2-15-9105/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.06.2018 otsus ja teha uus lahend, millega jätta XX hagi

Osaühing Upakkterminal EV vastu kahjuhüvitise 5000 euro saamiseks rahuldamata.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus.

3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud XX kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

30.01.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-9105

Kohtuasi

XX (X) hagi Osaühing Upakkterminal EV vastu

kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.06.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Upakkterminal EV apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

5 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Sulev

Tammemäe

Kostja Osaühing Upakkterminal EV (registrikood

10885985), esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik

Kohtuistungi toimumise aeg

17.01.2019

1. XX (hageja) esitas 16.06.2015 maakohtule hagi Osaühing Upakkterminal EV (kostja) vastu

voodimadratsi, televiisori, diivanilaua, köögilaua, nelja tooli, põrandakatte, peegli ja voodi

omandiõiguse tunnustamiseks ja nende hagejale väljaandmise kohustamiseks kahe päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hiljem loobus hageja vindikatsiooninõudest ja palus välja

mõista nimetatud varaesemete eest 5 000 euro suurune hüvitis. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

Hagejale kuulus 2007. aasta märtsist 2014. aasta novembrini korter asukohaga Luha 16-17,

Tallinn, mida ta kasutas oma elukohana. Kohtuistungil selgitas kostja, et korter oli tegelikult

antud koos sisustusega üürile. 29.10.2014 toimus täiteasja nr 022/2011/373 raames hagejale

kuuluva korteri (mitte selle sisustuse) enampakkumine, mille võitis kostja. Kostja kanti korteri

omanikuna kinnistusraamatusse 12.11.2014. Vahetult pärast enampakkumise võitja

väljakuulutamist lasi kostja hageja teadmata vahetada ära korteri välisukse luku ning hageja

korterisse enam ei pääsenud. Seejuures ei olnud hagejal enam võimalik korterist kaasa võtta

hagis nimetatud endale kuulunud vallasasju. Hageja nõudis kostjalt e-kirja teel perioodil

04.11.2011-11.11.2011 vallasasju välja, kuid tulutult. Hageja hinnangul oli vallasasjade

koguväärtus 5 000 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja ei nõustunud hagi muutmisega. Enampakkumisel ei olnud ainult korter, vaid ka selle

sisustus. Hageja vastupidine väide oli tõendamata. Hageja omandiõigus hagiavalduses

nimetatud asjadele oli tõendamata. Samuti oli tõendamata asjaolu, et korteri müümise ajal olid

hagis nimetatud asjad korteris. Korter oli üürniku valduses. Arusaamatu oli ka, kuidas kujunes

kahjuhüvitise suurus. Seda enam, et aja jooksul vähenes asjade hind.

Hagis toodud faktiliste asjaolude käsitlus oli vale. Nimelt vahetas kostja korteri luku välja, sest

vaatamata korduvatele palvetele ei andnud hageja vabatahtlikult kohtutäiturile või kostjale

võtit. Kostja ei olnud enam korteri omanik. Ta müüs selle hageja vennale ja koos korteriga

võisid hagis nimetatud esemed üle minna hageja venna valdusesse.

Maakohtu otsus

3. Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5 000 eurot. Menetluskulud jättis

kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt riigituludesse välja hagejale osutatud riigi õigusabi

tasu 708 eurot ja riigilõivu 400 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuli kostjal

tasuda viivist seadusjärgses määras.

Praeguses asjas oli nõude muutmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p-s 3

sätestatu kohaselt põhjendatud, kuivõrd hagi muutmiseks ei peeta esialgu nõutud eseme asemel

asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Tsiviilasi oli nõude muutmise

hetkeks olnud kohtu menetluses kaks ja pool aastat ning seda võis pidada „asjaolude

muutumiseks“.

Pooltel puudus vaidlus selles, et hagejale kuulus korter Luha 16-17. Korteris ei elanud hageja,

vaid hagejaga üürilepingu sõlminud üürnik. 29.10.2014 toimus täiteasjas nr 022/2011/373

korteri avalik enampakkumine, mille tulemusena ostis korteri kostja. Pooled vaidlesid selle üle,

kas korteris asusid enampakkumise ajal hagis nimetatud esemed.

Kuna enampakkumise aktist ei kajastunud, et korter võõrandati koos mööbliga, tuli asuda

seisukohale, et kostja sai korteri omanikuks, aga mitte selles asuva mööbli omanikuks. Hageja

tõendas usutavalt, et hagis nimetatud esemed kuulusid temale ja asusid enampakkumise ajal

Luha 16-17 korteris. See oli tõendatud Supernord OÜ arvega, mille kohaselt müüs viimati

nimetatud ühing 2007. aasta aprillis hagis nimetatud esemed hagejale. Samuti nähtus see koos

hagiga esitatud korteri sisustusest tehtud fotodelt, kuigi neid vaadeldes ei olnud võimalik teada

saada, kus olid fotod tehtud ja kas fotodel olnud esemed olid samad, mis olid nimetatud

