2-18-132683/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-18-132683 Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2019, Pärnu Tsiviilasi Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi P. R. vastu 640,68 euro nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood: 10625474; asukoht: Tartu mnt 24-15, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Kristjan Vahar (e-post kristjan@tallinnlaw.ee) Võlgnik/Kostja: P. R. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel 29.01.2019 ja 30.01.2019 allkirjastatud ja kohtule 30.01.2019 edastatud kompromiss:

1.1. P. R. tunnistab võlgnevust summas 350,00 eurot. Kostja kohustub tasuma nimetatud summa hiljemalt 20.02.2022.a. vastavalt alltoodud maksegraafikule: Makse nr Tähtaeg Summa 20.04.2019

10.00 € 20.05.2019

10.00 € 20.06.2019

10.00 € 20.07.2019

10.00 € 20.08.2019

10.00 € 20.09.2019

10.00 € 20.10.2019

10.00 € 20.11.2019

10.00 € 20.12.2019

10.00 € 20.01.2020

10.00 € 20.02.2020

10.00 € 20.03.2020

10.00 €

Tsiviilasi nr 2-18-132683

2 (4)

20.04.2020

10.00 € 20.05.2020

10.00 € 20.06.2020

10.00 € 20.07.2020

10.00 € 20.08.2020

10.00 € 20.09.2020

10.00 € 20.10.2020

10.00 € 20.11.2020

10.00 € 20.12.2020

10.00 € 20.01.2021

10.00 € 20.02.2021

10.00 € 20.03.2021

10.00 € 20.04.2021

10.00 € 20.05.2021

10.00 € 20.06.2021

10.00 € 20.07.2021

10.00 € 20.08.2021

10.00 € 20.09.2021

10.00 € 20.10.2021

10.00 € 20.11.2021

10.00 € 20.12.2021

10.00 € 20.01.2022

10.00 € 20.02.2022

10.00 €

1.2. Poolte muud menetluskulud jäävad neid teinud poole enda kanda.

1.3. Käesoleva kompromisslepingu punktis 1.1 toodud maksetähtajast mittekinnipidamisel, kohustub P. R. tasuma hagejale (ERA Liisingu Inkassoteenused AS) võlgnevuse jäägi täies ulatuses hageja esimesel nõudmisel.

1.4. Kõik summad tasub kostja ERA Liisingu Inkassoteenused AS´i arveldusarvele: a/a EE191010220080347016 SEB Pank.

1.5. Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised või mitte varalised nõuded kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest.

1.6. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest kohtumäärusele, millega käesolev kompromiss kinnitatakse.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-132683.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista.

4. Määruse jõustumise järel tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 22,50

Tsiviilasi nr 2-18-132683

3 (4)

eurot, mis kanda Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi arveldusarvele nr EE971010220083818018 AS-s SEB Pank.

5. Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3 teine lause). MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 06.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 640,68 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik P. R. esitas makseettepanekule vastuväite. 28.01.2019 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 30.01.2019 saabus kohtusse menetlusosaliste poolt allkirjastatud kompromiss, milles menetlusosalised on kokku leppinud, et võlgniku tasub võlgnevuse summas 350,00 eurot osadena. Pooled leppisid kokku, et võlgnik tasub avaldajale alates 20.04.2019 kuni 20.02.2022 igakuiselt

20. kuupäevaks 10,00 eurot. Pooled leppisid samuti kokku, et menetluskulud jäävad neid teinud poolte endi kanda. Maksetähtajast mittekinnipidamisel kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse jäägi täies ulatuses ning kõik summad tuleb kanda hageja arveldusarvele EE191010220080347016 SEB Pank. Pooled soovivad lõpetada menetluse poolte kompromissi kinnitamisega. Hageja kinnitab, et kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised või mitte varalised nõuded kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest kohtumäärusele, millega kompromiss kinnitatakse. Hageja palub poole riigilõivust tagastada tema arveldusarvele.

3. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagiavaldus on alles menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, mistõttu ei saa kohus selles asjas menetlust lõpetada kompromissi sõlmimise tõttu. Samas kohus leiab, et kuigi hagiavaldus ei ole kohtu poolt menetlusse võetud ei takista see asjaolu pooltel kompromissi sõlmida. Antud kohtu seisukoht on kooskõlas ka TsMS § 486 lg 1 p-ga 3. Poolte tahet asja mitte menetleda peab kohus arvestama. Lisaks peab kohus juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg-st 4 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 4 lg 3 ja § 428 lg 1 p 4 esineb alus kompromissi kinnitamiseks. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissleping sisaldab ühtses numeratsioonis ka asjaolude kirjeldust, kuid kohus kinnitab määrusega ainult kokkuleppe sisulised tingimused, mistõttu erineb määruses kompromissi tingimuste numeratsioon kompromisslepingu numeratsioonist ning vastavalt sellele kohus muudab ka kompromissi tekstis viidet kompromissisumma tasumist käsitlevale punktile.

4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või

Tsiviilasi nr 2-18-132683

4 (4)

seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ongi kokku leppinud, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ja hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

6. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus selles asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45,00 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab temale tasutud riigilõivust poole, s.o 22,50 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja näidatud arveldusarvele.

7. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS §

466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus selle menetlusosalistele kättetoimetamisest

/Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik