 1 , tuleb tuvastada kas näeb ette alternatiivse karistuse liigi

menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi.

Isiku ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning ei nähtu, et isik omaks mõnd legaalset sissetulekut. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalusel isikul on 17 kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on jäetud valdavas osas tasumata. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest viiel korral. Sellest järeldab kohus, et isikul puudub tahe või vahendid rahatrahvi tasumiseks

ning eelnevad kergemaliigilised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab järjekindlalt eriliigiliste väärtegude toimepanemist. Lisaks sellele on menetlusalusel isikul tema

enda sõnade kohaselt tasumata ka eelmise kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulud ja

tsiviilhagid. Seega on menetlusalusel isikul palju rahalisi kohustusi, mis on senini täitmata. Tasumata jäetud rahatrahve on asendatud üldkasuliku tööga, kuid ka üldkasuliku töö tegemine

ei ole sundinud menetlusalust isikut õiguskuulekusele. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast ammendanud ja isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti.

Hinnates 07 inkrimineeritava süü suurust LS § 2 lg 1 järgi süüteo toimepanemisel, tuleb süü

suurust hinnata keskmiseks. Kuivõrd menetlusalune isik on temale süüks arvatud tegu kahetsenud kohtuistungil, leiab kohus, et tegemist on kergendava asjaoluga ning kohus peab võimalikuks kohaldada karistust alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kuna LS §

207 lg 1 sanktsioon näeb ette ainsa karistusliigina vaid rahatrahvi, tuleb kohaldada rahatrahvi vaatamata sellele, et sellise karistusliigi täitmine ei pruugi olla tulemuslik.

Hinnates süü suurust NPALS § 151 lg 1 o toimepanemisel, tuleb järgi inkrimineeritava süüte arvestada seda, et

toimepanemises. Arvestades menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo ka kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on

5

alla kesk se ja menetlusalusele isikule karistuse mi võib mõista mõnevõrra alla ettenähtud sanktsiooni keskmist

määra määra.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/