1-18-4149/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-18-4149
Legislator headnote
AI generated1-18-4149/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1-18-4149
Full text
1-18-4149
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2019. a Tallinn, Tallinna kohtumaja
Kohtuasja nr
1-18-4149
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk
Zemfira Lampmann
Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid N.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu N.J (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg, 21.01.2019. a, 23.01.2019. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht
RESOLUTSIOON
1. Vabastada N.J karistuse kandmisest tingimisi katseajaga enne tähtaega
6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks
Tallinna
Vangla -Harju Lääne kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada katseaja lõpuni KarS § s 75 sätestatud N.J -
käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid:
1) x; elama kohtu määratud alalises elukohas –
2) ilmuma kriminaal
hooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks
ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Kohaldada N.J-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:
1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ; ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eeln
evalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.
4. N.J-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. N.J
vabastada määruse jõustumisel.
Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Lääne Tallinna Vangla -Harju kriminaalhooldusosakonnale ja N.J-ile.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Tallinna Vangla esitas 12.12.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava N.J-i
s. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisek
Harju Maakohtu 16.05.2018. a kohtuotsusega tunnistati N.J 424 lg süüdi KarS §
2 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 69 lg 6,7 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle
karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 4 (neli) päeva vangistus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel t. võeti lisakaristusena N.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.
Karistuse kandmise algus oli 14.05.2018 on 18.07.2019. a. . a ja lõpp
N.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut
on kriminaalkorras karistatud kolmel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobes seisundis.
Vangistuses viibib esimest korda. Kuriteod on valdavalt samaliigilised ja toime pandud
impulsiivse käitumise tagajärjel. Soodusteguriks on alkoholi tarbimine. Vangistuses
kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad ja tema käitumine on probleemideta. Käesoleval hetkel osaleb isik riigikeele õppes. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist käitumiskontrollile.
Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile Kaku
AÜ 28, Kibuna küla, Kernu vald, Harjumaa. Tegemist on eluruumiga, mille omanikuks on kinnipeetava ema ja kus isik elas ka enne süüdimõistmist. Kinnistul paiknesid eluja abihoone, mõlemad heas seisus ning püsivaks eluruumiks sobivad. Iseloomustusest nähtub, et isikul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Kinnipeetav töötas enne vangistust ametlikult ettevõttes x alates 13.01.2012. Isiku sõnade kohaselt on ta üle poole oma elust ametlikult töötanud ning tööstaaži on ligikaudu 20 aastat. Vangla andmetel isikul võlgnevusi ei ole ning töötamisse suhtub ta positiivselt.
N.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.
Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha N.J-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.
Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et N.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo
toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse
kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua
tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel
arvesse kõik N.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 9 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. T vangistuses on ema käitumine
olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt alkoholi tarvitamise
esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks alkoholi
tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna
kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus
kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste
täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab N.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes
samas N.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on
võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.
Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kinnipidamisasutuse iseloomustuses on märgitud, et kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jo %, mis on madal näitaja. Pärast vabanemist on oksul 24 N.J
olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka N.J, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale
käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.
Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/