Supernord OÜ arvel. Kostja ei väitnud, et ta andis hagejale temale kuuluvad esemed üle.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit,

muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või

ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama

rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 3 kohaselt asja harilikku väärtust

hinnatakse rikkumise aja seisuga. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue

samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

Hageja õigust vallasasjadele rikuti 2014. aasta oktoobris. Hageja esemete väärtus nende ostmise

ajal 2007. aastal oli 6 934 eurot, kuid hageja nõue oli 5 000 eurot. Seega nõudis hageja 72%

esemete algsest väärtusest. Kohus pidi järgnevalt hindama, kui palju võisid esemed seitsme

aasta jooksul väärtust kaotada. Televiisor (maksis algselt 200 eurot) ja madrats (maksis algselt

1 501 eurot) kaotasid seitsme aastaga oma väärtuse täielikult ning nende väärtus oli 0 eurot.

Ülejäänud esemed olid massiivsed ja väärtuslikud mööbliesemed ning nende väärtus aja jooksul

ei langenud. Seega oli hagejale tekitatud kahju suurus 5 233 eurot.

Menetluskulud tuli TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hagejale osutati nii riigi õigusabi

kui menetlusabi ja need summad tuli kostjalt riigi tuludesse välja mõista.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja palus maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ja teha uus lahend, millega jätta hagi

rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Maakohus tegi tõenditest ebaõiged järeldused. Esitatud tõenditest ei saanud järeldada, et hageja

omas nimetatud esemeid ja soetas need Supernord OÜ-lt ning esemed olid enampakkumise

võitmise hetkel korteris. Samuti oli usaldusväärselt tõendamata väidetavalt hagejale kuulunud

esemete väärtus.

Supernord OÜ arve ei olnud usaldusväärne, sest oli allkirjastamata ja sellel ei olnud märgitud

müüja kontaktisikut. Samuti ei olnud esemed arves tuvastatavalt välja toodud. Ühing ei esitanud

kogu äriregistris olemise perioodi jooksul (2005-2010) ühtegi majandusaasta aruannet. Hageja

ei esitanud tõendeid ka arve maksmise või esemete üleandmise kohta. Hageja esitatud fotodelt

ei saanud järeldada, et need tehti vahetult enne korteri enampakkumist. Samuti ei olnud

tõendatud, et piltidel nähtavad esemed olid samad, mida loetleti Supernord OÜ arves. Hagis

nimetatud asjade turuväärtus oli tõendamata.

Hageja ei saanud menetluse kestel hagi muuta ja esemete asemel nõuda hüvitist. Seda enam, et

kostja oli sellele vastu.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja

menetlusõigusnormide olulise rikkumis tõttu ning teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus

asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada.

Kostja tugines apellatsioonkaebuses sellele, et kohus rikkus menetlusõiguse norme, kui lubas

hagejal asendada esmalt esitatud vindikatsiooninõue hüvitisnõudega ja hindas valesti tõendeid,

mis viisid ebaõige lahendi tegemiseni. Ringkonnakohus ei nõustu kostja esimese väitega ja

leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui lubas hagejal asendada 16.06.2015

kohtule esitatud asjade vinditseerimise nõue 19.04.2017 asjadega samaväärse rahalise nõudega.

Vastavalt TsMS § 376 lg 4 p-le 3 ei peeta hagi muutmiseks, mis võib toimuda üksnes kostja

või kohtu nõusolekul, esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või

muu hüve nõudmist. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et nn muutunud asjaoluks ei saa olla

menetluse pikkus, nagu väitis vaidlustatud lahendis maakohus. Samas ilmnes menetluse käigus,

et kostja ei vallanud asju, mille väljaandmist hageja nõudis ja korter, kus asjad väidetavalt

asusid, oli korduvalt omanikku vahetanud. Eelnev õigustas esialgse vindikatsiooninõude

asendamist hüvitisnõudega.

Ringkonnakohus nõustub kostja teise väitega, et kohus hindas tõendeid valesti ja see viis

ebaõige lahendi tegemiseni. Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Tõendada ei ole vaja vaid

asjaolusid, mis on üldtuntud või mille võtab vastaspool omaks. Hageja nõude rahuldamise

esmase eeldusena tuli tuvastada, et hagejale kuuluvad asjad olid olnud kostja ebaseaduslikus

valduses. Alles pärast vindikatsiooniolukorra esinemise nentimist oli võimalik edasi minna

AÕS §-s 84 ja VÕS §-s 1043 sätestatud järgmiste eelduste kontrollimisega.

Pooltel puudub vaidlus selles, et täiteasjas nr 022/2011/373 toimunud korteri Luha 16-17

avaliku enampakkumise ajal kuulus korter hagejale, kuid ta ei elanud korteris. Korteris elas

üürnik. Enampakkumisel ostis korteri kostja, kes on tänaseks selle ära müünud. Pooled

vaidlevad selle üle, kas esemed, mille asemel soovis hageja 5 000 euro suurust hüvitist, olid

enampakkumise toimumise hetkel korteris ja kui palju need maksid. Ringkonnakohus on

seisukohal, et menetluses esitatud tõendite alusel ei saanud kohus järeldada, et esemed, mille

asemel soovis hageja 5 000 euro suurust hüvitist, kuulusid hagejale, olid enampakkumise

toimumise hetkel korteris ja kostja sai nende üle ebaseadusliku valduse.

Hageja väitis, et 2014. aasta novembris, s.o ajal, kui kostja vahetas ära korteri lukud ja hagejal

ei olnud enam võimalik korterisse siseneda, olid korteris hagejale kuulunud voodimadrats

Stroma, televiisor Philips, diivanilaud, köögilaud nelja tooliga, veisenahast vaip, vannitoa

peegel Louis XVI ja tammepuust voodi California. Kostja väitis seevastu, et nimetatud esemed

ei olnud korteris ajal, kui kostja sai korteri valduse. Hageja esitas oma väite tõendamiseks

järgmised tõendid: 2007. aasta 9. aprillist pärineva Supernord OÜ arve nr 2007-8-9, milles olid

loetletud ülal nimetatud esemed (I kd lk 49), kuus pilti korteri sisustusest (I kd lk 50-55) ning

hageja ja kostja vahel perioodil 04.11.2014-11.11.2014 toimunud kirjavahetus (I kd lk 43-48).

Kirjeldatud tõenditele tuginedes leidis maakohus, et hageja tõendas usutavalt, et hagis

nimetatud esemed kuulusid temale ja asusid enampakkumise ajal korteris. Seejuures põhines

maakohtu järeldus esmajoones 2007. aastast pärineval arvel. Piltide osas leidis kohus esmalt, et

fotodelt ei nähtunud, kus olid fotod tehtud ja kas nendel olid samad esemed, mis olid nimetatud

Supernord OÜ arvel. Seejärel arvas, et fotodega oli tõendatud, et kostja valdas hagejale

kuuluvaid esemeid.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et ülal kirjeldatud tõendeid kogumis tõlgendades ei saanud

järeldada, et ajal, kui kostja sai endale korteri valduse, olid korteris 2007. aasta Supernord OÜ

arvel nimetatud esemed, mis ühtlasi kuulusid hagejale. 2007. aasta arvest ei saa järeldada, et

hageja sai seal nimetatud esemete omanikuks. Arvest nähtub üksnes esemete loetelu, mida

Supernord OÜ soovis hagejale müüa. Hagile lisatud piltidelt ei nähtu, millal toimus korteri

pildistamine, s.t piltidest ei saa järeldada, et enampakkumise toimumise ajal oli korteri sisustus

komplekteeritud just sellisena, nagu nähtub piltidelt. Samuti ei saa neid vaadeldes teha

järeldust, et piltidel olevad asjad olid just 2007. aasta Supernord OÜ arvel nimetatud esemed.

Poolte vahel 04.11.2014-11.11.2014 peetud kirjavahetusest nähtub, et hageja palus kostjalt luba

korterist endale kuuluv vara eemaldada. Kostja ei keeldunud loa andmisest, kuid palus esitada

asjade nimekiri. Hageja seda ei teinud. Seega ei nähtu ka kirjavahetusest, et kostja valduses olid

pärast 2014. aastal korteri luku vahetamist hagejale kuulunud voodimadrats Stroma, televiisor

Philips, diivanilaud, köögilaud nelja tooliga, veisenahast vaip, vannitoa peegel Louis XVI ja

tammepuust voodi California.

Ka hageja poolt menetluses esitatud teistest tõenditest (20.02.2015 kiri ettepanekuga

vallasasjade otsese valduse üleandmise omanikule, vara enampakkumise akt, täitetoimingust

(vara arestimisest) teatamine, enampakkumise kuulutus) ei saanud järeldada, et korteri valduse

üle minemise ajal olid vaidlusalused esemed korteris. Usku hageja veendumusse korteri

sisustuse komplekteeritusse osas vähendas ka asjaolu, et korteri enampakkumise ja kostjale

valduse üle minemise ajal ei vallanud hageja korterit, vaid korteris elas üürnik, s.t ka hagejal ei

võinud olla täit teadmist sellest, mis esemed temale kuulunud korteris asusid ja mis mitte.

Kuivõrd hageja ei suutnud täita temal lasuvat tõendamiskoormust ja tõendada, et müüdud

korteris asusid temale kuulunud esemed, mille asemel soovis hageja kostjalt rahalist hüvitist, ei

esinenud hageja nõude esmast eeldust (vindikatsiooniolukorda), mistõttu tuleb hagi jätta

rahuldamata. Eelneva tõttu puudub vajadus tuvastada nõude aluseks olevate järgmiste eelduste

esinemine ja asuda hindama hagejale väidetavalt kuulunud esemete väärtust valduse kaotamise

hetkel.

Menetluskulud

7. Kooskõlas TsMS § 173 lg 3 esimese lausega ja § 162 lg-ga 1 jätab ringkonnakohus nii maa-

kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, s.o praegusel

juhul hageja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 174 lg-s 4

sätestatu kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing