4-18-6487/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-6487

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-18-6487 (2317,18,008990) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

L 201 lg 2

iiklusseaduse § ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik

U.A; ik: ; elukoht: x x. XXX ; töökoht: Kohtuvälise menetleja esindaja Raul Annuka, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. U.A

süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista

temale karistuseks arest 12 (kaksteist)

päeva.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus

,

peab olema vähemalt päeva. 2 (kaks)

3. 12

Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest päeva tuleb ära kanda Lääne Prefektuuri

arestimajas Pikk 18, Pärnu. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt

31.03.2019. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud,

kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist

arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 30.01.2019. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

30.11.2018 1565151 koostatud väärteoprotokollist nr nähtuvalt koostati väärteoprotokoll AB

selles, et 30.11.2018 kell 23:45 peeti E. Vilde teel (Ehitaja te tee ja Mustamäe tee vahel suunaga

Mustamäe tee suunas), Tallinnas U.A , kes juhtis kinni sõiduk, mida juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus

oli karistuse 13.11.2018 kuni 12.12.2018. Eeltoodud tegevusega rikkus na ära võetud alates

menetlusalune isik LS 90 lg 1 p pani toime LS 2 § 1 sätestatud keeldu ning § 201 lg ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on talle arusaadav ja

tunnistab end temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi. Oli teadlik, et

juhtimisõigus oli ära võetud, kuid kaasas olnud sõbrad olid alkoholi tarvitanud ja seetõttu otsustas ise Pärnusse tagasi sõita. Kahetseb toimepandut. Juhul, kui mõistetakse arest, palub selle kandmine määrata ositi, et ei kaotaks tööd ja sellega ka sissetulekut.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada

temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises. Menetlusalust isikut on püütud mõjutada erinevate karistustega, määratud rahatrahve, aresti, mis on asendatud üldkasuliku tööga, samuti 10 päeva aresti. Tuleks karistada arestiga 12 päeva. Ei ole vastu, kui kohus määrab karistuse kandmisele ositi.

Kohus,

kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise

ja selgitused, o asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte

toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt moot kellel ei ole vastava kategooria orsõidukit ei tohi juhtida isik,

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest .

nähtuvalt juhtimisõigus , sest juhtimisõigus o U.A 30.11.2018 puudus li karistusena ära võetud 13.11.2018 kuni 12.12.2018. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet,

juhtides mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. vastava kategooria

Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, kuna see

võeti karistusena ära perioodiks 13.11.2018 kuni 12.12.2018. Sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja

pani sellega . toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust,

kergendavaid ja raskendavaid asjao

lusid ning preventsioone mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus

leiduvatest karistusandm

etest nähtub, et menetlusalust isikut on samalaadse väärteo

toimepanemise eest ja teiselaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt

karistatud nii rahatrahvidega, arestiga, mis on asendatud arestidega. üldkasuliku tööga kui ka Seega varasemad karistused nii rahatrahvi kui aresti näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning

menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seejuures on menetlusalust

isikut karistatud ka liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Karistusandmetest nähtuvalt

on määratud rahatrahvid jäetud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul tasumata. Arvestades

määratud rahatrahvide rohkust võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad

piisavad rahalised vahendid nende trahvide maksmiseks. Menetlusaluse isiku selgituste

kohaselt tasub ta rahalisi kohustusi kohtutäituri vahendusel ning tööandja võtab regulaarselt

summad maha tema palgast. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud, kuivõrd täiendava rahalise kohustuse panemine menetlusalusele isikule ei oleks täidetav menetlusalusel

isikul rahatrahvi tasumiseks vajalike rahaliste vahendite puudumise tõttu. S tõttu ee tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine.

Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest juba

korduvalt karistatud ja menetlusesemeks oleva väärteo pani ta mõne nädala toime vaid

möödumisel eelmise jõustumisest ja ise otsusega võeti temalt karistusena ära otsuse mill

juhtimisõigus § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest.

Seega oli menetlusalune isik üheselt teadlik nii temale määratud põhikaristusest kui ka selle tähtajast. Seega ei saa kahetsust

hinnata siirana ja kohus seda kergendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Kohus ei saa kergendava asjaolu arvestada ka menetlusaluse isiku põhjendusi väärteo toimepanemise osas.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut

mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et

menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra

lähedases määras, milline määr ületab eelmise otsusega mõistetud karistuse määra, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud samaliigiliste karistuste kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata.

Menetlusalune isik selgitas, et ta töötab ning ta taotles seoses sellega karistuse kandmise

määramist osadena, nõustudes taotletud karistuse ära kandma es osas, säilitamaks mitm

võimaluse edasi töötada. leiab, et kuivõrd menetlusalune isik töötab, peab kohus Kohus

võimalikuks taotlus karistuse kandmise määramises ositi rahuldada ja määrata karistuse kandmine ositi, andes karistuse ära kandmiseks menetlusalusele isikule pikema ajavahemiku, et karistuse kandmine ei tingiks töö kaotust.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/