4-08-6463/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-08-6463

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-6463 (2317,08,005517; 2315,08,015007; 2316,08,010610; 2315,09,007063; 2315,09,007248; 2315,09,007297) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik A.S (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON

1. A.S süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete

seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 24 (kakskümmend neli) päeva.

2. A.S-ile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri

arestimajas ja arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.02.2010. Juhul, kui arest ei ole

tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku karistuse ärakandmisele toimetamisest.

3. A.S-ilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 5808 (viis tuhat

kaheksasada kaheksa) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „A.S , 4-08-6463, joobe tuvastamine“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest, so 25.11.2009.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

02.06.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1030287 selles, et 02.06.2008 peeti Valdeku 105 maja taga kinni A.S, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr

2279/29 tuvastati menetlusalusel isikul kerge kombineeritud joove fentanüülist ja

bensodiasepiinidest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

07.10.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1102907

selles, et 07.10.2008 peeti Narva mnt 2 Hobujaama trammipeatuses kinni A.S, kes

toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr

4208/96 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist ja rahustitest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

01.11.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1096976

selles, et 01.11.2008 peeti Kärberi 60 maja juures kinni A.S, kes toimetati Wismari

Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 5021/12 tuvastati

menetlusalusel isikul joove fentanüülist ja bensodiasepiinidest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

04.08.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1042193 selles, et 04.08.2009 peeti Linnamäe tee 49 maja koridoris kinni A.S, kellele osutati

esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt võetud proovile ja joobeseisundi

tuvastamise aktile nr 2136/56 tuvastati menetlusalusel isikul fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

07.08.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1162836

selles, et 07.08.2009 peeti Linnamäe tee 61 maja taga kinni A.S, kellele osutati

esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt võetud proovile ja joobeseisundi

tuvastamise aktile nr 2170/90 tuvastati menetlusalusel isikul fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

11.08.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1110887 selles, et 11.08.2009 peeti Mahtra 50 maja juures kinni A.S, kellele osutati esmaabi ja

kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt võetud proovile ja joobeseisundi tuvastamise

aktile nr 2195/115 tuvastati menetlusalusel isikul fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi menetlusaluse isiku ema oli kohtukutse

kätte saanud 09.10.2009 ja menetlusalune isik oli kohtukutse allkirja vastu kätte saanud

23.11.2009. Seega on menetlusalune isik teadlik menetletava väärteoasja arutamise ajast ja

kohast piisava ajavaruga ning kohus peab võimalikuks asja arutada menetlusaluse isiku

osavõtuta, kuivõrd menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest 24 päeva ning arest peaks olema ära kantud hiljemalt 01.02.2010.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku

poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku osaliselt süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorsete analüüsidega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul

olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine

tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151

ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud erinevaliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvide ja arestidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus ja soov trahvi tasuda.

Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju

avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on

varem arestiga karistatud, käesolevas väärteoasjas on menetlusalusele isikule inkrimineeritud kuus väärtegu, seega ei ole tegemist juhusliku üksikjuhtumiga, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata aresti sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107

lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale

inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses.

Märt Toming kohtunik