2-17-4310/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(12)

Tsiviilasi nr 2-17-4310

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo

Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-4310

Tsiviilasi

XX hagi kohtutäituri Mati Kadak, AS-i SEB Pank, AB

Kreditex AS-i ja Stix KV OÜ-u vastu enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2016/2014

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. aprilli 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant)

XX

(isikukood

XXXXXXXXX),

tehinguline esindaja Kaspar Noor

Kostja I (vastustaja I) kohtutäitur Mati Kadak

Kostja II (vastustaja II) AS SEB Pank (registrikood

10004252), tehinguline esindaja Martin Velling

Kostja III (vastustaja III) AB Kreditex AS (registrikood

12041659), tehinguline esindaja vandeadvokaat Oksana

Sobko

Kostja IV (vastustaja IV) Stix KV OÜ (registrikood

14092508), seaduslik esindaja JV

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 30. aprilli 2018. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud XX kanda.

2(12)

Tsiviilasi nr 2-17-4310

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas kohtule hagi kohtutäituri Mati Kadak (kostja I), AS-i SEB Pank (kostja

II), AB Kreditex AS-i (kostja III) ja Stix KV OÜ-u (kostja IV) vastu enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2016/2014. Hagiavalduse asjaolude kohaselt

alustati hageja suhtes sissenõudja SEB Pank AS avalduse alusel kohtutäituri Mati Kadak

poolt täitemenetlus nr 008/2016/2014. Täitur edastas võlgnikule 05.09.2016 täitmisteate.

Täitmisteate kohaselt oli võlgnevuse suuruseks vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja

jooksul koos täitekuludega 77 118.13 eurot ning peale vabatahtlikuks täitmiseks antud

tähtaja möödumist 80 649.38 eurot. Täitemenetluses on pandud kohtutäituri poolt

enampakkumisele võlgnikule kuuluva kinnisasi aadressil Harju maakond, Rae vald, Kopli

küla, Vahtramäe tee 11, Vahtramäe tee ja Ülase tee T1.

2. 05.10.2016 pani kohtutäitur Mati Kadak hageja kinnistu enampakkumise korras müüki

alghinnaga 190 000 eurot ning kuna pakkujaid ei olnud, alustas kohtutäitur järgmist

enampakkumist 07.11.2016 alghinnaga 161 500 eurot. Enne esimest enampakkumist küsis

kohtutäitur ka hageja arvamust kinnisasja väärtuse kohta, kes selgitas, et kinnistu

turuväärtuseks on 190 000 eurot ning edastas kohtutäiturile ka seda tõendava hindamisakti.

3. 01.12.2016

toimus

kolmas

kordusenampakkumine

avalikul

elektroonilisel

enampakkumisel alghinnaga 140 000 eurot ning seejärel neljas kordusenampakkumine

algusega 06.01.2017 alghinnaga 125 000 eurot. Hageja väitel ei küsinud kohtutäitur

kummagi kordusenampakkumisega seonduvalt asja alla hinnates eelnevalt võlgniku

(hageja) seisukohta.

4. Seoses eeltooduga saatis hageja esindaja kohtutäiturile Mati Kadak 07.02.2017 e-kirja

(kaebuse) ja nõudis käimasoleva kordusenampakkumise (täitemenetluse) peatamist.

5. Kohtutäitur Mati Kadak täitemenetlust ei peatanud ning jättis oma 28.02.2017 otsusega

rahuldamata ka esitatud kaebuse. Pärast kaebuse esitamist, kuid enne kaebuse osas otsuse

tegemist, lasi kohtutäitur käimasoleval kordusenampakkumisel edasi kulgeda, mis lõppes

08.02.2017 kl 11:00. 10.02.2017 elektroonilise kordusenampakkumise aktist nähtuvalt

osutus võitjaks Stix KV OÜ (kostja IV). Nimetatud akti sai hageja kätte 16.02.2017, mida

hageja esindaja kinnitas oma e-kirjaga.

6. Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt on Stix KV OÜ kantud hagejale kuulunud

kinnisasja omanikuks registrikandega 22.02.2017. Registriandmete kohaselt on lisaks SEB

Pank AS (kostja II) nõudele hagejale kuulunud kinnisasja müügi arvelt rahuldatud ka AB

3(12)

Tsiviilasi nr 2-17-4310

Kreditex AS (kostja III) nõuded, kuna nii kostja II kui kostja III kasuks seatud hüpoteegid

on kustutatud.

7. Hageja leiab, et käesoleval juhul on rikutud oluliselt enampakkumise olulisi tingimusi,

kuna kohtutäitur ei küsinud kolmanda ja neljanda enampakkumise eel asja alla hinnates

võlgniku seisukohta. Samuti pole hagejale esitatud vara allahindamise akti dokumenti.

Täiendavalt on hagejal kahtlus, et kordusenampakkumisel osalenud ning selle võitnud Stix

KV OÜ (kostja IV) ei ole tähtaegselt ja kooskõlas enampakkumise tingimustega

registreerunud ja/või tasunud tagatisraha - s.t Stix KV OÜ on registreerunud kas peale

31.01.2017 kl 11:00 (mil lõppes enampakkumisele registreerimise tähtaeg) või tasunud

tagatisraha summas 12 500 eurot hilinemisega peale selleks ette nähtud tähtaega (s.o peale

31.01.2017 kl 11:00, mil pidid tagatisraha olema laekunud). Eeltoodust tulenevalt taotleb

hageja) kordusenampakkumise tühistamist TMS § 223 lg 1 alusel.

Kostjate vastused

8. Kostja I vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Alusetu on hageja väide, et

kohtutäitur ei ole küsinud 28.12.2016 kell 10:00 ning 01.02.2017 kell 11:00 alanud

elektroonilise kordusenampakkumisega seonduvalt asja allahinnates eelnevalt võlgniku

(hageja) seisukohta. Kohtutäitur on tunnistaja (kohtutäituri büroo töötaja MH) juuresolekul

küsinud hinna alandamise osas seisukohta mõlemal korral telefoni teel nii võlgnikult kui

ka sissenõudjalt. Nii 29.11.2016 võlgnikule helistades ja teatades, et enampakkumine

nurjus ja kinnistu uus hind on 140 000 eurot, kui ka 04.01.2017 helistades ja teatades, et

kordusenampakkumine nurjus ning AS SEB Pank palus uueks hinnaks panna 125 000

eurot, teatas võlgnik kohtutäiturile, et ongi väga hea, nüüd on tal jälle veel üks kuu aega.

Kuna võlgnik kohtutäiturit ega potentsiaalseid ostuhuvilisi enda kinnistule ei lubanud,

esitas kohtutäitur kohtusse avalduse kohtult loa saamiseks hageja omandis olevatesse

ruumidesse sisenemiseks, mille tulemusena tegi Harju Maakohtus kohtumääruse, millega

lubas kohtutäituril koos ostuhuvilistega siseneda võlgniku omandis olevale kinnistule ning

kinnistul asuvatesse kõikidesse hoonetesse asukohaga Harju maakond, Rae vald, Kopli

küla, Vahtramäe tee 11; Vahtramäe tee ning Ülase tee T1 (registriosa nr 298002)

03.01.2017 kell 14:00 enampakkumisel müüdava vara ostuhuvilistele tutvustamise

eesmärgil. 03.01.2017 kell 14:00 käis kohtutäitur koos sissenõudja ja ostuhuvilisega hageja

kinnistul ning selgitas talle kohapeal, et juhul kui 04.01.2017 kordusenampakkumine

nurjub, on sissenõudja seisukohal, et kinnistu hinda tuleb alandada umbes 10 % summani

125 000 eurot.

Kohtutäituri hinnangul on võlgnik minetanud nii 28.12.2016 kell 10:00 kui ka 01.02.2017

kell 11:00 alanud elektroonilise kordusenampakkumise puhul õiguse 10-päevase

kaebetähtajale. Võlgnik esitas kaebuse alles 07.02.2017 eelviimasel päeval enne viimase

kordusenampakkumise lõppu, kuid selleks ajaks oli kaebetähtaeg juba möödunud.

28.02.2017 tegi kohtutäituri otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri otsust

kohtusse edasi kaevatud ei ole.

Samuti on täiesti vale ja alusetu hageja väide, et kordusenampakkumisel osalenud ja selle

võitnud Stix KV OÜ pole tähtaegselt ja kooskõlas enampakkumise tingimustega

registreerunud ja/või tasunud tagatisraha.

4(12)

Tsiviilasi nr 2-17-4310

Täitemenetlus täiteasjas 008/2016/2014 on lõpetatud 02.03.2017 ning täitemenetluse

lõpetamist mitte keegi vaidlustanud ei ole.

9. Kostja II selgitas, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tingida täitemenetluse

nr 008/2016/2014 raames 08.02.2017 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

Kostja II palus jätta hagiavalduse rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.

10. Kostja III vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 10.02.2017 elektroonilisele

kordusenampakkumise akti lisast 1 (enampakkumisest osavõtjate kinnitused) on selgelt

näha, et enne enampakkumise algust, s.o 30.01.2017 kl 13:10 on kostja IV juhatuse liige

andnud vastava kinnituse. Antud kinnitus antakse peale registreerimist ja tagatisraha

tasumist. Seega ei ole hageja kahtlus põhjendatud ning ei ole aluseks enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks.

Hageja etteheite osas, et kohtutäitur väidetavalt ei küsinud asja allahinnates eelnevalt

hageja seisukohta, ei ole enampakkumise olulise tingimuse rikkumine, mis annaks õiguse

nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist.

Hagiavaldusest on selgelt näha, et hageja oli teadlik kõikidest täitetoimingutest.

Kordusenampakkumised ei olnud hageja jaoks üllatuseks. Kui hageja leidis, et kohtutäituri

poolt teostatud täitetoimingud ei vastanud seadusele ja kohtutäitur on rikkunud hageja

õigusi täitemenetluses, siis tulnuks hagejal kasutada seaduses sätestatud TMS § 217 lg 1

järgseid õiguskaitsevahendeid ning esitama kohtutäituri tegevuse peale kaebuse. TMS 217

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust,

kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

11. Kostja IV ostis kohtutäitur korraldatud avalikult enampakkumiselt, mis toimus

ajavahemikul 01.02.2017 kell 11:00 – 08.02.2017 kell 11:00 kinnistusregistri registriossa

298002 kantud Vabamäe kinnistu ja on oma kohustused täitnud.

Kostja IV kinnitab, et registreerus enampakkumisele interneti oksjonikeskkonnas selleks

ettenähtud korras ja tasus ka tagatisraha 12 500 eurot 30.01.2017.

Kostja IV arvates on hageja minetanud õiguse hagiavalduses esitatud alusel hagi

esitamiseks. Võlgnik pidi oma vara allahindamisest teada saama hiljemalt enampakkumise

kuulutuse avaldamisest alates. 01.12.16 avaldatud kuulutusega välja kuulutatud

enampakkumine algas 28.12.2016 ja lõppes 04.01.2017. 06.01.2017 avaldatud kuulutusega

välja kuulutatud enampakkumine algas 01.02.2017 ja lõppes 08.02.2017. Kummalgi juhul

oleks võlgnik saanud esitada kaebuse 10-päevase kaebetähtaja jooksul juba enne

enampakkumise algust, kuid ei teinud seda. Hagiavalduse kohaselt esitas võlgnik kaebuse

alles 07.02.2017 ehk eelviimasel päeval enne viimase enampakkumise lõppu, kuid selleks

ajaks oli kaebetähtaeg juba möödunud ja võlgnik minetanud õiguse kinnistu hinnale

tuginedes täiturile kaevata.

Täiendavalt leiab kostja IV, et vara allahindamise kohta võlgniku seisukoha küsimata

jätmine ei oleks nii või teisiti oluline rikkumine, mis tooks kaasa nõudeõiguse

enampakkumine kehtetuks tunnistada. Tegemist oleks väheolulise rikkumisega. Vara

allahindamine kui enampakkumise väljakuulutamisele eelnenud toiming ei ole

enampakkumise toiming. Seega ei ole vara allahindamise kohta seisukoha küsimata

jätmine üldse käsitletav enampakkumise tingimusena, ammugi mitte olulise tingimusena

TMS § 223 lg 1 mõttes, mis võiks olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks.

5(12)

Tsiviilasi nr 2-17-4310

Esimese astme kohtu otsus

12. Maakohus jättis 30.04.2018 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

13. Kohus leidis, et kohtutäitur helistas võlgnikule 29.11.2016 ning 04.01.2017, teatades, et

kordusenampakkumine nurjus ning et kolmandal enampakkumisel alghinnaks 140 000

eurot ning neljandal enampakkumisel 125 000 eurot. Võlgnikul sellele vastuväiteid ei

olnud. Kohus märgis, et võlgnik peab täitemenetluses tegutsema ka ise aktiivselt ja täituri

minetustele õigeaegselt tähelepanu juhtima või tema tegevust vaidlustama. Vastavalt TMS

§ 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse

kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama

otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg-s 6 on

sätestatud, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab

ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on enda otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 märkinud, et TMS § 217 lg 6

eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka

ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei

tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Kolleegium

märgib, et teistsugune on õiguslik olukord siis, kui menetlusosaline ei olnud teadlik

täitetoimingust, st tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist

selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib tegu olla arestimise tühisuse alustega

(TMS § 55), mis toob TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks

tunnistamise. Hageja märgib ja tõendab hagis, et 01.12.2016 toimus kolmas

kordusenampakkumine avalikul elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 140 000 eurot

ning seejärel neljas kordusenampakkumine algusega 06.01.2017 ning alghinnaga 125 000

eurot. Eeltoodust nähtuvalt oli võlgnik hiljemalt nendel kuupäevadel (enampakkumise

algamisel) teadlik enampakkumise alghinnast. Võlgnik pidanuks 10 päeva jooksul

ülalnimetatud kuupäevadest hinna vaidlustama, esitades kohtutäiturile kaebuse. Hagist ja

selle lisast nr 7 nähtuvalt edastas hageja kohtutäiturile kaebuse hinna vaidlustamiseks aga

alles 07.02.2017. Kohtutäitur on enda otsuses märkinud, et jättis kaebuse rahuldamata,

kuivõrd see oli esitatud hilinenult. Võlgnik ei saa hagis enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks tugineda hinna määramisele, mille ta sai tugineda kaebuses täituri

tegevusele (millist õigust ta ka kasutas) ja avada vaidlust enampakkumise alghinna üle

uuesti 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest. Hagi ja sellele lisatud

tõendite alusel tuvastas kohus, et võlgnik oli täitemenetluse toimingutest, sh

enampakkumistest ja nende alghindadest täitemenetluses jooksvalt teadlik ja kohtule

teadaolevalt puudusid tal mistahes objektiivsed põhjused, mis oleksid takistanud

enampakkumiste alghinda õigeaegselt vaidlustada kaebusega kohtutäituri tegevusele.

Seega on võlgnik minetanud enda õiguse sellele väidetavalte rikkumisele tugineda.

Eeltoodust tulenevalt ei analüüsinud kohus, kas selline rikkumine tegelikkuses ka aset

leidis või mitte.

Täiendavalt märkis kohus, et isegi kui võlgnik ei oleks enampakkumise alghinna

vaidlustamise õigust minetanud, ei saaks temalt hinna kohta seisukoha küsimata jätmine

olla enampakkumise tingimuste oluline rikkumine. Täitemenetluses omab eeskätt tähtsust

arestimisaktis märgitud vara hind, mis on ühtlasi esimese enampakkumise alghinnaks.

6(12)

Tsiviilasi nr 2-17-4310

Selle osas on täitur hagist nähtuvalt küsinud võlgniku seisukohta ja sellega arvestanud. Kui

ta seda teinud ei oleks, olnuks võlgnikul õigus hind kaebusega täituri tegevusele

vaidlustada, millest tulenevalt täitur oleks pidanud pöörduma hinna väljaselgitamiseks ja

ekspertiisi läbimiimiseks kohtu poole pöörduma. Enampakkumise nurjumisel uue

enampakkumise väljakuulutamise korral sätestab TMS § 100 lg 5, kui suures ulatuses hinda

alandada võib. Kuigi täiturile on sama sättega pandud kohustus küsida hinna alandamise

osas sissenõudjalt ja võlgnikult seisukohta, ei ole ta nende poolt väljapakutava hinnaga

seotud ja uue alghinna määramine TMS § 100 lg-s 5 sätestatud piirides on kohtutäituri

diskretsioon. Sellises olukorras kaebuse esitamine kohtutäituri tegevusele ei saaks kaasa

tuua muud kui võlgnikult hinna osas seisukoha küsimist, millest tulenevalt täitur võib, kuid

ei pruugi vaidlustatud hinda muuta. See ei tooks kaasa ekspertiisi teostamist kohtu poolt.

Kohus selgitab hageja väidetele vastates ühtlasi, et hinna osas seisukoha küsimiseks ei ole

TMS-s kehtestatud vorminõuet ja seda ei tule eraldi dokumenteerida (vara allahindamise

aktiga). Täiendavalt märgib kohus, et kinnisasja tegelik hind kujuneb enampakkumiste

käigus vastavalt enampakkumisel tehtavatele pakkumistele. Kinnistut müüdi avalikult

elektroonilistel enampakkumistel, kus kõik soovijad said alghinda üle pakkuda. Eeltoodust

tulenevalt ei nõustu kohus hageja väitega, et temalt hinna osas seisukoha küsimata jätmise

tõttu minetas ta võimaluse müüa talle kuuluv kinnisasi õiglase hinna eest. Peale kolme

enampakkumise nurjumist (mis tähendab, et kõrgema hinnaga ostjat ei leidunud), ei saa

kinnisasja hinna alandamist kui sellist (kuni see jääb TMS § 100 lg-s 5 sätestatud piiridesse)

täiturile ette heita.

14. Teise enampakkumise kehtetuks tunnistamise alusena tugineb hageja sellele, et tal on

kahtlus, et Stix KV OÜ on registreerunud peale 31.01.2017 kl 11:00 (mil lõppes

enampakkumisele registreerimise tähtaeg) või tasunud tagatisraha summas 12 500 eurot

hilinemisega peale selleks ette nähtud tähtaega (s.o peale 31.01.2017 kl 11:00, mil

tagatisraha

pidi

olema

laekunud).

Elektrooniline

kordusenampakkumine

algas

oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee 01.02.2017 kell 11:00 ja enampakkumisele

registreerimise ja tagatisraha tasumise tähtaeg lõppes 31.01.2017 kell 11:00. Stix KV OÜ

esindaja Jelena Vinogradova on elektroonilise registreerimistaotluse esitanud 30.01.2017

kell 13:10, tagatisraha summas 12 500 eurot on tasutud kohtutäituri ametialasele kontole

30.01.2017 kell 16:00 ning registreerimistaotlus on kohtutäituri poolt kinnitatud

31.01.2017 kell 09:50. Seega registreerus kostja IV enampakkumisele tähtaegselt.

AS LHV maksekorraldusest nr 79 nähtuvalt tasus kostja IV tagatisraha oma kontolt

kohtutäituri Mati Kadak enampakkumise kuulutuses näidatud arveldusarvele 30.01.2017.

Sama on tõendatud kohtutäituri konto krediteerimise teatisega, millest nähtub tagatisraha

tähtaegne laekumine kohtutäituri kontole.

15. Kohus vastas hageja väitele, et kostja I ja kostja IV poolt esitatud enampakkumise logi kui

tõend ei ole usaldusväärne, järgmiselt. Hageja ei ole tõendi ebausaldusväärsust veenvalt

põhistanud. Ainuüksi logi väljastaja nime ja allkirja puudumine tõendil vms ei muuda

tõendit ebausaldusväärseks. Tegu on väljatrükiga oksjonikeskkonnast ja sellel ei saagi

vastavaid rekvisiite olla. Hageja ei ole esitanud vastutõendeid, mis lükkaksid

enampakkumise logis kui tõendis esitatud asjaolud ümber. Vastupidi – logis märgitut

kinnitab ja tõendab hageja enda poolt kohtule esitatud enampakkumise akt, mille lisas 1

(enampakkumisest osavõtjate kinnitused) on täitur märkinud, et JV registreerus

7(12)

Tsiviilasi nr 2-17-4310

enampakkumisele 30.01.2017 kl 13:10. Täiendavalt märgib kohus, et asjas on esitatud

tõenditena pankade kinnitused selle kohta, et kostja IV tasus enampakkumise tagatisraha

12 500 eurot 30.01.2017 kohtutäituri kontole. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et

kostja IV oleks tasunud sedavõrd suure summa täituri kontole, kuid tähtaegselt oksjonile

mitte registreerunud. Ülalviidatud tõendeid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et

kostja IV registreerus oksjonile tähtaegselt ja tasus tähtaegselt ka tagatisraha.

16. Kohus märkis, et hageja väiteid kostjate võimaliku kooskõlastatud tegevuse ja

omavaheliste läbirääkimiste osas kohustuste refinantseerimiseks ei analüüsi, kuivõrd need

asjaolud ei saa olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise ega rahuldamise

aluseks. Sama puudutab hageja väiteid, mille kohaselt nõuded täideti tulemi arvelt sendi

täpsusega selliselt, et ei jäänud üle jääki, mida hagejale üle kanda.

Apellatsioonkaebus

17. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse paludes maakohtu otsus tühistada ja

hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule lahendamiseks.

Maakohus ei ole hinnanud kõiki esitatud tõendeid objektiivselt ja erapooletult. Maakohus

on kõik esitatud tõendid vastu võtnud, kuid ei ole põhjendanud, miks on ühe või teise tõendi

jätnud arvestamata.

Hageja hinnangul on kohus jõudnud valele järeldusele, et hinna alandamise kohta ei ole

kehtestatud vorminõuet ning seda ei tule eraldi dokumenteerida (vara allahindamise

aktiga).

Arusaamatud on kohtu järeldused, justkui hageja oleks saanud kordusenampakkumistest

teada nende algamiste kuupäevadel. Ühtegi sellist tõendit esitatud ei ole. Vastupidi, hageja

on esitanud kohtutäiturile kaebuse ajal, mil ta alles sai teada kordusenampakkumistest

(07.02.2017).

Samuti on eluliselt ebausutav, et neljanda kordusenampakkumise tulemi jaotamine toimus

sendilise täpsusega ning hagejale midagi tagastada ei olnud, sh said hageja nõuded kõik ka

tasutud.

Vastused apellatsioonkaebusele

18. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

19. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada,

mistõttu jääb hageja apellatsioonkaebus TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja

maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada

kohtuotsuse põhjendusi.

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas täiteasjas nr 008/2016/2014 toimunud enampakkumise

olulisi tingimusi on rikutud. Seega pidi kohus eelkõige kontrollima, kas nõudenormiks

oleva täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 eeldused on täidetud.

21. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

8(12)

Tsiviilasi nr 2-17-4310

 05.09.2016 algatas kohtutäitur sissenõudja AS-i SEB Pank 02.09.2016 avalduse ja

25.11.2003 notariaalselt tõestatud lepingu nr 6095 alusel täitemenetluse võlgniku XX

vastu (täiteasi nr 008/2016/2014 [vt ka tl 6; I kd]).

 Kohtutäitur küsis enne esimest enampakkumist võlgnikult arvamust kinnisasja väärtuse

kohta, kes avaldas 21.01-29.01.2015 teostatud kinnisasja turuväärtuse hindamiseks

tehtud eksperthinnangu alusel kinnisasja väärtusena 190 000 eurot.

 05.10.2016 avaldas kohtutäitur kinnisasja enampakkumise teate võlgniku kinnisasja

müümiseks avalikul elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 190 000 eurot.

Enampakkumine nurjus.

 07.11.2016 avaldas kohtutäitur kinnisasja enampakkumise teate võlgniku kinnisasja

müümiseks avalikul elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 161 500 eurot.

Enampakkumine nurjus.

 01.12.2016 avaldas kohtutäitur kinnisasja enampakkumise teate võlgniku kinnisasja

müümiseks avalikul elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 140 000 eurot.

Enampakkumine nurjus.

 06.01.2017 avaldas kohtutäitur kinnisasja enampakkumise teate võlgniku kinnisasja

müümiseks avalikul elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 125 000 eurot (vt ka tl

27-28, I kd).

 07.02.2017 esitas võlgnik kohtutäiturile taotluse täiteasjas nr 008/2016/2014

täitemenetluse viivitamatuks peatamiseks ja paludes täitemenetluse peatamise

hõlbustamiseks käsitleda esitatud avaldust alternatiivselt TMS § 217 kohase kaebusena

kohtutäituri tegevusele (vt ka tl 29, I kd).

 10.02.2017 elektroonilise kordusenampakkumise akti kohaselt osutus 06.01.2017

toimunud enampakkumise võitjaks Stix KV OÜ hinnaga 125 000 eurot (vt ka tl 31-33,

I kd).

 Võlgnik sai 10.02.2017 elektroonilise kordusenampakkumise akti kätte 16.02.2017 (vt

ka tl 37; I kd).

 28.02.2017 otsusega jättis kohtutäitur võlgniku 07.02.2017 kaebuse rahuldamata (vt ka

tl 30; I kd).

22. Vastavalt TsMS § 223 lg-le 1 võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui

enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi

tingimusi. Apellatsioonkaebuse kohaselt tugines hageja hagiavalduse alusena esmalt

asjaolule, et vaidlusaluses täitemenetluses võlgniku kinnisasja müümiseks korraldatud,

01.12.2016 alanud kordusenampakkumisel alghinnaga 140 000 eurot ning sellele

järgnenud 06.01.2017 alanud kordusenampakkumisel alghinnaga 125 000 eurot, ei küsinud

kohtutäitur kinnisasja alla hinnates eelnevalt võlgniku seisukohta.

23. Kolleegiumi

arvates

on

maakohus

õigesti

leidnud,

et

kohtutäituri

poolt

kordusenampakkumise korraldamisel asja allahindamisel võlgnikult TMS § 100 lg 5 järgi

allahindamise kohta seisukoha küsimata jätmine ei saa olla enampakkumise tingimuste

oluline rikkumine olukorras, kus tegemist ei ole asja müümisega esimesel enampakkumisel

arestimisjärgse alghinnaga TMS § 82 lg 1 järgi ning kohtutäitur on asja alla hinnates

9(12)

Tsiviilasi nr 2-17-4310

vähendanud kinnisasja arestimisel määratud hinda arvestades TMS § 100 lg-s 5 sätestatud

allahindamise piire.

24. Vaidlustamata asjaoluna avaldas kohtutäitur 05.10.2016 esimese enampakkumise teate

enampakkumise esemeks oleva kinnisasja müümiseks alghinnaga 190 000 eurot avalikul

elektroonilisel enampakkumisel. Vaidlust ei ole ka, et kohtutäitur küsis enne esimest

enampakkumist võlgnikult arvamust kinnisasja väärtuse kohta, kes avaldas 21.01-

29.01.2015 teostatud kinnisasja turuväärtuse hindamiseks tehtud eksperthinnangu alusel

kinnisasja väärtuseks 190 000 eurot. Maakohus on õigesti märkinud, et kui kohtutäitur ei

oleks võlgniku arvamusega kinnisasja väärtuse kohta arvestanud, saanuks võlgnik TMS §

74 lg 7 alusel kohtutäituri poolt arestimisel määratud asja hinna TMS § 217 kohaselt

kaebusega vaidlustada, millisel juhul taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks

eksperdi

määramist

kohtult

(TMS

§

lg

8).

Erinev

on

aga

olukord

kordusenampakkumisel asja allahindamisel. Vastavalt TMS § 100 lg 5 teisele ja

kolmandale lausele võib kohtutäitur asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti

eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt

võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti

esimese enampakkumise alghinnast. Maakohus on õigesti märkinud, et osundatud normid

näevad ette piirid, millises ulatuses võib asja alla hinnata, kuid kordusenampakkumiseks

uue alghinna määramine toimub kohtutäituri diskretsiooni alusel TMS § 100 lg-s 5

ettenähtud piirides ning kohtutäitur ei ole sissenõudja ja võlgniku seisukohtadega asja

allahindamise kohta seotud. Seega on maakohus õigesti järeldanud, et sellises olukorras

kaebuse esitamine kohtutäituri tegevusele ei saaks kaasa tuua muud, kui võlgnikult hinna

osas seisukoha küsimist, millest tulenevalt täitur võib, kuid ei pruugi vaidlustatud hinda

muuta. Kordusenampakkumise puhuks asja allahindamisel määratud hinna vaidlustamisel

ei näe seadus ette kohtutäiturile kohustust taotleda kohtult uue hindamise korraldamiseks

eksperdi määramist. Seega saaks ringkonnakohtu arvates praegusel juhul olla tegemist

enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisega vaid siis, kui võlgniku kinnisasi müüduks

etteheidetud rikkumise (allahindamise kohta võlgniku seisukoha küsimata jätmine)

tagajärjel kordusenampakkumisel alghinnaga, millega on vähendatud asja alla hinnates

kinnisasja arestimisel määratud hinda järgimata TMS § 100 lg-s 5 sätestatud allahindamise

piire.

25. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus on ignoreerinud samas tsiviilasjas

Tallinna

Ringkonnakohtu

25.08.2017

määruses

toodud

seisukohti

õigusnormi

tõlgendamise osas ning asunud normi kohaldama vastupidiselt ringkonnakohtu

seisukohale, märgib kolleegium järgmist. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on Tallinna

Ringkonnakohtu 25.08.2017 määrusega lahendatud Harju Maakohtu 11.05.2017 hagi

tagamise määruse peale kostja IV esitatud määruskaebus. Vastavalt TsMS § 658 lg-le 2 on

ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus,

esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud

kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Kolleegium leiab, et kui kõrgema astme

kohus on jätnud asjas kohaldatud hagi tagamise muutmata ja avaldanud põhjendustes

seisukohta, et asja alahindamisest teavitamata jätmine kujutab endast enampakkumise

oluliste tingimuste rikkumist, siis ei ole kohtu seisukoht enampakkumise oluliste

10(12)

Tsiviilasi nr 2-17-4310

tingimuste määratlemise kohta käsitatav maakohtule kohustusliku õigusliku juhisena

TsMS § 658 lg 2 tähenduses, vaid üksnes seisukohana hagi tagamise menetluse kontekstis.

26. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolu, et hageja esitas

kohtutäiturile kaebuse 07.02.2017 ega maakohtu käsitlust, et tegemist oli kaebusega

kohtutäiturile kordusenampakkumise hinna vaidlustamiseks. Maakohus leidis, et kuna

hageja

on

hagis

märkinud

ja

tõendanud,

et

01.12.2016

toimus

kolmas

kordusenampakkumine avalikul elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 140 000 eurot

(tl 25, 26) ning seejärel neljas kordusenampakkumine algusega 06.01.2017 ning alghinnaga

125 000 eurot (tl 27, 28), nähtub sellest, et võlgnik oli hiljemalt nendel kuupäevadel

(enampakkumise algamisel) teadlik enampakkumise alghinnast. Kolleegium nõustub

apellatsioonkaebuse seisukohaga, et maakohus ei ole oma sellist järeldust nõuetekohaselt

põhjendanud ning on jätnud välja selgitamata, millal võlgnik vaidlustatud kohtutäituri

toimingu tegemisest teada sai, mistõttu on põhjendamata ka seisukoht, et võlgniku kaebus

kohtutäiturile kordusenampakkumise alghinna vaidlustamiseks esitanud TMS § 217 lg-s 1

sätestatud tähtaega rikkudes. Õige on ka apellatsioonkaebuse väide, et võlgniku 07.02.2017

kaebuse kohta tehtud otsuses ei ole kohtutäitur jätnud kaebust rahuldamata põhjusel, et see

on esitatud hilinenult, nagu märkis maakohus, vaid kohtutäitur on oma 27.02.2017 otsusega

kaebuse sisuliselt lahendanud. Seega saab järeldada, et maakohus ei ole järginud TsMS §

392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatut ning eksinud otsuse põhjendamisel, kuid ringkonnakohtu

arvates ei ole antud minetused toonud kaasa asjas ebaõiget lõppjäreldust. Kolleegium leiab,

et antud juhul ei oma kaebuse tähtaegsuse küsimus määravat tähtsust, sest ka juhul, kui

lugeda võlgniku 07.02.2017 kaebus hinna vaidlustamiseks tähtaegselt esitatuks ning asuda

seisukohale, et võlgnik ei ole kaotanud õigust tugineda hagis enampakkumisel müüdava

asja hinna ebaõigele määramisele, ei ole kohtutäiturile ette heidetud rikkumise puhul

tegemist enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega TMS § 223 lg 1 mõttes, mis tooks

kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Ringkonnakohus on eespool leidnud, et

praegusel juhul võiks olla tegemist enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisega vaid

siis,

kui

võlgniku

kinnisasi

müüduks

etteheidetud

rikkumise

tagajärjel

kordusenampakkumisel alghinnaga, millega on vähendatud asja alla hinnates kinnisasja

arestimisel määratud hinda järgimata TMS § 100 lg-s 5 sätestatud allahindamise piire.

Vaidlustamata asjaoluna on tuvastatud (vt käesoleva kohtuotsuse p 21), et pärast esimese

enampakkumise nurjumist on kohtutäitur enampakkumise esemeks olnud kinnisasja alla

hinnanud 28 500 eurot (190 000-161 500). Seega on kinnisasi alla hinnatud 15% eelmise

enampakkumise alghinnaga võrreldes. Tuvastatud on, et pärast kordusenampakkumise

alghinnaga 161 500 eurot nurjumist, määras kohtutäitur uueks alghinnaks 140 000 eurot.

Seega on kinnisasi alla hinnatud cá 13% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes.

Vaidlust ei ole, et ka 01.12.2016 alanud kordusenampakkumine nurjus ning kohtutäitur

määras asja uueks alghinnaks 125 000 eurot. Seega on kinnisasi alla hinnatud cá 11%

eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes ning kokku cá 35% esimese

enampakkumise alghinnaga võrreldes. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et kohtutäitur on

arestitud ja korduvalt enampakkumisel müüa üritatud kinnisasja alla hinnanud järgides

TMS § 100 lg 5 sätestatud piire, ega ole allahindamisel kinnisasja alghinna määramisel

vähendanud hinda rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes.

11(12)

Tsiviilasi nr 2-17-4310

Kinnisasja hinda on üldse võrreldes arestimise alghinnaga vähendatud cá 35% (190 000

eurolt 125 000 euroni), mis on kooskõlas TMS § 100 lg 5 sätestatud allahindamise piiriga.

27. Seega ei ole allahindamise kohta võlgniku seisukoha küsimata jätmine kaasa toonud

võlgniku õiguste rikkumist ning seega ei esine enampakkumise olulise tingimuse

rikkumist, mis saaks olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Sel põhjusel ei

oma ka määravat tähtsust, et maakohus jättis hindamata hageja poolt esitatud GK

13.04.2018 kinnitusena pealkirjastatud kirjaliku avalduse, milles viimane kinnitab, et viibis

hageja ja kohtutäitur Mati Kadaku vahel 29.11.2016 kui ka 04.01.2017 toimunud

telefonivestluste ajal hageja kõrval kuuldes kõike arutatut, kuid hinna alandamise kohta

kohtutäitur või keegi teine tema töötajatest hagejalt arvamust ei küsinud.

28. Teise enampakkumise kehtetuks tunnistamise alusena on hagiavalduses avaldatud kahtlust,

et kordusenampakkumisel osalenud ja selle võitnud Stix KV OÜ (kostja IV) pole

tähtaegselt ja kooskõlas enampakkumise tingimustega registreerunud ja/või tasunud

tagatisraha. Apellatsioonkaebuses avaldab hageja üldsõnaliselt, et hageja esitatud kahtluste

paikapidamatust kostja IV kordusenampakkumisel osalemise õiguspärasuse kohta ei ole

veenvalt tõendatud. Maakohus on tuvastanud, et enampakkumise võitnud kostja IV

esindaja JV on elektroonilise registreerimistaotluse esitanud 30.01.2017 kell 13:10,

tagatisraha summas 12 500 eurot on tasutud kohtutäituri ametialasele kontole 30.01.2017

kell 16:00 ning registreerimistaotlus on kohtutäituri poolt kinnitatud 31.01.2017 kell 09:50.

Arvestades, et 06.01.2017 avaldatud kinnisasja enampakkumise teate kohaselt lõppes

enampakkumisele registreerimine 31.01.2017 kl 11:00, on maakohus õigesti järeldanud, et

kostja IV on registreerunud enampakkumisele ja maksnud tagatisraha tähtaegselt (TMS

§ 871 lg 3 ja TMS § 83 lg-d 2 ja 21).

29. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse järeldustega, et TMS ei näe ette vara

allahindamisel võlgniku ja sissenõudja seisukoha küsimiseks vorminõuet ja seadusest ei

tulene ka imperatiivselt, et kohtutäitur peaks vara alahindamisel koostama vormikohase

akti. Kolleegium vastavaid maakohtu põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6).

30. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi ese

on nõue tunnistada enampakkumine kehtetuks ning enampakkumise kehtetuks

tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki

TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit. Lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele,

võimaldab TMS 223 lg 2 esitada ka täiendavaid haginõudeid, nt nõuda asi ostjalt välja,

nõuda kinnistusraamatu kande parandamist, nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist vms.

Hageja ei ole ühtki TMS 223 lg-s 2 nimetatud nn jätkunõuet esitanud, mistõttu tõusetub

küsimus tema õiguslikust huvist enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Osundatu ei

mõjuta aga praeguse asja lahendamist, sest hagi jäi sisulistel põhjustel rahuldamata. Hageja

on küll väitnud, et enampakkumine tuleb selle oluliste tingimuste rikkumise tõttu kehtetuks

tunnistada, sest ta ei ole saanud oma vara eest õiglast hüvitist ning viidanud ka sellele, et

ta soovinuks sundtäitmisel oleva nõude refinantseerida ja/või kinnisasja ise ära osta.

Maakohus on õigesti märkinud, et kuna kinnisasja müüdi avalikult elektroonilistel

enampakkumistel, kus kõik soovijad said alghinda üle pakkuda, ei ole selle tulemina

kujunevat hinda alust ebaõiglaseks pidada. Ringkonnakohus lisab täiendavalt, et kohalik

keskmine turuhind saab kujuneda enampakkumisel tehtavate pakkumiste tulemusena ning

12(12)

Tsiviilasi nr 2-17-4310

korduv enampakkumiste nurjumine võib inditseerida algse enampakkumise alghinna

mittevastavust (liiga kõrge) selle harilikule väärtusele. Kolleegium märgib, et kui võlgnik

oli valmis enampakkumise eseme allahinnatuna ise ära ostma, saanuks ta enampakkumisel

kaasa pakkuda (TMS § 87 lg 1).

31. Maakohus on õigesti jätnud hindamata hageja väited kostjate võimaliku kooskõlastatud

tegevuse ja omavaheliste läbirääkimiste osas kohustuste refinantseerimiseks põhjusel, et

nimetatud asjaolud ei saa olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise ega

rahuldamise aluseks. Kolleegium selgitab et vastavalt TMS §-ile 8 on kohtutäitur

kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi

täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse

osalistele nende õigusi ja kohustusi. Osundatud sättest tulenevalt on kohtutäituri kohustus

tagada täitemenetluse eesmärgi realiseerumine, mille saavutamine ei anna iseenesest alust

arvata, et kohtutäitur poleks täitemenetlust korraldanud erapooletult. Hageja väited, justkui

ei oleks eluliselt usutav, et nõuded täideti tulemi arvelt sendi täpsusega selliselt, et ei jäänud

üle jääki, mida hagejale üle kanda, ei oma enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

esemega puutumust, sest neid küsimusi saab lahendada tulemi jaotamist vaidlustades.

32. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS 171 lg 1

alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude suurust kindlaks määranud,

määratakse maakohtu poolt menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist

vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen

Krista Kirspuu

Kaupo Paal