1-18-10377/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus (Võru kohtumaja)

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2019, Võru

Kriminaalasja number

1-18-10377 (kohtueelse menetluse nr 18261000761)

Kohtukoosseis

kohtunik Erkki Hirsnik

Kohtuistungi sekretär

Kristel Toots

Kriminaalasi

S.B süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Terje Aleksašin

Süüdistatav

S.B.

Isikukood XXX; elukoht XXX; xxx kodanik;

xxxharidusega; emakeel xxx keel; ametlik töökoht xxx; varem

kriminaalkorras karistatud ühel korral: Tartu Maakohtu 3.

augusti 2015 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega

kolm aastat KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi katseajaga kolm

aastat; tõkendit ei ole

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313,

maakohus otsustas:

1. Tunnistada S.B süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi avaliku korra rikkumises vägivallaga

ja karistada teda 1 aasta pikkuse vangistusega.

2. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui S.B ei

pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. S.B

peab:

2.1. elama XXX;

2.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

2.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks;

2.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

2.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30. jaanuarist 2019.

Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel mõista välja S.B-lt 1000 eurot

D.V (isikukood XXX; elukoht Silveri talu, XXX; arvelduskonto nr xxx Swedbank)

kasuks.

5. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 60 euro

ulatuses. Mõista sundraha 750 euro ulatuses ja kohtueelses menetluses menetluskulude

hulka arvatud riigi õigusabi tasu 158 eurot (sh käibemaks), kokku 908 eurot välja S.B-lt.

Menetluskulud tuleb S.B-l tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse

jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel

näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad

tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku

järgses täitemenetluses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 30. jaanuarist 2019.

Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete

rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus

Kokkuleppe järgi süüdistatakse S.B-d selles, et tema viskas 11. augustil 2018 kella 01 paiku

Võru maakonnas Antsla linnas Antsla laululaval toimunud Hauka laada avakontserdil purgist

õlut esmalt lava ja siis turvatöötaja D.V suunas. Seejärel viskas ta turvatöötajat õllepurgiga.

Kui turvatöötaja teda korrale kutsus, lõi ta turvatöötajale rusikaga näkku ja tekitas sellega talle

füüsilist valu, huule kriimustuse ja põse põrutuse. Selle teoga rikkus S.B korrakaitseseaduse §

55 lg 1 p 1 nõudeid, mille järgi on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda

või käituda muul viisil vägivaldselt, ja häiris teisi turvatöötajaid ja kontserdikülastajaid. Seega

pani S.B toime avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava S.B, tema kaitsja vandeadvokaadi Mart Sikuti ja ringkonnaprokurör Terje

Aleksašini vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on S.B-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 lg

1 p 1 järgi üks aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus

täitmisele pööramata, kui S.B ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut

kuritegu ja järgib talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel mõistetakse S.B-lt välja 1000 eurot D.V kasuks.

Kohtu seisukoht

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega.

Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud

oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb S.B KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista

kokkuleppekohane karistus.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb S.B-lt välja mõista 1000 eurot D.V kasuks.

KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu

tehtud. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks süüdimõistva otsusega

kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale

makstud tasu kohtueelses menetluses 158 eurot (kokku 908 eurot). Kokkuleppe sõlmimise

hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 21.

detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750

eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi

Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus

peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast

menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks

soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest,

et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-

1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine

kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni

pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa

menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha

tulebki. S.B majanduslik olukord on raske, sest ta teeb juhutöid ja tal puudub püsiv sissetulek.

Seega tuleb KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta sundraha 60 euro ulatuses riigi kanda.

Sundraha 750 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 158

eurot (kokku 908 eurot) tuleb kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 1 järgi välja mõista

süüdistatavalt. Vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb S.B-l

tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/