1-09-13758/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2009.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 2.november 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-09-13758 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Kriminaalasi M.R-i süüdistuses KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi , lühimenetlus Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 7.septembrist 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav M.R Prokurör Külli Aas Süüdistatav

M.R (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 7.septembrist 2009.a. M.R-i suhtes tühistada osaliselt ja nimelt:

1. M.R-ilt sundraha väljamõistmise osas.

2. M.R-ilt menetluskulude väljamõistmise osas.

Teha uus , millega : otsus

1. Lugeda Harju Maakohtu otsusega väljamõistmisele kuuluv sundraha väljamõistetuks M.R-i

2

suhtes tehtud Harju Maakohtu 22.septembri 2009.a. otsusega.

2. Välja mõista M.R-ilt menetluskulud

(kaitsjatasu ) 1260 krooni (üks tuhat kakssada kuuskümmend). Ülejäänud kaitsjale väljamõistetud töötasust , s.o. 660 krooni – jätta riigi kanda.

3. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 7.septembri 2009.a. otsusega: Tunnistada süüdi KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja M.R mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2

kohaselt M.R-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud ja 20

(kakskümmend) päeva. Kohaldada M.R-i suhtes tõkendina vahistamist ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 05.09.2009.a. Tsiviilhagi jätta rahuldamata.

Välja mõista M.R-ilt riigituludesse sundraha 3262,50 krooni ja menetluskulud 1920 krooni. M.R mõisteti süüdi selles, et tema olles isikuks, kes on aasta jooksul

toime pannud vargusi vähemalt kahel korral, s.o süstemaatiliselt, uuesti, 05.09.2009 kella 17.02 paiku Tallinnas, XXXXX XX AS-i B. K. kaupluses W. K.,

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis varastada ühe paari meeste kingi väärtusega 899.90 krooni, möödudes kassadest kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

3 Apellatsioonis väidab süüdistatav, et maakohus on karistanud teda liiga rangelt.

Apellatsioonikohtu istungil loobus süüdistatav apellatsioonist, kuid kohtukolleegium ei võtnud esitatud loobumist vastu ja jätkas arutamist. .

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Süüdistatav on vaidlustanud temale 7.09.2009.a. kohtuotsusega mõistetud 4 kuu

ja 20 päeva pikkuse vangistuse. Tegemist on täpselt sama pika vangistusega,

mis on süüdistatavale mõistetud liitkaristusena KarS prg. 65 lg 1 alusel juba

jõustunud Harju Maakohtu 22.septembri 2009.a. kohtuotsusega kahe hiljem

tuvastatud konkurentsi kuuluva kohtuotsuse järgi. Maakohus on vaidlustatud kohtuotsuses põhjendanud M.R-ile mõistetud karistust, nii selle liiki, kui ka määra ja kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega.

Asjaolusid, millised annaks alusel kergendada mõistetud karistust ei ole kohtukolleegium tuvastanud.

Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et 22.septembri 2009.a.

kohtuotsusega tuvastatud varguse eest mõisteti M.R-ile 4 kuud

vangistust ja liitkaristuse mõistmisel kohaldati kergeimat seaduses ettenähtud

võimalust, s.o. kergema karistuse e. 4 kuulise vangistuse kaetuks lugemist raskema karistusega e. 4 kuu ja 20 päevaga. Eeltoodu tähendab sisuliselt seda,

et vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistuse vähendamine tähendaks

automaatselt ka juba jõustunud ja süüdistatava poolt mitte vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse pikkuse põhjendamatust ja teiseks , tegelik

karistus, mis M.R tuleb nii või teisiti ära kanda on 4 kuud vangistust,

milline on mõistetud samuti M.R-i poolt vaidlustamata jäetud ja juba

jõustunud 22.09.2009.a. kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest. Järelikult on

üldse reaalselt võimalik vähendada M.R-i poolt ärakandmisele kuuluvat

karistust 20 päeva võrra, mis aga kohtukolleegiumi poolt eelpool toodud

motiividel on põhjendamatu. Kahe varguseepisoodi eest 4 kuud ja 20 päeva

vangistust isikule, kes on varem 5-l korral karistatud analoogiliste kuritegude

toimepanemise eest ei ole kohtukolleegiumi arvates range karistus. Kohtukolleegium möönab, et olukord, milline on tekitatud kahe üheaegselt kohtus

oleva kriminaalasja eraldi arutamisega ja karistuse mõistmisega kahe erineva

kohtuotsuse järgi, on süüdistatavale keeruline ja samaaegselt taunitav. Isik on

asetatud suhteliselt ebareaalsesse olukorda. Apelleerides vaidlustatud

kohtuotsusega mõistetud üksikkaristust tähendab, et ta ei nõustu ka jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega, mida ta ei ole vaidlustanud aga mis on

võrdne kahest üksikkaristusest raskemaga e. vaidlustatud kohtuotsusega

mõistetud karistusega. Samas, kui süüdistatav oleks apelleerinud 22.septembri

2009.a. kohtuotsuse, siis seni kuni ei ole tühistatud käesolevas kriminaalasjas

mõistetud karistust e. kahest üksikkaristusest raskemat, seni ei saa kuidagi

vähendada liitkaristust, mis ongi võrdne selle raskema üksikkaristusega.

Seejuures olenemata 22.09.2009.a.kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest

4

mõistetud üksikkaristuse vähendamisest, ei oleks liitkaristust võimalik vähendada. Kohtukolleegium peab vajalikuks välja öelda omapoolse seisukoha selle olukorra

kohta, milline on tekitatud ja seda mitte süüdistatava kasuks, sellega, et tema kohta ühel ajal kohtumenetluses olevat kahte kriminaalasja menetleti eraldi ning tehti ka kaks kohtuotsust. Asjaolud on järgmised. M.R-i kohta oli saadetud k.a. augusti lõpupoole kohtusse kriminaalasi

lühimenetluses tema süüdistuses KarS prg. 199 lg 2 p.4,5 järgi ühes

kuriteoepisoodis. 3. septembril 2009.a. oli selles kriminaalasjas maakohtus

tehtud korraldav määrus, kus määrati kriminaalasja arutamise kuupäevaks

22.09.2009.a. M.R, kes nimetatud kriminaalasjas ei olnud

vahistatud, pani 5.09.2009.a. toime uue kuriteo – kauplusest varguse katse ja kriminaalasja nimetatud kuriteofaktis, M.R-i süüdistuses KarS prg. 25 lg 2 ja

199 lg 2 p.9 järgi arutati 7.septembril 2009.a. Selles kriminaalasjas taotleks

prokurör kohtus kiirmenetluse sätete kohaldamist. Juristidele ei vaja pikemat selgitamist asjaolu, et sellistel juhtudel, kui isik mõistetakse süüdi kuriteos, mille ta on toime pannud enne eelmise kohtuotsuse tegemist, kohaldatakse KarS prg.

65 lg 1 sätteid ja juhtudel, kui üheaegselt on kohtumenetluses kaks erinevat

kriminaalasja ühe isiku kohta, on kohtuotsuste hilisem konkurents vältimatu. Seadus otseselt ei keela selliseid olukordi ja tulenevalt KrMS prg. 216 sätetest ei ole kriminaalasjade ühendamine sellistel juhtudel kohustuslik. Samas tuleb aga arvestada sellega, et KarS prg. 65 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmine toimub KarS prg.- s 64 sätestatud korras. Sisuliselt tähendab see seda, et isiku olukord ei tohi halveneda seetõttu, et tema poolt toimepandud kuritegusid menetletakse eraldi

olukorras, kus menetlus võinuks olla ühine ja tehakse ka kaks erinevat

kohtuotsust. Seaduse mõtte kohaselt tuleb viimase (hilisema) kohtuotsusega taastada olukord, milline see olnuks juhul, kui isikule oleks mõistetud hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluvate erinevate kohtuotsustega tuvastatud kuritegude

eest karistus ühe kohtuotsusega. Muuhulgas tähendab see ka seda, et nende kohtuotsuste järgi on isikul üks karistatus. Oluline on siinjuures veel märkida, et

KarS 65 lg 1 kohaldamisel ei tehta vahet, kas isik pani teise kuriteo toime

olukorras, kus tema suhtes oli juba kriminaalasi kohtumenetluses või avastati

tema poolt enne kohtuotsuse tegemist toimepandud kuritegu juba peale teises

kuriteos tehtud kohtuotsust. See asjaolu võib olla arvestatav liitkaristuse

mõistmisel konkreetse kolme erineva printsiibi vahel valides. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma otsuses nr. 3-4-1-2-02 p.-s 18

märkinud, et Põhjuseid, miks prokurör ei taotlenud kriminaalasjade ühendamist vaid

taotles hoopis käesoleva kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses,

kohtukolleegium oletama ei hakka, kuid selge on, et see ei ole toimunud

5

süüdistatava huvides ja pigem on see toimunud mingite prokuratuuris tähtsust omavate statistiliste tulemuste saavutamiseks.

Andes ülevaate, mida on kaasa toonud selline kriminaalasjade eraldi menetlemine, märgib kohtukolleegium järgmist. Kui M.R-i kuritegusid oleks

arutatud ühises menetluses ja temale oleks mõistetud karistus ühe

kohtuotsusega, oleks välistatud kvalifikatsioon, milline on käesoleval ajal antud kahe kohtuotsusega , s.o. üheaegselt KarS prg. 199 lg 2 p.4 ja 9 ( vt. RK otsus 3-1-1-87-08, p 10 ). Ühe kohtuotsusega karistuse mõistmine oleks süüdistatavale toonud kaasa sundraha maksmise vaid summas 6 525 krooni käesoleval ajal ,

kahe kohtuotsusega on see summa 3262,50 krooni võrra suurem. Seega on M.R kohustatud maksma sundraha kahe teise astme kuriteoepisoodi eest

summas, mis on ettenähtud väljamõistmisele esimese astme kuriteo

toimepannud isikutele. Ka võib julgelt väita, et kaitsjatasu olnuks väiksem.

Käesoleval juhul on makstud kaks korda asja ettevalmistamise eest. Lugedes

kahte erinevat kohtuotsust riivavad silma ka ebaloogilised e. ebaproportsionaalsed karistused, mida ühe kohtuotsuse puhul ei oleks saanud

olla : lõpuleviidud ja avalikult toimepandud varguse eest on mõistetud kergem karistus kui salajase vargusekatse eest.

Käesoleval juhul on kujunenud olukord, kus kriminaalasi, mis oli kohtusse

saabunud hiljem ja mis on käesoleval ajal apellatsioonimenetluses, jõudis

otsuseni varem kuigi teine kriminaalasi, mis oli juba varem kohtu menetluses.

Samas jõustus hilisem kohtuotsus varem. Põhjendatult liitkaristuse mõistmine toimunud just hilisema kohtuotsusega, mida aga vaidlustatud ei ole. Käesolevaks

ajaks jõustunud 22.septembri 2009.a. kohtuotsuses ei ole aga arvestatud

ülalnimetatud asjaolusid, mis puudutavad nii sundraha kui ka kaitsjatasuna menetluskulude väljamõistmist süüdistatavalt. Kohtukolleegium leiab, et õigluse taastamise huvides tuleb tühistada vaidlustatud

kohtuotsus sundraha väljamõistmise osas süüdistatavalt kuna sisuliselt on see välja mõistetud juba 22.septembri 2009.a. kohtuotsusega, mis hõlmanuks asjade

ühise lahendamise korral ka vaidlustatud kohtuotsusega väljamõistetud sundraha. Samuti jätab kohtukolleegium käesolevas kriminaalasjas vaidlustatud

kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludest 660 krooni riigi kanda, s.o.

summa, mis moodustub kaitsja poolt esimese astme kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise ja osalemise eest väljamõistetud summast koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.4 , prg. 340 lg 1 p.6 ; 344-345 lg 1 , 2 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 7.septembrist 2009.a. M.R-i suhtes osaliselt ja teeb ise uue otsuse.

Julia Katškovskaja Meelika Aava Ivi Kesküla

6