4-08-7263/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 4-08-7263

Otsuse kuupäev 04.11.2009

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Kohtuasi Jaak Rünk’i väärteoasi Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabli Ave Uue 03.07.2008 otsus väärteoasjas nr: 2590,08,006088

Kaebuse esitaja menetlusalune isik Jaak Rünk

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 03.11.2009, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Jaak Rünk ja tema kaitsja Monica Meristo ning kohtuväline menetleja Ave Uue Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast

Lõpposa

Jätta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna (registrikood 70006748, Rahu 27 Jõhvi) vanemkonstaabli Ave Uue 03.07.2008 otsus väärteoasjas nr: 2590,08,006088, millega määrati Jaak Rünk’ile (isikukood 35602285224, elukoht xxxx, töökoht xxxx juhataja) Liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 37 trahviühiku ulatuses, s.o. 2220 krooni, muutmata ja Jaak Rünk’i kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

ASJAOLUD

1. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissar Tiit Jõgi koostas menetlusalusele isikule Jaak Rüngale 14.06.2008 väärteoprotokolli AB 1048561 selle kohta, et Jaak Rünk 14.06.2008 kell 14.25 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas, liikudes Võidu tänavalt Saue tänava suunas, juhtis mootorsõidukit, olemata nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Sellega rikkus menetlusalune isik Jaak Rünk Liikluseeskirja § 68 p 5 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik Jaak Rünk esitas 26.06.2008 väärteoprotokollile AB 1048561 vastulause (tl 16). Menetlusalune isik Jaak Rünk ei olnud antud protokolliga nõus, kuna leidis, et ta pole nimetatud väärtegu toime pannud. Menetlusalune isik Jaak Rünk väitis, et ta keeras oma kodumaja hoovi ja turvavöö oli tal kinni. Menetlusalune isik Jaak Rünk tunnistas, et ta ainult kohendas seda, kuna oli tulnud pikast sõidust ja oli suhteliselt väsinud. Menetlusalune isik Jaak Rünk väitis, et kuna tema mikrobuss on seest tume, siis ei saanud ükski politseinik näha, et ta oleks turvavööd sulgenud või avanud. Menetlusaluse isiku Jaak Rünga sõnul ei ole seda võimalik ka tehniliselt näha küljepeeglist, nagu seda väitis politseinik Tiit Jõgi. Menetlusalune isik Jaak Rünk leidis, et temale süüks pandud väärtegu pole tõendatud ja kuna ta on pikaajalise staažiga autojuht, siis ei ole tal mõtteski sõita lahtise turvavööga. Menetlusaluse isiku Jaak Rünga väitel ei saanud ükski politseinik näha, kas tal on turvavöö lahti või kinni, sest auto on seest tume. Menetlusalune isik Jaak Rünk kinnitas, et kui ta oleks süüdi olnud, siis oleks ta nõus olnud ka kiirmenetluse otsusega. Menetlusalune isik Jaak Rünk leidis, et teda soovitakse karistada põhjendamatult, kuigi samal ajal sõidavad ringi isikud, kes tegelikkuses rikuvad liikluseeskirju ja keda tuleks karistada. Menetlusalune isik Jaak Rünk selgitas, et kui ta oli keeranud koduhoovi, siis oli tal tegelikult ka juba õigus turvavöö avada, kuigi ta seda ei teinud. Menetlusalune isik Jaak Rünk leidis, et antud juhul on tegemist olematu süüga, sest ta pole liikluseeskirja rikkunud, samuti ei nähtu protokollist, milles väljendub asjaolu, et ta ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Menetlusalune isik Jaak Rünk väitis, et tal oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud, vastupidise kohta puuduvad igasugused tõendid. Menetlusalune isik Jaak Rünk palus tema suhtes menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumisel, kuid kui siiski leitakse, et ta on süüdi, siis arvestades antud asja tehiolusid, palus ta lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 alusel.

2. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabel Ave Uue määras 03.07.2008 otsusega väärteoasjas nr: 2590,08,006088 menetlusalusele isikule Jaak Rüngale karistuseks Liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel rahatrahvi 37 trahviühiku ulatuses, s.o. 2220 krooni, sest Jaak Rünk 14.06.2008 kell 14.25 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas, liikudes Võidu tänavalt Saue tänava suunas, juhtis mootorsõidukit, olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Menetlusalune isik Jaak Rünk rikkus seega Liikluseeskirja § 68 p 5 nõudeid.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusalune isik Jaak Rünk kohtule kaebuse. Menetlusalune isik Jaak Rünk oma kaebuses leidis, et otsuses ei ole alusetult arvestatud tema poolt esitatud vastulausega. Menetlusaluse isiku Jaak Rünga sõnul asjas olemasolevad tõendid ei tõenda tema süüd. Menetlusaluse isiku Jaak Rünga väitel ei olnud antud kohas politseinikel kuidagi võimalik näha turvavöö asendit, mistõttu talle jääb arusaamatuks karistamine selle eest, et turvavöö ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud. Menetlusaluse isiku Jaak Rünga sõnul on tal mikrobuss, millel aknad ainult kabiini osal, mistõttu oli praktiliselt võimatu näha täpselt autost sees toimuvat. Menetlusalune isik Jaak Rünk kinnitas, et keeras juba koduhoovi ja oleks juba ka võinud turvavöö avada, aga ta ei teinud seda, vaid ainult kohendas.

Menetlusalune isik Jaak Rünk leidis, et tunnistaja poolt toodud väited ei ole tõesed, sest selliseid asju ei olnud politseinikel puhttehniliselt võimalik näha. Menetlusalune isik Jaak Rünk märgib, et ta on pikaajalise staažiga autojuht, kes ei hakkaks endale mõttetuid karistusi korjama, kui ta ei ole süüdi. Menetlusalune isik Jaak Rünk leidis samuti, et talle mõistetud karistus, arvestades tehiolusid, on liiga range. Menetlusalune isik Jaak Rünk oma kaebuses palub tühistada Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabli Ave Uue otsus 03.07.2008 nr: 2590,08,006088 ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivina, kui kohus leiab, et ta on siiski süüdi, siis palub ta lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 alusel tulenevalt tõendite vastuolulisusest ja toimunu tehioludest.

4. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond oma vastuskirjas menetlusaluse isiku Jaak Rünga kaebusele (tl 8) on seisukohal, et vanemkonstaabel Ave Uue poolt 03.07.2008 tehtud otsus väärteoasjas nr: 2590,08,006088 on seaduslik ning tehtud, järgides karistusseadustikuga ja väärteomenetluse seadustikuga kehtestatud norme. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond palub jätta tehtud otsus muutmata.

5. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik Jaak Rünk esitatud kaebuse juurde, kinnitades seda, et ta juhtis kaubikut Mercedes Benz mööda Võidu tänavat ning turvavöö jooksis tal vasaku käe alt ja pannal oli pesas. Menetlusalune isik Jaak Rünk leidis, et nõuetekohane turvavöö kinnitamine võib olla ka see, kui pannal on pesas, sest ta ei tea, kas liikluseeskiri ütleb, kuidas peab turvavöö olema nõuetekohaselt kinnitatud. Menetlusalune isik Jaak Rünk võttis omaks, et ta nii kogu aeg ei sõida. Menetlusaluse isiku Jaak Rünga sõnul alustas ta sõitu Võidu tänava ristmikult, kus ta asetaski turvavöö teise asendisse, sest kui turvavöö on sooja ilmaga vastu pluusi, siis ajab see higistama ja segab. Menetlusalune isik Jaak Rünk väitis, et politseinikud ei saanud näha, mismoodi tal oli turvavöö kinni, sest uksepiida ja aknaklaasi vahel on suur vahemaa ning keeramise pealt oli auto ka poolviltu. Menetlusalune isik Jaak Rünk tunnistas, et üks kord varem oli tal lahtise turvavööga sõitmine. Menetlusaluse isiku Jaak Rünga sõnul oli tal siis vaja sõita lühike vahemaa kodu juurest garaaži juurde.

Tunnistaja Kristi Fuchs kinnitas kohtuistungil, et ta oli patrullis koos komissar Tiit Jõgiga, peatades Võidu ja Posti tänava nurgal valge kaubiku, sest ta nägi, et juhil ei ole turvavööd peal ja Tiit Jõgi oli öelnud ka seda. Tunnistaja Kristi Fuchs väitis, et kui nad kaubiku kinni pidasid, siis juht ütles neile, et nad ei pruukinud turvavööd näha, sest see oli kinnitatud tal altpoolt. Tunnistaja Kristi Fuchsi sõnul ei ole turvavööd näha, kui see käe alt jooksis, aga turvavöö peab olema ikkagi nõuetekohaselt kinnitatud.

Kohtuväline menetleja Ave Uue Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast oli seisukohal, et väärtegu on tõendatud, otsus on seaduslik ja tuleb jätta muutmata, sest samalaadne rikkumine oli ka ees ning pole kahetsust, mida oleks saanud otsuse tegemisel arvestada. Kohtuväline menetleja Ave Uue Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast ei olnud mitte mingil juhul nõus menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse § 7435 lg 1 teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioon nägi ette vastutuse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudus käesoleva seaduse §-des 741-7427 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis. Liikluseeskirja § 68 p 5 kohaselt on juht kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud.

7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissari Tiit Jõgi poolt menetlusalusele isikule Jaak Rüngale 14.06.2008 koostatud väärteoprotokollis AB 1048561 on tõenditeks märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja tunnistaja Kristi Fuchsi ülekuulamise protokoll. Esitatud vastulause on jäetud otsuse tegemisel arvestamata.

Menetlusalune isik Jaak Rünk on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna 14.06.2008 (tl 15) öelnud, et 14.06.2008 kella 14.25 paiku pidasid politseitöötajad kinni tema poolt juhitava kaubiku Mercedes Benz registreerimisnumbriga 069 ATU. Menetlusaluse isiku Jaak Rünga sõnul olid politseinikud väitnud talle, et tal oli turvavöö kinnitamata, millega tema ei nõustu, sest tal oli turvavöö peal, kuid turvavöö oli lõdvemalt ja tuli kaenla alt. Menetlusalune isik Jaak Rünk väitis, et nähes politseinikke, ta kohendas turvavööd.

Tunnistaja Kristi Fuchs on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna 14.06.2008 (tl 13-14) öelnud, et 14.06.2008 oli ta autopatrullis koos komissar Tiit Jõgiga, kui ta nägi, et mööda Võidu tänavat sõitis Tallinna tänava poolt kaubik Mercedes Benz reg nr 069 ATU, mille juhil oli turvavöö kinnitamata. Tunnistaja Kristi Fuchsi väitel sõitsid nad kaubikule järele, andes sõidukile sinise ja punase vilkuriga peatumise märguande, millele sõiduk koheselt ei reageerinud. Tunnistaja Kristi Fuchsi sõnul sellel ajal, kui kaubik vasakpööret teostas, ütles Tiit Jõgi, et näe, nüüd tõmbas turvavöö kinni, sest see oli temale hästi näha läbi juhipoolse küljepeegli. Tunnistaja Kristi Fuchs kinnitas, et väärteo materjali vormistamisel väitis juht, et tal oli kogu aja turvavöö peal, ta lihtsalt vahepeal kohendas oma turvavöö paremini kinni, kuna see ei jooksnud üle õla vaid kaenla alt. Tunnistaja Kristi Fuchsi sõnul koostati juhile väärteoprotokoll, kuna viimane ei olnud kiirmenetluse otsusega nõus.

Kohus kontrollis kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel ning leiab, et Liiklusseaduse §-s 7435 lg 1 sätestatud väärteo toimepanek menetlusaluse isiku Jaak Rünga poolt on tõendatud nii tema enda kui ka tunnistaja Kristi Fuchsi ütlustega. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik Jaak Rünk juhtis mootorsõidukit olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Menetlusalune isik Jaak Rünk on omaks võtnud selle, et ta juhtis kaubikut Mercedes Benz mööda Võidu tänavat ning turvavöö jooksis tal vasaku käe alt ja pannal oli pesas. Menetlusalune isik Jaak Rünk leiab, et ka see võib olla nõuetekohane turvavöö kinnitamine. Tunnistaja Kristi Fuchs, kes oli 14.06.2008 autopatrullis koos komissar Tiit Jõgiga, nägi, et Tallinna tänava poolt mööda Võidu tänavat sõitis kaubik Mercedes Benz reg nr 069 ATU, mille juhil oli turvavöö kinnitamata. Tunnistaja Kristi Fuchs väitis, et kui nad kaubiku Võidu ja Posti tänava nurgal kinni pidasid, siis juht ütles neile, et nad ei pruukinud turvavööd näha, sest see oli kinnitatud tal altpoolt. Tunnistaja Kristi Fuchsi sõnul ei ole turvavööd näha, kui see käe alt jooksis, aga turvavöö peab olema ikkagi nõuetekohaselt kinnitatud. Eeltoodust järeldub kohtu arvates see, et menetlusalusel isikul Jaak Rüngal oli turvavöö kinnitatud, kuid turvavöö jooksis vasaku käe alt, mistõttu tunnistaja Kristi Fuchs nägi, et menetlusalusel isikul Jaak Rüngal on turvavöö kinnitamata, sest kui turvavöö käe alt jooksis, siis ei olnud seda autost väljapoole näha.

Menetlusalune isik Jaak Rünk võttis omaks, et ta nii kogu aeg ei sõida. Menetlusaluse isiku Jaak Rünga sõnul alustas ta sõitu Võidu tänava ristmikult, kus ta asetaski turvavöö teise asendisse, sest kui turvavöö on sooja ilmaga vastu pluusi, siis ajab see higistama ja segab. Seega menetlusalune isik Jaak Rünk ise eelnevalt sõitu alustades kinnitas turvavöö teistmoodi vastupidiselt oma tegelikule teadmisele turvavöö nõuetekohasest kinnitamisest.

Menetlusalune isik Jaak Rünk on püüdnud väita seda, et turvavöö nõuetekohane kinnitamine on ka see, kui kinnitatud turvavöö jookseb vasaku käe alt. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku Jaak Rünga nimetatud väidetega. Asjaolu, et seadus otsesõnu ei sätesta, milline on nõuetekohane turvavöö kinnitusviis, ei saa olla õigustuseks turvavöö ilmselgelt valele kasutamisele. Turvavahendite kasutamise nõuded sisalduvad auto kasutusjuhendis, kus kirjeldatakse auto turvavarustust ja selle kasutamist. Turvavöö nõuetekohane kinnitus tähendab kinnitatud turvavöö pingulolekut ja seda, et turvavöö ei tohi olla keerdus, turvavöö diagonaalrihm ei või mingil juhul olla kinnitatud kaenla alt (käe alt), vaid peab paiknema ülalt üle rangluu. Turvavöö alumise osa puhul tuleb aga vaadata, et see ei jookseks kõhu, vaid puusanukkide peal, et vältida siseorganite vigastusi. Pingutamata turvavöö puhul venib see kokkupõrke ajal nii palju, et ei suuda enam inimest kinni hoida ja järgneda võivad vigastused. Mootorsõidukijuht peab tulenevalt temale esitatud kvalifikatsiooninõuetest muuhulgas teadma sõiduki turvavarustuse otstarvet, sealhulgas turvavööde õiget reguleerimist ja kasutamist. Kuigi turvavöö ei mõjuta sõiduki juhitavust, on turvalisuse poolelt oluline turvavöö õige kinnitamine.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik Jaak Rünk pani väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse §-s 7435 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Jaak Rünk. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. Menetlusalusel isikul ei ole seega õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud väärteoasja lõpuni. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st 202. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. KrMS-s §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Kohus ei pea võimalikuks väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, sest kohtu arvates ei ole antud juhul neid kriteeriume, mis seda lubaksid, kuna tegemist on suhteliselt levinud liiklusalase õiguserikkumisega.

Liiklusseaduse § 7435 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. KarS § 47 lg

1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Menetlusalusele isikule Jaak Rüngale kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel määratud rahatrahv 37 trahviühiku ulatuses, s.o. 2220 krooni on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurem. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabel Ave Uue on otsuses 03.07.2008 väärteoasjas nr: 2590,08,006088 nimetanud, et karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid on arvestatud. Kohus leiab, et üksnes otsusesse märgitud sõna „arvestatud“ põhjal ei ole võimalik järeldada, mida on menetlusaluse isiku Jaak Rünga karistust raskendava ja kergendava asjaoluna arvestatud. Kohtu arvates menetlusaluse isiku Jaak Rünga karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud sootuks puuduvad. Kohtuväline menetleja on vastulauses esitatu jätnud otsuse tegemisel arvestamata, kuna vastulauses öeldu, on ilmses vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Menetlusalust isikut Jaak Rünka on varem väärteokorras 2-l korral karistatud, kusjuures nimetatud väärteo toimepanemise ajal oli tal kehtiv väärteokaristus (rahatrahv 600 krooni) analoogse väärteo toimepanemise eest (tl 19). Seega järeldub sellest, et varem määratud karistus väiksema rahatrahvi näol ei ole suutnud panna menetlusalust isikut Jaak Rünka hoiduma liiklusnõuete rikkumisest. Eraldi väärib kohtu arvates ära märkimist asjaolu, et tegemist ei ole vähetähtsa liiklusalase väärteoga, mille eest määratavad karistused võiksid ja peaksid olla väikesed, sest turvavarustuse nõuetekohane kasutamine on eriti oluline liiklusohutuse tagamise seisukohalt, sest see võib päästa nii juhi enda kui ka kaasreisijate elu ja tervise. Seega on karistuse määramisel lähtutud ka õiguskorra kaitsmise huvidest, arvestades selle üldja eripreventiivseid eesmärke. Menetlusalusele isikule Jaak Rüngale on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja. Kohtuväline menetleja ei ole kohtu arvates oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust.

Kuna VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu üksnes väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 pdes 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel, jääb menetlusaluse isiku Jaak Rünga poolt kaitsjale makstud tasu summas 3000 krooni tema enda kanda.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabli Ave Uue 03.07.2008 otsuse väärteoasjas nr: 2590,08,006088 muutmata ja Jaak Rünga kaebuse rahuldamata.

Kohtunik:

/allkiri/

Heli Väinaste

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 11. veebruar 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne