2-18-10534/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-10534

Tsiviilasi

Krediidimenetluse Keskus OÜ hagi K G vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1 649,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Krediidimenetluse Keskus OÜ (registrikood

12360666), lepingulised esindajad Tanel Riivits ja

Birgit Riivits

Kostja K G (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja Krediidimenetluse Keskus OÜ kanda. Määrata

kindlaks, et kostjal K G menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses mõista kostjalt välja hageja kasuks

põhivõlgnevus 1 137,26 eurot; intressid 145,20 eurot; viivised kuni 11.07.2018 summas 97,58

eurot. Samuti palub hageja rahuldatud põhinõude summalt kohustada kostjat tasuma hagejale

viivist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni

0,065% päevas. Kõik asjas kujunevad menetluskulud (sh riigilõiv 225 eurot) palub hageja

jätta kostja kanda. Rahuldatud menetluskuludelt palub hageja välja mõista kostjalt hageja

kasuks viivis VÕS § 113 kehtivas määras kuni nende täieliku tasumiseni

2. Kostja sõlmis endise võlausaldajaga (C OÜ) 30.04.2015 laenulepingu nr 20150430-233,

mille kohaselt sai kostja endiselt võlausaldajalt laenu summas 1 000 eurot. Laenusumma

tagastamise tähtaeg oli 01.05.2017. 14.08.2015 sõlmis kostja endise võlausaldajaga

laenulepingu nr 20150430-233 lisa ehk kokkuleppe nr 1. Selle kohaselt andis endine

võlausaldaja laenusaajale ehk kostjale lisalaenu summas 690 eurot. 14.08.2015 seisuga oli

laenusumma kokku 1 600,21 eurot. Laenusumma tagastamise tähtpäev oleks saabunud

01.08.2018. 08.02.2016 sõlmis kostja endise võlausaldajaga veel ühe laenulepingu nr

20150430-233 lisa ehk kokkuleppe nr 2, mille kohaselt andis endine võlausaldaja kostjale

lisalaenu summas 565 eurot. 08.02.2016 seisuga oli laenusumma kokku 1 999,91 eurot.

Laenusumma tagastamise tähtpäev oleks saabunud 01.02.2019. C OÜ saatis e-postiga

kostjale 19.02.2018 laenulepingu ülesütlemise teate tulenevalt asjaolust, et kostja ei olnud

täitnud 30.04.2015 sõlmitud laenulepingust nr 20150430-233 tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ning kostja oli laenumaksete tasumisega olulises viivituses. 28.02.2018

sõlmisid C OÜ ja hageja nõuete loovutamise lepingu, millest nähtuvalt C OÜ loovutas ja

hageja omandas nõude kostja vastu, mis tulenes endise võlausaldaja ja kostja vahel

30.04.2015 sõlmitud laenulepingust nr 20150430-233 ja selle lisadest. Samal päeval teavitas

endine võlausaldaja ka kostjat, et loovutas laenulepingust nr 20150430-233 tuleneva nõude

Krediidimenetluse Keskus OÜ-le.

3. Vastuseks

kohtu 26.11.2018 selgitamiskohustusele selgitas

hageja 10.12.2018

menetlusdokumendis, et kostja on tasunud laenulepingust tulenevaid makseid igakuiselt

perioodil märts 2016 kuni oktoober 2017. Kokku on kostjalt endisele võlausaldajale saabunud

laenulepingu nr 20150430-233 lisa ehk kokkuleppe nr katteks laekumisi summas 1 857,78

eurot. Endine võlausaldaja on laekumiste summast arvestanud 31,72 eurot tasumata

osamaksetest tekkinud viiviste katteks, 976,88 eurot intressi katteks ning 849,18 eurot

põhinõude katteks. Hageja nõuded on 10.12.2018 seisuga summas 1 544,26 eurot, millele

lisandub edasiulatuv viivis põhinõudelt 1150,73 eurolt viivisemääraga 0,065753% päevas

kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 08.02.2016 seisuga oli laenusumma kokku 1 999,91

eurot. Kostja tasus osamakseid kuni 01.10.2017. Selle perioodi jooksul tasus kostja põhinõude

katteks 976,88 eurot, st laenusumma põhiosa jäi tasuda veel 1 150,73 eurot. Hageja nõuab

kostjalt põhikohustuse täitmist summas 1 150,73 eurot. Endine võlausaldaja ütles

laenulepingu kostjaga üles 19.02.2018 seisuga. Sellel hetkel oli kostja kasutuses endise

võlausaldaja raha summas 1 150,73 eurot. Kostja kasutuses olevalt rahalt oli kostjal kohustus

tasuda intressi, mis vastavalt endise võlausaldaja ja kostja vahelisele kokkuleppele oli määras

3% kuus (ehk 36% aastas). Hageja nõuab intressi tasumist summas 161,17 eurot. Hageja

nõuab viivise summas 232,36 euro tasumist. Viivisearvestus on alates 01.11.2017 kuni

10.12.2018 summas 232,36 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viiviseid hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast kuni võla täieliku tasumiseni lähtuvalt TsMS § 367 sätestatud

põhimõttest. Hageja arvestab viiviseid maksimaalses seadusega lubatud määras, milleks on

VÕS § 113 lg 1 kehtiv kolmekordne määr ehk 24% aastas, st 0,065753% päevas.

Hagiavalduse esitamisel oli arvestuslik viivis perioodi 01.11.2017 kuni 20.02.2018 eest

117,35

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid koos lisadega kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel

avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohtule kirjaliku seisukohta ei

esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

6. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19).

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

7. Hageja on esitanud nõude kostja vastu laenulepingust tuleneva kohustuste täitmiseks.

Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude

rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis

on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni.

8. Kohus tuvastab, et C OÜ ja K G sõlmisid 30.04.2015 laenulepingu nr 20150430-233,

mille kohaselt sai kostja laenu summas 1 000 eurot (tl 4-6). Laenusumma tagastamise tähtaeg

oli 01.05.2017 ning intressi tagastamise tähtaeg on iga kuu 1. kuupäeval. 14.08.2015 sõlmis

kostja C OÜ-ga laenulepingu nr 20150430-233 lisa ehk kokkuleppe nr 1 (tl 12-15). Selle

kohaselt andis C OÜ laenusaajale ehk kostjale lisalaenu summas 690 eurot. 14.08.2015

seisuga oli laenusumma kokku 1 600,21 eurot. Laenusumma tagastamise tähtpäev oleks

saabunud 01.08.2018. 08.02.2016 sõlmis kostja endise võlausaldajaga veel ühe laenulepingu

nr 20150430-233 lisa ehk kokkuleppe nr 2, mille kohaselt andis endine võlausaldaja kostjale

lisalaenu summas 565 eurot (tl 20-23). 08.02.2016 seisuga oli laenusumma kokku 1 999,91

eurot. Laenusumma tagastamise tähtpäev oleks saabunud 01.02.2019. Vaidlust ei ole selles, et

kostja on enda laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.

9. Krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab

tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping (VÕS § 402 lg 1). Laenuandja tegutseb

majandus- ja kutsetegevuses. Laenusaaja ehk kostja on tarbija. Poolte vahel sõlmitud leping

vastab krediidilepingu tunnustele. Tarbijakrediidilepingule VÕS 22. peatüki teises jaos

sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 421). VÕS § 401 lg 1 kohaselt on

krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt

intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on laenu

andnud oma majandustegevuses, kostja kui laenusaaja on füüsiline isik. VÕS § 100 kohaselt

