Legislator Case Law & Legislation
1-18-4149/17 AI generated

1-18-4149/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-18-4149/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-18-4149

Legislator headnote

AI generated

1-18-4149/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1-18-4149

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-18-4149

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2019. a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja nr

1-18-4149

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk

Zemfira Lampmann

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid N.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu N.J (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 21.01.2019. a, 23.01.2019. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada N.J karistuse kandmisest tingimisi katseajaga enne tähtaega

6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks

Tallinna

Vangla -Harju Lääne kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada katseaja lõpuni KarS § s 75 sätestatud N.J -

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid:

1) x; elama kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuma kriminaal

hooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada N.J-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ; ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eeln

evalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.

4. N.J-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. N.J

vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Lääne Tallinna Vangla -Harju kriminaalhooldusosakonnale ja N.J-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 12.12.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava N.J-i

s. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisek

Harju Maakohtu 16.05.2018. a kohtuotsusega tunnistati N.J 424 lg süüdi KarS §

2 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 69 lg 6,7 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle

karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 4 (neli) päeva vangistus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel t. võeti lisakaristusena N.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.

Karistuse kandmise algus oli 14.05.2018 on 18.07.2019. a. . a ja lõpp

N.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut

on kriminaalkorras karistatud kolmel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobes seisundis.

Vangistuses viibib esimest korda. Kuriteod on valdavalt samaliigilised ja toime pandud

impulsiivse käitumise tagajärjel. Soodusteguriks on alkoholi tarbimine. Vangistuses

kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad ja tema käitumine on probleemideta. Käesoleval hetkel osaleb isik riigikeele õppes. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist käitumiskontrollile.

Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile Kaku

AÜ 28, Kibuna küla, Kernu vald, Harjumaa. Tegemist on eluruumiga, mille omanikuks on kinnipeetava ema ja kus isik elas ka enne süüdimõistmist. Kinnistul paiknesid eluja abihoone, mõlemad heas seisus ning püsivaks eluruumiks sobivad. Iseloomustusest nähtub, et isikul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Kinnipeetav töötas enne vangistust ametlikult ettevõttes x alates 13.01.2012. Isiku sõnade kohaselt on ta üle poole oma elust ametlikult töötanud ning tööstaaži on ligikaudu 20 aastat. Vangla andmetel isikul võlgnevusi ei ole ning töötamisse suhtub ta positiivselt.

N.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha N.J-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et N.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik N.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 9 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. T vangistuses on ema käitumine

olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt alkoholi tarvitamise

esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks alkoholi

tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus

kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste

täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab N.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes

samas N.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on

võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kinnipidamisasutuse iseloomustuses on märgitud, et kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jo %, mis on madal näitaja. Pärast vabanemist on oksul 24 N.J

olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka N.J, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale

käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/