2-17-13072/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Margo Klaar, Iko Nõmm

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.01.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-13072

Tsiviilasi

AB Kreditex AS hagi D.J-i vastu nõude tunnustamiseks

Radomos OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.07.2018 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

D.J´i apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AB Kreditex AS

(registrikood 12041659, asukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Oksana Sobko (e-post: XXX )

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): D.J (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Tamara

Vologžanina (e-post:XXX)

1(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-13072

Istungi toimumise aeg

10.01.2019

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 13.07.2018 otsus osaliselt, osas, milles maakohus

tunnustas hageja nõuet 100 000 eurot ületavas osas ja jätta tühistatud osas hagi

läbi vaatamata. Täpsustada osas, milles hagi rahuldatakse otsuse resolutsiooni

sõnastust. Tühistada otsus menetluskulude jaotuse osas ja määrata uus

menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata.

2. Rahuldada D.J`i apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Tunnustada AB Kreditex AS hüpoteegiga tagatud 100 000 euro suurust

nõuet Radomos OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses asjaõigusliku täitmisnõudena

ja rahuldada see pandieseme arvel PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud esimese

järgu nõudena.

3.3. Jätta AB Kreditex AS hagi D.J-i vastu 100 000 euro suuruse nõude

tunnustamiseks Radomos OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses läbi vaatamata.

4. Jätta maakohtus hagi rahuldamisega seotud poolte menetluskulud D.J-i kanda ja

hagi läbivaatamisega seotud poolte menetluskulud AB Kreditex AS kanda. Poolte

menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Harju Maakohtu 04.05.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-4043 kuulutati välja

Radomos OÜ (edaspidi nimetatud ka võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati

Terje Eipre. 11.05.2017.a esitas AB Kreditex AS (edaspidi ka hageja) võlausaldajana

Radomos OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada

nõuet summas 200 000,00 EUR PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena.

04.08.2017.a toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmine koosolek.

Hagiavalduse punktis 2 nimetatud hageja nõudele osaliselt vaidles vastu võlausaldaja D.J

(edaspidi ka kostja). Kokku vastuväide on esitatud summas 100 000,00 EUR. Nõue ja

pandiõigus tunnustatud kogusummas 100 000,00 EUR.

2(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-13072

2. Hageja ja Image Management OÜ (registrikood 11489406) sõlmisid 11.03.2015.a

laenulepingu nr 50311-2 (edaspidi Laenuleping), mille alusel andis hageja laenu summas

100 000 EUR. Poolte vahel 10.03.2016.a sõlmitud Laenulepingu Lisa 2 alusel suurendati

laenusummat 36 000 EUR võrra. Laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks oli

11.03.2015.a Tallinna notar Priidu Pärna notaribüroos sõlmitud hüpoteegi loovutamise ja

üleandmise leping ning hüpoteegi seadmise leping nr 1031. Antud lepingu punktide 2.5.1.

ja 2.5.2. kohaselt hüpoteekidega on tagatud kõik hüpoteegipidaja (AB Kreditex AS)

nõuded Image Management OÜ vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja ja Image

Management OÜ vahel 11.03.2015.a. sõlmitud laenulepingust nr 50311-2 ja selle

võimalikest muudatustest ja lisadest, samuti kõik nõuded Image Management OÜ vastu,

mis tulenevad Hüpoteegipidaja ja Image Management OÜ vahel tulevikus sõlmitavatest

võlaõiguslikest lepingutest ning nende muudatustest ja lisadest. Kinnistu igakordne

omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamiseks.

3. Image Management OÜ ei täitnud Laenulepingut korrektselt, mistõttu AB Kreditex AS oli

sunnitud Laenulepingu üles ütlema. Võlgnikule, kui tagatisvara omanikule oli ka saadetud

vastav teade. Kuna Image Management OÜ ega võlgnik võlgnevust ei tasunud, siis oli

hageja sunnitud oma huvide kaitseks pöörduma kohtutäituri poole ning nõudma

sundtäitmist. Hageja avalduse alusel algatas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

täitemenetluse. Seoses pankroti väljakuulutamisega täitemenetlus lõpetati.

4. Pankroti väljakuulutamise seisuga moodustasid nõuded 314 834,00 EUR, millest:

•

136 000,00 EUR moodustab tagastamata laenusumma;

•

12 240 EUR tasumata intress laenu kasutamise eest;

•

5 634,00 EUR kahjuhüvitis laenuintresside tasumisega viivitamise eest

(vastavalt Laenulepingu punktile 7.7.);

•

10,00 EUR meeldetuletuskirjad (vastavalt Lepingu punktile 7.9.);

•

40 800 EUR kahjuhüvitis lepingu ülesütlemise eest (vastavalt

Laenulepingu punktile 9.2.);

•

480,00 EUR võla sissenõudmisega seotud kulud;

•

119 680,00 EUR viivis (perioodil 11.11.2016.a. –04.05.2017.a).

5. Arvestades, et hüpoteekide summa on 200 000 eurot, siis nõude suuruseks on hüpoteekide

suurus.

6. Intressinõue on 12 240 eurot. Laenusaaja intressi ei tasunud. Laenuandja näol on tegemist

äriühinguga, mille eesmärgiks on ja peabki olema kasumi teenimine. Viivisemäär on

laenulepingu järgi 0,5% viivitatud summast päevas. Vastuväiteid hageja viivisearvestusele

ei ole Image Management OÜ esitanud. Kuigi laenulepingus kokkulepitud viivisemäär on

kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada

seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled

on sõlminud laenulepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja

kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Väljakujunenud põhimõtte kohaselt ei

mõista kohtud üldjuhul viivist välja suuremas ulatuses, kui on põhinõue. Antud juhul

viivis ei ületa põhinõuet.

7. Lähtudes eeltoodust palub hageja

tunnustada

OÜ

Radomos

(pankrotis)

pankrotimenetluses AB Kreditex AS nõuet summas 200 000,00 (kaks sada) eurot, millest

136 000 eurot moodustab tagastamata laenusumma, 12 240 eurot tasumata intress laenu

kasutamise eest (17.06.2016-17.11.2016=2040x12 240), viivis 51 760 eurot (0,5%

põhisummast päevas ehk 680 eurot päevas, viivise kogusumma perioodil 11.11.2016-

3(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-13072

04.05.2017 moodustab 119 680 eurot). Hageja palub määrata kindlaks menetluskulude

jaotus, millega jätta kõik menetluskulud kostja D.J-i kanda.

Kostja vastus

8. Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt.

9. Kostja vastuse kohaselt hagiavaldusega soovitakse tunnustada nõuet Radomos OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses suuruses, mis ületab 100 000 eurot ning millises osas on

kostja esitanud Radomos OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõudele vastuväite.

Hoolimata esitatud tõenditest täiendava laenu väljastamisest summas 36 000 eurot, jääb

kostja esitatud vastuväite juurde.

10. Kostja leiab, et laenuandja (so hageja) on jätnud kinnistu omaniku (Radomos OÜ)

teadmatusse väljastatud nn lisalaenust summas 36 000 eurot. Kõnealust fakti kinnitab mh

Radomos OÜ ise, olles esitanud sellekohase vastuväite hageja nõudele

pankrotimenetluses. Hüpoteegi seadmise lepingust nähtuvalt on sõlmitud nö globaalne

tagatiskokkulepe ehk millise kokkuleppe kohaselt on tagatud ka kõik tulevikus hageja ja

laenusaaja poolt sõlmitavatest võlaõiguslikest kokkulepetest tulenevad nõuded. Kostja on

arvamusel, et antud kokkulepe on tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS §

86) ning põhjendab seesugust arvamust allolevalt.

11. Iseenesest ei sedasta AÕS vastav regulatsioon keeldu, et ka tulevased nõuded ei võiks olla

tagatud kinnisasja igakordse omaniku vastu. Samas on Riigikohus mitmeid kordi

rõhutanud, et laiaulatuslike tagatiskokkulepete lubatavus ei ole piiramatu. Üldjuhul ei ole

ilma tulevaste nõuete summaarse kindlaksmääramiseta lubatav lisada

tagatiskokkuleppesse tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid

kohustusi, millega laiendatakse kinnisasja omaniku vastutust kolmanda isiku kohustuste

täitmise eest ulatuses, mida kinnisasja omanik ei kontrolli. Olukorras, milles selliseid

kokkuleppeid on siiski sõlmitud, on eelduslikult tegemist tühise tehingutingimusega (VÕS

§ 41).

12. Tuleb samas tunnistada, et käesolevas olukorras on kõikide laenu- ja tagatiskokkulepete

osapooleks (sh kinnistu omaniks) juriidiline isik. Kostja on samas seisukohal, et

Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad ka käesoleval juhul, kuivõrd ka praeguses

olukorras ei ole Radomos OÜ (pankrotis) olnud teadlik asjaolust, mille kohaselt viimasele

kuuluva kinnistu tagatisel on väljastatud laenusaajale täiendavat laenu.

13. Hageja on väljastanud laenusaajale (lisa)laenu olukorras, milles laenusaaja ei ole suutnud

teenindada olemasolevatki laenu. Eelnevast annab tunnistust fakt, mille kohaselt on

Radomos OÜ täitnud hageja hoiatuskirjadele reageerides kostjalt saanud laenu arvelt

2015-nda aasta lõpus laenusaaja Image Management OÜ intresside tasumise kohustust.

Mh on pankrotimenetluse käigus kogutud dokumentidest nähtuvalt pöördunud Radomos

OÜ (pankrotis) pärast nimetatud kohustuse täitmist Image Management OÜ vastu

kohtusse ja Radomos OÜ (pankrotis) kasuks on hagejale tasutud intresside ulatuses nõue

ka rahuldatud (tsiviilasi nr 2-16-105717).

14. Ülaltoodust nähtuvalt (so nähtuvalt faktist, mille kohaselt teenindas laenu kolmas isik)

pidi hageja olema teadlik sellest, et faktilisel laenusaajal on raskusi olemasolevagi laenu

teenindamisega ning millises olukorras täiendava laenu andmine viitab hageja hea usu

vastasele käitumisele. Väärib tähelepanu, et lisalaen on hagiavaldusest nähtuvalt

väljastatud olukorras, milles laenusaaja ei ole tagastanud murdosagi võetud nn põhilaenust

ja tõenäoliselt olukorras, milles laenuandja, so hageja, ei ole faktiliselt kontrollinud

laenusaaja võimet võetud ja võetavat laenu teenindada. Ei selgu samuti, kas ja kuidas on

hageja (lähtuvalt laenulepingu punktist 5.1.9) laenusaaja tegelikku maksevõimet

4(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-13072

kontrollinud. Eeldades samas, et laenusaaja on faktiliselt laenulepingus toodud kohustusi

ka täitnud, pidi hageja olema vaieldamatult ka teadlik sellest, et laenusaaja vastu on

Radomos OÜ poolt esitatud nõue tasutud intressisumma hüvitamiseks.

15. Kostja on kokkuvõtvalt seisukohal, et tagatiskokkulepe on tühine osas, millega hageja ja

laenusaaja on kolmanda isiku (so Radomos OÜ) kinnistu arvel taganud tulevikus

tekkivaid laenukohustusi, millised ületavad 100 000 eurot ning vastavas osas tuleb hageja

nõue jätta Radomos OÜ pankrotimenetluses tunnustamata.

16. Kostja nõustub intresside nõudega üksnes ulatuses, millises need on arvestatud väljastatud

nn põhilaenult summas 100 000 eurot. Kostja nõustub samuti viivisenõudega ulatuses,

milles on hageja arvestanud põhilaenult selle tagastamata jätmisega viivitamise eest

viivist, kuid seda üksnes suuruses, mis ei ületa laenulepingus sätestatud intressi. Kostja

märgib seega, et laenulepinguga ettenähtud sanktsioonid laenu tagastamata jätmise ning

laenulepingu ühepoolse ülesütlemisega kaasnevalt on ebamõistlikud (ebamõistlikult

suured) - nii on ebamõistlik viivis suuruses 0.5% tagastamata summast päevas (182%

aastas), kuid samuti trahvid laenulepingu ühepoolse lõpetamise eest summas, mis vastab

30%-le tagastamata laenusummast ja 30%-le tagastamata intresside summast. Sellele

lisaks veel eraldi kahju hüvitamise tasud vms.

17. Kostja hinnangul on ka seesuguste sanktsioonimäärade puhul tegemist tühiste

tüüptingimustega ning milliste kokkulepete alusel nõude pööramine kinnisasja omaniku

vastu on hea usu vastane. Kostja arvates olukorras, milles kinnisasja omanik ei ole

laenulepingu osapool, ei ole andnud nt ka isiklikku käendust laenulepingust tulenevate

kohustuste tagamiseks ega saanud mingilgi viisil mõjutada laenulepingu sõlmimist ja selle

tingimusi, saab viimane vastutada oma varaga üksnes sanktsioonide ulatuses, mis

vastavad nö tavapärastel turutingimustel sõlmitud laenulepingutes sisalduvatele

kokkulepetele.

18. Nii saab eeldada, et turutingimustel sõlmitud laenulepingutes ei ületa viivisintressi summa

laenu kasutamise eest makstavat intressimäära. Seega saab mõistlik isik, olemata

laenulepingu pooleks, eeldada antud juhul (ja arvestades mh VÕS § 113 lg 1 viimast

lauset), et kokkulepitud intressimäära (18%) ulatuses on laenuandjal õigus nõuda ka

viivist ning milline summa (pidades silmas viivisintressi kui sanktsiooni eesmärki) katab

eeldatavalt ka võimalikud laenuandja kahjunõuded.

19. Seega ja ülalkirjeldatut arvestavalt saab kostja tunnistada hageja nõudeid üksnes 100 000

eurot põhivõlgnevust ja 100 000 eurolt arvestatud intressi ja viivist summas 27 000 eurot

(so kokku intressi ja viiviste summa alates 10.03.2016.a. kuni käesoleva vastuse

esitamiseni). Kostja palub jätta rahuldamata hagiavaldus osas, millega palutakse

tunnistada hageja nõuet 127 000 eurot ületavas ulatuses ja jätta menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsus

20. Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas OÜ Radomos (pankrotis) pankrotimenetluses AB

Kreditex AS 200 000 euro suurust nõuet pandiga tagatud nõudena (pankrotiseaduse §

153 lg 1 p 1).

21. Otsuse põhjenduste kohaselt tunnistab kostja hageja nõuet järgmiselt: 100 000 eurot

põhivõlgnevus, 100 000 eurolt arvestatav intress ja viivis summas 27 000 eurot. Kostja

vaidleb vastu hageja nõudele tunnistada hageja nõuet 127 000 eurot ületavas osas.

22. Kuna kostja on seisukohal, et tagatiskokkulepe on tühine osas, milles hageja ja

5(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-13072

laenusaaja on kolmanda isiku (so Radomos OÜ) kinnistu arvel taganud tulevikus

tekkivaid laenukohustusi, millised ületavad 100 000 eurot, siis tuleb käesoleva

vaidluse lahendamiseks kohtul võtta kõigepealt seisukoht tagatiskokkuleppe tühisuse

osas.

23. Kohus leiab, et kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust järelduseks, et eelnevalt

osundatud tagatiskokkulepe on tühine. Globaalne tagatiskokkulepe on lubatav.

11.03.2015 laenulepingu sõlmimise ja hüpoteegiseadmise lepingu sõlmimisel oli

laenusaajaks ja kinnisasja asukohaga Linnamäe tee 95, Tallinn kinnistu (registriosaga

nr 237 6601) omanikuks Image Managment OÜ. Seega on seatud kinnistule

asukohaga Linnamäe tee 95, Tallinn hüpoteek summas 200 000 eurot tulevikus

tekkivate nõuete tagamiseks mitte kolmanda isiku varale, vaid laenusaaja enda varale.

24. Kostja leiab, et hageja rikkus Radomos OÜ (pankrotis) teavitamise kohustust (VÕS §

14 lg 1 ja lg 2). Kostja väitel Radomos OÜ (pankrotis) võlausaldajana võib esitada

hageja vastu samu vastuväiteid nagu põhivõlgnik Radomos OÜ (pankrotis) (sh

tasaarvestada vastutustundliku laenamise põhimõttest, hea usu ning mõistlikkuse

põhimõtte rikkumisest tuleneva võlgniku kahju hüvitamise nõude). Kostja väitel

Radomos OÜ (pankrotis) sõlmis 12.03.2015 kinnistu Linnamäe tee 95, Tallinn, ostu-

müügilepigu sundolukorras, kuna tahtis Image Managmenet OÜ-lt tagasi saada tagasi

oma kinnistut. 12.03.2015 ostu-müügilepingu sõlmimisel kinnisturaamatusse ei olnud

kantud hüpoteeke hageja kasuks ning Radomos OÜ (pankrotis) ei teadnud, et mis

lepingud ja mis laenunõuded võivad olla hageja hüpoteekide taga.

25. Kohus leiab, et soov tagasi saada oma kinnistu, näol ei ole tegemist nn

sundolukorraga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjat oleks nimetatud tehingu

tegemiseks keegi sundinud. Samuti ei ole kostja esitanud Image Management OÜ-le

avaldust müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks. Kohtule esitatud Image Management

OÜ ja Radomos OÜ vahel 12.03.2015 sõlmitud Linnamäe te 95, Tallinn asuva

kinnistu müügilepingu kohaselt on akti tõestav notar selgitanud, et lepingu eset

koormava hüpoteegiga on tagatud AB Kreditex AS nõuded Müüja vastu. Juhul kui

Müüja ei täida tema ja AB Kreditex AS vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest ja

nende võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid tähtaegselt ja nõuetekohaselt, on AB

Kreditex AS õigus nõuda nende nõuete rahuldamist hüpoteegiga koormatud vara

arvelt. Vaatamata sellele soovivad Müüja ja Ostja sõlmida käesoleva lepingu

käesolevas lepingus nimetatud tingimustel ning vastav notari märge on olemas ostu-

müügi lepingus (tlk 119-122). Kohus leiab, et seega oli Radomos OÜ (pankrotis) väga

hästi informeeritud, et kinnistu on koormatud hüpoteekidega, mis tagavad hageja

nõudeid müüja Image Management OÜ vastu ja soovis soetada vara koos vastava

tagatiskokkuleppega. Kostja leiab, et hageja käitus vastuolus hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttega väljastades Image Management OÜ-le lisalaenu summas 36 000 eurot,

kuigi oli ilmne, et laenusaaja Image Management OÜ ei saa hakkama enne seda

väljastatud laenusumma tagastamisega.

26. Kohtule esitatud Radomos OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt on Radomos OÜ

tasunud 07.12.2015 hagejale 5000 eurot (tlk 113-114). Kohus leiab, et olukorras, kus

11.03.2015 sõlmitud laenulepingu alusel oli tasutud hagejale 07.12.2015 5000 eurot, st

on kustutatud osaliselt varem tekkinud võlgnevus, laenu tagastamise tähtaeg ei ole

veel saabunud, siis varasemalt sõlmitud laenulepingu alusel Image Management OÜ-

le täiendava laenu andmisel ning laenu tagastamise tähtaja pikendamisel ei ole hageja

käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtule on arusaamatu, mille põhjal kostja

väidab, et lisalaenu väljastamisel pidi hageja olema teadlik, et Image Management OÜ

ei ole suuteline tasuma laenu ja sellest tulenevaid intresse. Asjaolu, et mõned laenu

6(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-13072

tagasimaksed on tehtud Radomos OÜ poolt ei tähenda seda, et laenusaaja ei olnud

võimeline ise oma laenu teenindama

27. Lisaks eeltoodule kohus märgib, et hageja ei pidanud rakendama vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Krediidiasutustele on vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud krediidiasutuste seaduses. Hageja näol ei ole aga

tegemist krediidiasutusega. Kostja väitel on hageja tekitanud Radomos OÜ-le (pankrotis)

ja selle võlausaldajatele kahju summas 97 000 eurot. Kostja palub tasaarvestada hageja

nõue summas 200 000.- eurot hageja poolt Radomos OÜ-le (pankrotis) ja selle

võlausaldajatele tekitatud kahjuga summas 97 000,00 eurot.

28. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on kostja näol tegemist isikuga, kes ei ole kuidagi

hageja ja laenusaaja lepinguliste suhetega seotud. Kohus leiab, et kostjal puudub kostja

poolt viidatud tasaarvestuseks õiguslik alus.

29. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

11.03.2015 sõlmitud laenulepingu punkt 2.10 kohaselt intressimäär on 18% aastas. Kostja

märgib, et 11.03.2015 laenulepingu intressid on oluliselt suuremad (10% võrra) võrreldes

Image Management OÜ ja Citadele Bank vahel sõlmitud laenulepinguga sama summa

peale. Kohus leiab, et 18 % aastase intressimäära näol on tegemist keskmise

intressimääraga, mis on vastuvõetav isegi tarbijate suhtes. Hageja on arvestanud

laenulepingust intressi summas 12 400 eurot (17.06.2016-17.11.2016 = 2040x6 = 12 240).

Kostja ei ole esitanud hageja intressiarvestusele vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja

intressiarvestus on seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hagejal Radomos

OÜ vastu laenulepingust tulenev intressinõue summas 12 400 eurot.

30. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel peab võlgnik vastavalt VÕS § 113 lg-le 1

maksma kokkulepitud määras viivist. 11.03.2015 sõlmitud laenulepingu punkti 7.5

kohaselt laenusumma tagasimaksmisega viivitamise korral maksab laenusaaja

laenuandjale viivist 0,5% tasumisele kuuluvalt viiviselt päevas. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et laenusumma tagastamise lõpptähtaeg on 17.03.2017. Kuna Image

Management OÜ ei täitnud laenulepingut korrektselt, siis on hageja laenulepingu üles

öelnud 10.11.2016. Seega on hageja õigus nõuda Image Management OÜ-lt laenu

tagastamisega viivitamisel viivist alates 11.11.2016. Hageja on arvestanud viivist alates

11.11.2016-04.05.2017 summas 119 00 eurot (680 eurot päevas), kuid palub kohtul

tunnistada viivisenõuet summas 51 760,00 eurot. Kostja leiab, et viivisemäär 0,5% päevas

on ebamõistlikult suur. Kostja leiab, et olukorras, milles kinnisasja omanik ei ole

lepingupool ega saanud mingilgi viisil mõjutada laenulepingu sõlmimist ja selle tingimusi,

saab viimane vastutada oma varaga üksnes sanktsioonide ulatuses, mis vastavad nö

tavapärastel turutingimustel sõlmitud laenulepingutes sisalduvatele kokkulepetele, milleks

saab antud juhul lugeda kokkulepitud intressimäära 18%. Kohus märgib, et kohus on

eelnevalt tuvastanud, et 11.03.2015 laenulepingu sõlmisel ja hüpoteegi seadmise lepingu

sõlmimise ajal oli Image Management OÜ Linnamäe tee 95, Tallinn kinnistu omanik,

seega ei saa kohus kostja käsitlusega nõustuda. Image Management OÜ laenupingu

sõlmimisel sai väga hästi mõjutada laenulepingu sõlmimisel laenulepingu tingimusi.

Kohus märgib, et majandustegevuses sõlmitud lepingute kohta on Riigikohus 30. aprilli

2013 otsuses nr 3-2-1-5-13 punktides 48-49 leidnud, et kokkulepitutud viivisemäär 0,2%

viivitatud summast päevast ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks

tüüptingimusega.

31. Viivis ei ületa põhinõuet. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et hageja ja kostja vahel on

kokku lepitud viivisemäär 0,5% viivitatud summalt, ei ole aluseks pidada viivisemäära

heade kommetega vastuolus olevaks. Kostja ei ole esitanud hageja viivisearvestusele

7(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-13072

vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja viivisarvestus on seaduslik ja põhjendatud.

Viivisenõue ei ületa põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hagejal Radomos OÜ (pankrotis)

vastu laenulepingust tulenev viivisenõue summas 51 760,00 eurot.

Apellatsioonkaebus

32. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata.

33. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on apellandi arvates AB Kredidex AS ja

Image Management OÜ vahel sõlmitud laenuleping majanduslikult ebamõistlik ja

võlgniku Radomos OÜ (pankrotis) ja selle võlausaldajaid oluliselt kahjustav, kuna AB

Kreditex AS-ist võetud laenu intress 18% aastas on oluliselt suurem võrreldes Citadele

Pangas vahetult enne seda olnud intressiga 8 % aastas. Peale suure laenuintressi näeb

hageja ja Image Management OÜ vaheline leping ette ebamõistlikult suured viivised,

leppetrahvid jms.

34. Kuna Image Management OÜ-ga sõlmis hageja laenulepingu kahjulikel tingimustel,

siis sooviti uue lepingu sõlmimisega tekitada kahju. Seega on ilmne, et 11.03.2015

laenu refinantseerimisega Citadele Bankist hageja juurde ja globaalse

tagatiskokkuleppe sõlmimise eesmärgiks oli kahjustada Radomos OÜ kui järgmisel

päeval kinnistu omandatava isiku ja selle võlausaldajate huve.

35. Kuna oli teada, et kinnistu müük on planeeritud 12.03.2015, siis viitab see sellele, et

hagejaga laenulepingu sõlmimine ja globaalse tagatiskokkuleppe sõlmimisega sooviti

kahjustada Radomos OÜ huve. Sellist hageja ja Image Management OÜ tegevust ei

saa pidada vastavaks hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Seega, kuna hageja

üheskoos Image Management OÜ-ga tekitasid kahju ka apellandile, kui Radomos OÜ

(pankrotis) võlausaldajale, siis on ka apellandil õigus nõuda tekitatud kahju

tasaarvestamist hageja nõudega nõuete tunnustamise asjas.

36. Apellant on seisukohal, et tagatiskokkulepe on tühine osas, milles hageja ja laenusaaja

on kolmanda isiku (so Radomos OÜ) kinnistu arvel taganud tulevikus tekkivaid

laenukohustusi, millised ületavad 100 000 eurot.

37. Apellant väidab, et Radomos OÜ (pankrotis) sõlmis 12.03.2015 kinnistu Linnamäe tee

95, Tallinn ostu-müügilepingu sundolukorras, kuna tahtis tagasi saada oma kinnistu.

12.03.2015 ostu-müügilepingu sõlmimisel ei olnud kinnistusraamatusse kantud

hüpoteeke hageja kasuks ning Radomos OÜ (pankrotis) ei teadnud, mis lepingud või

laenunõuded võivad olla hageja hüpoteekide taga.

Vastus apellatsioonkaebusele

38. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

39. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

osaliselt, osas, milles maakohus tunnustas hageja nõuet 100 000 eurot ületavas osas ja

jätta tühistatud osas hagi läbi vaatamata. Täpsustada osas, milles hagi rahuldatakse

otsuse resolutsiooni sõnastust. Tühistada otsus menetluskulude jaotuse osas ja määrata

uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus

rahuldada osaliselt.

40. Asja materjalidest nähtub, et:

- Hageja ja Image Management OÜ sõlmisid 11.03.2015 laenulepingu nr 50311-2 (edaspidi

laenuleping), mille alusel andis hageja laenu summas 100 000 eurot (I kd, tlk 24-28).

8(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-13072

- Hageja ja Image Management OÜ sõlmisid 10.03.2016.a laenulepingu Lisa 2, mille alusel

suurendati laenusummat 36 000 euro võrra. Laenusumma 36 000 eurot maksti Image

Management OÜ-le välja 10.03.2016 ja 14.03.2016 (I kd, tlk 156-157).

- Laenusumma 136 000 eurot tagasimaksmise tähtaega pikendati 10.03.2016. Laenusumma

tagastamise lõpptähtaeg oli 17.03.2017 (I kd, tlk 29).

- Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks oli 11.03.2015.a Tallinna notar

Priidu Pärna notaribüroos sõlmitud kinnistu aadressil Tallinn, Linnamäe tee 95 suhtes

hüpoteegi loovutamise ja üleandmise leping (seni oli kinnistusregistri registriosa nr 2376601

neljandasse jakku sisse kantud hüpoteek 130 000 eurot Citadele Banki kasuks) ning hüpoteegi

seadmise leping nr 1031 kinnistu aadressil Tallinn, Linnamäe tee 95 suhtes

hüpoteegisummaga 70 000 eurot. Nimetatud lepingute punktide 2.5.1. ja 2.5.2. kohaselt on

hüpoteekidega tagatud kõik hüpoteegipidaja (AB Kreditex AS) nõuded Image Management

OÜ vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja Image Management OÜ vahel 11.03.2015.a.

sõlmitud laenulepingust nr 50311-2 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest. Samuti kõik

nõuded Image Management OÜ vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja Image Management

OÜ vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende muudatustest ja

lisadest. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele

hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (I kd, tlk 24-29).

-11.03.2015 sõlmitud laenulepingu, hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu ning

hüpoteegi seadmise lepingu ajal kuulus kinnistu aadressil Tallinn, Linnamäe tee 95 Image

Management OÜ-le.

- 12.03.2015 sõlmiti Image Management OÜ ja Radomos OÜ vahel kinnistu aadressil

Linnamäe tee 95, Tallinn müügileping ja asjaõigusleping (I kd, tlk 119-122).

- Image Management OÜ ei täitnud laenulepingut kohaselt ja sellest tulenevalt ütles hageja

10.11.2016 laenulepingu ennetähtaegselt üles (I kd, tlk 35). Radomos OÜ-le kui tagatisvara

omanikule oli saadetud ka vastav teade (I kd, tlk 36).

-Harju Maakohtu 04.05.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-4043 kuulutati välja

Radomos OÜ pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Terje Eipre (I kd, tlk 10-14).

-11.05.2017.a esitas hageja võlausaldajana Radomos OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 200 000,00 EUR PankrS § 153 lg 1 p 1

rahuldamisjärgu nõudena (I kd, tlk 14-15).

- 04.08.2017.a toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Nõuete

kaitsmise koosolekul vaidles hageja nõudele osaliselt vastu võlausaldaja kostja. Kokku esitati

vastuväide summas 100 000,00 EUR. Nõuet ja pandiõigust tunnustati kogusummas 100

000,00 EUR (I kd, tlk 17-22).

- Hagiavalduse täpsustuse kohaselt leiab hageja, et tema nõue summas 200 000 eurot, mida ta

palub tunnustada Radomos OÜ (pankrotis) (edaspidi ka Radomos OÜ) pankrotimenetluses

koosneb järgnevast: 136 000 eurot tagastamata laenusumma, 12 240 eurot tasumata intress

laenu kasutamise eest, 51 760 eurot viivis (kokku moodustab viivis perioodi 11.11.2016-

04.05.2017 119 000 eurot).

41. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on analüüsinud poolte väiteid ja esitatud

tõendeid piisava põhjalikkusega ning selgitanud nõutava arusaadavusega, miks on

hagi põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada osas, milles maakohus leidis, et

kostja poolt Radomos OÜ nõude tunnustamise koosolekul hageja nõudele 100 000

euro ulatuses vastuväite esitamine ei olnud põhjendatud. Maakohus on hagis

esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega. Kolleegiumil ei

9(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-13072

ole alust anda hagiavalduses esitatud asjaoludele teistsugust hinnangut ega asuda 100

000 euro tunnustamiseks esitatud nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega

võrreldes erinevale seisukohale.

42. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selles, kas AB Kredidex AS ja Image

Management OÜ vahel sõlmitud laenuleping koos selle lisaga ja tagatiskokkulepped

on kehtivad. Kostja on vaidlustanud nimetatud isikute vahel sõlmitud laenulepingu ja

tagatiskokkulepped väites, et need olid Image Management OÜ (edaspidi ka

laenusaaja) suhtes majanduslikult ebamõistlikud, samuti kahjustasid need võlgnikku

Radomos OÜ (edaspidi ka võlgnik) ja tema võlausaldajaid oluliselt.

43. TsÜS § 86 lg 1 järgi heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on

tühine, lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus olev muu hulgas, kui pool

teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muus sellisest asjaolust,

ja kui:1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2)

pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas. Ringkonnakohus leiab, et asjas on tõendamata, et AB Kredidex AS

ja Image Management OÜ vahel 11.03.2015 sõlmitud laenuleping ja

tagatiskokkulepped on heade kommetega vastuolus olevad tehingud. Laenulepingu

puhul on vastastikuseks kohustuseks kohustus tasuda intressi laenatud raha kasutamise

eest. Maakohus leidis põhjendatult, et laenulepingus kokkulepitud intress 18 % aastas

ei ole ebamõistlikult kõrge. Asjaolu, et aastaid tagasi nõustus Citadele bank sõlmima

laenusaajaga krediidilepingu oluliselt madalama aastaintressiga seda seisukohta ümber

ei lükka. Nõustuda ei saa ka kostja väitega, et tehing, millega kolmas isik tagab oma

kinnistule seatava hüpoteegiga teise isiku kohustuste täitmist, kusjuures sõlmitud on

globaalne tagatiskokkulepe, on automaatselt heade kommete vastane, kuna kahjustab

kinnistu omanikku. Sellise tehingu heade kommetega vastuolus olevaks tunnistamine

eeldab ka tehingu tegemisel muude asjaolude, näiteks erakorraline vajadus vmt,

tuvastamist. Maakohus on õigesti leidnud, et AB Kredidex AS ja Image Management

OÜ vahel sõlmitud globaalne tagatiskokkulepe ei ole tühine ning peamine argument

selle seisukoha toetamiseks, lisaks sellele, et selline tagatiskokkulepe sõlmiti

juriidiliste isikute vahel majandustegevuses, on see, et ajal, kui globaalsed

tagatiskokkulepped sõlmiti, kuulus kinnistu laenusaajale endale. Asjas puuduvad

igasugused tõendid selle kohta, et laenulepingu ja tagatiskokkuleppe sõlmimise ajal

teadis hageja laenusaaja plaanist kinnistu edasi müüa.

44. Kostja väidetest nähtuvalt ei teadnud võlgnik kinnistu müügilepingut sõlmides

laenulepingu ja tagatiskokkulepete sisu. Ringkonnakohus kostja väiteid põhjendatuks

ei pea. Maakohus tõi õigesti esile, et Image Management OÜ ja Radomos OÜ vahel

sõlmitud kinnistu müügilepingu p-des 1.5 ja 1.9.8 sisaldus teave lepingu eset

koormavate hüpoteekide kohta. Kostja väidetest võib järeldada seda, et võlgnikule

müüdi kinnistu pettusega või omandas võlgnik kinnistu eksimuse tõttu. Isegi kui need

väited leiaksid tõendamist, esineks võimalus hinnata kinnistu müügilepingu kehtivust,

kuid need asjaolud ei muuda aga AB Kredidex AS ja Image Management OÜ vahel

11.03.2015 sõlmitud laenulepingut ja tagatiskokkuleppeid tühisteks. Kui võlgnik ei

tundnud huvi, millised hüpoteegid ostetavat kinnistut koormavad ja milliseid

kohustusi hüpoteegid tagavad, siis ei too see kaasa varem sõlmitud laenulepingu ja

tagatiskokkulepete tühisust. Lisaks nähtub Radomos OÜ juhatuse liikme AG poolt

antud ütlustest, et täiendava hüpoteegi summas 70 000 seadmise kohta kinnistu suhtes

sai ta teada juba enne notariaalse kinnistu müügitehingu tegemist ning lisaks teavitas

teise hüpoteegi olemasolust kinnistul ka kinnisasja müügitehingut tõestanud notar.

Täiendavalt toob ringkonnakohus esile, et asjas puuduvad andmed, mille kohaselt

10(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-13072

sooviks Radomos OÜ pankrotihaldur kinnisasja müügitehingut tagasi võita.

Arvestades kinnistu Linnamäe tee 95, Tallinn müügilepingu järgset hinna tasumist

selliselt, et müügihind loeti tasutuks tasaarvestamise korras kaubamärgi võõrandamise

arvelt, ei ole halduri hinnangul ilmselt kinnisasja müügileping Radomos (pankrotis)

võlausaldajaid kahjustav tehing, kuigi seda koormasid kolmanda isiku kohustuste

täitmise tagamiseks seatud hüpoteegid.

45. Apellant leiab, et hageja käitus vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega,

väljastades Image Management OÜ-le lisalaenu summas 36 000 eurot, kuigi oli ilmne,

et laenusaaja Image Management OÜ ei saa hakkama isegi enne seda väljastatud

laenusumma tagastamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tuvastas

põhjendatult, et hagejal puudus alus eeldada, et laenusaaja oma kohustusi ei täida.

Hageja on 20.09.2017 menetlusdokumendis (I kd, tlk 49 pöördel) esile toonud

laenusaaja maksed hagejale ja sealt nähtub, et intressimaksete tasumisega oli

laenusaaja viivituses, kuid detsembrist 2015.a viivitused tasumisel puudusid.

Ringkonnakohtu arvates puudus hagejal täiendava laenu andmisel alus kahtlustada, et

laenusaaja ei kavatse laenu tagastada ning sellest tulenevalt tuleb hagejal täitmisele

pöörata võlgniku kinnistule seatud hüpoteek. Kostja on asjas esitanud Radomos OÜ

konto väljavõtte (I kd, tlk 113 pöördel), millega tõendab, et Radomos OÜ tasus

laenulepingust tulenevate kohustuste katteks hagejale 07.12.2015 5000 eurot, kuid

tõendamata on see, et hageja teadis või pidi teadma, milliste tehingute või kokkulepete

tõttu Radomos OÜ seda laenusaaja eest tegi. Asjas ülekuulatud tunnistaja Radomos

OÜ juhatuse liikme AG poolt antud ütlustest nähtub, et Radomos OÜ ja hageja pidasid

läbirääkimisi hüpoteekide kustutamise ja laenusumma tagastamise üle. Asja

materjalidele lisatud tõenditest nähtuvalt toimus 30.03.2016 kirjavahetus hageja ja

Radomos OÜ vahel, milles Radomos OÜ küsib laenusaaja võlgnevuse suurust ja teeb

ettepaneku kustutada temale kuuluvalt kinnistult hüpoteegid, kui Radomos OÜ tasub

100 000 eurot. Nimetatud kirjavahetuse ajal oli juba lisalaen väljastatud. Lisalaen

väljastati laenusaajale 10.03.2016. Seega ei saa ka väita, et märtsis 2016.a täiendava

laenu andmisel hageja teadis või oleks pidanud teadma, et laenusaaja oma kohustust

tasuda laenulepingujärgne summa ei täida ning, et täiendava laenu andmist tuleks

vältida, kuna kinnistu omanik soovib laenusaaja eest laenusumma ennetähtaegselt

tagastada, et hüpoteegid kustutada. Asjas ülekuulatud tunnistaja Radomos OÜ

juhatuse liikme AG poolt antud ütlustest nähtub, et Radomos OÜ poolt pidasid

seonduvalt laenu tagastamise ja hüpoteekide kustutamisega läbirääkimisi kolmandad

isikud ja nende poolt antud infost järeldas tunnistaja, et hageja ja Radomos OÜ vahel

sõlmitakse kokkulepe, mille kohaselt hüpoteegid kustutakse kui Radomos OÜ tasub

115 000 eurot. Sellised tõendid, mis kokkuleppele jõudmist või ka läbirääkimisi enne

lisalaenu andmist tõendaks ning mis tunnistaja ütlusi toetaks, asjas puuduvad.

Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja ütluste tõendamisväärtus, kes ise läbirääkimistel

ei osalenud, ei ole piisav, et tõendada kokkuleppele jõudmist või läbirääkimisi sh

nende sisu ja toimumise aega.

46. Nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuse väidetega, et laenulepingus ja selle lisas

kokkulepitud viivise suurus 0,5 % päevas on heade kommetega või hea usu

põhimõttega vastuolus. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kuna tegemist oli

majandustegevuses tegutsevate juriidiliste isikutega, siis ei saa kokkulepitud intressi-

ja viivisemäära pidada erakordseks ega kokkuleppevabadust kuritarvitavaks.

Seonduvalt kostja väitega, et viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega märgib

ringkonnakohus, et hea usu põhimõttega vastuolus olevaks loetud olukorrad on

hinnatavad viivise vähendamise taotluse lahendamisel, kuid kostja viivise vähendamist

11(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-13072

taotlenud ei ole. Käesoleval juhul oleks sellise taotluse võimalik rahuldamine ka

kaheldav, sest hageja ongi nõude esitamisel oluliselt viivist vähendanud.

47. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et tema saab nõuda hageja poolt Radomos

(pankrotis) võlausaldajatele, sh endale ja võlgnikule tekitatud kahju tasaarvestamist

hageja nõudega. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Pankrotivõlgniku

nõuet võlausaldaja vastu saab tasaarvestada pankrotihaldur, mitte pankrotivõlgniku

võlausaldaja. Kuna hageja ei palu tunnustada oma nõuet kostja pankrotimenetluses,

siis ei too kostja poolt tehtud tasaarvestusavaldus kaasa hageja nõude lõppemise

Radomos vastu.

48. Hageja esitas kohtusse nõude tunnustada tema nõuet Radomos OÜ

pankrotimenetluses 200 000 eurot. Kuna Radomos OÜ pankrotimenetluses tunnustati

hageja nõuet 100 000 euro ulatuses ning hageja väidete järgi on tema kogunõude

suurus Radomos OÜ vastu 200 000 eurot, siis on põhjendatud apellatsioonkaebuse

väide, et puudus vajadus esitada hagis nõue 200 000 euro tunnustamiseks. Seega tuleb

hagi 100 000 euro tunnustamiseks jätta läbi vaatamata.

49. Käesolevas asjas on oluline ka see, et pankrotivõlgniku vara on koormatud

pandiõigusega hageja kasuks, kuid mitte pankrotivõlgniku kohustuste tagamiseks, vaid

kolmanda isiku Image Management OÜ kohustuste tagamiseks. Seega sai hageja

esitada pandiõiguse asjaõigusliku realiseerimisnõude tunnustamise nõude, mille sisuks

on õiguse tunnustamine osaleda pandiga koormatud vara võõrandamisest saadava

tulemi jaotamisel tagatud kohustuste katteks. Sellise nõude tunnustamisest tekib õigus

osaleda pandieseme realiseerimisest saadud tulemi jaotamisel, mitte õigus rahuldada

nõue isiklikuks võlgnikuks mitteoleva pankrotivõlgniku muu vara arvel.

Ringkonnakohus arutas istungil hagejaga esitatud nõuet ning hageja väidete kohaselt

soovib ta, et tunnustataks tema pandiõiguse asjaõiguslik realiseerimisnõue. Seega

tuleb osas, milles hagi rahuldatakse, hageja nõuet täpsustada.

Menetluskulude jaotus

50. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt ning osaliselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata, siis

arvestades menetluse asjaolusid, tuleb osas, milles hagi rahuldatakse, jätta poolte

menetluskulud kostja kanda ja hagi läbi vaatamata jätmisega seotud menetluskulud

hageja kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad

ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud juhindudes TsMS § 163 lg 1 poolte

endi kanda. Kuna maakohus menetluskulusid otsuses kindlaks ei määranud, määrab

menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Margo Klaar Iko Nõmm

kohtunik

kohtunik

kohtunik

12(12)

Tsiviilasi nr: 2-17-13072