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

10. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude rahuldamise üheks eelduseks kohustuse

sissenõutavaks muutumine. Laenulepingu nr 20150430 ja selle kokkulepete kohaselt kohustus

laenusaaja laenuandjale igakuiselt ja tähtaegselt tagasi maksma laenu põhisummat ja intressi

igakuiste maksetena iga järgneva kuu esimeseks kuupäevaks (tl 11). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4

alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja

osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles

öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja

jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Tulenevalt VÕS §-st 421 on VÕS § 416 lg-s 1 sätestatust tarbijast krediidivõtja kahjuks

kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kohtule ülesütlemisavaldusest nähtuvalt esitas C OÜ

kostjale 19.02.2018 laenulepingu ülesütlemise teate tulenevalt asjaolust, et kostja ei olnud

täitnud 30.04.2015 sõlmitud laenulepingust nr 20150430-233 tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt

ning

kostja

oli

laenumaksete

tasumisega

olulises

viivituses.

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt

arusaadav. Avaldusest peab tarbija aru saama, et temaga sõlmitud leping on üles öeldud (mh

ülesütlemise kuupäev) ja temalt nõutakse laenusumma tingimusteta tasumist (Riigikohtu 15.

jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 17). VÕS § 416 lg 1 järgi võib

ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul

möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse

tegemist (Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 25). Küll aga peab

ülesütlemisavaldus siiski vastama eelnimetatud nõuetele. Samuti ei ole hageja tõendanud, et

ülesütlemisavaldus

oleks

kostjale

nõuetekohaselt

kätte

toimetatud.

Seega

on

ülesütlemisavaldus tühine. Kui kohustus ei ole sissenõutav, siis ei saa selle täitmist nõuda.

Seega on kõnealune laenuleping kehtiv.

11. Kohus juhtis 26.11.2018 määruses hageja tähelepanu asjaolule, et kohtu hinnangul hageja

poolt esitatud laenulepingu ülesütlemise avaldus tarbijakrediidilepingu ülesütlemise nõuetele

ei vasta ning täitis selgitamiskohustust. Kohus palus hagejal täpsustada oma nõudeid, sh

missugused ulatuses ja millal on nõuded muutunud sissenõutavaks ning vastavalt mis ajast

saab hageja nõuda viiviseid. Lepingu ülesütlemise avalduse võib esitada ka kohtumenetluses,

kuid hageja nimetatud ei teinud, kuigi kohus juhtis enda määruses tähelepanu laenulepingu

ülesütlemise tühisusele. Kuivõrd tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema

üheselt selge ka täitmise täiendava tähtaja ja lepingu lõppemise kuupäeva osas, siis tuleb

kehtetule (st kätte toimetamata) ülesütlemisavaldusele tuginedes märkida ära viivituses oldud

aeg ja määrata uuesti ka lepingu täiendav täitmise ning lõppemise tähtpäev või tähtaeg.

Laenulepingute kehtivaks ülesütlemiseks oleks hageja pidanud esitama kostjale VÕS § 416

nõuetele vastava avalduse, eelkõige märkima täitmiseks täiendava tähtaja ning mis

kuupäevast alates on seejärel leping üles öeldud.

12. Hagi aluseks oli asjaolu, et laenuleping on üles öeldud ning hageja ei ole hagi muutunud,

täiendanud ega esitanud alternatiivset nõuet. Hageja nõuded on 10.12.2018 seisuga jätkuvalt

summas 1 544,26 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis põhinõudelt 1 150,73 eurolt

viivisemääraga 0,065753% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja nõuab

jätkuvalt hoolimata kohtu selgitustest kostjalt põhikohustuse täitmist summas 1 150,73 eurot.

Hageja ei esitanud alternatiivset nõuet mõista kostjalt välja alates 01.10.2017 kuni hagi

esitamiseni sissenõutavaks muutunud maksed. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul

võimalik ka hagi osaline rahuldamine ja ei ole võimalik välja mõista kostjalt kuni hagi

esitamiseni sissenõutavaks muutunud võlgnevus.

MENETLUSKULUD

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tulenevalt asjaolust, et kostjal

menetluskulud puuduvad, ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik