Legislator Case Law & Legislation
1-18-10398/5 AI generated

1-18-10398/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 1-18-10398/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada I.B süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ähvardamises ja karistada teda lg 2 p- Tunnistada I.B süüdi KarS § 121 de 2 ja 3 järgi korduvas kehalises väärkohtlemises lähisuhtes ja karistada teda 10 kuu pikkuse vangistusega.

Legislator headnote

AI generated

1-18-10398/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: – 10. oktoober 2018, s.o 4 päeva karistusaja hulka ja mõista I.B kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 26 päeva vangistust.

Keywords

AI generated
implausible persecution claim allegations of abuse violation of procedural rules communication with defense counsel illegally obtained evidence misleading the judicial authorities
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-10398 (kohtueelse menetluse nr 18261000920) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi

sekretär Kristel Toots Kriminaalasi I.B süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Meelis Juursoo Süüdistatav I.B. Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; ametlik töökoht puudub, teeb juhutöid; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p st 5 ja § - -dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:

1. Tunnistada I.B süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ähvardamises ja karistada teda

4 kuu pikkuse vangistusega.

2. lg 2 p- Tunnistada I.B süüdi KarS § 121 de 2 ja 3 järgi korduvas kehalises väärkohtlemises lähisuhtes ja karistada teda 10 kuu pikkuse vangistusega.

3. KarS § 63 lg 3 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista I.B liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 8. – 9. oktoober 2018 ja

9. – 10. oktoober 2018, s.o 4 päeva karistusaja hulka ja mõista I.B kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 26 päeva vangistust.

5.

73 lg- Jätta KarS § te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui I.B ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

6. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29. jaanuarist 2019.

7. Teavitada J. R.

I.B

ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

8. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 60 euro ulatuses ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 79,68 euro ulatuses (sh käibemaks). Mõista sundraha 750 euro ulatuses ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 170,40 euro ulatuses (sh käibemaks), kokku 920,40 eurot välja I.B-lt . Menetluskulud tuleb I.B tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 29. jaanuarist 2019. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mid eest ette ei näe. a seadus selle

PÕHIOSA

Süüdistus

Kokkuleppe järgi süüdistatakse I.B kahes kuriteos.

Esiteks süüdistatakse I.B teise inimese ähvardamises tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega. Seda seetõttu, et tema, olles varem omavahelise sõnavahetuse käigus kasutanud elukaaslase M. M. suhtes füüsilist vägivalda, ähvardas 9. oktoobril 2018 kella 21.52 paiku oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x elukaaslast M. M. tappa, öeldes: ma löön su maha“. Seejärel ähvardas ta kannatanut kehavigastuste tekitamisega, hoides samal ajal agressiivselt käsi rusikas. Tema eelneva vägivaldse käitumise tõttu oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist. Seega pani I.B toime teise inimese ähvardamise tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teiseks süüdistatakse I.B teise inimese korduvas kehalises väärkohtlemises lähisuhtes. Seda seetõttu, et tema:

– –

8. oktoobril 2018 kella

00.30 01.08 vahel

J. R.

korteris

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x, olles alkoholijoobes, lõi voodis magavat J. R. korduvalt rusikatega pähe ja näkku ja põhjustas sellega kannatanule näo hulgivigastused, vasaku silma he

matoomi ja turse ja füüsilist valu;

– 9. oktoobril 2018 kella 21.52 paiku oma elukohas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x, olles alkoholijoobes, haaras omavahelise sõnavahetuse käigus elukaaslasel käega kahelt poolt põskedest

M. M. ja pigistas. Seejärel haaras ta käega kannatanul kõrist ja pigistas. Nende tegudega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu. Seega pani I.B toime teise inimese korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p de 2 ja 3 järgi kvalif - itseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava I.B, tema kaitsja vandeadvokaadi Anu Pärteli ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on I.B-le mõistetavaks karistuseks KarS §

120 lg 1 järgi neli kuud vangistust ja KarS § 121 lg 2 p de 2 ja 3 järgi kümm - e kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendatakse mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõistetakse I.B liitkaristuseks üks aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 8. 9. oktoober 2018 ja 9. –

– 11. oktoober 2018, s.o neli päeva karistusaja hulka ja mõistetakse I.B kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 73 lg te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui - I.B ei pane ühe aasta ja nelja kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohtu seisukoht

Süüdistatav kkuleppest aru saanud ja nõustub kinnitas kohtuistungil, et ta on ko sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb I.B KarS § 120 lg 1 ja §

121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.

KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud.

Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 249,68 eurot (kokku 999,68 eurot). Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks s – oodsam (vt nt Kergandberg KrMS.

Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot.

Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3 16, p 5.3), tuleb kõigepealt -1-1-7-

kõne alla kokkuleppe n ö kinnitamisest keeldumi - ne kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt

KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. Ka kokkuleppes on osa menetluskulusid jäetud riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb sundraha 60 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 79,68 euro ulatuses jät teeb juhutöid, tal puudub ta riigi kanda, sest I.B kindel töökoht ja püsiv sissetulek ning menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. Sundraha 750 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 170,40 euro ulatuses (kokku 920,40 eurot) tuleb kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 1 järgi välja mõista süüdistatavalt. Vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb I.B tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul ot arvates. suse jõustumisest

Kannatanu J. R. taotleb, et teda teavitatakse süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. See taotlus tuleb KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel rahuldada.

Taotluse rahuldamist ei väära see, et otsuse järgi ei pea I.B vangistust kandma minema. Vangistus jäetakse täitmisele pööramata tingimuslikult ja seetõttu võidakse I.B tulevikus vangistust kandma saata. See omakorda tähendab, et võimalikuks võib osutada nii tema ennetähtaegne vabastamine kui ka vanglast põgenemine.

/allkirjastatud digitaalselt/