1-19-802/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

30. jaanuar 2019.a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-19-802 (19278000174)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi

Kriminaalasi T.F

424 lg 1 süüdistuses KarS § järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jüri Vissak

Süüdistatav T.F, isikukood: XXX; XXX; elukoht:

XXX XXX XXX ; telefon: ; haridus põhi ; töökoht: ; kriminaalkorras karistamata.

Kahtlustatavana oli kinni peetud 29.01.2019 kuni 30.01.2019.

ei ole kohaldatud. Tõkend –

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 2561, 2565 lg 1 p 2, 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas :

1. Süüdi tunnistada T.F KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada T.F eelvangistuses viibitud aeg 29.01.2019.a

– ) päeva karistusaja hulka ning lugeda 30.01.2019.a, so 2 (kaks T.F kandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust T.F-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui T.F ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

Määrata T.F katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid:

2 (5)

-

- XXX; elama kohtu määratud alalises elukohas

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata T.F-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

KarS 75 lg 4 alusel kohustada T.F

kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerima rammi „Kainem ja ennast riikliku alkoholiravi prog

tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja - - Eesti Regionaalhaigla; la ja Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haig läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada T.F osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Kar

S § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. Menetluskulu:

KrMS § de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 256 -

5 lg 2 alusel mõista T.F-ilt

välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 405 eurot;

 kaitsjatasu 90 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et T.F on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 495 (nelisada üheksakümmend viis) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt menetluskulude katteks 41,25

eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700005562 ning selgituse “ T.F , menetluskulu“. , otsus nr 1-19-802

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

3 (5)

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus T.F süüdistatakse selles, et tema

• 29.01.2019 kella 16:37 paiku juhtis Tartu maakonnas, Elva vallas, ures XXX ju

mootorsõidukit Audi A4 reg.nr. , olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema XXX väljahingatavas õhus oli 1,05 mg/l kohta) ja omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltooduga rikkus T.F kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p

1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus T.F Liiklusseaduse § 90 lg 1 p

1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või ala iduki juhti

mkategooria mootorsõ misõigust.

Sellega pani T.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe sisu

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdis tata-

vale karistuseks 4 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (29. 30.jaanuar 2019), mille vältel - T.F oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuu tuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes lu is vaks kar KarS § ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui -st 74 lg 1 T.F ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud - käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ahetamiseks; saab , töö või õppimiskoha v kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et T.F on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel võtab T.F endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1

(ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ tee sele ühes nu järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; - -

4 (5)

Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et T.F on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Süüdistatava poolt hüvitatavateks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kriminaalmenetluse kuludeks on

riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 90 eurot, millele lisandub kohtu luses välja menet mõistetav kaitsjatasu, ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral kohtuotsusega kaasnev sundraha 405 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud menetluskulud - kokku 495 eurot - ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades T.F tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 41 eurot ja 25 senti. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav

T.F aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav

T.F , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega.

Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

KrMS §

245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse -de 239- T.F-i

süüdi tunnistada KarS § järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud

424 lg 1 kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. T.F-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 90 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1.

jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 54 mida tuleb KrMS § 256

0 eurot),

lg 2 alusel vähendada poole võrra.

5 (5)

T.F on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. T.F kinnitas, et jõukohane on tasuda igakuiselt 41,25 eurot.

Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades T.F-i sissetulekuid, käib temale ilmselgelt üle jõu.

Kohus on seisukohal, et arvestades T.F-i

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg

1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 495 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik