1-18-5545/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-5545

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2019. a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja nr

1-18-5545

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Kristina Tomtšakovskaja

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid P.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu P.Z (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 21.01.2019. a, 23.01.2019. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada P.Z katseajaga karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega kuni 15.10.2019. a, millest esimeseks 2 (kaheks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Lääne Tallinna Vangla -Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada katseaja lõpuni KarS § s 75 sätestatud P.Z -

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid:

1) ratud alalises elukohas x; elama kohtu mää –

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada P.Z-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ; ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) oksul peale vanglast asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jo vabanemist;

6) alluma elektroonili

(kaks) kuud alates elektroonilise sele valvele tähtajaga 2 valveseadme paigaldamisest.

4. P.Z-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. P.Z

vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Lääne Tallinna Vangla -Harju kriminaalhooldusosakonnale ja P.Z-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 07.12.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava P.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega.

Harju Maakohtu 06.07.2018. a kohtuotsusega tunnistati

P.Z süüdi KarS § 329 järgi

ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta

3 (kolm) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 06.07.2018 on 15.10.2019. a. . a ja lõpp

P.Z-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta esimest korda. Kuriteod on sooritatud impulsiivselt. Joobes juhtimiste puhul on soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine ja juhtimisõiguseta sõitmise puhul mõtlematus. Varasemalt on isik kriminaalhooldusel olnud ühel korral ning ta läbis selle probleemideta. Vangistuses on isikule määratud kaks distsiplinaarkaristust. Vanglas olles on isik läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osaleb tööhõives. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht.

Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile x Harjumaa. Tegemist on heas korras ning kõigi mugavustega kahetoalise üürikorteriga. Korteri üürileping on tähtajatu. Korteri omanik on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud korterisse. Iseloomustusest nähtub, et isikul on vabanemisel garanteeritud töökoht ettevõttes OÜ, kus ta x on töötanud ka varasemalt. Süüdimõistetu elukaaslase sõnul on ta vajadusel samuti nõus isikut toetama.

P.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes

elektroonilise valve kohaldamisega.

Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha P.Z-i htaegse vabastamise kohta vanglast ennetä ühes elektroonilise valve kohaldamisega ennetähtaegset vabastamist). Prokurör (Vangla toetab nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et P.Z-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.Z-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda tõtt alkoholi tarvitamise u vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle P.Z-i

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.Z-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamis toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on t P.Z olemas ka kindel eluja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka P.Z, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/