2-17-14197/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-14197

Tsiviilasi

A.S. hagi S.S. ja O.S. vastu kinnisasja väljaandmiseks ja

kinnistusraamatu

ebaõige

kande

parandamiseks

või

alternatiivselt kinnisasja väärtuse hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

77 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. mai 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.S. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: A.S. (hageja), ik XXX; esindaja advokaat Birje

Kalmus

Vastustajad: S.S. (kostja I), ik XXX ja O.S. (kostja II), ik

XXX; esindaja advokaat Sulev Tammemäe

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 3. mai 2018 otsus menetluskulude jaotuse ja suuruse

kindlaksmääramise osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hageja ja kostja I

menetluskulud nende endi kanda ja kostja II menetluskulud hageja kanda.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Jätta

maakohtus A.S. ja S.S. menetluskulud nende endi kanda. Jätta O.S. maakohtus

kantud menetluskulud A.S. kanda.

4. Mõista A.S. lt O.S. kasuks välja 2 288,5 eurot (sh käibemaks) menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.S. (hageja) esitas hagi S.S. (kingisaaja, kostja I) ja O.S. (kostja II) vastu, milles palus:

- tuvastada kostjate vahel 14.09.2017 sõlmitud XX kinnisasja (reg osa nr XX )

võõrandamistehingu ja asjaõiguslepingu tühisus ja kinnistusraamatu kande ebaõigsus;

- alternatiivselt tunnistada kehtetuks kostjate vahel 14.09.2017 sõlmitud XX kinnisasja (reg

osa nr XX ) võõrandamistehing, asjaõigusleping ja tunnistada ebaõigeks kinnistusraamatu

omanikukanne;

- kohustada kostjaid tagastama (üle andma) hagejale XX kinnisasi;

- kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusraamatust O.S. kustutamiseks omanikuna ja

hageja kandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse;

- asendada kõik vajalikud kostjate tahteavaldused ja nõusolekud kohtulahendiga;

- alternatiivselt mõista kostjatelt solidaarselt välja XX kinnisasja eest hüvitis 77 000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja S.S. (kingisaaja) 7. märtsil 2016 kinkelepingu ja

isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu hageja kasuks, mille esemeks oli XX kinnisasi (reg

osa nr XX , asukoht X küla, Tabivere vald, Jõgevamaa). Kinkelepingu kohaselt peab kingisaaja

tagama kinkijale lepingu eseme kasutamise õiguse. Kinkelepingu punktis 4 sätestati,

et kinkija ja kingisaaja koormavad kinkelepingu eseme tähtajatu tasuta isikliku kasutusõigusega

kinkija kasuks; muuhulgas tingimusel, et kinkija on õigustatud kasutama koos kingisaajaga

isiklikuks tarbeks kogu lepingu eset. Hageja taganes 11. augusti 2017 kinkelepingust, kuna

kingisaaja näitas kinkija ja ta pereliikme S. P suhtes üles jämedat tänamatust. Kingisaaja sai

taganemisavalduse kätte 18. augustil 2017. Kingisaaja võõrandas kinnisasja 14. septembril

2017 O.S. le.

Hageja ja tema elukaaslane kasutavad kinnisasja enda alalise elukohana. Kinkelepingus

kinnitasid pooled, et hageja elukaaslane S. P on pereliige. 20. juulil 2017 käis kingisaaja

kinnisasjal ja lubas hageja ning tema elukaaslase hoonest välja tõsta. Kingisaaja kasutas

ebaviisakaid väljendeid. Kingisaaja lukustas uksed nii, et hageja ja ta elukaaslane ei pääsenud

enam elektrikilbi juurde. Kingisaaja pakkus hagejale raha, et ta ostaks endale uue elukoha.

Hagejat sõimati ja ähvardati. 5. augustil 2017 käis kingisaaja elamus ja sõimas hagejat ning

ähvardas kinkija süüdimatuks tunnistada. Kingisaaja teatas vallale, et S.P. elamus ei ela ja palus

muuta S.P . elukoha kannet rahvastikuregistris.

Kinnisasja võõrandamine O.S. le on tühine, kuna hageja oli kinnisasja võõrandamise ajaks

kinkelepingust kehtivalt taganenud. Kingisaaja ei olnud seetõttu õigustatud kinnisasja edasi

võõrandama. O.S. omandas kinnisasja pahauskselt. Kostjate vaheline võõrandamistehing ja

käsutustehing on tühised heade kommete vastasuse tõttu. Omand ei ole üle läinud O.S. le.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

Jämeda tänamatuse instituut ei tähenda seda, et kingisaaja ei või kunagi avaldada kinkija ega

tema elukaaslase suhtes oma arvamust või, et igasugune peresisene erimeelsus oleks

automaatselt jäme tänamatus. Jäme tänamatus saab olla vaid äärmiselt ebamoraalne ja

õigustamatu suhtumine kinkijasse või tema lähedasse.

Kostjatel esines arusaamatusi hagejaga, kuid emotsionaalsed väljaütlemised toimusid olulistel

ja inimlikult arusaadavatel põhjustel. Erimeelsused tekkisid kinnisasja kasutamise üle.

Erimeelsused põhjustas S.P . mittearvestamine kingisaaja huvidega. Hageja andis omandi üle,

kuid käitus kingisaajaga kui kinnisasja peremees. Hageja lammutas kingisaaja tehtud

juurdeehituse.

Väär on hageja väide, et kingisaaja kasutas ebaviisakaid väljendeid ja lubas S.P . välja visata.

Kinnisasja omaniku pahameel hoone juurdeehituse lammutamise pärast on mõistetav.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 3. mai 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hagi tagamine tühistati. Menetluskulude katteks mõisteti hagejalt välja solidaarselt kostjate

kasuks 4577 eurot.

VÕS § 267 lg 1 p 1 ja § 268 järgi võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma

käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.

Taganemisavalduse formaalsed nõuded on täidetud. Vaidlus seisneb taganemise materiaalsete

eelduste täitmises.

Hageja esitas enda väidete (kingisaaja toime pandud sõimamine ja väljatõstmisega

ähvardamine) tõendamiseks poolte 5. või 10. augusti 2017 vestluse salvestuse. Hageja soovis

asjaolusid tõendada ka vande all antud ütlustega 20. juuli 2017, 29. juuli 2017 ja 5. või

10. augusti 2017 sündmuse kohta ning S.P. ütlustega. On ebaselge, kas salvestis tehti 5. augustil

või 10. augustil. Maakohtu hinnangul pole sel kuupäeval määravat tähtsust.

Maakohus leidis, et hageja väited halvustavate sõnade ütlemise kohta ei ole tõendatud.

Kingisaaja ei ole eitanud sõnalist konflikti hagejaga nii 20.07.2017, 29.07.2017 kui 10.08.2017.

05.08.2017 käis kingisaaja kinnisasjal, kuid näinud, mida hageja seal tegi, läks oma tuppa, et

rahuneda ja seejärel lahkus kohe kinnisasjalt. Kostja võttis vande alla antud ütlustes omaks, et

kõigil eelnimetatud kordadel tekkis tal isaga sõnavahetus, kuid ta selgitas, et selleni viis teda

igakordselt hageja käitumine ja hageja ise tõstis samuti häält. Tunnistaja J.P. ütluste kohaselt

oli sõnavahetus mõlemapoolne ning tunnistaja S.P . ütluste kohaselt karjusid mõlemad pooled

ka 29.07.2018. Tunnistaja väitel hirmutasid teda kisa ja lärm. Kingisaaja oli ilmselgelt

ärritunud ja vestluse käigus ärritus oluliselt ka hageja, karjutakse üksteise peale ning esitatakse

vastastikused süüdistusi. Maakohus märkis, et salvestuselt on mitmes kohas kosta ka hageja

iroonia ja see, kuidas vähemalt esialgu kingisaaja ärritumine teda lõbustas. Maakohus leidis, et

kohtuistungil suhtus hageja kostjatesse aegajalt üleolevalt. Maakohus koges istungil, et

kingisaaja suhtluslaad ongi väga emotsionaalne ja kohati kõvahäälne. Maakohus ei pidanud

kingisaajat rahulikuks ja tasakaalukaks meheks. O.S. oli samas tasakaalukas ja rahulik

inimene.

Hageja väitis ka vande all, et kingisaaja ähvardas hageja hulluarsti juurde viia ja süüdimatuks

tunnistada. Esitatud salvestise alusel on võimalik tuvastada, et tegelikkuses võtab psühhiaatri

juurde viimise jutuks hageja ise seoses enda väidetega, et kingisaaja soovib võtta kinnistu

tagatisel laenu. Seega ei ole hageja antud ütlused tõesed ja panevad kahtlema tema muude

ütluste tõepärasuses. Hageja paneb kostjale suhu sõnu, mida ta on ise kasutanud. Nimetatu

kinnituseks on hageja esitatud väide, et kingisaaja soovis teda „kuuse alla“ saata, kuid

salvestises kasutab hageja just ise seda väljendit (1:14), millele kingisaaja vastab. Kingisaaja

väitel ei kasutanud ta sellist väljendit. Muuhulgas selgub salvestiselt, et kingisaaja on kindel,

et hooldab isa surmani ja tassib vajadusel haigla vahet (1:18-1:24), mille peale hageja ise

ironiseerivalt vastab ja toob jutuks psühhiaatri. Kuigi ka tunnistaja S.P . väitel lubas kingisaaja

29.07.2017 kohtumise ajal isa „kuuse alla saata“, leidis maakohus, et tunnistaja ütlused on

ebausaldusväärsed. Kuna seda mäletas tunnistaja sõna-sõnalt samamoodi kui hageja, kuid

muud vestust üldse mitte, tekib kahtlus, et ütlused olid hageja ja tunnistaja varem kokku

leppinud, kuid ei osatud arvata, mida veel küsitakse, mistõttu tunnistaja ei osatud ka

täiendavatele küsimustele vastata. Kostja lubadus hageja “kuuse alla saata“ on eluliselt

mitteusustav ja vastuolus muude tuvastatud asjaoludega.

Hageja lolliks nimetamine kuuldub salvestiselt samuti teises kontekstis, kui seda väidab hageja.

Salvestise kohaselt avaldas kingisaaja mitmel viisil arvamust, et kõigi lähedaste arvates ei ole

hagejaga enam võimalik normaalselt suhelda. Ta „on läinud lolliks“ ja ennast „lolliks teinud“

ning seda elukaaslase S.P . mõjul. Tunnistaja S. P ja hageja ütluste kohaselt nimetas kingisaaja

hagejat lolliks ka varem, nt 20.07.17 sündmuse käigus. Kingisaaja ütluste kohaselt pidas ta

rumalaks isa plaani panna maja ette kännu otsa katkine televiisor ja ehtida see „smile näo“ ja

lilledega. Kui isa plaanist ei soovinud loobuda, nimetas ta isa debiilikuks, sest leidis, et ta võiks

oma ajaga muud paremat teha. Seega on kingisaaja hagejat nimetanud tõepoolest nii lolliks ja

ka debiilikuks, kuid nimetatud väljendite kasutamist tuleb hinnata kontekstis.

Olukord oli plahvatusohtlik juba varem ja eskaleerus eelkõige seetõttu, et hageja ei ole aru

saanud oma seisundi muutumisest kinnisasja suhtes ja jätkas seal tegutsemist kui omanik.

Sellele, et hageja tegutses kinnistul enda arvates jätkuvalt omanikuna, viitab selgelt tema

tegevus kingisaaja rajatud karkassi lammutamisel, mis toimus 05.08.2017. Hageja tegevus

varialuse karkassi lammutamisel ei olnud õiguspärane, sest nimetatud tegevusega ta kahjustas

kingisaaja omandit. Hageja ütluste kohaselt ei esitanud ta nõuet ohtliku ehitise kõrvaldamiseks

omanikule. Ta tegi seda alles 05.08.2017 ehk ajal, kui lammutamisega juba oli alustatud.

Lepingu kohaselt oli hagejal küll kasutusõigus, kuid lepingu p 4.1.1. kohaselt on tal õigus

kasutada lepingu eset (kinnistut) koos kingisaajaga. Kuna hageja eesmärk ja arvatav õiguslik

seisund kinklepingu sõlmimisel ei olnud õiguslikult saavutatavad, ei saa hageja subjektiivset

arusaama võtta eelduseks kinkija ja kingisaaja omavahelise suhte hindamisel ning

määratlemisel, kas tegemist on jämeda tänamatusega. Seega tuleb lähtuda eelkõige üldistest

eetilistest väärtustest kinkija ja kingisaaja suhetes.

Maakohtu hinnangul on hageja ka ise käitunud provotseerivalt ega ole püüdnud hoida või

taastada häid suhteid pojaga. Mitte ainult lapsed ei pea vanemate suhtes käituma austavalt, vaid

see reegel kehtib ka vanemate suhtumises lastesse. Lisaks juba eelpool analüüsitud hageja

käitumisele, viitavad hageja provotseerivale käitumisele hageja ähvardused kinnistu müüa

või jagada, kuigi hageja pidi teadma, et kingisaaja seda mingil tingimusel ei soovi ja selline jutt

ärritab kingisaajat. Telefonikõnet müügi ja jagamise pakkumisega kinnitasid vande all nii

hageja, tunnistaja S.P. kui kingisaaja. Kostja märkis ülekuulamisel, et ei tahtnud seda kohta

müüa ega ole seda kunagi plaaninud ning seda kinnitas kostja ka salvestises (1:37).

15 000 euro pakkumine hagejale on õiguspärane: hageja loobub lepinguga talle ja tema

lähedastele antud kinnistu kasutusõigusest ja saab sellel eest hüvitise. See ei ole jäme

tänamatus.

VÕS § 267 p 1(koostoimes § 268 lg1) saab mõista selliselt, et kingisaaja käitumine kinkija

lähedase isiku suhtes saab olla kinkelepingust taganemise aluseks juhul, kui selles väljendub

ühtlasi jäme tänamatus isiklikult just kinkija vastu (Tartu Ringkonnakohtu 05.06.2017 lahend

2-15-15584). Nii salvestiselt kui ka kostja I enda ütlusest selgus, et kingisaaja ei suhtu S.P. i

hästi: ta on arvamusel, et S.P. rikub vaikselt hageja ja tema lähedaste suhted, mõjutab hagejat

oma laste vastu, soovib ise asju korraldada (sh kinnistul). Kingisaaja kohtus antud ütlustest

selgub, et tema hinnangul on S.P. hagejale „pähe istunud“ ja lähedased ei kiida seda heaks.

Tunnistaja J. P ütluste kohaselt hakkasid poolte vahel tülid tekkima just pärast S.P . majja

tulekut. O.S. selgituste kohaselt oli tal kingisaajaga ja tunnistajaga sama arvamus S.P

. kohta. Isikute perekonnasisesid meeldimised/mittemeeldimised ja suhtumine üksteisesse on

igapäevase elukondliku suhtlemise osa ning igaühel on õigus oma arvamusele teise isiku suhtes

ning see võib olla ka negatiivne. Igal juhul ei ole kingisaaja negatiivne suhtumine kinkija

elukaaslassesse koheselt jäme tänamatus, sest see rikuks põhiseaduslikku arvamusvabadust.

Oluline on, kuidas seda negatiivset suhtumist väljendatakse ja kas sellele järgnevad ka reaalsed

tegevused oma suhtumise väljendamiseks või selle isiku kahjustamiseks. On ilmne, et kostjad

ja hageja suhtuvad S.P. i erinevalt, kuid seda ei saa kvalifitseerida jämeda tänamatusena hageja

suhtes.

On tõendatud, et kostja on kasutanud S.P . suhtes väljendeid „loll“, „loll lehm“, „puuküürnik“,

„eit“. Need väljendid ei ole ropud. Sõnad ei ole viisakad, kuid hageja hinnang, et oma isa

elukaaslast ei tohiks nii nimetada ja see on jämedalt ebaeetiline, ei veennud maakohut. See ei

ole jäme tänamatus.

Kuna kingisaaja oli kinnisasja võõrandamisel selle õiguspärane omanik, ei saa kostjate vahel

14.09.2017 sõlmitud leping olla tühine ega kehtetu ühegi hageja esitatud väite alusel. Omanikul

on õigus oma asja käsutada (AÕS § 68 lg 1).

Kuna hagejal puudub kostjate vastu saadu tagastamise nõue, ei saa rahuldada nõuet VÕS § 1032

lg 2 alusel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ja teha uus otsus, millega:

- tuvastada S.S. ja O.S. 14. septembril 2017 sõlmitud XX kinnisasja võõrandamis- ja

asjaõigustehingu tühisus ja kinnistusraamatu kande ebaõigsus;

- alternatiivselt tunnistada kehtetuks S.S. ja O.S. vahel 14. septembril 2017 sõlmitud XX

kinnisasja võõrandamis- ja asjaõigustehing ja tunnistada ebaõigeks kinnistusraamatu kanne;

- kohustada S.S. t ja O.S. t tagastama XX kinnisasi;

- kohustada S.S. t ja O.S. t andma tahteavaldus O.S. kandmiseks XX kinnisasja omanikuna

kinnistusraamatusse;

- asendada S.S. ja O.S. vajalikud tahteavaldused;

- alternatiivselt mõista S.S. lt ja O.S. lt välja 77 000 eurot XX kinnisasja väärtuse hüvitamiseks;

- jätta menetluskulud kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) kohaldas maakohus vääralt VÕS § 268 lg 1 ja VÕS § 267, leides, et kinkelepingust

taganemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud. Taganemise materiaalsed eeldused on

täidetud. Kingisaaja oli kinkija ja tema lähedase S.P . suhtes jämedalt tänamatu. Jäme

tänamatus seisnes kinkija ja S.P . solvamises ja ebatsensuursete väljendite kasutamises nende

kohta. Kingisaaja nõudis hageja kolimist kuuse alla;

2) ei põhjendanud maakohus, miks ei peetud hageja esitatud tõendeid usaldusväärseks. Sellega

rikuti TsMS § 232 lg 1. Hageja väited on tõendatud. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks

05.08.2017 või 10.08.2017 vestluse salvestuse, tema enda vande all antud ütlused 20.07.2017,

29.07. 2017 ja 05.08.2017 või 10.08.2017 sündmuse kohta ning S.P . ütlused 20.07.2017 ja

29.07.2017 sündmuse kohta. Samuti ei eitanud kingisaaja sõnalisi konflikte hagejaga nii

20.07.2017, 29.07.2017 kui 10.08.2017. Lisaks võttis kostja vande alla antud ütlustes omaks,

et kõigil eelnimetatud kordadel tekkis kostjal isaga sõnavahetus.

5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuse kohaselt:

1) tuvastas maakohus, et kingisaajale etteheidetud tegude algne põhjus tulenes hagejast, kes

käitus pärast omandi üle andmist kinnisasja peremehena ja ei arvestanud kingisaaja

omanikuõigustega;

2) tõlgendab hageja jämeda tänamatuse instituuti äärmuslikult. Jämeda tänamatus instituut ei

keela kingisaajal avaldada arvamust kinkija või tema elukaaslase kohta. Kingisaaja tegevus

polnud sedavõrd hukkamõistetav, et see annaks aluse lepingust taganeda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb apellatsioonkaebus osaliselt

rahuldada ja Tartu Maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise

osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja ja kostja I

menetluskulud nende endi kanda ning kostja II kulud hageja kanda ning mõistab kostjale II

vajalikus ulatuses menetluskulud välja.

7. Maakohtu otsuses on kohus andnud hinnangu kõikidele hageja poolt esile toodud kostjale I

etteheidetud tegudele. Maakohus on hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg-ga 1 alusel ning esitanud

otsuses jälgitavalt põhjendused, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

Iseenesest asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu poolt tehtud järeldustega, ei ole kohtuotsuse

tühistamise aluseks. Jäme tänamatus VÕS § 267 lg 1 p 1 tähenduses on hinnanguline

kategooria. Kingisaaja käitumisele tuleb anda hinnang eetilisuse seisukohast, kusjuures

käitumise hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ja arvestada kõiki konkreetse

juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset

hinnangut.

Ringkonnakohus nõustub asjas esitatud tõenditele antud maakohtu hinnanguga ning maakohtu

järeldusega, et kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata ja ei korda

kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 maakohtu põhjendusi.

8. Hageja tugineb VÕS § 267 p-le 1, mille järgi võib kingitud eseme tagasi nõuda, kui kingisaaja

on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja poolt kirjeldatud sündmused leidsid aset vahetult enne

taganemisavalduse tegemist perioodil 20.07. kuni 10.08.2017.

Ringkonnakohus märgib, et tegemist on ca kuuajalise perioodiga, kus hageja on fikseerinud

kolmel korral kostja I poolt ebaviisakate väljendite kasutamise.

Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I ütluste ja küsimuste väljenduslaad ei olnud viisakas,

kostja I kasutas hageja suhtes negatiivseid ja taunitavaid sõnu ning väljendeid ja tõstis häält.

Ringkonnakohtu arvates leiab hageja ekslikult, et igasugust kingisaaja käitumist, mis ei ole

kinkijale meelepärane, sh ebaviisakate väljendite kasutamist kinkija suhtes, saab käsitleda

jämeda tänamatusena. Maakohus andis hinnangu ka hageja käitumisele ja leidis, et hageja

käitus kostjaga I suheldes provotseerivalt ja tüli õhutavalt. Maakohus tuvastas, et üheks tüli

põhjuseks oli hageja poolt kinnistul asuva kostja I poolt ehitatud karkassi õigusvastaselt

lammutamine. Lisaks tuvastas maakohus, et hageja esitas kohtule tõele mittevastavaid väiteid.

Kostja I on üles näidanud tänamatust kinkija suhtes, kuid asjaolusid arvestades ei saa seda

lugeda jämedaks tänamatuseks.

9. Ringkonnakohus märgib, et kinnisvaraga tehingu tegemine on otsus, mille tegemist tuleb

eelnevalt hoolega kaaluda, samuti ei ole seadusest tulenevalt võimalik kergekäeliselt tehingust

taganeda. Taganemiseks peab olema kaalukas põhjus.

Hageja on kinnisasja kinkinud eelpärandina kostjale I koormates kinnisasja isikliku

kasutusõigusega kinkija kasuks. Kinkelepingu p-s 4.2. on märge, et lepinguosalised ei soovi

isikliku kasutusõiguse sisu lepinguga rohkem täpsustada ja kannavad isikliku kasutusõiguse

kinnistusraamatusse. Hageja poolt esile toodud sündmuste kirjeldused viitavad sellele, et

hageja ja kostja I sõnavahetuste ajendiks oli kinnisasja kasutamine ja erimeelsused küsimuses,

kuidas sisustada isiklikku kasutusõigust. Käesoleval ajal on kinnistu omanik kostja II, kellega

hageja saab kokku leppida täpsemad reeglid. Kostjal I puudub põhjus kinnistul käia muul

põhjusel kui oma isa vaatamas. Kostjal I ei ole enam õigust teha etteheiteid kinnistu kasutamise

ega isikliku kasutusõiguse osas. Kostja I peab arvestama, et kui ta tulevikus hagejaga

suhtlemisel või tema külastamisel tõstab häält, kasutab sobimatuid väljendeid või teeb

ebasobival viisil etteheiteid hageja käitumise kohta, siis ei ole välistatud hageja poolt jämedale

tänamatusele tuginemine uutel asjaoludel.

10. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsus vaidlustatud tervikuna ning on taotletud uue

otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohus leiab, et

käesolevas asjas tuleb muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad

menetlusosaliste endi kanda.

Ringkonnakohus arvestab menetluskulude jaotuse määramisel hageja nõuet, asjas tuvastatud

asjaolusid ja poolte vahelisi sugulussidemeid ja suhteid.

Maakohtus kantud hageja kulud jäävad tema enda kanda TsMS § 162 lg 1 alusel, kuna hagi

jääb rahuldamata.

Käeolevas vaidluses soovis hageja (isa) oma pojale (kostja I) kingitud kinnisasja tagastamist

tuginedes asjaolule, et poeg (kostja I) oli jämedalt tänamatu. Asjas on tuvastatud, et poja (kostja

I) käitumist saab pidada tänamatuks, etteheidetavaks ja taunimisväärseks, kuid mitte jämedalt

tänamatuks. Seda arvestades oleks hagejalt kostja I kasuks menetluskulude väljamõistmine

ebaõiglane ning ringkonnakohus jätab kostja I kulud TsMS § 162 lg 4 alusel tema enda kanda.

Kostja II maakohtus kantud kulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjatel I ja II oli ühine esindaja,

kes esitas menetluskulude nimekirjad teenuse eest ühes dokumendis. Maakohus määras kahe

kostja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 4577 eurot (sh km).

Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled ise ei ole menetluskulude suurust eristanud, tuleb

eeldada, et kulud olid võrdsed ning hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista 2 288,5 eurot

(sh km).

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi