1-18-9652/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 1-18-9652

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg koht ja 30. jaanuar 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-9652 (17230200869) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

sekretär Eda Loor Tõlk Maksim

Tšurkin Kriminaalasi S.I KarS 424 (alates 01.11.2017 süüdistus § KarS 424 § lg 1)

järgi Lühimenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav S.I

Ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, xxx, töökoht: elukoht: xxx. Tõkend: tõkendit

kohaldatud ole ei Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 1, viimati:

Harju Maakohtu 12.09.2016 otsusega nr 1-16-6340 KarS § 199 lg 2 p 7 järgi vangistus 6 kuud ja § 184 lg 1 järgi vangistus 2 aastat, KarS 64 1 alusel liitkaristus vangistus 2 aastat, § lg millest KarS 73 2 alusel kuulus koheselt § lg ärakandmisele vangistus 4 kuud ja 21 ning 1 aasta, 7 kuud 9

päeva ja päeva jäeti KarS 73 1, 3 alusel tingimisi

2 § lg täitmisele pööramata aastase katseajaga (katseaeg kuni 11.09.2018). Kaitsja Jurist Olga Losseva RESOLUTSIOON

1. S.I tunnistada KarS 424 lates 01.11.2017 KarS 424 1)

süüdi § (a § lg

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja talle karistuseks rahaline karistus 240 mõista (kakssada nelikümmend miinimumpäevamäära ) ulatuses, päevamäära arvestusega KarS § päevamäär, 44 2 kohaselt 10 eurot lg s.o summas 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot.

2. KrMS 238 2 kohaselt S.I-le karistust

§ lg vähendada mõistetud ühe

kolmandiku

s tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise võrra, mõiste

2 karistuse 160 (sada )

arvestusega 10 kuuskümmend miinimumpäevamäära, päevamäära eurot p s.o 1600 (tuhat kuussada) eurot. äevamäär,

3. KarS 65 2 73 5 alusel liitkaristus Harju Maakohtu 12.09.2016

§ lg ja lg mõista kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mõistes liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 7 kuud 9 ,

ja päeva mis jäet täitmisele pööramata § i

KarS 73 1, 2 lg ja 3 alusel katseajaga 2 aastat rahaline karistus 160 s.o 1600 eurot. ja päevamäära,

4. KarS 66 1 3 alusel rahalise karistuse tasumine ositi kohtuotsuse

§ lg ja määrata

jõustumisest kümme võrdsetes 10 ( ) kuu jooksul igakuistes osades. Rahaline karistus

tuleb tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos osadena

näidatud ja k Maksu- Tolliameti arveldusarvele, kohustusliku viitenumbri uupäevadeks ja märkides ja selgituse: S.I, 1-18-9652, rahaline karistus, ositi

„ tasumine“.

5. KarS 73

§ lg 5 alusel eelmise, Harju Maakohtu 12.09.2016 otsusega

jätta so mõistetud ja ja

dmata karistus, vangistus 1 aasta 7 kuud ärakan so 9

ulatuses

päeva täies täitmisele pööramata, määrates, käesoleva mõistetud §

et otsusega rahaline karistus viiakse KarS 64 2 alusel iseseisvalt. lg täide

6. S.I suhtes kohaldamata. Jätta tõkend

7. KarS 50 1 p 1 alusel kohaldada S.I suhtes lisakaristust, S.I-lt

§ lg võttes

juhtimise 5 (viis) kuuks). Lisakaristuse algab ära sõiduki õiguse tähtaeg kohtuotsuse

kohtuotsusega

jõustumisest ja lõpeb määratud tähtaja möödumisest.

8. Vastavalt

LS § 127 sätetele tuleb pärast jõustumist otsuse viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.

9. S.I-lt

KrMS 173 1 p 1

välja mõista § lg ja lg 2; § 175 lg 1 p 3 ja 9; 179 § lg 1 p 2; 180 - 1 § lg te ja 3 alusel:

- teise astme kuriteos kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 süüdimõistva (kaheksasada ) eurot; kümme

- joobeseisundi tuvastamise kulud 289 (kakssada

eurot; kaheksakümmend üheksa)

s.o kokku menetluskulu 1099 (tuhat

eurot, tuleb üheksakümmend üheksa) mis kohtuotsuse 12 kuu oksul tasuda Maksu- Tolliameti arveldusarvele, jõustumisest jo ja

märkides „ tasumine“. selgitusena: S.I, 1-18-9652, menetluskulud, ositi

Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel

S.I tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse

tasumata korral loetakse saabunuks kogu suunatakse jätmise maksetähtaeg ja nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse sätestatud seadustikus korras. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistat

av, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas, kannatanu ja prokurör 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada

ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse

pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada

apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva - jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

3 1. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS:

S.I juhtis tahtlikult 02.10.2017 kella 22.32 ajal süüdistatakse selles, et tema

Harjumaal vallas xxx xxx xxx, olles xx juures mootorsõidukit registreerimismärgiga joobeseisundis (narkojoove – kokaiin ja GHB), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.

Sellega pani S.I toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav S.I selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises . kriminaalasja süüdi Nõustus lahendamisega

lühimenetluses.

Kaitsja leidis,

esitatud on

kvalifitseeritud et süüdistatavale süüdistus põhjendatud, süütegu õigesti.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud menetlusosalised, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke ära tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies tõendamist põhjendab järgmiselt. mahus leidnud. Sellisele seisukohale asumist kohus

KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

joobeseisundis (alates 01.11.2017 näeb KarS § 424 lg 1 ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis). Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 424 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu.

Antud juhul on peamiseks vaidlusteemaks asjaolu, kas S.I 02.10.2017 kella 22:32

ajal Harjumaal xxx vallas xxx juures juhtis xxx mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx. Kahtlustatava S.I ütluste (tl 19-20) kohaselt tunnistab ta, et 02.10.2017 hilja õhtul sõitis sõidukiga registreerimismärgiga Sõitis enda tuttava J kuuluva xxx, xxx. xxx teel oleva

kohviku xxx juurde, vestelda enda abikaasaga. Tal tekkis abikaasaga et tüli ning viimane lahkus. Ta oli stressis ning istus uuesti rooli ja sõitis kõrval oleva xxx kaupluse parkimisplatsile. Parkis parkimisplatsi keskele xxx

Sel hetkel oli kaine, kuid olles sõiduki sissepääsu lähedusse.

stressis otsustas tarvitada kokaiini

-d, oli kindalaekas. Uimastid kinkis talle ja GHB mis juhututtav V. mootori

istus rooli taga juhiistmel ning inhaleeris kokaiini

Lülitas välja ja ja koheselt jõi -d. Arvas, GHB-d oli liiga palju ning GHB et jäi seetõttu

kiiresti magama. Mäletab,

et politseinikud äratasid üles rääkisid

ta

ja talle midagi. Politseinikel tekkis kahtlus tema terviseseisundi kohta

viidi xxx haiglasse, kus vabatahtlikult andis vajalikud proovid. ja ta ta

Tunnistab, oli joobes, kuid sellises seisundis dukit juhtinud. Kohtuistungil muutis et sõi ei süüdistatav pärast oma seisukohta ning selgitas, et toimikuga tutvumist sai teada, tunnistaja et

nägi mäletanud Mäletas toimunut, kuid tema ise

ei neid asjaolusid. vaid seda, tarvitas et narkootilist ainet

politsei teda

tunnistab ennast temale inkrimineeritud ja et äratas. Seetõttu kuriteo toimepanemises

süüdi.

Tunnistaja D Ki (tl 8-9) kohaselt saabus 02.10.2017 umbes kell 22:00 restoran xxx ütluste ta juurde, asub xxx vallas xxx. Park oma xxx restorani oleva xxx kaupluse mis is sõiduki kõrval parkimisplatsile

restorani poole. Jalutades kuulis, parkimisplatsil keegi ja läks sissepääsu et

4 tugevalt imelikul moel

ja köhib. Pööras tähelepanu

parklas pargitud xxx registreerimismärgiga

xxx poole

mainitud mootor

keegi istub rooli taga.

ja märkas, et sõiduki töötab ja Nägi, et

juhiistmel istub meesterahvas toetub oma peaga vastu rooli

Kedagi peale juhi ja ja köhib. sõidukis olnud. ei Ta astus restorani sisse ja samal ajal jälgis läbi aknaklaasi, mida teeb xx juht. Umbes poole tunni jooksul meesterahvas imelikult: rooli taga, korduvalt käitus tõmbles köhis, toetas peaga vastu rooli. Umbes kell 22:25 märkas, et xxx hakkas aeglaselt sõitma. Sõiduk sõitis

umbes 6-7 sekundit kuni vastu sõitis äärekivi jäi sõidukist väljunud

ja seisma. Juht

ei ja tunnistaja

magama. Helistas koheselt politseisse. Politseipatrull saabus viie minuti sõnul jäi

jooksul kontrollis xxx olevat isikut. Kuni politsei saabumiseni xxx juht oli kogu g ja ae tunnistaja vaatealas. Selle aja jooksul juht ei liikunud, ei tarvitanud, joonud ega söönud midagi.

Tunnistaja L V (tl 6-7) kohaselt olles sai 02.10.2017 kell 22:32 Xxx ütluste tööl ta väljakutse valda xxx juurde, kus oli etus toiminud. kohale kell 22:35 Xxx tee xxx liiklusõnn Jõudes nägi juures Xxx Xxx registreerimi xxx.

juht oli mootorisõidukit smärgiga Sõidukituled põlesid ja juhiistmel ning magas. Juht oli autos Ajas juhi vesteldes temaga tekkis kahtlus üksinda. üles ja

tema terviseseisundi kohta. Juht

juttu, tahtis magama, isik vahetpidamata rääkis ühte jääda sülitas, nägu kõikus

punetas, kergelt

tajunud kuid

olnud. ja ei ümbritsevat, alkoholilõhna ei Joobeseisundi tuvastamiseks toimetati isik teise autopatrulli poolt xxx haiglasse.

Eeltoodust nähtuvalt on S.I kohtueelsel menetlusel antud ja tunnistaja D Ki ütlused vastuolulised. Samas annavad tunnistaja ütlused täpse pildi toimunust. Kohtu hinnangul ei ole S.I kohtueelsel menetlusel antud ütlused usaldusväärsed, need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega ning eluliselt mitteusutavad. Kohtule ei ole usutav süüdistatava

väide, et ta ei juhtinud pärast mootorsõidukit kokaiini

tarvitamist ja GHB Xxx Xxx

registreerimi xxx. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja D Ki L V smärgiga ja ütlustes. Süüdistatav peeti kahtlustatavana kinni sõiduki Xxx juhikohalt ja seejuures nägi tunnistaja D K just süüdistatavat sõidukit juhtimas ja pärast äärekivi vastu sõitmist rooli taha magama jäämas

. Seejuures helistas tunnistaja D. K sellise juhi käitumise tõttu politseisse ja väljakutsele kohale jõudnud politseiametnik L. leidis rooli tagant süüdistatava magamas V nii nagu kirjeldas D. K. Seega riimuvad tunnistajate D. Ki ja L. V ütlused ajaliselt sündmuste toimumise järjekorra osas.

Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on üheselt tuvastatud süüdistatava poolt vaidlusaluse sõiduki juhtimise fakt. Kuivõrd süüdistatava ütlused ei riimu tunnistajate kriminaalasjas antud ütlustega, tuleb süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud süüd eitavad ütlused tõendikogumist välja jätta. Sellisele seisukohale asumiseks annavad tuge süüdistatava enda ütlused, millistest nähtuvalt mäletab ta narkootiliste ainete tarvitamist ja seejärel tema äratamist politseiametnike poolt. Seega joobe tõttu ei olegi ta suuteline meenutama vahepealseid sündmusi. Küll annavad vahepealsete sündmuste kohta informatsiooni tunnistaja D. i ütlused, millistes kohtule al K us kahtlemiseks puudub. Asjaolu, et süüdistatava ei mäleta joobe tõttu mingeid asjaolusid või oma käitumist, ei välista nende asjaolude esinemist ja tema käitumise õigusvastasust. Nii tunnistaja D. Ki kui ka L. V sõnade kohaselt viibis süüdistatav sõidukis üksinda nii rooli taga köhides, sõiduki juhtimise ajal kui ka pärast seda magama jäämist ning sõidukist leiti magamast just süüdistatav, kelle käitumist oli D. K jälginud ja nähtust politseid teavitanud. Süüdistatav on küll kohtuistungil süüd tunnistanud, kuid kinnitanud samas, et ta ei mäleta vahepealseid sündmusi.

Seega ei anna tema süü tunnistamine samas mingit teavet tõendamiseseme kohta ja süü tunnistamine tuleneb toimikuga tutvumise järel tekkinud arusaamast ja järeldustest.

Tunnistaja ütlustega on kooskõlas reaalne olukord sõiduk, mille juhikohal - S.I istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis mootorsõidukit. S.I Juhtimise fakti

osas ei ole tähtsust asjaolul kui pika maa sõiduk seejuures läbis. Süüdistatav selgitas

kohtuistungil ka seda, et tema teada oli sõiduk tehniliselt korras, mis peaks välistama ka sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise.

S.I-le inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette

mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis.

5

Edasi juhib kohus tähelepanu joobeseisundi tuvastamise saatekirjale (tl 1), mille kohaselt tuvastati isiku organismist kokaiini ja GHB-d. Aineekspertiisiga tuvastatud kokaiin ja GHB kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Seega on tegu narkootiliste aine ga. te

KarS § 424 koosseisu täitmiseks ei piisa ainult narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamisest, vaid peab esinema ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisaks 2 (tl 3 olevast ) hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et S.I

esines joove. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 1845T on fikseeritud joobele iseloomulikud kliinilised leiud (teadvus: unine; vegetatiivsed reaktsioonid: silmade sidekestade punetus kergelt; artikulatsioon: kerge düsartria; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: 8 mm;

tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi - asend kõigub, kukub, sõrme nina katse käed raudus;

värin laugudes esineb; lisaandmed: pole suuteline normaalselt lävima. Jääb ruttu magama). Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilist ainet (kokaiin, GHB), mis põhjustas süüdist rikkus liiklusseaduse § 69 ataval joobeseisundi. Seega S.I lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja S.I kohas, kui ka see, et S.I oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

S.I KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel

tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See

tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatav ei olnud teadlik oma

seisundist narkojoobest. Sellesisulist veendumust kinnistavad isiku enda poolt – üheselt ka

kahtlustatavana antud ütlused (tl 19 kui ka kohtuistungil antud ütlused -20) , et tarvitas 02.10.2017 narkootilisi aineid. Sellest hoolimata otsustas S.I autoga sõita. Kuigi süüdistatav väitis kohtuistungil, et ta ei plaaninud kuhugi sõita ja helistas sõbrale, et see järele tuleks, näh i ütlustest üheselt, et sõiduk sõitis edasi, sõitis vastu äärekivi ja seejärel jäi tub D. K

juht roolis magama. Selline asjaolu viitab süüdistatava ärkvelolekule sõiduki juhtimisel ja ilmselgele arusaamisele oma tegevusest. See, et ta ei olnud oma seisundi tõttu võimeline sõiduki

juhtimisega rohkem toime tulema, ei muuda sõitmise ja sõiduki juhtimise, ehk sõiduki

liikumisse viimise ja liikumise suunamise fakti olematuks. J S.I uhtides sõidukit teadis narkojoobeseisundis, mis on keelatud.

, et juhib sõidukit Sellest järeldab kohus, et S.I käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et pani toime mootorsõiduki juhtimise S.I joobeseisundis, s.o KarS § 424 lates 01.11.2017 KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava (a ) kuriteo.

3. KARISTUSE

MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt - le

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lõike 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhjendama.

6

KarS § 424 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Alates 01.11.2017 kehtima hakanud KarS 424 lg 1

kohaselt on karistus sama, s.o karistatakse rahalise karistuse kuni kolmeaastase või vangistusega.

Kuivõrd sätestatud tegemist on alternatiivselt karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü

suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas suhtes on

süüdistatava võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse

karistusregistri näol. Süüdistatava andmetest (tl 14)

kehtivat krimi 184 lg 1 nähtub, et süüdistatav omab ühte naalkaristust KarS § ja § 199 lg 2 p 7 järgi. Eelmärgitud otsusega määratud katseaeg lõppes 11.09.2018. Karistusliigi

valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval on oma sõnade kohaselt alaline sissetulek

väljaspool Eesti Vabariiki. Süüdistatava tööandja on esitanud tõendi, mille kohaselt xxx süüdistatav töötab äriühingu ja töötasu xxx xxx on xxx eurot neto (tl 30). Taolistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistataval on püsiv sissetulek ja süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Käesolevaks ajaks, s.o otsuse tegemise

ajaks on süüteo toimepanemisest peagi möödunud poolteist aastat ning viimased

menetlustoimingud on läbi viidud juunis 2018. Seega on süüdistatavast olenemata põhjustel

kriminaalasjas tõendeid hakatud koguma alles 8 kuu möödumisel süüteo toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et karistuse rangust peab mõjutama ka süüteo toimepanemisest möödunud ajavahemik ja asja aktuaalsuse ning avaliku menetlushuvi Samas tingiks isiku vähenemine.

vabadust piirava karistuse kohaldamine automaatselt KarS 65 2 § lg ja 73 5

§ lg sätete kohaldamise ja süüdistatav peaks minema kandma juba suhteliselt pikaajalist liitkaristust, mille kohaldamiseks puuduks aga vajadus. Kohtuistungil ilmnes küll asjaolu, et süüdistatav on toime pannud ka 224 LS § lg 1

2018 septembris, kuid kohtu arvates saa see ettenähtud väärteo ei asjaolu karistuse liiki

on toime pandud aasta kuriteo mõjutada, kuivõrd väärtegu möödumisel

toimepanemisest tegemist ole raskema millest saaks teha

isiku ja ei süüteoga, järeldusi, et süüteod on ajas muutunud ohtlikumaks peaks tingima rangema reageerimise, kinnistamaks ja süüdistatavas Seetõttu leiab kohus, arusaama keelunormi kehtivusest. isiku vabadust piirava

karistuse kohaldamine ole kohtu arvates otstarbekas, inkrimineeritud

ei kuivõrd süüteo toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud juba peaaegu poolteist aastat ning seetõttu ei ole menetlushuvi asja vastu enam nii aktuaalne.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtima asumine narkojoobes näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendava asjaoluna saab kohus arvestada süüdistatava kahetsust kohtuistungil ning raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks

teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Sellest tulenevalt, arvestades võib

süü eesmärke, süüdistatavale mõista ettenähtud suurust preventiivseid ja tuleb karistus sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras.

Liitkaristus

7 Süüdistatavat on Harju Maakohtu 12.09.2016 otsusega (tl 15-18) KarS § 184 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p 7 järgi karistatud vangistusega 2 aastat, millest koheselt kuulus

ärakandmisele 4 kuud ja 21 ning 1 aasta 7 kuud 9

KarS 73 1, 2 3 alusel

päeva ja päeva jäi § lg ja täitmisele pööramata tingimusel, kui isik ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaeg lõppes 11.09.2018. kuritegu on toime pandud 02.10.2017, seega katseajal. Käesolev

KarS 73 5 kohaselt kui paneb katseajal toime uue kuriteo, § lg süüdlane mille eest teda karistatakse rahalise karistusega,

tkaristus vastavalt mõistetakse lii käesoleva § seadustiku 65 lõikes sätestatule. 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, 2 KarS kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Kuna käesolev kuritegu on toime

pandud 02.10.2017, seega katseajal, siis kohtuotsuste kogumis tuleb karistused

liita täies

ulatuses. Sellisel juhul kohus eelmise kuriteo eest karistuse

võib jätta mõistetud täitmisele pööramata, määrates, mõistetud täide

uue kuriteo eest et rahaline karistus viiakse iseseisvalt.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et eelmise otsusega mõistetud karistus tuleb jätta täitmisele vastavalt eelmises otsuses märgitud tingimustele, lugedes eelmise otsusega mõistetud karistuse katseaja lõppemise tõttu kantuks ning käesoleva otsusega mõistetav rahaline karistus tuleb täide viia iseseisvalt. Arvestades asjaoluga, et süüdistataval tuleb konkureeriva rahalise kohustusena tasuda ka menetluskulu ja süüdistatava igakuine netosissetulek on vaid eurot, määrab kohus rahalise xxx karistuse tasumise KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel ositi igakuiste võrdsete osadena 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Lisakaristus

Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale,

mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama

karistuse ele. See

karistamise aluseks on isiku arvestades eesmärkid tähendab, et süü, kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid,

edaspidi

võimalust mõjutada süüdlast süütegude toimepanemisest hoiduma ning kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones

õiguskorra lähtuda isiku mida kohus juba eelpool hinnanud keskmisena. süüst, on

Karistust kergendavate raskendavate asjaolude olemasolu on kohus juba ja analüüsinud eelpool.

Kohtupraktika kohaselt lisakaristus nii heastavat kui turvalisust tagavat täidab süüd ühiskonna ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib

olla

ohtlik. Kohtupraktika kohaselt isiku poolt teadlikult ühiskonnale jätkuvalt võimaldab nõuete järeldada rikkumisest tema allumatust kehtestatud korrale, muudab tema poolt uue mis samalaadse rikkumise toimepanemise

ning tingib ohu

võimaluse tõenäolisemaks vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas saa lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb ei eraldi kaaluda

ja põhistada.

Mis puudutab ülalmärgitud kohtupraktikat, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, kui et

korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse toimepanemise ohu süüteo

olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse

kohaldamiseks esinema kas isiku (nt oluline

süüd piirmäära ületamine, täiendavate liiklusnõuete või rikkumine) tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, muudavad selle

suuremaks. Kriminaalasja materjalidest mis võimaluse tavapärasest nähtuvalt tuvastati süüdistataval narkojoove ning tunnistaja ütlused süüdistatava

seisundi kohta iseloomustasid seda seisundit ilmekalt. Seega oli tegemist ohtliku Lisaks sellele käitumisega. on tuvastatud ka see, on kuriteo toimepanemist karistatud ka 224 et süüdistatavat pärast LS §

lg mis 1

toimepanemise eest, ettenähtud väärteo viitab korduvale samalaadsele

süüteo

8 toimepanemisele,

ka edaspidi sarnase iseloomuga

mis näitab võimalust, et ta võib süütegusid

toime panna. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema

pelgalt rahaline järelduse, et mõjutamine näol täida eesmärke, kuivõrd rahalise karistuse

ei eripreventiivseid

kohtu arvates on

et liikluses olla ohtlik, olles seda eelnevalt olnud juba süüdistatav näidanud, ta võib korduvalt. Seetõttu leiab kohus, ka preventiivsetest et eesmärkidest lähtuvalt tuleb süüdistatava suhtes kohaldada lisakaristust, vältimaks uute samalaadsete süütegude toimepanemist vähemalt

ajal

juhtimise on

ning kinnistamaks arusaama sellest,

mil sõiduki õigus ära võetud et samalaadsete toimepanemisel temalt

ka pikemaks süütegude võidakse juhtimisõigus ära võtta ajaks. arvestades, leiab kohus, teadmine, ohtlikud juhid

Üldpreventsiooni et et kõrvaldatakse liiklusest, suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. võib

Kuivõrd süüdistatava võimalikuks

suhtes ole varem lisakaristust kohaldatud, peab kohus ei

kohaldada esimesel korral lisakaristust oluliselt alla sanktsiooni keskmise

ettenähtud määra.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja joobe tuvastamise kulu.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade

tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude

vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele,

on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatav on aga eelnevalt kriminaalkorras

karistatud kuritegude toimepanemise eest ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad taas menetluskulud. Inkrimi o toimepanemine neeritud süüte

on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et

menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, süüdistatava sissetuleku suurust ning konkureerivat kohustust rahalise karistuse tasumise kohustuse näol, siis esinevad

küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12 kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu -

nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)