4-18-6096/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar

2018, Võru Väärteoasja number 4-18-6096 Kohtunik Erkki Hirsnik Väärteoasi

L.S kaebus Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 17. novembri 2018 kiirmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 2610,18,004262, millega tunnistati L.S 27 lg süüdi liiklusseaduse § 2

2 järgi ja karistati teda 40 trahviühikuse (160 eurose) rahatrahviga Menetlusalune isik

L.S . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtumenetluse vorm kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. - 17. novembri 2018 otsus Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri väärteoasjas nr 2610,18,004262 osas, millega kohustati L.S tasuma talle määratud rahatrahv kahes osas.

2. Kohustada L.S tasuma rahatrahv . Esimene

10 võrdses osas igakuiselt osamakse tuleb tasuda hiljemalt 30 päeva pärast käesoleva otsusest teada saamist või st teada saama pidamist. Tasuda tuleb Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuses näidatud kontole.

3. Muus osas Politseimuutmata.

jätta ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsus

4. L.S kaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Otsuse saab vaidlustada kassatsiooni korras. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal teada või pidi teada kohtumenetluse pool sai otsusest saama. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

2 (3) PÕHIOSA

Asjaolud

1. Politseil 17. novembri ja Piirivalveameti (PPA; kohtuvä ine menetleja) Lõuna prefektuuri 2018 kiirmenetluse otsusega (LS) tunnistati L.S süüdi liiklusseaduse § 227 lg 2

järgi ja karistati 40 trahviühikuse (160 eurose) rahatrahviga teda . Selles otsusest ilmneb

niisugune info. L.S -Kuigatsisõitis Võrumaal Võru Tõrva maantee 19. kilomeetril

mootorsõidukiga Peugeot 306 – 4 km/h. Kuivõrd sel teel võis sõita maksimaalselt 90 124 +/ km/h, ületas L.S lubatud sõidukiirust 30 km/h. Seeläbi rikkus ta LS § 15 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 227 lg 2 järgse väärteo. L.S kahetseb seda tegu. Rahatrahvi pidi L.S tasuma 2 võrdses osas.

2. Selle otsuse peale esitas L.S kaebuse, milles palub vähendada talle mõistetud rahatrahvi. Oma taotlust põhjendab menetlusalune isik sellega, et ta peab ülal kuut kuni 14-

aastast last, kes käivad lasteaias, koolis ja huviringides ja sellega kaasnevad kulud. Kaebaja avaldab kahetsust ja lubab, et niisugune tegu enam ei kordu.

3. PPA asub kaebusele antud vastus

es seisukohale, et väärteootsus on seaduslik, põhjendades

seda nii. Karistuse määramisel võeti arvesse, et L.S kahetses tegu ja tal puuduvad varasemad karistused. L.S pani küll toime raske väärteo, aga menetlusaluselt isikult ei

võetud ära juhtimisõigust ja piirduti sanktsiooni keskmisest määrast madalamale

jäävarahatrahviga, mis võimaldati tasuda 2 kuu jooksul L.S pani ohtu ka sõidukis . kaasreisijana viibinud lapse elu ja tervise. Karistust niisiis kergendada ei saa, aga rahatrahvi tasumise võib määrata 10 kuu peale.

Kohtu seisukoht

4. Kohus leiab, L.S

et tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

5. LS § 227 lg 2 näeb ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõi (st 400 eurot) duki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Karistus tuleb karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 ls 1 kohaselt kohaldada vastavalt . Praegu seda kohtu hinnangul tehtud ongi. isiku süüle

6. Süü suurust hinnates tuleb võtta arvesse nii konkreetset tegu kui ka teo toimepanijat iseloomustavaid asjaolusid (Sootak 56/7 ja 10). Siiski ei saa – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § trahvi vähendamist tingida see, et kellegi majanduslik olukord on keeruline: ka teo toimepanijat

iseloomustavad andmed on karistuse suuruse osas olulised üksnes siis, kui need on kuidagi

seotavad teoga. t asjaolu. Need ei tulene mitte teost, vaid L.S Esineb paar süüd vähendava isikust ja need asjaolud on seotud rikkumisega. Esiteks on menetlusalune isik tegu kahetsenud. Teiseks ei ole ta varem rikkumisi toime pannud. Siiski tuleb pidada silmas õigus

seda, et tegu ennast iseloomustavad mõningad asjaolud, mis ei võimalda kõneleda väikesest

süüst. Esiteks seadis L.S mitte enam pelgalt abstraktsesse ohtu oma lapse, kes tema

autos oli. Teiseks ei jäänud kiiruse ületamine mitte LS § 227 lg 2 alumisse määra, vaid oli keskmise suurusega: 30 km/h lubatust enam. Neid asjaolusid arvestades ei saa kuidagi öelda, et

alla sanktsioonimäära jääv rahatrahv on L.S süüd ületav. Seepärast jääb karistus muutmata.

3 (3) 7. Et aga L.S majanduslik olukord on tema kaebusest tulenevalt kehv, saab kaebust

tõlgendada kohtu hinnangul ka nii, et selles taotletakse muu hulgas rahatrahvi maksmise ajatamist. Kohus peabki põhjendatuks kergendada V. Tammiste olukorda seeläbi, et võimaldab tal KarS § 66 lg 2 alusel maksta rahatrahv ära ositi. Mõistlikuks tuleb pidada PPA seisukohta, et L.S võiks trahvi maksta ära 10 osas: iga kord tuleb tasuda 16 eurot.

8. Järgnevalt tuleb otsustada, kuna tuleb . KarS § 66 selle kohta infot ei need 10 osa maksta anna. Küll aga saab juhinduda väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 204 lg-st 3, mis sätestab, et k 1 p-s ui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses VTMS § 204 lg 1 või 2 toodud

tähtaja jooksul või kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul või ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus - kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Sellest normist saab teha järelduse, et osastatud rahatrahvi puhul saab menetleja määrata tasumise tähtajad oma äranägemise järgi. Vähemalt praeguses asjas on mõistlik leida, et iga osa maksmiseks tuleb anda kuu aega. millal peab toimuma esimese osa Järgmine küsimus on see,

maksmine. Sellegi saab otsustada menetleja oma äranägemise päraselt. Vähemalt praeguses asjas aga tuleb pidada põhjendatuks lähtumist samasugusest loogikast, millest on seadusandja lähtunud kohtuvälise menetleja otsuse puhul. See loogika on VTMS § 204 lg 1 p-de 1 ja 2 ning

§ 114 lg 3 kohaselt selline: kaebuse esitamise tähtaeg ja rahatrahvi maksmise tähtaeg on mõlemad ühepikkused, 15 päevased. Seega võib menetlusalune isik 15 päeva jooksul otsustada, - kas ta maksab ära trahvi või esitab kaebuse. Nagu öeldud, rakendab kohus praegu samasugust loogikat. Jär vaja teha kindlaks, kui pikk on kaebetähtaeg. See on VTMS § gmiseks on niisiis 156 lg 3 järgi 30 päeva. Iseküsimus on see, millisest ajast hakkab see tähtaeg kulgema. Küsimus

tõusetub seetõttu, et otsus tehakse kirjalikus menetluses. VTMS § 156 lg 3 kohtu hinnangul kirjalikku meneltust silmas ei pea. Seega on käesolev olukord otsesõnu reguleeri . Seetõttu mata tuleb seadust tõlgendada. Kohtu hinnangul ei saa kaebetähtaja jaoks olla mõõduandev otsuse tegemise aeg, sest pool võib otsusest teada saada selle tegemisest märgatavalt hiljem. Seepärast peab kaebetähtaja seadma sõltuvusse ajast, mil pool saab otsusest teada või pidi teada saama – nagu on VTMS § 193 lg s 1 reguleeritud kirjalikus menetluses tehtud määruse jõustumine. - Tõsi, tulenevalt VTMS § 155 lg-st 2 ei saa L.S otsust ise kasseerida. Pole aga mõistlik hakata L.S rahatrahvi tasumise tähtaja puhul võtma arvesse seda, millal saab otsusest teada nt

advokaat, kelle poole L.S kassatsiooni koostamise sooviga pöördub. Seega peab L.S

tasuma esimese osamakse hiljemalt 30 päeva pärast käesolevast otsusest teada

saamist või teada saama pidamist (suure tõenäosusega osutub mõõduandvaks otsuse koopia kättesaamise aeg). Teine osamakse tuleb tasuda kõige hiljem 30 päeva pärast esimese osamakse tähtpäeva ja nii edasi.

/allkirjastatud digitaalselt/