3-19-169/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e j a r i i g i õ i g u s a b i t a o t l u s e l a h e n d a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-19-169 Määruse kuupäev 29.01.2019 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Kalev Närepi kaebus endise abikaasa Merike Närepi vastu seoses nende ühiste laste kasvatamise eest soodustingimuste saamisega vanaduspensionile jäämisega.

Resolutsioon

1. Tagastada Kalev Närepi kaebus haldusasjas nr 3-19-

169 läbivaatamatult.

2. Jätta Kalev Närepi taotlus tasuta riigi õigusabi saamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses läbi vaatamata.

3. Edastada Kalev Närepi taotlus riigi õigusabi saamiseks täitemenetluses, õigusabi seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, õigusabi seoses välisriigi ametliku dokumendi täitmisega Eestis, õigusdokumendi koostamiseks ja isiku

muu õigusnõustamiseks Tartu Maakohtule.

4. Avalikustada jõustunud kohtulahend selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus

5. Määrus saata kaebajale ja Tartu Maakohtule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kaebuse esitajaks on Kalev Närep, kes on esitanud kaebuse halduskohtule oma endise abikaasa Merike Närepi vastu, kuna nad ei ole saanud kokkulepet, kellele jääb nende ühiste laste kasvatamise eest soodustingimustel vanaduspensionile jäämise soodustus. Kalev Närep on märkinud, et Merike Närep keeldub selleks oma nõusolekut andmast ning Kalev Närepi soov on jääda 3 aasta võrra varem pensionile ning samas soovib pensioni suurendamist, kuna ta on kasvatanud vähemalt 8 aastat nelja last – kolm ühist last on endise abikaasa Merike Närepiga ja üks laps on sündinud kooselust teise elukaaslasega. Kalev Närep on taotlenud ka riigi õigusabi korras advokaadi abi ja riigilõivust vabastamist kaebuselt.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Kalev Närepi kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

Kohtule arusaadavalt soovib Kalev Närep, et kohus määraks Kalev Närepi soodustingimustel vanaduspensionile jäämise ilma teise lapsevanema nõusolekuta. Kaebaja on märkinud, et endine abikaasa Merike Närep keeldub andmast oma nõusolekut talle ühiste laste kasvatamise eest soodustingimustel vanaduspensionile jäämiseks.

3.Kohus märgib, et HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

4.Antud juhul on vaidlusesemeks Kalev Närepi ja Merike Närepi vahel soodustingimustel vanaduspensionile jäämise pensioniõiguslik staaž, mille saavad kas ema või isa laste kasvatamise eest, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last.

Kohus märgib, et kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel isikul, antud juhul nii isa kui ka ema, lepivad need isikud kokku, kes kasutab õigust soodustingimustel vanaduspensionile jäämiseks. Kui kokkulepet ei saavutada, võib pöörduda kohtu poole. Kohtu poole pöördumises on silmas peetud maakohut , sest tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 11 lg 1 sätetest vaatavad maakohtud läbi esimese astme kohtuna kõiki tsiviilasju. Tsiviilasjades on poolteks võrdsed isikud, kellel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet täpsustada ja vastaspoole poolt esitatut ümber lükata. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik on pöördunud kohtu poole oma väidetava õiguse või huvi kaitseks. Antud juhul on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega. Seega antud juhul pole halduskohus pädev asja lahendama ning veel vähem saaks halduskohus kohustada laste emal andma oma lastekasvatamisega seonduvad soodusaastad vanaduspensioni saamiseks kasutamiseks teisele isikule.

HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

5.Kohus lisab selgituseks, et pensioniasjade vaidlustamise kord, kui saab pöörduda halduskohtu poole, on sätestatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 40.

6.Kaebaja on taotlenud ka riigi õigusabi saamist isiku esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, täitemenetluses, muus menetluses ja isiku õigusabi tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, õigusabi välisriigi ametliku dokumendi täitmisega Eestis ja õigusdokumendi koostamiseks. Kuna kohus leidis, et halduskohtu menetlusse asja lahendamine ei kuulu, puudub vajadus võtta seisukoht õigusabi määramise vajadusest haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning kohus jätab selles osas taotluse läbi vaatamata.

7.Halduskohus leiab, et Kalev Närepi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks täitemenetluses, õigusabi seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, õigusabi seoses välisriigi ametliku dokumendi täitmisega Eestis, õigusdokumendi koostamiseks ja isiku muu õigusnõustamiseks kuulub riigi õigusabi taotluse lahendamine Tartu Maakohtu pädevusse (riigi õigusabi seaduse § 37 lg 1 ja lg 2 ning § 10 lg 3, lg 6). Seetõttu edastab halduskohus riigi õigusabi seaduse § 10 lg 7 alusel Kalev Närepi riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule. Kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejat.

8.Kohus ei võta ka seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas, kuna kaebus tagastatakse.

9.Kohus määrab avalikustada jõustunud kohtulahend selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus, kuni kaebaja ei ole teinud teistsugust taotlust (HKMS § 175 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik