1-05-26/65 · 1-05-26/65 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Legislator summary

AI generated

16.02.2001.a. esitatud AS Adonis Baltic Timber Group (ABTG) 2001.a. Juarikuu käibedeklaratsioonis, 22.03.2001.a. esitatud AS ABTG 2001.a. veebruarikuu käibedeklaratsioonis ja 27.04.2001.a. esitatud AS ABTG 2001.a. märtsikuu käibedeklaratsioonis.

Legislator headnote

AI generated

1-05-26/65 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2002 – 13.04.2002.a., s.o. 3 päeva. Kandmata karistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

Keywords

AI generated

customs declaration obligation undeclared gainful employment market exclusivity restrictive-practice notification trade defence instruments transport insurance

AI generated

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht . 10.11.2009.a Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Rahvakohtunikud Malle Missing ja Leili Ausing

Sekretär Maire Viksi

Prokurörid Piret Paukštys, Laura Feldmanis, Astrid Asi

Kaitsjad Ivo Raudjärv ja Kaspar Lind

Süüdistatavad H.U, isikukood xxx, Elukoht xxx Kriminaalkorras karistamata Töökoht AS B P , kommertsdirektor

isikukood xxx, A.Z, Elukoht xxx Kriminaalkorras karistamata B OÜ omanik

Süüdistus - H.U Krk § 148

1 lg 2 ja 10 A.Z – Krk § 148

1 lg 2 ja 10

Menetluse liik üldmenetlus

RESOLUTIIVOSA

1. Mõista H.U Krk § 148

lg 2 ja 10 järgi õigeks valeandmete esitamises

16.02.2001.a. esitatud AS Adonis Baltic Timber Group (ABTG) 2001.a. Juarikuu käibedeklaratsioonis, 22.03.2001.a. esitatud AS ABTG 2001.a. veebruarikuu

käibedeklaratsioonis ja 27.04.2001.a. esitatud AS ABTG 2001.a. märtsikuu käibedeklaratsioonis.

Kriminaalasi nr. 1-05-26

2. Mõista H.U Krk § 148

lg 2 ja 10 järgi süüdi valeandmete esitamises

25.06.2002.a. esitatud AS ABTG 2001.a. Juarikuu parandatud käibedeklaratsioonis, 07.10.2002.a. esitatud AS ABTG 2001.a. veebruarikuu parandatud käibedeklaratsioonis ja

25.06.2002.a. esitatud AS ABTG 2001.a. märtsikuu parandatud käibedeklaratsioonis ja valeandmete esitamises AS ABTG 2001.a. Juari-, veebruarija märtsikuu tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides ja karistada vangistusega 2 aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2002 – 13.04.2002.a., s.o. 3 päeva. Kandmata karistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui H.U ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Mõista A.Z Krk § 148

1 lg 2 ja 10 järgi õigeks valeandmete esitamises

16.02.2001.a. esitatud AS Adonis Baltic Timber Group (ABTG) 2001.a. Juarikuu käibedeklaratsioonis, 22.03.2001.a. esitatud AS ABTG 2001.a. veebruarikuu

käibedeklaratsioonis ja 27.04.2001.a. esitatud AS ABTG 2001.a. märtsikuu käibedeklaratsioonis.

4.Mõista A.Z Krk § 148

1 lg 2 ja 10 järgi süüdi valeandmete esitamises

25.06.2002.a. esitatud AS ABTG 2001.a. Juarikuu parandatud käibedeklaratsioonis, 07.10.2002.a. esitatud AS ABTG 2001.a. veebruarikuu parandatud käibedeklaratsioonis ja

25.06.2002.a. esitatud AS ABTG 2001.a. märtsikuu parandatud käibedeklaratsioonis ja valeandmete esitamises AS ABTG 2001.a. Juari-, veebruarija märtsikuu tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides ja karistada vangistusega 2 aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2002 – 13.04.2002.a., s.o. 3 päeva. Kandmata karistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui A.Z ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

5. Välja mõista H.U-lt ja A.Z-ilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) deklareerimata tulumaksu 18 554706.58 krooni ja intresse 6 648907.80 krooni.

6. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista H.U-lt riigituludesse:

- sundraha 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni

- kaitsjatasu 14602.50 krooni.

Välja mõista A.Z-ilt riigituludesse:

- sundraha 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni

- kaitsjatasu 12000.- krooni.

7. Asitõendid *Kiirköitjad arvete, lepingute jm. dokumentidega nr.1 „ Kaust nr. 1“, nr.2 „J jan.-veebr 2001.a.“, nr. 3 „Selirand, Saaremer, Tolesar, Anticipo, Deposiit, jan-veebr. 2001.a.“, nr. 4 „ Franscorp, Sumros, Skywalker“ Entesar, Armeidos jan-veb 2001.a.“, nr. 5 „Raieõigused“, nr. 6 „Aktid Juar-veebruar“, nr. 7 „Franscorp, Sumros, Skywalker, Seder Group märts

2001.a.“, nr. 8 „Kaust nr.2“, nr. 9 „Daloc, Edgerton, Arhimero, Saaremer, Teneprof,

Tolesar, Deposiit märts 2001.a.“, nr. 10 „Märtsi aktid 2001.a.“, nr. 11 „Märtsi aktid

2001.a.“, nr. 12 „Lesteka“, nr. 13 „Lesteka-Seipri kanitell“, nr. 14 „Võõrandamis arved märts 2001.a.“, nr. 15 „Tasaarvelduslepingud Juar veebruar märts“, nr. 16 „3 Tasaarveldused 2001 Adonis Baltic Timber Group“, nr. 17 „Müügi arved J, veebr 2001 Adonis Baltic Timber Group“, nr. 18 „Müügiarved 2001 märts (MA)“, nr. 19 „ Toll/Aktid

AS Adonis Baltic Timber Group“, nr. 20 „Raamlepingud“, nr. 21 „KM tõendid Hansapangale“, nr. 22 „A.Z töökohalt leitud dokumendid/paberid“, nr. 23

„H.U töökohalt leitud dokumendid/paberid“, nr. 24 „Sekretäri töökohalt võetud dokumendid“ - jätta kriminaalasja juurde;

*A.Z 2001 ja 2002 aasta lauakalendrid, H.U arvuti kõvaketas, CD- plaadid ja disketid, 3 helikassetti, 4 pitsatit, 24 pangakaarti, käekirjaekspertiisi võrdlusmaterjalid - jätta kriminaalasja juurde.

8. Mõista Eesti Vabariigilt H.U kasuks välja 200 000 krooni õigusabikulude katteks.

Mõista Eesti Vabariigilt A.Z

kasuks välja

200 000 krooni õigusabikulude katteks.

9. Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS

H.U ja A.Z olid alates 21.11.2000.a AS-i Adonis Baltic Timber Group (registrikood 10713735, juriidiline aadress Tallinn; edaspidi AS ABTG), mis on alates

01.01.2001.a registreeritud käibemaksukohustuslaseks, juhatuse liikmed. Seega olid H.U ja A.Z äriseadustiku § 306 lg 1 ja 4 alusel vastutavad äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ning raamatupidamisandmete õigsuse eest, samuti olid nad kuni 01.07.2002.a. kehtinud maksukorraldusseaduse § 12 lg 1 alusel vastutavad äriühingu tegevuse arvestuse, dokumentide säilitamise ning maksuhaldurile maksudeklaratsioonide esitamise eest ning kuni 01.01.2002.a. kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p 1, 2, 3, 4 sätestatu alusel vastutavad äriühingu ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest.

H.U koos A.Z-iga panid ühiselt ja kooskõlastatult toime maksuhaldurile, s.o Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile käibemaksudeklaratsioonides teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude tekitamise eesmärgil ning sotsiaalja tulumaksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamise eesmärgiga maksta vähem tulumaksu. H.U ja A.Z jätsid ühiselt ja kooskõlastatult täitmata eelpool välja toodud nende kui äriühingu juhatuse liikmete kohustused, mille tulemusena pidid nad tagama õige maksuarvestuse pidamise, maksudeklaratsioonides õigete maksusummade deklareerimise, tasumise ning tagastusnõuete küsimise riigilt. Nimetatud kohustused jätsid H.U ja A.Z ühiselt ja kooskõlastatult täitmata selleks et ASil ABTG oleks võimalik küsida Maksuametilt alusetult tagasi käibemaksu ning maksta vähem tulumaksu. Samuti organiseerisid ja juhtisid H.U ja A.Z ühiselt ja kooskõlastatult skeemi realiseerimist, mille tulemusena näidati käibemaksudeklaratsioonis valeandmeid eesmärgiga küsida maksuametilt alusetult tagasi käibemaksu ning esitada sotsiaal-ja tulumaksudeklaratsioonis tahtlikult valeandmeid eesmärgiga maksta vähem tulumaksu alljärgnevalt.

I

H.U ja A.Z korraldusel ja juhtimisel koostati ning esitati ajavahemikul Juar 2001.a kuni märts 2001.a AS ABTG raamatupidamisele tegelikkusele mittevastavad dokumendid (arved, lepingud, kinnistamisotsused, metsateatised) äriühingutelt Anticipo Group OÜ, Arhimero OÜ, Armeidos OÜ, Franscorp OÜ, J OÜ, Saaremer OÜ, Deposiit

OÜ, Selirand OÜ, Skywalker OÜ, Daloc OÜ, Edgerton Puidugrupp OÜ, Seder Group AS,

Seiperkond OÜ, Teneprof OÜ ja Tolesar OÜ, mille järgi AS ABTG sõlmis nimetatud äriühingutega raieõiguse võõrandamise lepingud, millega omandas raieõiguse lepingus märgitud kinnistul. Seejärel koostati AS ABTG töötajate poolt H.U ja A.Z juhtimisel ja korraldamisel tegelikkusele mittevastavad dokumendid (lepingud, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid) selle kohta, et AS ABTG tellis raieõiguse realiseerimiseks metsa ülestöötamise teenuse (sh raiumine, väljavedu, vahevedu ja üleandmine vedajale) ning transporditeenuse raiumisega saadud metsamaterjali toimetamiseks AS ABTG ladudesse. Antud tegelikkusele mittevastavate dokumentide alusel koostati Entesar Transport OÜ, Armeidos OÜ,

M OÜ, Anticipo Group OÜ, Tolesar OÜ, Saaremer OÜ, Franscorp OÜ, Sumros Grupp AS,

Skywalker OÜ, Deposiit OÜ, Saaremer OÜ, Selirand OÜ, J OÜ, Lesteka OÜ, Teneprof OÜ nimel tegelikkusele mittevastavad arved, mille alusel oli AS-l ABTG võimalik näidata kasvava metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse soetamist käibemaksukohustuslaseks registreeritud äriühingutelt ning arvata tasumisele kuuluvast käibemaksust maha eelnimetatud teenuste kohta esitatud arvetel märgitud käibemaks, millega suurendati ebaseaduslikult tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu.

Niiviisi näidati - Juaris 2001.a raieõiguse võõrandamist järgnevatelt kinnistutelt: Henno,

Hinnosaare, Jaagu, Kalde, Kangro-Ji, Kitse, Kuivajõe, Laane II, Lõo, Matsi-Ado, Pühapalu,

Söödi /registriosa 450/, Söödi /registriosa 3922/, Tiru-Endriku, Uibu, Uudismaa, Uue-Laane,

Vana-Tammisaare, Vello, Õuna ja Ületee, ning nimetatud kinnistutelt metsa ülestöötamise kompleksja transporditeenuste osutamist AS-le ABTG Juarikuu arvete alusel:

K/päev Arve Müüja Kaup / teenus Summa Käibemaks Kokku

26,01,01 arve-stl 1-26-01 Entesar Transport OÜ kompleksteenus 522600,00 94068,00 616668,00

26,01,01 arve-stl 2-26-01 Entesar Transport OÜ kompleksja transporditeenus

251405,00 45252,90 296657,90

12,01,01 arve-stl 1-12-01 Entesar Transport OÜ kompleksteenus 769600,00 138528,00 908128,00

19,01,01 arve-stl 1-19-01 Entesar Transport OÜ kompleksteenus 186200,00 33516,00 219716,00

19,01,01 arve-stl 2-19-01 Entesar Transport OÜ kompleksteenus 617120,00 111081,60 728201,60

18,01,01 arve-stl 2-18-01 Entesar Transport OÜ kompleksteenus 418500,00 75330,00 493830,00

18,01,01 arve-stl 1-18-01 Entesar Transport OÜ kompleksteenus 331560,00 59680,80 391240,80

10,01,01 arve-stl 1-10-01 Entesar Transport OÜ kompleksteenus 236740,00 42613,20 279353,20

03,01,01 arve-stl 1-3-01 Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 248140,00 44665,20 292805,20

24,01,01 arve-stl 1-24-01 Entesar Transport OÜ kompleksteenus 105450,00 18981,00 124431,00

09,01,01 arve 8A Armeidos OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 158550,00 28539,00 187089,00

09,01,01 arve 0901-1 M OÜ kompleksteenus 230285,00 41451,30 271736,30

22,01,01 arve 2201-KMÄ

M OÜ kompleksteenus 252010,00 45361,80 297371,80

22,01,01 arve 2201-KMU

M OÜ kompleksteenus 121265,00 21827,70 143092,70

22,01,01 arve 2201-PJE M OÜ kompleksteenus 43450,00 7821,00 51271,00

22,01,01 arve 2201-PDA M OÜ kompleksteenus 35155,00 6327,90 41482,90

19,01,01 arve 1901-PÕ M OÜ kompleksteenus 378410,00 68113,80 446523,80

19,01,01 arve 1901-JP M OÜ kompleksteenus 80185,00 14433,30 94618,30

19,01,01 arve 1901-PMP M OÜ kompleksteenus 405665,00 73019,70 478684,70

17,01,01 arve 1701-PAM M OÜ kompleksteenus 90850,00 16353,00 107203,00

11,01,01 arve 1101-3KU M OÜ kompleksteenus 110995,00 19979,10 130974,10

09,01,01 arve 0901-2 M OÜ kompleksteenus 252800,00 45504,00 298304,00

17,01,01 arve 1701-PAV M OÜ kompleksteenus 166295,00 29933,10 196228,10

17,01,01 arve 1701-PA M OÜ kompleksteenus 80580,00 14504,40 95084,40

19,01,01 arve 1901-PAU M OÜ kompleksteenus 161950,00 29151,00 191101,00

19,01,01 arve 1901-D M OÜ kompleksteenus 94800,00 17064,00 111864,00

19,01,01 arve 1901-JK M OÜ kompleksteenus 173405,00 31212,90 204617,90

31,01,01 arve 3101-PKM M OÜ kompleksteenus 152075,00 27373,50 179448,50

16,01,01 arve 1601-KU M OÜ kompleksteenus 140620,00 25311,60 165931,60

12,01,01 arve 1201-1KUA

M OÜ kompleksteenus 54115,00 9740,70 63855,70

12,01,01 arve 1201-2KU M OÜ kompleksteenus 237395,00 42731,10 280126,10

12,01,01 arve 1201-aPÄV

M OÜ kompleksteenus 233840,00 42091,20 275931,20

12,01,01 arve 1201-2PÄ M OÜ kompleksteenus 108230,00 19481,40 127711,40

10,01,01 arve 1001KU-2 M OÜ kompleksteenus 173010,00 31141,80 204151,80

11,01,01 arve 1101-2PÄ M OÜ kompleksteenus 156815,00 28226,70 185041,70

11,01,01 arve 1101-1KU M OÜ kompleksteenus 369720,00 66549,60 436269,60

23,01,01 arve 2301-JKP M OÜ kompleksteenus 184070,00 33132,60 217202,60

23,01,01 arve 2301-DKP M OÜ kompleksteenus 73075,00 13153,50 86228,50

23,01,01 arve 2301-MKP M OÜ kompleksteenus 143385,00 25809,30 169194,30

23,01,01 arve 2301-JKK M OÜ kompleksteenus 208560,00 37540,80 246100,80

23,01,01 arve 2301-AKK M OÜ kompleksteenus 111785,00 20121,30 131906,30

26,01,01 arve 2601-DKP M OÜ kompleksteenus 69125,00 12442,50 81567,50

23,01,01 arve 2301-JKM M OÜ kompleksteenus 49770,00 8958,60 58728,60 23,01,01

arve 2301-

PAUKM M OÜ kompleksteenus 99840,00 17971,20 117811,20 23,01,01

arve 2301-

PAUKK M OÜ kompleksteenus 460200,00 82836,00 543036,00 23,01,01

arve 2301-

PAUMK M OÜ kompleksteenus 62320,00 11217,60 73537,60

26,01,01 arve 2601-JMK M OÜ kompleksteenus 184860,00 33274,80 218134,80

26,01,01 arve 2601-MKP M OÜ kompleksteenus 231075,00 41593,50 272668,50

26,01,01 arve 2601-JKP M OÜ kompleksteenus 210930,00 37967,40 248897,40

30,01,01 arve 17 Anticipo Group OÜ kompleksja

transporditeenus 425625,00 76612,50 502237,50

15,01,01 arve 10 Anticipo Group OÜ kompleksja

transporditeenus 37500,00 6750,00 44250,00

31,01,01 arve 17a Anticipo Group OÜ kompleksja

transporditeenus 271875,00 48937,50 320812,50

15,01,01 arve 15 Anticipo Group OÜ kompleksja

transporditeenus 76875,00 13837,50 90712,50

15,01,01 arve 12 Anticipo Group OÜ kompleksja

transporditeenus 155625,00 28012,50 183637,50

15,01,01 arve 8 Anticipo Group OÜ kompleksja

transporditeenus 99375,00 17887,50 117262,50

11,01,01 arve 6 Anticipo Group OÜ kompleksja

transporditeenus 150000,00 27000,00 177000,00

05,01,01 arve 4 Anticipo Group OÜ kompleksja

transporditeenus 227550,00 40959,00 268509,00

04,01,01 arve 2 Anticipo Group OÜ kompleksja

transporditeenus 259000,00 46620,00 305620,00

31,01,01 arve 26 Tolesar OÜ kompleksteenus 76875,00 13837,50 90712,50

31,01,01 arve 24 Tolesar OÜ kompleksteenus 13177,50 2371,95 15549,45

17,01,01 arve 21 Tolesar OÜ kompleksteenus 135050,00 24309,00 159359,00

05,01,01 arve 18 Tolesar OÜ kompleksteenus 179010,00 32221,80 211231,80

09,01,01 arve--stl 27 Saaremer OÜ kompleksja

transporditeenus 69350,00 12483,00 81833,00

09,01,01 arve-stl 29 Saaremer OÜ kompleksja

transporditeenus 452600,00 81468,00 534068,00

25,01,01 arve-stl 143 Franscorp OÜ puidu immutamine

20741,98 3733,55 24475,53

Kokku

12889009,48

2320021,70 15209031,18

- veebruaris 2001.a raieõiguse võõrandamist järgnevatelt kinnistutelt: Henno /algus Juaris/,

Kalde /algus Juaris/, Kengo, Korjokse, Lõo /algus Juaris/, Mäe, Mäe-Rõuka, Nõmme, Oja, Oti,

Paju, Põdra, Põhjaku, Pähna, Raudsika, Reinu, Soode-Peedu, Suur-Karküla, Söödi /algus Juaris/, Tamme, Tammemetsa, Toome, Uuetoa ja Ületee /algus Juaris/, ning nimetatud kinnistutelt metsa ülestöötamise kompleksja transporditeenuste osutamist AS-le ABTG veebruarikuu arvete alusel:

K/päev Arve Müüja Kaup / teenus Summa Käibemaks Kokku 08,02,01

arve-stl 3-08-

Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 940876,58 169357,78 1110234,36

01,02,01 arve-stl 2-1-02 Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 642665,00 115679,70 758344,70

01,02,01 arve-stl 1-1-02 Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 171430,00 30857,40 202287,40 08,02,01

arve-stl 1-08-

Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 240859,15 43354,65 284213,78 08,02,01

arve-stl 2-08-

Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 464255,55 83566,00 547821,55 20,02,01

arve-stl 1-20-

Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 294000,00 52920,00 346920,00 28,02,01

arve-stl 1-28-

Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 262500,00 47250,00 309750,00 28,02,01

arve-stl 2-28- Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 95625,00 17212,50 112837,50 15,02,01

arve-stl 2-15- Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 292500,00 52650,00 345150,00 15,02,01

arve-stl 1-15-

Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 789000,00 142020,00 931020,00 22,02,01

arve-stl 2-22-

Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 171825,00 30928,50 202753,50 22,02,01

arve-stl 1-22-

Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 889145,00 160046,10 1049191,10

20,02,01 arve 31 Skywalker OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 44625,00 8032,50 52657,50

21,02,01 arve 32 Skywalker OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 37000,00 6660,00 43660,00

28,02,01 arve 38 Skywalker OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 64380,00 11588,40 75968,40

28,02,01 arve 37 Skywalker OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 89540,00 16117,20 105657,20

14,02,01 arve 140201 Sumros Grupp AS ülestöötamisja

transporditeenus 280000,00 50400,00 330400,00

22,02,01 arve 2202-PJK

M OÜ kompleksteenus 485060,00 87310,80 572370,80

22,02,01

arve 2202-

PDK M OÜ kompleksteenus 93615,00 16850,70 110465,70 22,02,01

arve 2202-

KJM M OÜ kompleksteenus 154445,00 27800,10 182245,10 22,02,01

arve 2202-

KAM M OÜ kompleksteenus 82950,00 14931,00 97881,00

28,02,01 arve 2802-PJK

M OÜ kompleksteenus 247665,00 44579,70 292244,70 22,02,01

arve 2202-

KPK5 M OÜ kompleksteenus 126400,00 22752,00 149152,00 22,02,01

arve 2202- KPK

M OÜ kompleksteenus 399740,00 71953,20 471693,20 28,02,01

arve 2802- PDK

M OÜ kompleksteenus 88875,00 15997,50 104872,50 28,02,01

arve 2802-

PJKS M OÜ kompleksteenus 451090,00 81196,20 532286,20

13,02,01 arve 1302-P M OÜ kompleksteenus 328875,00 59197,50 388072,50 16,02,01

arve 1602-

KAM M OÜ kompleksteenus 69000,00 12420,00 81420,00 16,02,01

arve 1602-

KAK M OÜ kompleksteenus 213000,00 38340,00 251340,00

13,02,01 arve 1302-K M OÜ kompleksteenus 225375,00 40567,50 265942,50

19,02,01 arve 1902-PJK

M OÜ kompleksteenus 314025,00 56524,50 370549,50

19,02,01 arve 1902-KJK

M OÜ kompleksteenus 156420,00 28155,60 184575,60

22,02,01 arve 2202-KJK

M OÜ kompleksteenus 441215,00 79418,70 520633,70 15,02,01

arve 1502- KPK

M OÜ kompleksteenus 525350,00 94563,00 619913,00

15,02,01 arve 1502-PPK

M OÜ kompleksteenus 110600,00 19908,00 130508,00

12,02,01 arve 1202-2 M OÜ kompleksteenus 268600,00 48348,00 316948,00

06,02,01 arve 0602-PKJ

M OÜ kompleksteenus 434105,00 78138,90 512243,90

05,02,01 arve 0502-PKJ

M OÜ kompleksteenus 439240,00 79063,20 518303,20 06,02,01

arve 0602- PKD

M OÜ kompleksteenus 94010,00 16921,80 110931,80 05,02,01

arve 0502-

PKM M OÜ kompleksteenus 104280,00 18770,40 123050,40

12,02,01 arve 1202-1 M OÜ kompleksteenus 169850,00 30573,00 200423,00

07,02,01 arve 0702-KKJ

M OÜ kompleksteenus 530485,00 95487,30 625972,30 06,02,01

arve 0602-

KKP M OÜ kompleksteenus 71100,00 12798,00 83898,00

01,02,01 arve 0102-KJK

M OÜ kompleksteenus 241740,00 43513,20 285253,20

01,02,01 arve 0102-PJK

M OÜ kompleksteenus 70112,50 12620,25 82732,75

02,02,01 arve 0202-PJK

M OÜ kompleksteenus 131140,00 23605,20 154745,20

28,02,01 arve/stl 41 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 127500,00 22950,00 150450,00

28,02,01 arve 51 Deposiit OÜ kompleksja transporditeenus

79875,00 14377,50 94252,50

28,02,01 arve 49 Deposiit OÜ kompleksja transporditeenus

97500,00 17550,00 115050,00

28,02,01 arve 43 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 245625,00 44212,50 289837,50

28,02,01 arve 45 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 177750,00 31995,00 209745,00

28,02,01 arve 47 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 46500,00 8370,00 54870,00

19,02,01 arve/stl 29 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 112500,00 20250,00 132750,00

19,02,01 arve/stl 26 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 77250,00 13905,00 91155,00

02,02,01 arve/stl 1 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 277500,00 49950,00 327450,00

02,02,01 arve/stl 4 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 45000,00 8100,00 53100,00

02,02,01 arve/stl 6 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 187500,00 33750,00 221250,00

02,02,01 arve/stl 8 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 236250,00 42525,00 278775,00

07,02,01 arve/stl 10 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 63375,00 11407,50 74782,50

09,02,01 arve/stl 12 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 91875,00 16537,50 108412,50

09,02,01 arve/stl 14 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 112500,00 20250,00 132750,00

12,02,01 arve/stl 16 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 240960,00 43372,80 284332,80

12,02,01 arve/stl 17 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 222000,00 39960,00 261960,00

14,02,01 arve/stl 20 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 93000,00 16740,00 109740,00

14,02,01 arve/stl 22 Deposiit OÜ kompleksja transporditeenus

250500,00 45090,00 295590,00

19,02,01 arve/stl 28 Deposiit OÜ kompleksja transporditeenus

138750,00 24975,00 163725,00

21,02,01 arve/stl 33 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 146250,00 26325,00 172575,00

21,02,01 arve/stl 35 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 150000,00 27000,00 177000,00

23,02,01 arve/stl 38 Deposiit OÜ kompleksja

transporditeenus 138750,00 24975,00 163725,00

13,02,01 arve 32 Tolesar OÜ kompleksteenus 29565,00 5321,70 34886,70

21,02,01 arve 33 Tolesar OÜ kompleksteenus 175875,00 31657,50 207532,50

13,02,01 arve 29 Tolesar OÜ kompleksteenus 161250,00 29025,00 190275,00

12,02,01 arve 28 Tolesar OÜ kompleksteenus 99375,00 17887,50 117262,50

12,02,01 arve 25 Tolesar OÜ kompleksteenus 95625,00 17212,50 112837,50

15,02,01 arve-stl 34 Saaremer OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 333750,00 60075,00 393825,00

08,02,01 arve-stl 62 Selirand OÜ kompleksja

transporditeenus 60000,00 10800,00 70800,00

20,02,01 arve 2002ATG

J OÜ Transporditeenus

6114,29 1100,57 7214,86

17158853,07

3088593,55 20247446,6

- märtsis 2001.a raieõiguse võõrandamist järgnevatelt kinnistutelt: Aalde, Are, Astra-Tooma,

Hindreku, Kaarna, Kiesa-Reinu, Koidu, Kosa 9, Kurestikujoa, Lillemäe, Lilleoru, Loode, Lõo /algus Juaris-veebruaris/, Muda, Märtsi, Naela, Nisu, Nurga, Nurmenuku, Paemurru, Pedjamäe, Peebu, Piiriranna, Piirisoo, Piksi, Põdra /algus veebruaris/, Pärna, Raudsepa, Rooneti, Rämmani, Siili, Sillaotsa, Suur-Karküla /algus veebruaris/, Taburi, Tagasaare, Talvise, Tedrelaane, Tislari, Tuisu, Uudismaa /algus Juaris/, Uue-Laupa, Uuetoa /algus veebruaris/, Valgesoo ja Vana-Altru, ning nimetatud kinnistutelt metsa ülestöötamise kompleksja transporditeenuste osutamist AS- le ABTG märtsikuu arvete alusel:

K/päev Arve Müüja Kaup / teenus Summa Käibemaks Kokku

07,03,01 arve 25 Lesteka OÜ ülestöötamine 2182300,00 392814,00 2575114,00

07,03,01 arve 25A Lesteka OÜ transpordija

lisateenus 1212000,00 218160,00 1430160,00

28,03,01 arve 34A Lesteka OÜ ülestöötamis-, 6304200,00 1134756,00 7438956,00

transpordija lisateenused

30,03,01 arve 35A Lesteka OÜ ülestöötamis-, transpordija

lisateenused 11471607,35

2064889,32 13536496,67

14,03,01 arve 45 Skywalker OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 99375,00 17887,50 117262,50

14,03,01 arve 47 Skywalker OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 79875,00 14377,50 94252,50

13,03,01 arve 39 Tolesar OÜ kompleksteenus 227150,00 40887,00 268037,00

13,03,01 arve 42 Tolesar OÜ kompleksteenus 50050,00 9009,00 59059,00

26,03,01 arve 260301

Entesar Transport

OÜ kompleksteenus 1140360,00 205264,80 1345624,80

26,03,01 arve 260302

Entesar Transport

OÜ kompleksteenus 588120,00 105861,60 693981,60

26,03,01 arve 260303

Entesar Transport

OÜ kompleksteenus 106080,00 19094,40 125147,40

23,03,01 arve 45 Tolesar OÜ kompleksteenus 115500,00 20790,00 136290,00

23,03,01 arve 43 Tolesar OÜ kompleksteenus 46970,00 8454,60 55424,60

30,03,01 arve 50 Tolesar OÜ kompleksteenus 58135,00 10464,30 68599,30

02,03,01 arve 35 Tolesar OÜ kompleksteenus 92785,00 16701,30 109486,30

02,03,01 arve 38 Tolesar OÜ kompleksteenus 95865,00 17255,70 113120,70

30,03,01 arve-stl 43 Saaremer OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 79500,00 14310,00 93810,00

30,03,01 arve 30-03/5 Teneprof OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 42750,00 7695,00 50445,00

30,03,01 arve 30-03/1 Teneprof OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 178125,00 32062,50 210187,50

30,03,01 arve 30-03/2 Teneprof OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 113625,00 20452,50 134077,50

27,03,01 arve-stl 41 Saaremer OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 136125,00 24502,50 160627,50

27,03,01 arve 27-03/4 Teneprof OÜ ülestöötamisja transporditeenus

231750,00 41715,00 273465,00

27,03,01 arve 27-03/5 Teneprof OÜ ülestöötamisja transporditeenus

37500,00 6750,00 44250,00

22,03,01 arve-stl 38 Saaremer OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 120000,00 21600,00 141600,00

15,03,01 arve 15-03 Teneprof OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 185650,00 33417,00 219067,00

13,03,01 arve 3-13-03

Entesar Transport OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 484715,00 87248,70 571963,70

13,03,01 arve 1-13-03

Entesar Transport OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 157500,00 28350,00 185850,00

13,03,01 arve 2-13-03 Entesa r Transport OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 819000,00 147420,00 966420,00

01,03,01 arve 1-1-03 OÜ ülestöötamis-

transporditeenus 393750,00 70875,00 464625,00

02,03,01 arve 36 Saaremer OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 506250,00 91125,00 597375,00

02,03,01 arve 2-2-03

Entesar Transport OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 136674,55 24601,40 161275,95

02,03,01 arve 3-2-03

Entesar Transport OÜ ülestöötamisja transporditeenus

302224,60 54400,40 356625,00

02,03,01 arve 1-2-03

Entesar Transport OÜ ülestöötamisja transporditeenus

27720,17 4989,63 32709,80

13,03,01 arve 4-13-03

Entesar Transport OÜ ülestöötamisja

transporditeenus 199500,00 35910,00 255410,00

28022731,67

5044091,65 33086796,32

Tegelikkuses Entesar Transport OÜ, Armeidos OÜ, M OÜ, Anticipo Group OÜ, Tolesar OÜ, Saaremer OÜ, Franscorp OÜ, Sumros Grupp AS, Skywalker OÜ, Deposiit OÜ, Saaremer OÜ, Selirand OÜ, J OÜ, Lesteka OÜ ja Teneprof OÜ poolt ülaltoodud arvetel näidatud teenuseid ei osutatud ja käibemaksuseaduse (kehtis kuni 01.01.2002.a.) § 3 tähenduses käivet ei toimunud.

Ülalnimetatud H.U ja A.Z juhtimisel ja korraldusel koostatud tegelikkusele mittevastavate dokumentide alusel koostas AS ABTG raamatupidaja, kes ei olnud dokumentide tegelikkusele mittevastavusest teadlik, AS ABTG käibedeklaratsioonid (vorm KMD) ajavahemiku 2001.a Juari, veebruari ja märtsi kohta. Samuti olid interneti teel AS ABTG poolt käibedeklaratsioonide esitamisel aluseks võetud H.U ja A.Z juhtimisel ja korralduste alusel koostatud tegelikkusele mittevastavad dokumendid, millede tegelikkusele mittevastavusest ning nende alusel alusetult riigilt käibemaksu tagasi küsimisest polnud AS ABTG raamatupidaja teadlik.

H.U ja A.Z esitasid tahtlikult maksuhaldurile vahetult ja vahendlikult maksudeklaratsioonis valeandmeid eesmärgiga saada riigilt tagasi enammakstud käibemaksu, mida neil tegelikult õigus taotleda ei olnud alljärgmiselt:

- 16.02.2001.a esitasid H.U ja A.Z maksuhaldurile valeandmeid AS

ABTG 2001.a Juarikuu käibedeklaratsioonis, mille oli allkirjastanud H.U A.Z heakskiidul ja teadmisel. Käibemaksu deklaratsiooni (edaspidi KMD) real 6 oli näidatud kokku soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksuna, mis on seadusega lubatud maha arvata, 4 828 481 krooni ning KMD real 10 oli näidatud enammakstud käibemaksuna 3 266 592 krooni, millist summat taotleti riigilt tagasi. 25.06.2002.a esitati AS ABTG poolt interneti teel maksuhaldurile parandatud käibedeklaratsioon, kus KMD real 6 oli näidatud kokku soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksuna, mis on seadusega lubatud maha arvata, 4 822 730 krooni ja real 10 3 260 841 krooni. Nimetatud summade hulgas oli deklareeritud äriühingute Entesar

Transport OÜ, Armeidos OÜ, M OÜ, Anticipo Group OÜ, Tolesar OÜ, Saaremer OÜ ja

Franscorp OÜ poolt esitatud tegelikkusele mittevastavatest metsa ülestöötamise

kompleksteenuse ja transporditeenuse osutamise 65-st arvest tulenevat käibemaksu kogusummas 2 320 022 krooni, mida AS ABTG tegelikult tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata ei tohtinud ning mille tagasitaotlemiseks puudus neil õigus.

Kuna H.U ja R.-L. A.Z esitasid AS ABTG deklaratsioonis valeandmeid, taotledes alusetult enammakstud käibemaksu tagastamist ning TJIMA avastas pettuse, siis peatas TJIMA

30.05.2001.a otsusega nr 440 enammakstud käibemaksu tagastuse summas 2 298 634 krooni, millest tulenevalt jäi sõltumata süüdlaste tahtest kahju summas 2 320 022 krooni saabumata.

- 22.03.2001.a esitasid H.U ja A.Z maksuhaldurile valeandmeid AS ABTG 2001.a veebruarikuu käibedeklaratsioonis , mille oli allkirjastanud H.U A.Z heakskiidul ja teadmisel. Käibemaksu deklaratsiooni real 6 oli näidatud kokku soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksuna, mis on seadusega lubatud maha arvata 4 440 648 krooni ning KMD real 10 oli näidatud enammakstud käibemaksuna 3 301 475 krooni, millist summat taotleti riigilt tagasi. 07.10.2002.a esitati AS ABTG poolt maksuhaldurile parandatud käibedeklaratsioon, kus KMD real 6 oli näidatud kokku soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksuna, mis on seadusega lubatud maha arvata 4 444 845 krooni ja real 10 3 305 672 krooni. Nimetatud summade hulgas oli deklareeritud Entesar Transport OÜ, Skywalker OÜ, Sumros Grupp AS, M OÜ, Deposiit OÜ, Tolesar OÜ, Saaremer OÜ, Selirand OÜ ja J OÜ poolt esitatud tegelikkusele mittevastavatest metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse osutamise 77-st arvest tulenevat käibemaksu 3 088 594 krooni, mida AS

ABTG tegelikult tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata ei tohtinud ning mille tagasitaotlemiseks puudus neil õigus.

Kuna H.U ja R.-L. A.Z esitasid AS ABTG deklaratsioonis valeandmeid, taotledes alusetult enammakstud käibemaksu tagastamist ning TJIMA avastas pettuse, siis peatas TJIMA

31.05.2001.a otsusega nr 446 enammakstud käibemaksu tagastuse summas 3 010 176 krooni, millest tulenevalt jäi sõltumata süüdlaste tahtest kahju summas 3 088 594 krooni saabumata.

- 27.04.2001.a esitasid H.U ja A.Z maksuhaldurile valeandmeid AS ABTG 2001.a märtsikuu käibedeklaratsioonis, mis oli maksuhaldurile esitatud interneti teel. AS

ABTG 2001 märtsikuu käibedeklaratsioonis taotlesid nad enammakstud käibemaksusumma

5 258 601 krooni tagastamist. AS ABTG märtsikuu käibedeklaratsiooni parandati interneti teel

25.06.2002.a esitatud käibedeklaratsiooniga, kus KMD real 6 oli näidatud kokku soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksuna, mis on seadusega lubatud maha arvata 7 324 459 krooni ja real 10 oli näidatud enammakstud käibemaksuna 5 397 848 krooni. Nimetatud summade hulgas oli deklareeritud Lesteka OÜ, Skywalker OÜ, Tolesar OÜ, Entesar Transport OÜ, Saaremer OÜ, Armeidos OÜ, M OÜ, Anticipo Group OÜ, Saaremer OÜ ja Teneprof OÜ poolt esitatud tegelikkusele mittevastavatest metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse osutamise 34-st arvest tulenevat käibemaksu kokku 5 044 092 krooni, mida AS ABTG tegelikult tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata ei tohtinud ning mille tagasitaotlemiseks puudus neil õigus.

Kuna H.U ja R.-L. A.Z esitasid AS ABTG deklaratsioonis valeandmeid, taotledes alusetult enammakstud käibemaksu tagastamist ning TJIMA avastas pettuse, siis peatas TJIMA 07.08.2001.a. otsusega nr 689 ja 09.05.2003.a. otsusega nr 1521 enammakstud käibemaksu tagastuse summas 4 937 909.23 krooni, millest tulenevalt jäi sõltumata süüdlaste tahtest kahju summas 5 044 092 krooni saabumata.

AS ABTG enammakstud käibemaksu tagastustaotluste alusel tagastas ja tasaarvestas teiste maksude katteks TJIMA AS-le ABTG 01.juuni 2001 otsuse nr TLN2051/196414 alusel 291299 krooni; 30.aprilli 2001 otsuse nr TLN1531/104083 alusel 83132 krooni; 01 juuni 2001.a otsuse nr TLN2051/196193 alusel 878317 krooni ning 21 juuni 2001.a otsuse nr TLN1513/224331 alusel 320692 krooni.

Eelkirjeldatud tegevusega rikkusid H.U ja A.Z kuni 01.01.2002.a.

kehtinud käibemaksuseaduse § 10 punkti 2, mille kohaselt registreeritud maksukohuslane on kohustatud arvestama sama seaduse §-s 18 sätestatud korras tasumisele kuuluva käbemaksusumma ning § 18 lg 1 p 1, mille kohaselt on registreeritud maksukohuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksuks käibemaksuseaduse §-s 13 nimetatud maksumäära järgi maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustamisperioodil teistelt registreeritud maksukohuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks.

Seega esitasid H.U ja A.Z maksuhaldurile valeandmeid deklareerides teadlikult eelpool nimetatud tegelikkusele mittevastavatele tehingutele tuginedes maksuhaldurile esitatud AS ABTG 2001.a Juari, veebruari ja märtsi

käibemaksudeklaratsioonides kokku seadusega lubatust 10 452 708 krooni võrra enam tagastamisele kuuluvat käibemaksu. Kuna Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet avastas pettuse ning peatas 2001.a Juari, veebruari ja märtsikuu eest käibemaksu summas 10 452 708 krooni tagastamise, jäi süüdlaste tahtest sõltumatul põhjusel kuritegu lõpule viimata.

Samuti H.U ja A.Z esitasid tahtlikult maksuhaldurile (s.o Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile Endla 8, Tallinn) ajavahemiku Juar 2001.a kuni märts 2001.a kohta AS ABTG tulu – ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides /TSD/ valeandmeid. Alusetult jäeti arvestamata, deklareerimata ja tasumata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu kokku 19 610 669 krooni.

Juar 2001.a kuni märts 2001.a on AS ABTG poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 55 814 980 krooni alljärgnevalt:

- Juaris 2001.a on AS ABTG teostanud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid:

K/päev Arve Müüja Kaup/teenus Arve summa Tasum.kp v Summa

26,01,01 arve-stl1-26-1

Entesar Transport

kompleksteenus 616668,00 26,01,01 180000,00 29,01,01 436668,00

26,01,01 arve-stl 2-26-01

Entesar Transport

kompleksteenus 296657,90 29,01,01 240000,00

12,01,01 arve-stl 1-12-01

Entesar Transport

kompleksteenus 908128,00 12,01,01 675000,00 16,01,01 233128,00

19,01,01 arve-stl 1-19-01

Entesar Transport

kompleksteenus 219716,00 19,01,01 219716,00

19,01,01 arve-stl 2-19-01

Entesar Transport

kompleksteenus 728201,60 19,01,01 660000,00

29,01,01 68201,60 18,01,01 arve-stl 2-18-

Entesar Transport kompleksteenus 493830,00 29,01,01 270000,00

18,01,01 arve-stl 1-18-01

Entesar Transport

kompleksteenus 391240,80 18,01,01 391240,80 10,01,01 arve-stl 1-10-01

Entesar Transport kompleksteenus 279353,20 12,01,01 200000,00

16,01,01 79353,20

03,01,01 arve-stl 1-3-01

Entesar Transport

kompleksteenus 292805,20 11,01,01 292805,20

24,01,01 arve-stl 1-24-01

Entesar Transport

kompleksteenus 124431,00 26,01,01 124431,00

09,01,01 arve 8A Armeidos OÜ

kompleksteenus 187089,00 25,01,01 85000,00

09,01,01 arve 0901-1 M OÜ kompleksteenus 271736,30 12,01,01 200000,00

16,01,01 71736,30

22,01,01 arve2201-KMA M OÜ 10631305 kompleksteenus 297371,80 23,01,01 60000,00

26,01,01 180000,00

29,01,01 57371,80 22,01,01 arve2201-KMU M OÜ 10631305 kompleksteenus 143092,70 23,01,01 100000,00

30,01,01 43092,70

22,01,01 arve2201-PJE M OÜ kompleksteenus 51271,00 23,01,01 51271,00

22,01,01 Arve2201-PDA M OÜ kompleksteenus 41482,90 26,01,01 24000,00 30,01,01 17482,90

19,01,01 Arve1901-PO M OÜ kompleksteenus 446523,80 19,01,01 350000,00

19,01,01 Arve1901-JP M OÜ kompleksteenus 94618,30 19,01,01 60000,00

23,01,01 34618,30

19,01,01 Arve1901-PMP M OÜ kompleksteenus 478684,70 19,01,01 300000,00

22,01,01 110000,00

23,01,01 68684,70

17 01 01 Arve1701 PAM M OÜ kompleksteenus 107203 00

17 01 01 107203 00

11,01,01 Arve 101-3KU M OÜ kompleksteenus 130974,10 12,01,01 100000,00 16,01,01 30974,10

09,01,01 arve 0901-2 M OÜ kompleksteenus 298304,00 10,01,01 298304,00

17,01,01 Arve1701-PAV M OÜ kompleksteenus 196228,10 17,01,01 196228,10

19,01,01 Arve1901-PAU M OÜ kompleksteenus 191101,00 22,01,01 191101,00

19,01,01 arve 1901-D M OÜ kompleksteenus 111864,00 19,01,01 70000,00 19,01,01 Arvel 901-JK M OÜ kompleksteenus 204617,90 19,01,01 100000,00

26,01,01 70000,00

29,01,01 34617,90

16,01,01 Arvel 601-KU M OÜ kompleksteenus 165931,60 18,01,01 165931,60

12,01,01 Arve1201-1KUA M OÜ kompleksteenus 63855,70 16,01,01 63855,70

12,01,01 Arve 201-2KU M OÜ kompleksteenus 280126,10 16,01,01 280126,10

12,01,01 Arve1201-aPÄV M OÜ kompleksteenus 275931,20 12,01,01 100000,00

16,01,01 175931,20

12,01,01 Arve 201-2PA M OÜ 10631305 kompleksteenus 127711,40 18,01,01 127711,40

11,01,01 Arve1101-2PA M OÜ 10631305 kompleksteenus 185041,70 11,01,01 185041,70

11,01,01 Arve1101-KU M OÜ 10631305 kompleksteenus 436269,60 11,01,01 436269,60

23,01,01 arve 2301-JKP M OÜ 10631305 kompleksteenus 217202,60 30,01,01 200000,00

23,01,01 Arve2301 -DKP M OÜ 10631305 kompleksteenus 86228,50 23,01,01 86228,50

23,01,01 arve 2301-JKK M OÜ 10631305 kompleksteenus 246100,80 23,01,01 80000,00

29,01,01 166100,80 23,01,01 Arve2301-AKK M OÜ 10631305 kompleksteenus 131906,30 26,01,01 12000,00

23,01,01 Arve2301-JKM M OÜ 10631305 kompleksteenus 58728,60 30,01,01 58728,60 23,01,01 Arve2301-PAUKlI M OÜ 10631305 kompleksteenus 117811,20 .30,01,01 117811,20

23,01,01 Arve2301 -PAUKF M OÜ 10631305 kompleksteenus 543036,00 23,01,01 250000,00 26,01,01 71000,00

29,01,01 100000,00

26.01 Arve2601-JMK M OÜ 10631305 kompleksteenus 218134,80 30,01,01 200000,00 26,01,01 Arve2601-MKP M OÜ 10631305 kompleksteenus 272668,50 29,01,01 200000,00

30,01,01 Arve 17 Anticipo Group OU kompleksteenus 502237,50 31,01,01 502237,50

15,01,01 arve 10 Anticipo Group OU kompleksteenus 44250,00 19,01,01 44250,00 15,01,01 arve 15 Anticipo Group OÜ kompleksteenus 90712,50 26,01,01 90712,50

15,01,01 arve 12 Anticipo Group OU kompleksteenus 183637,50 16,01,01 150000,00

18,01,01 33637,50

15,01,01 arve 8 Anticipo Group OU kompleksteenus 117262,50 16,01,01 117262,50

11,01,01 arve 6 Anticipo Group OU kompleksteenus 177000,00 12,01,01 100000,00 19,01,01 77000,00

05,01,01 arve 4 Anticipo Group OU kompleksteenus 268509,00 11,01,01 268509,00

04,01,01 arve 2 Anticipo Group OU kompleksteenus 305620,00 10,01,01 160000,00 11,01,01 145620,00

17,01,01 arve 21 TolesarOÜ

kompleksteenus 159359,00 29,01,01 78000,00

30,01,01 50000,00

05,01,01 arve 18 TolesarOÜ

kompleksteenus 211231,80 12,01,01 70000,00 16,01,01 70000,00

18,01,01 71231,80

09,01,01 arve-stl 27

Saaremer OÜ

kompleksteenus 81833,00 19,01,01 81833,00

09,01,01 arve-stl 29 Saaremer OÜ kompleksteenus 534068,00 29,01,01 32000,00

30,01,01 200000,00 25,01,01 arve-stl143 arve-stl 145

Franscorp OÜ

puidu immuta-

24475,53 29,01,01 24475,53

mine

227929,98

19,01,01 arve-stl 139 Franscorp OÜ Raieõigus 87510,57 31,01,01 604,50

19,01,01 arve-stl 140 Franscorp OÜ Raieõigus 284190,25 29,01,01 815,20

17,01,01 arve-stl 138 Franscorp OÜ Raieõigus 172906,70 31,01,01 984,30

11,01,01 arve-stl 135 Franscorp OÜ Raieõigus 111373,71 16,01,01 934,50

03,01,01 arve-stl 131 Franscorp OÜ Raieõigus 116967,97 11,01,01 1304,40

19,01,01 arve19/01/PÕ J OÜ Raieõigus 153796,36 31,01,01 679,70

19,01,01 arve19/01/JP J OÜ Raieõigus 34757,25 31,01,01 134,50

22,01,01 arve 22/01/KMÄ J OÜ raieõigus 84694,50 31,01,01 762,00 _

22,01.01 arve 22/01/KMU J OÜ raieõigus ,52672,60 30,01,01 357,80

22,01,01 arve 22/01/PJE J OÜ raieõigus 18840,47 31,01,01 83,90

22,01,01 arve 22/01/PDA J OÜ raieõigus 15243,65 31,01,01 67,85

11,01,01 arve11/01/3K J OÜ raieõigus 48112,26 16,01,01 186,10

09,01,01 arveO1/O9/KUPÖ J OÜ raieõigus 109692,80 11,01,01 584,00

17,01,01 arvel 7/01/RAV J OÜ raieõigus 72306,33 31,01,01 592,55

17,01,01 arve 17/01/PAM J OÜ raieõigus 34302,60 31,01,01 151,60

19,01,01 19/01/JK J OÜ raieõigus 75164,70 29,01,01 289,40 arve

12,01,01 12/01/2K J OU raieõigus 102902,02 31,01,01 397,10 arve

12,01,01 arve 12/01/PV J OÜ raieõigus 101361,06j 31,01,01 390,20 12,01,01 arve 12/01/-2P J OÜ raieõigus 46913,73 31,01,01 181,40

16,01,01 arve 16/01/K J OU raieõigus 60953,61 31,01,01 235,60

11,01,01 arve 01/11/2P J OU raieõigus 67973,55 11,01,01 262,70

11,01,01 arve 01/11/1KU J OÜ raieõigus 160260,05 31,01,01 618,61

23,01,01 arve 23/01/DKP J OÜ raieõigus 31686,25 31,01,01 141,65

23,01,01 arve 23/01/JKK JesterbiOÜ raieõigus 88783,2 31,01,01 430,80 23,01,01 Arve 23/01/J KM JesterbiOÜ raieõigus 21558,60 31,01,01 61,20 15,01,01 arve 14 Anticipo Group OU raieõigus 37022,80 31,01,01 1042,25

15,01,01 arve 11 Anticipo Group OU raieõigus 73577,42 31,01,01 173,95

15,01,01 arve 7 Anticipo Group OÜ raieõigus 47718,02 31,01,01 272,60

11,01,01 arve 5 Anticipo Group OU raieõigus 71366,40 19,01,01 792,90 05,01,01 arve 3 Anticipo Group OU raieõigus 111939,22 11,01,01 303,75

04,01,01 arve 1 Anticipo Group OÜ raieõigus 126543,20 11,01,01 1395,50

05,01,01 arve 17 TolesarOÜ

raieõigus 91820,80 18,01,01 11814,27 09,01,01 arve-stl 26 SaaremerOÜ raieõigus 34728,60 31,01,01 917,20

KOKKU

12553699,31

- veebruaris 2001.a on AS ABTG teostanud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid:

K/päev Arve Müüja

Arve summa Väljamakse kuupäev Summa

26,01,01 arve-stl 2-26-01 Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 296657,90 01.02.2001 31000,00

18,01,01 arve-stl 2-18-01 Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 493830,00 01.02.2001 223830,00

09,01,01 arve 8 a ArmeidosOÜ

kompleksteenus 187089,00 02.02.2001 65000,00 07.02.2001 37089,00

12,01,01 arve-stl 136 FranscorpOÜ

raieõigus 381168,32 02.02.2001 2654,00 17,01,01 arve-stl 137 FranscorpOU raieõigus 198058,75 12.02.2001 746,40

19,01,01 arve 1901-PÕ M OÜ 10631305 kompleksteenus 446523,80 02.02.2001 28000,00

19,01,01 arve 1901-D M OÜ 10631305 kompleksteenus 111864,00 06.02.2001 41864,00

31,01,01 arve 3101-PKM M OÜ 10631305 kompleksteenus 179448,50 07,02.2001 166000,00

23,01,01 arve 2301-PAUKM M OÜ 10631305 kompleksteenus 117811,20 01.02.2001 26000,00 23,01,01 arve 2301-PAUKK M OÜ 10631305 kompleksteenus 543036,00 06.02.2001 96036,00

19,01,01 arve 19/01/D JesterbiOÜ raieõigus 41092,32 12.02.2001 159,00

23,01,01 arve 23/01-PAUKK JesterbiOÜ raieõigus 200923,32 12.02.2001 600,00

23,01,01 arve 23/01-AKK JesterbiOÜ raieõigus 47586,45 12.02.2001 231,00

26,01,01 arve 26/01-JKP JesterbiOÜ raieõigus 91367,40 12.02.2001 273,00

23,01,01 arve 23/01-JKP JesterbiOÜ raieõigus 79815,08 12.02.2001 355,90

26,01,01 arve 26/01-DKP JesterbiOÜ raieõigus 31686,25 12.02.2001 89,80

23,01,01 arve 23/01-PAUKM JesterbiOÜ raieõigus 44541,70 12.02.2001 336,00 26,01,01 arve 26/01-MKP JesterbiOÜ raieõigus 100093,50 12.02.2001 300,00

12,01,01 arve 12/01/KA JesterbiOÜ raieõigus 23456,87 12.02.2001 90,40

19,01,01 arve 19/01/-Pau JesterbiOÜ raieõigus 54451,69 12.02.2001 509,50

23,01,01 arve 2301-PAUMK M OÜ 10631305 kompleksteenus 73537,60 01.02.2001 38000,00 23,01,01 arve 2301-AKK M OÜ 10631306 kompleksteenus 131906,30 01.02.2001 43000,00

23,01,01 arve2301-JKP M OÜ 10631307 kompleksteenus 217202,60 01.02.2001 17202,60

23,01,01 arve 2301-MKP M OÜ 10631308 kompleksteenus 169194,30 01.02.2001 169194,30 26,01,01 arve 2601-JMK M OÜ 10631305 kompleksteenus 218134,80 01.02.2001 13000,00

26,01,01 arve 2601-MKP M OÜ 10631305 kompleksteenus 272668,50 01.02.2001 72668,50

26,01,01 arve 2601-JKP M OÜ kompleksteenus 248897,40 02.02.2001 248897,40

26,01,01 arve 2601-DKP M OÜ 10631306 kompleksteenus 81567,50 01.02.2001 81567,50

31,01,01 arve 17 Anticipo Group OU kompleksteenus 320812,50 01.02.2001 320812,50

17,01,01 arve 21 TolesarOÜ kompleksteenus 159359,00 06.02.2001 31359,00 17,01,01 arve 22 TolesarOÜ raieõigus 65940,17 12.02.2001 662,00

31,01,01 arve 26 TolesarOÜ kompleksteenus 90712,50 07.02.2001 90712,50 31,01,01 arve 27 TolesarOÜ raieõigus 65940,17 12.02.2001 316,90

31,01,01 arve 25 TolesarOÜ raieõigus 4807,32 12.02.2001 44,10

31,01,01 arve 24 TolesarOÜ kompleksteenus 15549,45 07.02.2001 15549,45

09,01,01 arve-stl 29 SaaremerOU

kompleksteenus 534068,00 01.02.2001 200000,00 14.02.2001 102068,00

30,01,01 arve16 Anticipo Group OU raieõigus 201698,58 21.02.2001 1131,00 15,01,01 arve 9 Anticipo Group OU raieõigus 17983,20 21.02.2001 68,40 31,01,01 arve 18 Anticipo Group OÜ raieõigus 128538,88 21.02.2001 297,65

arve 13 Anticipo Group OÜ raieõigus 6018,00 21.02.2001 5100,00 08,02,01 arve-stl 3-08-02 Entesar Transport OÜ kompleksteenus 1110234,36 09.02.2001 1110234,31 01,02,01 arve-stl 2-1-02 Entesar Transport OU kompleksteenus 758344,70 01.02.2001 758344,70

01,02,01 arve-stl 1-1-02 Entesar Transport OU

kompleksteenus 202287,40 01.02.2001 202287,40

08,02,01 arve-stl 1-08-02 Entesar Transport OU

kompleksteenus 284213,78 09.02.2001 284213,75

08,02,01 arve-stl 2-08-02 Entesar Transport OU

kompleksteenus 547821,55 21.02.2001 200000,00

22.02.2001 150000,00 28.02.2001 197821,55

20,02,01 arve-stl 1-20-02 Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 346920,00 21.02.2001 240000,00

22.02.2001 60000,00

28.02.2001 46920,00

15,02,01 arve-stl 2-15-02 Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 345150,00 20.02.2001 100000,00

21.02.2001 200000,00

15,02,01 arve-stl 1-15-02 Entesar Transport OU

kompleksteenus 931020,00 16.02.2001 760000,00 20.02.2001 171020,00

22,02,01 arve-stl 2-22-02 Entesar Transport OU

kompleksteenus 202753,50 22.02.2001 202753,50

22,02,01 arve-stl 1-22-02 Entesar Transport OU

kompleksteenus 1049191,10

22.02.2001 700000,00

20,02,01 arve 31 SkywalkerOÜ

kompleksteenus 52857,50 22.02.2001 52657,50

21,02,01 arve 32 SkywalkerOÜ

kompleksteenus 43660,00 22.02.2001 43660,00

22,02,01 arve 2202-PJK M OÜ 10331305 kompleksteenus 572370,80 22.02.2001 400000,00 27.02.2001 172370,80

22,02,01 arve 2202-PDK M OÜ 10331305 kompleksteenus 110465,70 27.02.2001 50465,70

22,02,01 arve 2202-KPK5 M OÜ kompleksteenus 149152,00 22.02.2001 149152,00

arve 2202-KPK5 M OÜ 10331305 kompleksteenus 471693,20 27.02.2001 100000,00

27.02.2001 118000,00 28,02,01 arve 2802-PDK M OÜ 10331305 kompleksteenus 104872,00 22.02.2001 60000,00

13,02,01 arve 1302-P M OÜ 10331305 kompleksteenus 388072,50 14.02.2001 200000,00

16.02.2001 188072,50

16,02,01 arve 1602-KAM M OÜ 10331305 kompleksteenus 81420,00 19.02.2001 70000,00 16,02,01 arve1602-KAK M OÜ 10331305 kompleksteenus 251340,00 16.02.2001 160000,00

13,02,01 arve1302-K M OÜ 10331305 kompleksteenus 265942,50 14.02.2001 100000,00 19.02.2001 165942,50

19,02,01 arve 1902-PJK M OÜ 10331305 kompleksteenus 370549,50 21.02.2001 100000,00 22.02.2001 270549,50

22,02,01 arve 2202-KJK M OÜ 10331305 kompleksteenus 520633,70 22.02.2002 450000,00

15,02,01 arve1502-KPK M OÜ 10331305 kompleksteenus 619913,00 15.02.2001 300000,00

16.02.2001 100000,00 19.02.2001 100000,00

21.02.2001 119913,00

15,02,01 arve 1502-PPk M OÜ 10331305 kompleksteenus 130508,00 15.02.2001 130508,00

12,02,01 arve 1202-2 M OÜ 10331305 kompleksteenus 316948,00 13.02.2001 170000,00 14.02.2001 146948,00

06,02,01 arve 0602-PKJ M OÜ 10331305 kompleksteenus 512243,90 16.02.2001 200000,00

19.02.2001 312243,90 05,02,01 arve 0502-PKJ M OÜ 10331305 kompleksteenus 518303,20 06.02.2001 500000,00

06,02,01 arve 0602-PKD M OÜ 10331305 kompleksteenus 110931,00 12.02.2001 42000,00

19.02.2001 68931,80 05,02,01 arve0502-PKM M OÜ 10331305 kompleksteenus 123050,40 06.02.2001 123050,40

12,02,01 arve 1202-1 M OÜ 10331305 kompleksteenus 200423,00 13.02.2001 200423,00

07,02,01 arve 0702-KKJ M OÜ 10331305 kompleksteenus 625972,30 09.02.2001 450000,00

12.02.2001 175972,30 06,02,01 arve 0602-KKP M OÜ 10331305 kompleksteenus 83898,00 07.02.2001 83898,00 01,02,01 arve0102-KJK M OÜ 10331305 kompleksteenus 285263,20 02.02.2001 285253,20 01,02,01 arve0102-PJK M OÜ 10331305 kompleksteenus 82732,75 07.02.2001 82732,75

02,02,01 arve 0202-PJK M OÜ 10331305 kompleksteenus 154745,20 07.02.2001 154745,20

28,02,01 arve/stl 41 DeposiitOÜ kompleksteenus 150450,00 28.02.2001 110000,00 28,02,01 arve 51 DeposiitOÜ kompleksteenus 94252,50 28.02.2001 94252,50

28,02,01 arve 43 DeposiitOÜ kompleksteenus 289837,50 28.02.2001 60000.00 ,

28,02,01 arve 45 DeposiitOÜ kompleksteenus 209745,00 28.02.2001 209745,00 28,02,01 arve 47 DeposiitOÜ kompleksteenus 54870,00 28.02.2001 54870,00

19,02,01 arve/st! 29 DeposiitOÜ

kompleksteenus 132250,00 20.02.2001 132750,00 19,02,01 arve/stl 26 DeposiitOÜ kompleksteenus 91155,00 19.02.2001 91155,00

02,02,01 arve/stl 1 DeposiitOÜ

kompleksteenus 327450,00 02,02,2001 327450,00

02,02,01 arve/stl 4 DeposiitOÜ

kompleksteenus 53100,00 02,02,2001 53100,00 02,02,01 arve/stl 6 DeposiitOÜ kompleksteenus 221250,00 02.02.2001 221250,00

02,02,01 arve/stl 8 DeposiitOÜ

kompleksteenus 278775,00 06.02.2001 150000,00

arve/stl 9 DeposiitOÜ

kompleksteenus 07.02.2001 128775,00

07,02,01 arve/stl 10 DeposiitOÜ

kompleksteenus 74782,50 07.02.2001 74782,50

09,02,01 arve/stl 12 DeposiitOÜ

kompleksteenus 108412,50 09.02.2001 108000,00 09,02,01 arve/stl 14 DeposiitOÜ kompleksteenus 132750,00 09.02.2001 90000,00

arve/stl 15 DeposiitOÜ

kompleksteenus 12.02.2001 42750,00

12,02,01 arve/stl 16 DeposiitOÜ

kompleksteenus 284332,80 12.02.2001 284332,80

12,02,01 arve/stl 17 DeposiitOÜ

kompleksteenus 261960,00 12.02.2001 50000,00 arve/stl 18 DeposiitOÜ kompleksteenus 13.02.2001 211960,00

14,02,01 arve/stl 20 DeposiitOÜ

kompleksteenus 109740,00 15.02.2001 109740,00

14,02,01 arve/stl 22 DeposiitOÜ

kompleksteenus 295590,00 14.02.2001 100000,00

16.02.2001 140000,00

20.02.2001 55590,00 19,02,01 arve/stl 28 DeposiitOÜ kompleksteenus 163725,00 19.02.2001 163725,00

21,02,01 arve/stl 33 DeposiitOÜ

kompleksteenus 172575,00 22.02.2001 172575,00

21,02,01 arve/stl 35 DeposiitOÜ

kompleksteenus 177000,00 22.02.2001 177000,00

23,02,01 arve/stl 38 DeposiitOÜ

kompleksteenus 163725,00 26.02.2001 163725,00 13,02,01 arve 32 TolesarOÜ kompleksteenus 34886,70 13.02.2001 34886,70

21,02,01 arve 33 TolesarOÜ kompleksteenus 207532,50 21.02.2001 150000,00

22.02.2001 57532,50

13,02,01 arve 29 TolesarOÜ kompleksteenus 190275,00 15.02.2001 100000,00

16.02.2001 50000,00

20.02.2001 40275,00

12,02,01 arve 28 TolesarOÜ kompleksteenus 117262,50 13.02.2001 117262,50 12,02,01 arve 25 TolesarOÜ kompleksteenus 112838,50 14.02.2001 112837,50

13,02,01 arvr30 TolesarOÜ raieõigus 74181,90 20.02.2001 224,80 15,02,01 arve-stl 34 SaaremerOÜ kompleksteenus 393825,00 16.02.2001 60000,00

26.02.2001 170000,00

08,02,01 arve-stl 62 SelirandOÜ kompleksteenus 70800,00 13.02.2001 70800,00,

13,02,01 arve 1302-K JesterbiOÜ raieõigus 103682,12 19.02.2001 314,20

06,02,01 arve 06/02/PKJ JesterbiOÜ raieõigus 182981,30 19.02.2001 292,90

06,02,01 arve 06/02/PKD JesterbiOÜ raieõigus 39626,52 19.02.2001

26 02 2001 64,00

08,02,01 arve-stl 145 FranscorpOÜ raieõigus 114063,99 26.02.2001 165,20

08,02,01 arve-stl 148 FranscorpOÜ raieõigus 427441,78 26.02.2001 1494,80

08,02,01 arve-stl 147 FranscorpOÜ raieõigus 222193,76 26.02.2001 250,27

31,01,01 arve-stl 146 FranscorpOÜ raieõigus 74206,19 26.02.2001 141,60

26,01,01 arve-stl 145 FranscorpOÜ raieõigus 227929,98 26.02.2001 342,00

08,02,01 arve-stl 61 SelirandOU raieõigus 28338,88 26.02.2001 26,50

12,02,01 arve-stl 18 DeposiitOÜ raieõigus 105173,40 26.02.2001 613,50

14,02,01 arve-stl 19 DeposiitOÜ raieõigus 43339,98 26.02.2001 53,20

15,02,01 arve 1502PPK JesterbiOÜ raieõigus 46619,44 26.02.2001 74,50

07,02,01 arve 07/02/KKJ JesterbiOÜ raieõigus 218456,41 26.02.2001 389,55

02,02,01 arve/stl 5 DeposiitOÜ raieõigus 89916,00 26.02.2001 1991,70

06,02,01 arve 06/02/KKP JesterbiOÜ raieõigus 29778,48 26.02.2001 99,00

01,02,01 arve 01/02/KJK JesterbiOÜ raieõigus 102835,58 26.02.2001 405,60

01,02,01 arve 01/02/PJK JesterbiOÜ raieõigus 30443,56 26.02.2001 190,43

06,02,01 arve 05/02/PKM JesterbiOÜ raieõigus 43955,47 26.02.2001 70,20

02,02,01 arve/stl 7 DeposiitOÜ raieõigus 110394,90 26.02.2001 555,00

12,02,01 arve 27 TolesarOÜ raieõigus 38149,40 26.02.2001 302,00

09,01,01 arve-stl 28 SaaremerOÜ raieõigus 223869,60 26.02.2001 2457,00

13,02,01 arve 31 TolesarOÜ raieõigus 14561,60 26.02.2001 44,25

13,02,01 arve 1302-P JesterbiOÜ raieõigus 154504,60 26.02.2001 448,10

12,02,01 arve 26 TolesarOÜ raieõigus 44081,85 26.02.2001 263,10

12,02,01 arve 1202-2 JesterbiOÜ raieõigus 113579,72 26.02.2001 707,00

12,02,01 arve/stl 15 DeposiitOÜ raieõigus 114035,20 26.02.2001 640,00

09,02,01 arve/stl 11 DeposiitOÜ raieõigus 42873,53 26.02.2001 128,60

09,02,01 arve/stl 13 DeposiitOÜ raieõigus 53347,80 26.02.2001 354,60

02,02,01 arve/stl 3 DeposiitOÜ raieõigus 21763,92 26.02.2001 341,10

02,02,01 arve/stl 2 DeposiitOÜ raieõigus 133599,60 26.02.2001 3480,00

KOKKU

18711947,76

- märtsis 2001.a on AS ABTG teostanud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid:

K/päev Arve Müüja Kaup/teenus Arve summa Tasumise kpv Summa

22,02,01 2202-KJM M OÜ kompleksteenus 182245,10 01.03.2001 150000,00

32245,10

26,01,01 2-26-01 Entesar Transport OU

kompleksteenus 296657,90 01,03,2001 25657,90

16,02,01 1602-KAM M OÜ kompleksteenus 81420,00 01,03,2001 11420,00 40000,00 22,02,01 2202-KJK M OÜ kompleksteenus 520633,70 01,03,2001 70633,70

22,02,01 2202-KPK M OÜ kompleksteenus 471693,20 01,03,2001 253693,20

28.02.C1 Deposiit OÜ kompleksteenus 115050,00 02,03,2001 50000,00

20000,00

28,02,01 Skywalker OU kompleksteenus 75968,40 02,03,2001 75968,40 28,02,01 DeposiitOÜ kompleksteenus 289837,50 02,03,2001 229837,50

15,02,01 Saaremer OÜ kompleksteenus 393825,00 02,03,2001 163825,00

28,02,03 Skywalker OU kompleksteenus 105657,20 02,03,2001 105657,20

28,02,01 2802-PJKS M OÜ kompleksteenus 532286,20 02,03,2001 300000,00

05,03,2001 200000,00

06,03,2001 32286,20

22,02,01 1-22-02 Entesar Transport OU

kompleksteenus 1049191,10

02,03,2001 349191,40

01,03,01 arve 1-1-03 Entesar Transport OU

kompleksteenus 464625,00 02,03,2001 464625,00

02,03,01 TolesarOÜ ülestöötamine 109486,30 05,0.3,2001 109486,30

02,03,01 arve 2-2-03 Entesar Transport OU

ülestöötamine 161275,95 05,03,2001 161275,95

28,02,01 DeposiitOÜ kompleksteenus

150450,00 05,03,2001 40450,00

22,02,01 2202-KAM M OÜ kompleksteenus 97881,00 05,03,2001 60000,00 19,03,2001 37881,00

28,02,01 2802-PDK M OÜ kompleksteenus 104872,00 06,03,2001 45000,00

13,03,01 1303KPK J OU raieõigus 109858,00 22,03,2001 367,00 15,02,01 SaaremerOÜOÜ raieõigus 153854,00 22,03,2001 920,01 28,02,01 DeposiitOÜ raieõigus 81811,74 22,03,2001 304,68

28,02,01 DeposiitOÜ raieõigus 30562,92 22,03,2001 70,80

13,03,01 TolesarOÜ raieõigus 102759,10 22,03,2001 582,00 02,03,01 TolesarOÜ raieõigus 34421,00 22,03,2001 230,55

02,03,01 TolesarOÜ raieõigus 40467,25 22,03,2001 215,50

22,02,01 2202KJK J OU raieõigus 181694,57 22,03,2001 324,45 28,02,01 2802PJK J OU raieõigus 104394,25 22,03,2001 167,70

05,03,01 42/a DeposiitOÜ raieõigus 134520,00 22,03,2001 1259,10

22,02,01 2202PDK J OÜ raieõigus 39460,03 22,03,2001 63,60 22,02,01 2202KPK J OÜ raieõigus 164614,96 22,03,2001 292,20

28,02,01 2802PJKS J OÜ raieõigus 190140,72 22,03,2001 306,20

22,02,01 2202PJK J OÜ raieõigus 204459,54 22,03,2001 329,80

06,03,01 Deposiit OÜ raieõigus 169228,05 22,03,2001 949,60

09,03,01 46/A Deposiit OÜ raieõigus 83182,92 22,03,2001 476,40

09,03,01 Deposiit OÜ raieõigus 50706,48 22,03,2001 225,50 28,02,01 DeposiitOÜ raieõigus 116916,58 22,03,2001 301,75

28,02,01 DeposiitOÜ raieõigus 21435,88 22,03,2001 378,90 23,02,01 DeposiitOÜ raieõigus 66188,56 22,03,2001 371,50

28,01,01 46a Deposiit OÜ raieõigus 18166,00 22,03,2001 127,30

12,02,01 1202-1 J OÜ raieõigus 70173,42 22,03,2001 462,00 14,03,01 Skywalker OÜ ülestöötamine 117262,50 22,03,2001 80000,00

28,03,2001 37262,50

13,03,01 1-13-03 Entesar Transport OÜ

ülestöötamine 185850,00 22,03,2001 185850,00

02,03,01 Saaremer OÜ raieõigus 229790,25 22,03,2001 673,50

09,03,01 DeposiitOÜ raieõigus 652447,48 22,03,2201 2391,60

22,03,01 SaaremerOÜ raieõigus 141600,00 22,03,2001 50000,00

26,03,2001 91600,00

23,03,01 Toiesar OÜ ülestöötamine 55424,60 26,03,2001 55424,60

27,03,01 SaaremerOÜ ülestöötamine 160627,50 27,03,2001 70000,00

30,03,2001 90627,50

26,03,01 260302 Entesar Transport OÜ

kompieksteenus 693981,60 27,03,2001 693981,60

27,03,01 arve 27-03/4 Teneprof OÜ ülestöötamine 273465,00 27,03,2001 100000,00

30,03,2001 100000,00

23,03,01 TolesarOÜ ülestöötamine 136290,00 28,03,2001 136290,0

02,03,01 Saaremer OÜ ülestöötamine 597375,00 06,03,2001 180000,00

09,03,2001 140000,00 19,03,2001 50000,00

21,03,2001 50000,00

22,03,2001 177375,00

28,02,01 1-28-02 Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 309750,00 06,03,2001 100000,00

08,03,2001 209750,00

02,03,01 arve 3-2-03 Entesar Transport OÜ

ülestöötamine 356625,00 06,03,2001 300000,00

08,03,2001 56625,00

28,02,01 2-28-02 Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 112837,00 08,03,2001 112837,50

02,03,01 arve 1-2-03 Entesar Transport OÜ

ülestöötamine 32709,60 08,03,2001 32709,80 02,03,01 Tolesar OÜ ülestöötamine 113120,70 08,03,2001 113120,70

15,02,01 2-15-02 Entesar Transport OÜ

kompleksteenus 345150,00 09,03,2001 45150,00

13,03,01 Tolesar OÜ ülestöötamine 268037,00 13,03,2001 268037,00

13,03,01 arve 3-13-03 Entesar Transport OÜ

ülestöötamine 571963,70 16,03,2001 500000,00

21,03,2001 71963,70 13,03,01 arve 4-13-03 Entesar Transport OÜ ülestöötamine 255410,00 16,03,2001 100000,00

19,03,2001 135410,00

15,03,01 arve 15-03 Teneprof OÜ ülestöötamine 219067,00 19,03,2001 100000,00 21,03,2001 119067,00

14,03,01 Skywalker OÜ ülestöötamine 94252,50 19,03,2001 60000,00

21,03,2001 34252,50

13,03,01 arve 2-13-03 Entesar Transport OÜ

ülestöötamine 966420,00 19,03,2001 150000,00 21,03,2001 340000,00

22,03,2001 200000,00

27,03,2001 100000,00

13,03,01 TolesarOÜ ülestöötamine 59059,00 21,03,2001 59059,00

05,03,01 0503KPKS J OÜ raieõigus 46306,15 22,03,2001 424,60

09,03,01 0903KJK J OÜ raieõigus 92181,60 22,03,2001 282,00

05,03,01 0503KPK J OÜ raieõigus 39247,69 22,03,2001 384,35

05,03,01 0503KJK JesterbiOÜ raieõigus 25542,31 22,03,2001 211,80

06,03,01 0603KPK J OÜ raieõigus 248779,87 22,03,2001 372,90 06,03,01 0603PKJ J OÜ raieõigus 59190,57 22,03,2001 247,00

16,02,01 1602KAM J OÜ raieõigus 26553,78 22,03,2001 303,20 22,02,01 2202KAM J OÜ raieõigus 27778,38 22,03,2001 72,00

06,03,01 0603PKJ J OÜ raieõigus 248779,87 22,03,2001 548,40

27,03,01 arve 27-03/ Teneprof OÜ ülestöötamine 44250,00 29,03,2001 44250,00

26,03,01 260303

Entesar Transport

kompleksteenus 125147,40 30,03,2001 125174,40

.26,03,01 260301

Entesar Transport

kompleksteenus 1345624,80

30,03,2001 915000,00 KOKKU

9916834,24

- märtsis 2001.a on AS ABTG poolt OÜ-le Deposiit ja OÜ-le M ettemaksudena vormistatud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid:

Kuupäev Saaja Viide arvele summa

06,03,2001 M OÜ 0503-kpk 105851,90

06,03,2001 M OÜ 0503-kpks 124932,50

06,03,2001 M OÜ 0503-kjk 92677,20 06,03,2001 DeposiitOÜ 200000,00

06,03,2001 DeposiitOÜ 43a 300000,00 08,03,2001 DeposiitOÜ 43a 31875,00 08,03,2001 DeposiitOÜ 64000,00

09,03,2001 M OÜ 0603-pkj/a 500000,00

09,03,2001 DeposiitOÜ 47/a 205762,50

09,03,2001 DeposiitOÜ 131865,00 Ü

09 03 2001 M OÜ 0903 kpk 200000 00

09,03,2001 M OÜ 0603-kkp 161276,50

09,03,2001 DeposiitOÜ 84000,00 12,03,2001 Miiiikivi OU 0903-kjp 400000,00

13,03,2001 DeposiitOÜ 350000,00 13,03,2001 DeposiitOÜ 60000,00

13,03,2001 M OÜ 1303-kpk 80000,00 13,03,2001 DeposiitOÜ 70605,00

13,03,2001 M OÜ 0903-kpk 21698,40

16,03,2001 DeposiitOÜ 111952,50 16,03,2001 M OÜ 1303-kjp 367983,00

16,03,2001 M OÜ 1303-kak 164456,60 16,03,2001 DeposiitOÜ - 600000,00

16,03,2001 M OÜ 0903-kjp 293716,10 16,03,2001 M OÜ 0603-pkj/a 36000,00 19,03,2001 DeposiitOÜ 400000,00 19,03,2001 M OÜ 0603-pkj/a 123643,60

19,03,2001 DeposiitOÜ 100000,00 19,03,2001 M OÜ 1303-kjk 250000,00 19,03,2001 M OÜ 1303-kpk 200000,00

21,03,2001 M OÜ 1303-kpk 22109,50 21,03,2001 DeposiitOÜ 144000,00

21,03,2001 DeposiitOÜ 100000,00

21,03,2001 DeposiitOÜ 346477,50

21,03,2001 M OÜ 2003-kam 44533,20

21,03,2001 M OÜ 1903-pjk 625000,00

21,03,2001 M OÜ 2103-kpk 200000,00

22,03,2001 DeposiitOÜ 131040,00

22,03,2001 DeposiitOÜ 123905,00

22,03,2001 M OÜ 2103-kjk 257712,00

22,03,2001 M OÜ 2103-kpk 200000,00

22,03,2001 Miiiikivi OU 2203-pjk 450000,00

22,03,2001 DeposiitOÜ 267000,00

22,03,2001 M OÜ 1303-kjk 25760,10

23,03,2001 DeposiitOÜ 300000,00

23,03,2001 M OÜ 2003-kjk 100000,00

26,03,2001 DeposiitOÜ 205762,50 26,03,2001 M OÜ 2003-kjk 187000,00

26,03,2001 M OÜ 2203-pdk 44533,20 26,03,2001 M OÜ 2103-kpm 35000,00

26,03,2001 M OÜ 2203-kjk 189921,00

26,03,2001 DeposiitOÜ 100000,00

26,03,2001 DeposiitOÜ 46025,00 27,03,2001 M OÜ 2703-kjm 103545,00

27,03,2001 M OÜ 2703-kjk1 235622,40

27,03,2001 M OÜ 2703-kjk3 126555,00

27,03,2001 DeposiitOÜ 175077,50 27,03,2001 Miiiikivi OU 2103-kpk 50996,00

27,03,2001 M OÜ 2703-kpk2 266916,00 28,03,2001 M OÜ 2803-kak 170274,00 28,03,2001 DeposiitOÜ 300000,00

28,03,2001 DeposiitOÜ 229215,00

29,03,2001 DeposiitOÜ 56197,50

29,03,2001 DeposiitOÜ 80977,50

29,03,2001 M OÜ 2703-kpk2 225000,00 29,03,2001 M OÜ 2803-kam 35000,00 29,03,2001 M OÜ 2003-kjm 65000,00

29,03,2001 M OÜ 2703-kjk2 303271,80 29,03,2001 M OÜ 1903-pjk 29463,40

30,03,2001 DeposiitOÜ 92040,00 30,03,2001 DeposiitOÜ 239850,00 30,03,2001 DeposiitOÜ 100000,00

30,03,2001 DeposiitOÜ 410000,00

30,03,2001 M OÜ 2003-kjm 225339,00

30,03,2001 M OÜ 2703-kpk 300000,00

30,03,2001 M OÜ 2803-pjk 414000,00 30,03,2001 M OÜ 2803-kam 62102,20

KOKKU

14632498,50

Tegelikkuses nimetatud äriühingud AS-ile ABTG raieõigust ei võõrandanud ning arvetel märgitud teenuseid ei osutanud. Nimetatud arved olid H.U ja A.Z juhtimisel ja korralduste kohaselt koostatud maksuarvestuste tegemisel ning maksudeklaratsioonide koostamisel kasutamiseks. Tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 3 saab residendist juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kuluna käsitada üksnes selliseid väljamakseid, mille kohta on maksumaksjal olemas raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuivõrd AS ABTG ei ole tegelikkuses ülalnimetatud arvetel näidatud äriühingutelt raieõigusi soetanud ega teenuseid saanud, ei saa kõnealuseid arveid käsitleda nõuetele vastavate algdokumentidena, mistõttu on antud väljamaksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga alates 01.01.2000 kehtiva tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 tähenduses.

Eelnimetatud tegelikkusele mittevastavad arved esitati H.U ja A.Z juhtimisel ja korralduste kohaselt AS ABTG raamatupidamisele ning raamatupidaja koostas neist lähtuvalt AS-i ABTG tulu – ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid ajavahemiku 2001.a Juar kuni märts kohta ning edastas deklaratsioonid interneti teel maksuhaldurile. AS ABTG raamatupidaja ei olnud AS ABTG 2001.a Juari kuni märtsi kohta tulu – ja sotsiaalmaksudeklaratsioone koostades ja interneti teel esitades teadlik ülalnimetatud dokumentide tegelikkusele mittevastavusest ning nende alusel seetõttu vähem deklareeritud tulumaksust. H.U ja A.Z esitasid sel moel vahendlikult maksuhaldurile AS ABTG tulu – ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis tahtlikult valeandmeid eesmärgiga maksta vähem tulumaksu järgmiselt:

-20.06.2001.a esitasid H.U ja A.Z tahtlikult maksuhaldurile valeandmeid AS ABTG 2001.a Juarikuu tulu – ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis, mis oli maksuhaldurile esitatud interneti teel. AS ABTG 2001.a Juarikuu tulu – ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena summa

12 553 699.31 krooni ning nimetatud väljamaksetelt tasumisele kuuluv tulumaks summas 4 410

759.22 krooni (vastavalt tulumaksuseaduse §-le 4 lg 3 on ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete tulumaksumäär 26/74).

Nimetatud summas väljamaksed olid tehtud äriühingutele Entesar Transport OÜ, Armeidos OÜ, M OÜ, Anticipo Group OÜ, Tolesar OÜ, Saaremer OÜ, Franscorp OÜ ja J OÜ ülalloetletud tegelikkusele mittevastavate raieõiguse võõrandamise, metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse arvete alusel. Nimetatud äriühingud AS-ile ABTG raieõigust ei võõrandanud ega arvetel märgitud teenuseid ei osutanud. AS ABTG poolt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu summas 4 410 759.22 krooni deklareerimata ning Maksuameti pangakontole üle kandmata jätmise tulemusel jäi maksudena laekumata 4 410 759.22 krooni.

- 25.06.2001.a esitasid H.U ja A.Z tahtlikult maksuhaldurile valeandmeid AS ABTG 2001.a veebruarikuu tulu – ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis, mis oli maksuhaldurile esitatud interneti teel. AS ABTG 2001.a veebruarikuu tulu – ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena summa

18 711 947.76 krooni ning nimetatud väljamaksetelt tasumisele kuuluv tulumaks summas 6 574

468.13 krooni (vastavalt tulumaksuseaduse §-le 4 lg 3 on ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete tulumaksumäär 26/74).

Nimetatud summas väljamaksed olid tehtud äriühingutele Entesar Transport OÜ, Armeidos OÜ, Franscorp OÜ, Skywalker OÜ, M OÜ, Anticipo OÜ, Deposiit OÜ, Tolesar OÜ, Saaremer OÜ, Selirand OÜ ja J OÜ ülalloetletud tegelikkusele mittevastavate raieõiguse võõrandamise, metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse osutamise arvete alusel. Nimetatud äriühingud AS-ile ABTG raieõigust ei võõrandanud ega arvetel märgitud teenuseid ei osutanud. AS ABTG poolt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu summas 6 574 468.13 krooni deklareerimata ning Maksuameti pangakontole üle kandmata jätmise tulemusel jäi maksudena laekumata 6 574 468.13 krooni.

- 25.06.2001.a esitasid H.U ja A.Z maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid AS ABTG 2001.a märtsikuu tulu – ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis, mis oli maksuhaldurile esitatud interneti teel. AS ABTG 2001.a märtsikuu tulu – ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena summa

24 549 333 krooni ning nimetatud väljamaksetelt tasumisele kuuluv tulumaks summas 8 625

441.32 krooni (vastavalt tulumaksuseaduse §-le 4 lg 3 on ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete tulumaksumäär 26/74).

Nimetatud summas väljamaksed olid tehtud äriühingutele Entesar Transport OÜ, Armeidos OÜ, Franscorp OÜ, Skywalker OÜ, M OÜ, Anticipo OÜ, Deposiit OÜ, Tolesar OÜ, Saaremer OÜ ja J OÜ ülalloetletud tegelikkusele mittevastavate raieõiguse võõrandamise, metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse osutamise arvete alusel. Nimetatud äriühingud AS-ile ABTG raieõigust ei võõrandanud ega arvetel märgitud teenuseid ei osutanud. AS ABTG poolt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu summas 8 625 441.32 krooni deklareerimata ning Maksuameti pangakontole üle kandmata jätmise tulemusel jäi maksudena laekumata 8

625 441.32 krooni.

AS ABTG on ajavahemikul 2001.a Juar kuni märts teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi kokku 55 814 980 krooni suuruses summas, millelt H.U ja A.Z jätsid arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu kokku 19 610 669 krooni.

Kirjeldatud käitumisega rikkusid H.U ja A.Z alates 01.01.2000 kehtiva tulumaksuseaduse § 51 lg 1, § 54 lg 2 ja lg 4 tulenevaid nõudeid maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, esitada maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks oma asukohajärgsele Maksuameti kohaliku asutusele maksudeklaratsioon §-s 51 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul ja kanda § 51 alusel maksmisele kuuluv tulumaks Maksuameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Seega on H.U , esitades AS ABTG maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mille tulemusel näidati tagastamisele kuuluvat summat 10 452 708 krooni võrra suuremana seaduse järgi tagastamisele kuuluvast summast ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata kokku 19 610 669 krooni, pannud toime KrK § 1481 lg 2 ja 10 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamise, mille tulemusena jäi maksudena laekumata üle ühe miljoni krooni ( ajavahemikul 01.09.2002 kuni 15.03.2007 oli käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine eesmärgiga suurendada alusetult tagastusnõuet 500 000 krooni või enam karistatav KarS

§ 25 lg 3,4 ja 386 lg 1 järgi ning sotsiaal-ja tulumaksudeklaratsioonis valeandmete esitamine, mille tulemusena jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam karistatav KarS § 386 lg 1 järgi. Alates 15.03.2007 on käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine eesmärgiga suurendada alusetult tagastusnõuet üle 5 000 000 krooni karistatav KarS § 25 lg 3,4 ja 3892 lg 1 ja 2 järgi ning sotsiaal-ja tulumaksudeklaratsioonis valeandmete esitamine, mille tulemusena jäi maksudena laekumata 5 000 000 krooni või enam karistatav KarS 3891 lg 1ja 2 järgi).

A.Z on, esitades AS ABTG maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mille tulemusel näidati tagastamisele kuuluvat summat 10 452 708 krooni võrra suuremana seaduse järgi tagastamisele kuuluvast summast ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata kokku 19 610 669 krooni, pannud toime KrK § 1481 lg 2 ja 10 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile tahtlikult maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise, mille tulemusena jäi maksudena laekumata üle ühe miljoni krooni ( ajavahemikul 01.09.2002 kuni 15.03.2007 oli käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine eesmärgiga suurendada alusetult tagastusnõuet 500 000 krooni või enam karistatav KarS

§ 25 lg 3,4 ja 386 lg 1 järgi ning sotsiaal-ja tulumaksudeklaratsioonis valeandmete esitamine, mille tulemusena jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam karistatav KarS § 386 lg 1 järgi. Alates 15.03.2007 on käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine eesmärgiga suurendada alusetult tagastusnõuet üle 5 000 000 krooni karistatav KarS § 25 lg 3,4 ja 3892 lg 1 ja 2 järgi ning sotsiaal-ja tulumaksudeklaratsioonis valeandmete esitamine, mille tulemusena jäi maksudena laekumata 5 000 000 krooni või enam karistatav KarS 3891 lg 1ja 2 järgi).

SÜÜDISTATAVATE ÜTLUSED H.U ei tunnistanud end süüdi temale esitatud süüdistuses. Kuna süüdistatav keeldus kohtus ütlusi andmast, siis avaldati kohtuistungil tema eeluurimisel antud ütlused. H.U ütlustest tulenevalt asutati AS Adonis Baltic Timber Group (ABTG) 2000.aasta lõpus. Tegevusvaldkonnaks oli metsamaterjali eksport ning matsamaterjali varumine ekspordi jaoks. Tema kui ühe tegevjuhi tegevusvaldkonnaks oli välismüük, välismaksed, suhtlemine välisklientidega, töö akreditiivide ja garantiidega. Teise tegevjuhi A.Z ülesandeks oli valdavalt Läti tütarettevõtte SIA Adonis Baltic Timber töö koordineerimine ja

ABTG varumiste koordineerimine Eestis. Puidu varumine 2001.aasta Juar kuni märts toimus järgmiselt: valdavalt soetati kasvava metsa raieõigusi nii eraisikutelt kui äriühingutelt, edasi telliti metsa ülestöötamise teenuseid ja metsamaterjali transpordi teenuseid. Samuti osteti metsamaterjalina palki ekspordi tarvis. Kuna puidu varumine ei olnud tema töövaldkond, ei puutunud ta otseselt kokku ABTG hankĳate ja äriühingute esindajatega, kes teostasid metsa ülestöötamist ja transporti, v.a. RR olid 2001.a. veebruaris läbirääkimised seoses Belgia ﬁrmale palkide tarnimisega. Selle poolega tegeles ostudirektor JR, kes formaalselt allus küll A.Z-ile

, kuid reaalselt tegutses iseseisvalt. Enamus lepinguid koostas JR, vahel ka büroo juhataja SKvõi sekretär KS JR juhiste järgi. JR allusid ladude juhatajad. Peale Lesteka ei teadnud ta tol ajal ühtegi hankĳat. 2001.aasta mais nägi mõnda hankĳat seoses sellega, et ABTG hakati Maksuameti poolt kontrollima ja soovis, et partnerﬁrmad kinnitaksid kirjalikult tehinguid

ABTG-ga.. Polnud põhjust kahelda, et need tehingud olid toimunud. Arved hankĳatele tasumiseks vaatas üle SK, mõnikord koos JR . Veendudes, et kaubad ja teenused on saadud ja et nende saamist kinnitavad ladude andmed, andis K või R raamatupidajale kinnituse arve tasumiseks. Maksudeklaratsioonid Maksuametile allkirjastas juhatuse liikmena tema. Füüsiliselt ta andmeid ei kontrollinud. Algandmeid kontrollisid SKja JR.

H.U eitas maksuhaldurile 2001.a. Juari, veebruari ja märtsi käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamist ja ABTG raamatupidamisele ﬁktiivsete dokumentide koostamist ja esitamist. Kui keegi hankĳatest on ABTG töötajatele ebaõigeid andmeid esitanud, siis tema ei olnud sellest käibedeklaratsioonide esitamisel teadlik. Tal ei olnud ka kahtlusi, et need deklaratsioonid või nende aluseks Oad dokumendid võinuks sisaldada mingis osas valeandmeid.

Tema tööülesannete hulka ei kuulunud selliste dokumentide käsitlemine, kontrollimine, kinnitamine, raamatupidamisele esitamine ja maksuarvestuses kajastamine.

Käibedeklaratsioonide allkirjastamisel küsis ta alati raamatupidajalt üle, kas ta on veendunud deklaratsioonide õigsuses.

A.Z ei tunnistanud end süüdi temale esitatud süüdistuses. Kuna ka tema keeldus kohtus ütlusi andmast, siis avaldati kohtuistungil tema eeluurimisel antud ütlused.

A.Z ütluste kohaselt tegeles tema ABTG-s Läti tütarettevõttega. Eesti poolel, kontrollis Kunda lao seisu ja mingil määral tegeles ka puidu hankimisega. Tema assistent oli JR. Puidu hankĳatega puutus ta kokku väga minimaalselt. Kui JR ABTG-sse tööle tuli, edastas ta talle kontaktid nende hankĳate osas, keda ta ise varasemast ajast tundis. Reaalselt ta puidu päritolu Rkäest ega muul viisil ei kontrollinud. Otseselt ei suhelnud ühegi hankĳaga, välja arvatud mõned vanad tuttavad. Seega tegeles Eesti-siseselt hankĳatega R , teda aitas tehniliselt

SK, kes pidas laoarvestust. Ta ei tea, milliseid dokumente Rhankĳatelt nõudis ning milliseid lepinguid tehingute kohta vormistati. Teadis, et ABTG ostis kasvava metsa raieõigust ja ostis sisse ka metsa ülestöötamise ja transporditeenust. Puitu ABTG ei ostnud Kinnistutel kasvava metsa ülevaatajaks oli Jus Keerberg. Keegi Jus K tegevust tegelikkuses ei kontrollinud, kui siis vaid R . Raamatupidajale esitas hankĳate arved R , tema neid arveid üle ei kontrollinud. Seega oli kogu hankĳatega seotud tegevus Rkontrolli all. Tema R t ei kontrollinud, kuigi Rallus talle.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Süüdistuse kohaselt olid tegelikkusele mittevastavad 2001.a. Juaris, veebruaris ja märtsis ABTG- le esitatud arved Henno, Hinnosaare, Jaagu, Kalde, Kangro-Ji, Kitse, Kuivajõe, Laane II, Lõo,

Matsi-Ado, Pühapalu, Söödi, Tiru-Endriku, Uibu, Uudismaa, Uue-Laane, Vana-Tammisaare,

Vello, Õuna, Ületee, Kengo, Korjokse, Mäe, Mäe-Rõuka, Nõmme, Oja, Oti, Paju, Põdra, Põhjaku, Pähna, Raudsika, Reinu, Soode-Peedu, Suur-Karküla, Tamme, Tammemetsa, Toome, Uuetoa, aalde, Are, Astra-Tooma, Hindreku, Kaarna, Kiesa-Reinu, Koidu, Kosa 9, Kurestikujoa, Lillemäe, Lilleoru, Loode, Muda, Märtsi, Naela, Nisu, Nurga, Nurmenuku, Paemurru, Pedjamäe, Peebu, Piiriranna, Piirisoo, Piksi, Pärna, Raudsepa, Rooneti, Rämmani, Siili, Sillaotsa, Taburi, Tagasaare, Talvise, Tedrelaane, Tislari, Tuisu, Uue-Laupa, Valgesoo ja Vana-Altru kinnistutelt metsa ülestöötamise ja transportteenuse osutamise eest.

Süüdistusaktis loetletud arved on kriminaalasjas tunnistatud asitõenditeks ja need on ära võetud

ABTG-st 11.04.2002.a. läbiotsimise käigus. Süüdistatavad ja kaitsjad seadsid kahtluse alla läbiotsimise ja võetuse seaduslikkuse, sest äravõetud dokumendid jäeti ﬁkseerimata. Tegemist on nende arvates olulise kriminaalmenetlusnormi rikkumisega, sest dokumentide ﬁkseerimata jätmise tõttu ei ole võimalik kontrollida, kas üks või teine tõend on saanud toimikusse just selle toimingu käigus. Seega on ebaselge tõendi saamise aeg, koht ja viis ning et see on saadud

11.04.2002.a. läbiotsimise käigus. Sellest tulenevalt ei ole läbiotsimise käigus äravõetud dokumendid lubatavad tõendid.

Kohtu seisukoht tõendite lubatavuse kohta

2002.a. aprillis kehtinud KrMK § 140 lg 2 sätestas, et läbiotsimise käigus äravõetud ese või dokument tuleb märkida läbiotsimise ja võetuse protokolli. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 28.05.2004 .a. otsusega tunnistanud ABTG-s läbiviidud läbiotsimise ja võetuse õigusvastaseks, kuid seda vaid dokumentide ﬁkseerimata jätmise osas. See tähendab, et läbiotsimist ja võetust tervikuna õigusvastaseks ei tunnistatud. Riigikohus on lahendis 3-1-1-19-05 selgitanud tõendite lubatavuse küsimust ja leidnud, et tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja kuivõrd see rikkumine mõjutas tõendi saamist ehk kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks. Sellest tulenevalt ei too mitte igasugune menetlusnormi rikkumine kaasa tõendi lubamatust. Kohus peab ka kaaluma, millises vahekorras on tõendi väärtus ja rikkumise raskus. Kui tõendi väärtus kaalub üle rikkumise raskuse, on tõend lubatav.

Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2004.a. otsusega võetuse õigusvastaseks tunnistamisega läbiotsimisel äravõetud dokumentide ﬁkseerimata jätmise osas, kuid ei nõustu süüdistatavate ja kaitsjate seisukohaga, et tegemist on tõendi kogumise korra olulise rikkumisega ning et äravõetud dokumente ei saa tõenditena arvestada. Riigikohtu lahendist 3-1-1-19-05 tulenevalt tunnistab kohus läbiotsimise käigus äravõetud dokumendid lubatavateks tõenditeks. Dokumentide ükshaaval ﬁkseerimata jätmine ei mõjutanud nende saamist. Kui menetlusnormi rikutud ei oleks, s.t. kui kõik kaustades Oad dokumendid oleks võetuse ajal ükshaaval ﬁkseeritud, oleks need dokumendid ikkagi saadud. Pole alust kahelda, et asitõendite kaustades

Oad dokumendid on saadud ABTG-st 11.04.2002.a. läbiotsimise ja võetuse käigus. Kaustad köideti, lehed nummerdati, lehtede arv märgiti viimase lehe pöördele kleebisele, millele löödi ka pitsatid ja pandi allkirjad läbiotsimist läbiviinud uurĳa ja menetlustoimingu juures viibinud

ABTG töötajate poolt. Läbiotsimisel saadud dokumendid on kriminaalasjas ka olulise tähtsusega. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus kõik ABTG-st läbiotsimise käigus äravõetud dokumendid, millised asuvad köidetuna 24 kaustas, kohtukõlbulikeks lubatavateks tõenditeks.

Alljärgnevalt analüüsib kohus süüdistusaktis loetletud arvetega seonduvat kinnistute kaupa.

1. Kuivajõe kinnistu Lääne-Virumaal Vinni vallas.

ABTG-le on esitatud Entesar Transport OÜ poolt metsa ülestöötamise kompleksteenuse ja transporditeenuse eest 26.01.2001.a. kaks arvet: nr. 1-26-01 summas 616668.- krooni ja nr. 2-26-

01 summas 296657.90 krooni (Asitõendite kaust nr. 4 lk. 93,95).

Kuivajõe kinnistuga seoses olid ABTG-st läbiotsimisel ära võetud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 12.Juarist 2001.a. JM ja OÜ Franscorp vahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping 16.01.2001.a. OÜ Franscorp ja ABTG vahel, kaks metsa ülestöötamislepingut 16.01.2001.a. ABTG ja OÜ Entesar Transport vahel, metsateatis nr. 00189

– 12.10.2000.a., kinnistamisotsus (asitõendite kaust nr. 4 lk. 96-103). Tunnistaja JM ütluste kohaselt tema kinnistu omanikuna tegi kõik raided kinnistult ise ja puidu müüs AS-le Viskort. ABTG –st äravõetud metsateatisel ja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul ei ole tema allkirjad.

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse andmetel on Kuivajõe kinnistu kohta registreeritud vaid üks metsateatis 11.01.2000.a. nr. 11 ja selles kavandatud raided on ka kõik tehtud (10 kd. lk. 92,104, 115). Seega kinnitavad Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse õiendid JM ütlusi selle kohta, et ta tegi raiet oma kinnistul ise vastavalt tema poolt esitatud metsateatises märgitud mahule, s.o. 474 tm.

Kuna JMütluste kohaselt ei olnud ABTG-s asunud metsateatisel ja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul, millel oli võõrandajana märgitud Jus Moldau, tema allkiri, siis järelikult oli metsateatisel ja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul tema allkirja võltsitud. Kuna JMOÜ-le Franscorp kasvavat metsa ei ole võõrandanud, ei saanud OÜ Franscorp seda ka

ABTG-le edasi võõrandada ja seal ei saanud toimuda mingit metsa ülestöötamist OÜ Entesar Transport poolt. Seega on OÜ Franscorp ja ABTG ning ABTG ja OÜ Entesar Transport vahelised lepingud ﬁktiivsed, tegelikkuses selliseid tehinguid toimud ei ole. Seega ei ole ABTG Kuivajõe kinnistult kasvava metsa raieõigust omandanud ega metsa ülestöötamisega seonduvaid teenuseid ostnud.

2. Vello kinnistu Ida- Virumaal Vaivara vallas.

ABTG-le on OÜ Entesar Transport poolt esitatud 12.01.2001.a. metsa ülestöötlemise kompleksteenuse eest arve nr. 1-12-01 summas 908128.- krooni (Asitõendite kaust nr. 4 lk. 162).

Vello kinnistuga seoses olid ABTG-st läbiotsimisel ära võetud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 15.detsembrist 2000.a. VKja OÜ Franscorp vahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping 8.01.2001.a. OÜ Franscorp ja ABTG vahel, metsa ülestöötamisleping 08.01.2001.a. ABTG ja OÜ Entesar Transport vahel, metsateatis nr. 00127 – 27.10.2000.a., kinnistamisotsus (asitõendite kaust nr. 4 lk. 163-168).

Tunnistaja VK ütluste kohaselt ei ole tema võtnud metsateatisi ega kellelegi Vello kinnistult raieõigust võõrandanud, OÜ Franscorp nimi on talle tundmatu. ABTG –st äravõetud metsateatisel ja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul ei ole tema allkirjad. Vello kinnistuga seoses on kohtus üle kuulatud ka AT, kelle ütluste kohaselt ostis ta kinnistu VKoma ﬁrmale Tantaria. Ka tema ei ole kellelegi raieõigust võõrandanud, raiet tegi ﬁrma ise. Tunnistajate VK ja ATe ütlusi kinnitab Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse teatis, mille kohaselt on Vello maaüksuse kohta esitatud metsateatis 06.08.2001.a. nr. 10509 ja raie on tehtud. 2000.a.

metsateatist esitatud ei ole. Metsateatiselt nähtub, et selle on esitanud OÜ Tantaria (10.kd. lk. 283,285). Kuna ABTG-st äravõetud metsateatis oli hoopis teise numbri ja kuupäevaga ja esitajaks sellel märgitud VK, kes väitis, et tema ei ole metsateatisi koostanud ega esitanud, on järelikult metsateatis nr. 00127 võltsitud. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping VK ja OÜ Franscorp vahel on ﬁktiivne, sellist tehingut toimunud ei ole, VKallkiri lepingul on võltsitud. Kuna VK OÜ-le Franscorp kasvavat metsa ei ole võõrandanud, ei saanud OÜ Franscorp seda ka ABTG-le edasi võõrandada ja Vello kinnistul ei saanud toimuda mingit metsa ülestöötamist OÜ Entesar Transport poolt. OÜ Franscorp ja ABTG ning ABTG ja OÜ Entesar Transport vahelised lepingud on ﬁktiivsed, tegelikkuses selliseid tehinguid toimud ei ole. Seega ei ole ABTG Vello kinnistult kasvava metsa raieõigust omandanud ega metsa ülestöötamisega seonduvaid teenuseid ostnud.

3. Jaagu kinnistu Lääne-Virumaal Rägavere vallas.

ABTG-le on OÜ Entesar Transport poolt esitatud 19.01.2001.a. metsa ülestöötlemise kompleksteenuse eest kaks arvet nr. 1-19-01 219716.- krooni ja 2-19-01 summas 728201.60 krooni (Asitõendite kaust nr. 4 lk. 73,75).

Jaagu kinnistuga seoses olid ABTG-st läbiotsimisel ära võetud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 5.Juarist 2001.a. JRja OÜ Franscorp vahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping 12.01.2001.a. OÜ Franscorp ja ABTG vahel, metsa ülestöötamisleping

12.01.2001.a. ABTG ja OÜ Entesar Transport vahel, metsateatis nr. 00189 – 12.06.2000.a., kinnistamisotsus (asitõendite kaust nr. 4 lk. 76-81)

Tunnistaja JR ütluste kohaselt tegi ta ühe metsateatise, andis selle Sergo Sokolovile, kes tegi kinnistul raiet. ABTG –st äravõetud metsateatisel ja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul ei ole tema allkirjad.

Tunnistaja SSütluste kohaselt tegi ta Jaagu kinnistul raiet, palgates töö tegemiseks OÜ Reinbaum, kes hiljem ka metsamaterjali ära ostis. OÜ-t Franscorp ta ei tea.

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt on nendel registreeritud Jaagu kinnistu kohta üks metsateatis number 189 – 12.06.2000.a. Võrreldes Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuses Oat ja ABTG-st äravõetud metsateatisi, on neil küll üks ja sama number ja kuupäev ning omanikuna märgitud Jaak Rünk, kuid metsateatistel märgitud mahud on erinevad. Kuna ABTG-st äravõetud metsateatisel Oat allkirja JRei tunnistanud, on järelikult sellel tema allkiri võltsitud. JRütluste kohaselt ei ole ka kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul tema allkiri, mis tähendab, et ka see on võltsitud. Firmast Franscorp ei tea ta midagi. Järelikult on JRja OÜ

Franscorp vaheline kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping ﬁktiivne, sellist tehingut tegelikkuses tehtud ei ole. Seega ei saanud OÜ Franscorp raieõigust Jaagu kinnistul ka ABTG-le edasi võõrandada ja sellel kinnistul ei saanud toimuda mingit metsa ülestöötamist OÜ Entesar

Transport poolt. OÜ Franscorp ja ABTG ning ABTG ja OÜ Entesar Transport vahelised lepingud on ﬁktiivsed, tegelikkuses selliseid tehinguid toimud ei ole. Seega ei ole ABTG Jaagu kinnistult kasvava metsa raieõigust omandanud ega metsa ülestöötamisega seonduvaid teenuseid ostnud.

4.Hinnosaare kinnistu Lääne Virumaal Väike-Maarja vallas. ABTG-le on OÜ Entesar Transport poolt esitatud metsa ülestöötlemise kompleksteenuse eest viis arvet: 03.01.2001.a. arve nr. 1-3-01 summas 292805.20 krooni, 10.01.2001.a. arve nr. 1-10-

01 summas 279353.20 krooni, 18.01.2001.a. arve nr. 1-18-01 summas 391240.80 krooni,

18.01.2001.a. arve nr. 2-18-01 summas 493830.- krooni ja 24.01.2001.a. arve nr. 1-24-01 summas 124431.- krooni (Asitõendite kaust nr. 4 lk. 59, 55, 52, 47,64). Hinnosaare kinnistuga seoses olid ABTG-st läbiotsimisel ära võetud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 23.detsembrist 2000.a. ALja OÜ Franscorp vahel, viis kasvava metsa raieõiguse võõrandmise lepingut OÜ Franscorp ja ABTG vahel, viis metsa ülestöötamislepingut

ABTG ja OÜ Entesar Transport vahel, metsateatis nr. 00142 – 04.12.2000.a., kinnistamisotsus (asitõendite kaust nr. 4 lk. 49,50,53,54,57,58,61,62,65-70).

Tunnistaja AL ütluste kohaselt ostis ta ESpalvel viimase tuttava jaoks oma nimele Hinnosaare kinnistu, kuid mingeid tehinguid ta teinud selle kinnistuga ei ole. Metsateatisel ja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul ei ole tema allkirjad. Tunnistas volikirja kirjutamist ES, et viimane saaks oksjonil kinnistu tema nimele osta. Tunnistaja ES kinnitas AL ütlusi temale A Lpoolt volikirja kirjutamise kohta. Kõik korraldused seoses kinnistuga andis talle aga Anti-nimeline isik. OÜ Franscorp on talle võõras.

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt on nendel registreeritud metsateatis nr.

144 – 04.12.2000.a. ja metsateatisel kavandatud raie on kinnistul tehtud. Tegelikult on kinnistul raiutud kogu väärtuslikum metsamaterjal üle maaüksuse. Kui võrrelda ABTG-st ära võetud metsateatist ja Lääne-Virumaa Keskkonnateenistusele esitatud metsateatist, siis on erisus metsateatise numbris ning raiemahus. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuses Oal metsateatisel on märgitud raiemahuks 653 tm, ABTG-st ära võetud metsateatisel aga on see tunduvalt suurem – 3940 tm. Kuna ALsõnul ei ole ABTG-st äravõetud metsateatisel tema allkirja, on seal ALallkiri järelikult võltsitud ja seda ka kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul. Seega ei ole tegelikkuses OÜ-le Franscorp Hinnosaare kinnistult raieõigust võõrandatud ALega ka ESpoolt ja ta ei saanud seda ka ABTG-le edasi võõrandada, mistõttu ABTG ja OÜ Franscorpi vahelised viis lepingut kasvava metsa raieõiguse võõrandmaise kohta on ﬁktiivsed. Samas aga ei ole tõendatud, et ABTG oleks teadnud ALja OÜ Franscorpi vahelise lepingu ﬁktiivsusest ning kuna raie kinnistul on tehtud, raie tegĳaid kindlaks tehtud ei ole, puudub alus väita, et seda ei tehtud ABTG tellimuse alusel Entesar Transport OÜ või tema allhankĳate poolt. Sellest tulenevalt puudub alus lugeda ABTG ja OÜ Entesar

Transport vahel metsa ülestöötamise kohta sõlmitud lepinguid ﬁktiivseks ja tehinguid mittetoimunuks.

5. Söödi kinnistu registriosa 3922 Põlvamaal Valgjärve vallas. ABTG-le on metsa ülestöötamiseja transporditeenuse eest esitanud 09.01.2001.a. arve nr. 8A summas 187089.- krooni Armeidos OÜ ja 14.02.2001.a. arve nr. 140201 summas 330400.- krooni AS Sumros Grupp (Asitõendite kaust nr. 4 lk. 3, 7).

Söödi kinnistuga seoses olid ABTG-st läbiotsimisel ära võetud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr.1 ÜP ja OÜ Armeidos vahel, OÜ Armeidos volikiri JROÜ Armeidos esindamiseks, kasvava metsa raieõiguse võõrandmise lepingud 09.01.2001.a.ja 27.01.2001.a. OÜ Armeidos ja ABTG vahel, metsa ülestöötamisleping 09.01.2001.a. ABTG ja OÜ Armeidos vahel ja 27.01.2001.a. ABTG ja AS Sumros Grupp vahel, metsateatis 03.01.2001.a. ilma numbrita ja kinnistamisotsus (asitõendite kaust nr. 4 lk. 3-14). Tunnistaja ÜP ütluste kohaselt tulid tema juurde kaks meest ja pakkusid ühe metsa või langi kirjutamist tema nimele. Talle pakuti ka tööd samal langil, kuigi tegelikult ta seal tööd siiski ei saanud. №tari juures vormistati Söödi kinnistu Põlvamaal tema nimele. Raieõigust ta kinnistuga seoses müünud ei ole. Ei mäletanud, et oleks metsateatist esitanud. Firmat Armeidos ja JRt ta ei tea. ABTG -st kuulis ta notari juures. Tunnistaja KP ütluste kohaselt pani ÜP teda Söödi kinnistu kasutusvaldajaks, et ta organiseeriks ja jälgiks metsa mahavõtmist ja väljavedu. Seoses tervise halvenemisega ta ÜP poolt pakutud tööga tegelema ei hakanud ega esitanud ka ühtegi metsateatist. Ta ei tea midagi sellisest ﬁrmast nagu Armeidos ega ole kuulnud ka JR- nimelisest isikust.

Kinnistusregister kinnitab tunnistajate ütlusi, sest registri andmetel on ÜP saanud Söödi kinnistu omanikuks 15.12.2000.a. ja samast kuupäevast on kehtestatud tasuta kasutusvaldus KP kasuks tähtajaga 3 kuud (11.kd. lk. 229).

Põlvamaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt on nendel registreeritud Söödi kinnistu registriosa nr. 3922 kohta metsateatis nr. 00120 – 09.01.2001.a. Kui võrrelda Põlvamaa

Keskkonnateenistuses Oat metsateatist (10 kd. lk. 76) ABTG dokumentides Oa metsateatisega, siis tegemist ei ole ühe ja sama dokumendiga.

Tunnistaja JR ütluste kohaselt oli tema OÜ-s Armeidos volitatud isik. Volikirja tegi talle ﬁrma omanik HK. Söödi kinnistut puudutavad dokumendid on ta üksnes allkirjastanud, ta ei tea, kuidas Armeidos kinnistu omanikuks sai. Tema ülesanne oli notari juures käia vormistamas.

Kõik kinnistut puudutavad dokumendid andis talle HK. Palgi hankimise protsessis ta ei osalenud, seega ei teadnud ta, millistelt kinnistutelt palk pärit on ja see teda ka ei huvitanud. Kõik andmed arvete koostamiseks sai ﬁrmast, aga kust ﬁrma andmed sai, seda ta ei tea. Samas mäletab ta Söödi kinnistuga seonduvat ja ütleb, et Armeidos müüs Söödi kinnistu ABTG-le, kusjuures tema käis seda tehingut notariaalselt vormistamas K palvel ja viimase käest sai ka kinnistuga seonduvad dokumendid.

Seega nähtub JR ütlustest, et tema ainuke roll OÜ-s Armeidos oli dokumente allkirjastada ja arveid koostada. Seda kinnitab ka ekspertiisiaktis nr. KE-12/11.3-1 O eksperdiarvamus. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu (Ü.Palk ja OÜ Armeidos vahel) käsitsikirjaline tekst kirjutatud JR poolt, arved ABTG-le on kirjutatud JR poolt. Eksperdiarvamus kinnitab JR ütlusi OÜ Armeidos ja ABTG vaheliste lepingute allkirjastamise kohta (6 kd. lk. 150-151). Tunnistaja HK ütluste kohaselt oli tema OÜ Armeidos omanik. Kõik tehingud, mis JR tegi OÜ Armeidos nimelt, toimusid tema teadmisel ja korraldusel. Roli õigus Armeidose nimelt lepinguid sõlmida, arveid väljastada, pangas toiminguid teha. Firma põhiline tegevusala oli metsamaterjali ost-müük, natuke tegeldi ka kinnistuste ostu-müügiga. Kinnistud leidis ja vaatas üle põhiliselt R. R oli kokkulepe, et kõik tema poolt koostatud dokumendid saadetakse K elukohta Pärnusse. Osaühingul ei olnud metsatehnikat, metsa ülestöötamisteenuse ostis sisse. ABTG nimi on talle võõras, ei meenu, et oleks selle ﬁrmaga tehinguid teinud. Söödi kinnistuga seoses ei oska midagi öelda.

AS Sumros Grupp üks omanikest tunnistajana üle kuulatud HHei ole midagi kuulnud Söödi kinnistust ega tea sellist kinnistut.

Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et ka Põlvamaal asuva Söödi kinnistuga seoses tehtud lepingud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise kohta ja metsa ületöötamislepingud on ﬁktiivsed. Sellist metsateatist nagu oli ABTG dokumentides Põlvamaa Keskkonnateenistuses ei ole, ÜPei kinnitanud kasvava metsa raieõiguse võõrandamist OÜ-le Armeidos. Tunnistaja JR ütlused selle kohta, et ta käis notari juures Söödi kinnistu müümise tehingut Armeidose nimelt

ABTG-le vormistamas, ei vasta tegelikkusele, sest Söödi kinnistut ei ole kunagi ABTG-le müüdud ning kasvava metsa raieõiguse müügitehingut ei vormistatud notariaalselt. Ka ei ole OÜ Armeidos olnud kunagi Söödi kinnistu omanik. AS Sumros Grupp üks omanikest HH ei ole midagi kuulnud Söödi kinnistust, ometi oli tema see, kes koos metsa ülestöötamisteenuse tellĳaga käis kinnistutel metsa vaatamas. Seda kinnitas ka teine Sumros Grupi omanik Rainer

Lepp, kelle sõnul käis lankidel Haabma. Kui HH kohtus nii kindlalt väitis, et ei tea sellist kinnistut nagu Söödi, siis järelikult sellel kinnistul AS Sumros Grupp metsa ületöötamist ei teinud.

6. Õuna kinnistu Lääne-Virumaal Vinni vallas. Metsa ülestöötamisteenuse eest on ABTG-le esitanud arve nr. 0901-1 – 09.01.2001.a. summas 271736.30 krooni M OÜ.

Õuna kinnistuga seoses olid ABTG-st läbiotsimisel ära võetud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping AVja RSvahel 20.11.2000.a. ning RS ja OÜ J vahel 24.11.2000.a., metsade majandamise kava, kinnistamisotsus, metsateatis nr. 0004- 15.11.2000.a., kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping 02.01.2001.a. OÜ J ja ABTG vahel ja metsa ülestöötamisleping 02.01.2001.a. ABTG ja OÜ M vahel (asitõendite kaust nr. 2 lk. 296-305).

Tunnistaja AV ütluste kohaselt ei ole ABTG dokumentides Oal metsateatisel ja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul tema allkiri. Ta ei tunne RS-nimelist isikut ega ole temale raieõigust võõrandanud.

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt kuulub katastritunnus 09993:001:0610 hoopis Sille kinnistule ja Lääne-Virumaal ei ole Õuna kinnistut. AV esitas metsateatise kinnistu kohta 1998.aastal. Ajavahemikul 01.01.2000 kuni 30.04.2001 ei ole kinnistule metsateatisi esitatud.

Seega on ABTG dokumentides asunud metsateatis võltsitud, kuna sellist metsateatist keskkonnateenistusele esitatud ei ole. Võltsitud on ka kinnistamisotsus, seda tõendab Tartu

Maakohtu Kinnistusosakonna teatis, mille kohaselt Õuna kinnistu kohta kinnistusotsuse ei ole teinud kohtunikuabi Astrid Perv. (11 kd. lk. 107, 108).

Tunnistajana üle kuulatud RS kinnitas, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingutel tema ja AVning tema ja OÜ J vahel ei ole tema allkiri. Eeltoodud tõendite alusel on järelikult kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping AVja RS ning RS ja OÜ J vahel ﬁktiivsed. Kuna selliseid tehinguid tegelikkuses ei ole toimunud, ei saanud ABTG tellida ka OÜ-lt M metsa ülestöötamise teenust ning järelikult arvel nr. 0901-1 näidatud töid tehtud ei ole.

7. Vana-Tammisaare kinnistu Viljandimaal Olustvere vallas. Metsa ülestöötamisteenuse eest on ABTG-le esitatud OÜ M poolt 19.01.2001.a. arved nr. 1901-

PMP summas 478684.70 krooni, 1901-JP summas 94618.30 krooni, 1901 – PÕ summas 446523.80 krooni ja 22.01.2001.a. nr. 2201-PDA summas 41482.90 krooni, 2201 –PJE summas

51271.- krooni, 2201 –KMU summas 143092.70 krooni ja 2201-KMÄ summas 297371.80 krooni.

Vana-Tammisaare kinnistuga seoses olid ABTG-st läbiotsimisel ära võetud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping AEPja RS vahel 28.09.2000.a. ning RS ja OÜ J vahel

28.09.2000.a., kinnistamisotsus, AEPpoolt esitatud metsateatis nr. 0005- 27.09.2000.a., kolm kasvava metsa raieõiguse võõrandmise lepingut 08.01.2001.a. OÜ J ja ABTG vahel ja kolm metsa ülestöötamislepingut 08.01.2001.a. ABTG ja OÜ M vahel (asitõendite kaust nr. 2 lk. 282- 293). ABTG dokumentides asunud kinnistamisotsuse kohta on Viljandi Maakohtu Kinnistusosakonna poolt esitatud teatise öeldud, et see koopia ei ole tehtud kohtunikuabi Malle Aru poolt koostatud kinnistamisotsusest, otsus, millest koopia on tehtud on võltsitud (11 kd. lk. 123).

Viljandimaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt on nendel registreeritud AS Roger Puit esindaja SSmetsateatis nr. 02273. ABTG-s Oat metsateatist nendel ei ole. Kinnistusregistri andmetel on kinnistu omanik alates 29.06.2000.a. AS Roger Puit (11. kd. lk. 256). Tunnistaja üle kuulatud SS ütluste kohaselt kuulub Vana-Tammisaare kinnistu tema ﬁrmale AS

Roger Puit. Kinnistul tegi ﬁrma ise nii lagekui hooldusraiet.Ta ei ole kinnistu endisele omanikule mingeid volitusi teinud ja RSd ei tunne. AS-ga ABTG ei ole ta tehinguid teinud.

Tunnistaja AEP ütluste kohaselt müüs ta 2000.a. keskel kinnistu ära ja peale seda ei ole tal kinnistuga mingit pistmist olnud. Ta ei ole teinud ega allkirjastanud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut. RSnimi on võõras, ei ole sellise isikuga mingeid tehinguid teinud. Ta ei ole koostanud ka metsateatist ja sellel O allkiri ei ole tema oma.

Tunnistaja RS ütluste kohaselt ei ole ta Viljandimaal käinud. Raieõiguse võõrandamise lepingutel ei ole tema allkirjad. Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et kuna 2000.a. septembris ei olnud AEPenam Vana-

Tammisaare kinnistu omanik ja AS Roger Puit omanik Siima Sillamaa ei ole teinud talle ka volitust ning kuna AEP ja RS kinnitasid, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul ei ole nende allkirjad, on nende allkirjad järelikult võltsitud ja leping ﬁktiivne. Tulenevalt sellest, et AEPei võõrandanud kasvava metsa raieõigust RSle, ei saanud viimane seda ka OÜ-le J edasi võõrandada ning sellest omakorda tuleneb, et ka OÜ J ja AS ABTG vaheline raieõiguse võõrandamise leping on ﬁktiivne. Seega ei ole AS ABTG omandanud Vana-Tammisaare kinnistult raieõigust ja kuna ka AS Roger Puit tegi ise kinnistul raiet, ei saanud OÜ M antud kinnistul ABTG tellimusel metsa ülestöötamist teostada.

8. Uibu kinnistu Lääne-Virumaal Haljala vallas.

Metsa ülestöötamisteenuse eest on ABTG-le esitanud arve nr. 1701-PAM – 17.01.2001.a. M OÜ summas 107203.- krooni

Uibu kinnistuga seoses olid ABTG-st läbiotsimisel ära võetud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping JUja RSvahel 07.12.2000.a. ning RS ja OÜ J vahel 07.12.2000.a., kinnistamisotsus, metsateatis nr. 000101- 08.11.1998.a., kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping 04.01.2001.a. OÜ J ja ABTG vahel ja metsa ülestöötamisleping 04.01.2001.a. ABTG ja OÜ M vahel (asitõendite kaust nr. 2 lk. 258-266). Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt perioodil 01.01.2000 kuni 30.04.2001.a. ei ole metsateatisi esitatud. Raided on teostatud enne 2000. aastat ja peale 2002.aastat.

Tunnistajana üle kuulatud JU ei mäletanud kohtus eriti midagi selle kinnistuga seoses, kuid teadis siiski öelda, et raieõigust ta sellelt kinnistult võõrandanud ei ole.

Kuna JUei ole kinnistult raieõigust võõrandanud, ei saanud ka RSseal raieõigust omandada ja omakorda Jesterbile edasi võõrandada ning J ei saanud raieõigust ABTG-le võõrandada ega viimane seda omandada ning järelikult ei tehtud sellel kinnistul ABTG heaks ka metsa ülestöötamist. Kõik ABTG- l Uibu kinnistuga seonduvad dokumendid on ﬁktiivsed ja ﬁktiivne on ka M poolt ABTG-le esitatud arve metsa ülestöötamise eest. Ka Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse andmetel ei tehtud Uibu kinnistul 2001.aastal raiet.

9. Uue-Laane kinnistu Valgamaal Helme vallas. Metsa ülestöötamisteenuse eest on ABTG-le esitanud arve nr. 1101-3KU – 11.01.2001.a. M OÜ summas 130974.10 krooni. Uue-Laane kinnistuga seoses olid ABTG-st läbiotsimisel ära võetud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping Metsamaahalduse AS ja OÜ J vahel 16.10.2000.a., kinnistamisotsus, metsateatis nr. 342- 19.11.1999.a., kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping 02.01.2001.a.

OÜ J ja ABTG vahel ja metsa ülestöötamisleping 02.01.2001.a. ABTG ja OÜ M vahel (asitõendite kaust nr. 2 lk. 249-254).

Valgamaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt on Uue-Laane kinnistu kohta esitatud 2000.a.

metsateatis nr. 1247 ning raieõiguse müügi teatis. Valgamaa Keskkonnateenistuses Oal metsateatisel on märgitud raiemaht 311 tm kokku eraldistel 1 ja 2, ABTG-s olnud metsateatisel aga on märgitud hoopis teised eraldised ja raiemaht kokku 3010 tm. 1998.a. koostatud metsade majandamise kava kohaselt on Uue-Laane kinnistu metsa tagavara kokku 955 tm. Seega ei saanud J kuidagi omandada sellelt kinnistult raieõigust mahus 3010 tm nagu märgitud raieõiguse võõrandamise lepingus. Tunnistaja AP ütluste kohaselt oli tema AS-s Metsamaahaldus juhatuse liige ja ta ütles, et ﬁrma poolt sõlmitavates lepingutes oli alati märgitud ﬁrma esindaja nimi.

Sellest tulenevalt ei ole Uue- Laane kinnistut puudutav raieõiguse võõrandamise leping AS Matsamaahalduse ja J vahel tõene, kuna lepingus puudub ﬁrma esindaja nimi.

Kõike eelpooltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kõik Uue-Laane kinnistut puudutavad lepingud on ﬁktiivsed ja et ABTG ei omandanud sellelt kinnistult raieõigust ega tellinud ka metsa ületöötamisteenust.

10. Tiru-Endriku kinnistu

Viljandimaal Abja vallas. Metsa ülestöötamisteenuse eest on ABTG-le esitatud OÜ M poolt 09.01.2001.a. arve nr. 0901-2 summas 298304.- krooni.

ABTG-st oli läbiotsimisel ära võetud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping SMSja

RSvahel 20.11.2000.a., kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping RSja OÜ J vahel, kinnistamisotsus, metsateatis nr. 0005- 17.11.2000.a., kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping 04.01.2001.a. OÜ J ja ABTG vahel ja metsa ülestöötamisleping 04.01.2001.a. ABTG ja OÜ M vahel ning metsade majandamise kava (asitõendite kaust nr. 2 lk. 218-226). Viljandimaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt ei ole perioodil 01.01.2000 kuni 30.04.2001.a. metsateatisi esitatud Tiru-Endriku kinnistu kohta ja ka raideid ei ole tehtud. (10. kd. lk.260). Kinnisturegistri andmetel kuulus Tiru-Endriku kinnistu SMS 1994-1998.a. Alates 2000.a. aprillist on kinnistu omanik RR.

Tunnistaja RRütluste kohaselt omandas ta Tiru –Endriku kinnistu 2000.aastal ja ta ei ole kinnistul raiet teinud ega kellelegi raieõigust võõrandanud.

Asitõendite kaustas nr. 2 leheküljel 221 asuv kinnistamisotsus on Viljandi Maakohtu Kinnistusosakonna kirjast nr. 134- 14.02.03 nähtuvalt võltsitud (11.kd. lk. 121,123).

Tunnistaja RS ütluste kohaselt on raieõiguse võõrandamise lepingul tema allkirja identne koopia, ta ei ole Viljandimaal käinud.

Kuna SMSei olnud 2000.aasta novembris Tiru-Endriku kinnistu omanik, ei saanud ta ka sõlmida RS raieõiguse võõrandamise lepingut ega koostada metsateatist. Kinnistu tegelik omanik RRei ole raieõigust sellelt kinnistult võõrandanud. ABTG dokumentides olnud kinnistamisotsus on võltsitud, samuti metsateatis nr. 0005. Sellist metsateatist ei ole ka Viljandimaa

Keskkonnateenistusele esitatud. Tulenevalt eeltoodust on SMSja RS-vaheline raieõiguse võõrandamise leping ﬁktiivne, allkirjad sellel võltsitud. Tulenevalt sellest on ﬁktiivsed ka raieõiguse võõrandamise lepingud RSja OÜ J vahel ning OÜ J ja ABTG vahel. ABTG ja J vahelise võõrandamistehingu ﬁktiivsust kinnitab ka asjaolu, et võõrandamistehingu sõlmimiseks vajalikud alusdokumendid on ABTG-le edastatud faksiga peale väidetava võõrandamislepingu sõlmimist, alles 12. ja 13.03.2001.a., lepingul on aga märgitud sõlmimise kuupäevaks

04.01.2001.a. Kõige eeltoodu põhjal jõudis kohus järeldusele, et OÜ M ei osutanud sellel kinnistul metsa ülestöötamisteenust ega transportteenust ABTG-le. Selle tõenduseks on ka Viljandimaa Keskkonnateenistuse õiend, millest nähtub, et 2001.a. Juaris, veebruaris ja märtsis ei ole Tiru-Endriku kinnistul raiet tehtud.

11. Söödi kinnistu registriosa 450

Valgamaal Põdrala vallas

Metsa ülestöötamisteenuse eest on ABTG-le esitatud OÜ M poolt kolm arvet: 17.01.2001.a.

arve nr. 1701-PAV summas 196228.10 krooni, 17.01.2001.a. arve nr. 1701-PA summas 95084.40 krooni ja 19.01.2001.a. arve nr. 1901-PAU summas 191101.- krooni.

Lisaks arvetele on ABTG-st läbiotsimisel ära võetud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping HL ja RSvahel 05.12.2000.a., kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping RSja OÜ J vahel 05.12.2000.a., kinnistamisotsused, metsateatis nr. 103- 18.07.2000.a., kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping 04.01.2001.a. OÜ J ja ABTG vahel ja metsa ülestöötamisleping 04.01.2001.a. ABTG ja OÜ M vahel, J arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 2 lk. 200-214). Selle kinnistuga seonduvalt on üle kuulatud tunnistajana HL, kelle kohtueelses menetluses antud ütlused kohtuistungil avaldati. HL oli kinnistu omanik kuni 2001.a. suveni, mil müüs kinnistu OÜ-le Consista. Enne müümist tehti kinnistul puhastusraiet. Kasvava metsa raieõiguse lepingut RSei ole ta sõlminud, tema allkirjad lepingul ja ABTG-st äravõetud metsateatisel on võltsitud (12. kd. lk. 96). HL ütlused on kooskõlas Valgamaa Keskkonnateenistuse õiendiga, millest nähtuvalt on Söödi kinnistul teostatud 2001.aastal vaid sanitaarraiet 720 tm. (10 kd. lk. 215-217). OÜ M arvetel näidatud kogus kokku on aga 1035 tm.

Seega on tõendite hindamisel selgunud, et ABTG käsutuses Oad Söödi kinnistuga seonduvad lepingud ja metsateatis on võltsitud, millest omakorda tuleneb, et AS ABTG ei ole OÜ-lt J kasvava metsa raieõigust omandanud ega OÜ M ABTG heaks raietöid teostanud ning OÜ M poolt ABTG-le esitatud arved on ﬁktiivsed. Sellelt kinnistult ei olnudki võimalik 1035 tm ulatuses metsa maha raiuda, sest seal lihtsalt ei olnud nii suurt metsa tagavara. Metsade majandamiskava kohaselt oli Söödi kinnistu metsa tagavara kokku 914 tm.

12.Pühapalu kinnistu Tartumaal Nõo vallas. Metsa ülestöötamisteenuse eest on Pühapalu kinnistul on ABTG-le esitatud OÜ M poolt kolm arvet: 19.01.2001.a. arve nr. 1901-D summas 111864.- krooni, 19.01.2001.a. arve nr. 1901-JK summas 204617.90 krooni ja 31.01.2001.a. arve nr. 1901-PMK summas 179448.50 krooni.

Lisaks arvetele on ABTG-st läbiotsimisel ära võetud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping Virve Lomp ja RSvahel 11.11.2000.a., kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping RSja OÜ J vahel 11.11.2000.a., kinnistamisotsus, metsateatis nr. 0009- 08.11.2000.a., kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping 05.01.2001.a. OÜ J ja ABTG vahel ja metsa ülestöötamisleping 05.01.2001.a. ABTG ja OÜ M vahel, J arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 2 lk. 150-163).

Tartumaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt on ajavahemikul 1999 - 2001.a. esitatud Pühapalu kinnistu kohta viis metsateatist, kuid numbriga 0009 ja kuupäevaga 08.11.2000 nende hulgas ei ole (10. kd. lk. 224-229). Eeltoodust järeldub, et metsateatist nr. 0009 Tartumaa Keskkonnateenistusele esitatud ei ole ning see ei saanud olla aluseks raietööde teostamisele. ABTG dokumentide hulgas Oal metsateatisel puudub ka Virve Lompi allkiri.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna vastusest nähtub, et ABTG dokumentides O Pühapalu kinnistu kinnistamisotsus on võltsitud (11 kd. lk. 305).

Metsakaitse – ja metsauuenduskeskuse vastuse kohaselt on ajavahemikul 2000.a. sügissuvest kuni 2001.a. kevadeni teostatud Pühapalu kinnistul lageraiet mahus 160 tm (11.kd. lk. 3-6), ABTG dokumentide kohaselt on aga raiet teostatud mahus 1064 tm.

Seega on ABTG dokumendid vastuolus reaalselt aset leidnud raietega. Kuna ABTG-s Oat metsateatist Tartumaa Keskkonnateenistusele esitatud ei ole, sellel puudub esitaja allkiri, on järelikult tegemist ﬁktiivse dokumendiga. Kinnistamisotsus on võltsitud. ABTG dokumentides ja

ABTG-le esitatud arvetel näidatud raiutud metsa maht ei vasta tegelikkuses sellelt kinnistult raiutud mahuga. Kuna algdokumendid on ﬁktiivsed, on ﬁktiivsed järelikult ka kõik Pühapalu kinnistut puudutavad lepingud ja arved ning nendes näidatud tehingud pole reaalselt aset leidnud.

13. Matsi-Ado II kinnistu Jõgevamaal Torma vallas.

Metsa ülestöötamisteenuse eest Matsi-Ado kinnistul on ABTG-le esitatud OÜ M poolt viis arvet: 16.01.2001.a. arve nr. 1601-KU summas 165931.60 krooni, 12.01.2001.a. arve nr. 1201- 1KUA summas 63855.70 krooni, 12.01.2001.a. arve nr. 1201-2KU summas 280126.10 krooni,

12.01.2001.a. arve nr. 1201-1PÄV summas 275931.20 krooni ja 12.01.2001.a. arve nr. 1201- 2PÄ summas 127711.40 krooni. Selle kinnistu kohta olid ABTG-s kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 10.11.2000.a. JKja RSvahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 10.11.2000.a. RSja OÜ J vahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping 04.01.2001.a. OÜ J ja ABTG vahel ja metsa ülestöötamisleping 04.01.2001.a. ABTG ja OÜ M vahel, metsateatis nr. 0007, kinnistamisotsus, J arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 2 lk. 85- 101).

Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud kinnistu omaniku JKütluste kohaselt võõrandas ta 1998.a.

raieõiguse ﬁrmale Kurista Mets, kes umbes 17 hektari suurusel alal ka raiet teostas. Umbes 2000.aastal tegi Hansmitile volituse kinnistu müügiks. Selleks ajaks oli seal metsa järgi umbes 300-500 tm. 2000.aastal ei ole tema allkirjastanud raieõiguse võõrandamise lepingut ja RSd ta ei tunne. Kuigi RSon kohtus tunnistanud, et JK poolt raieõiguse võõrandamise lepingul on tema allkiri, on ta eitanud oma allkirja lepingul, millega väidetavalt on ta raieõiguse Matsi-Ado II kinnistul võõrandanud OÜ-le Jesterbi.

Jõgeva Maakohtu kinnistusosakonna kirjast nähtub, et ABTG-s O Matsi-Ado II kinnistamisotsus on võltsitud., kuivõrd selle allkirjastanud kohtunikuabi Katrin Lelle ei ole seal kunagi töötanud ning taolist kinnistamisotsust ei ole kunagi tehtud (11.kd. lk. 299-300).

Jõgevamaa Keskkonnateenistuse vastusest nähtub, et Matsi-Ado II kinnistu kohta on esitatud metsateatis 25.06.1997.a. JKpoolt ja 16.02.2001.a. JKvolitatud esindaja RHpoolt. 2001.a. esitatud metsateatisel on märgitud raieliigiks sanitaarja harvendusraie 80 tm ulatuses.

Eeltoodud tõendid kinnitavad, et ABTG-l ei olnud reaalselt võimalik omandada raieõigust 1960 tm ulatuses nagu on märgitud raieõiguse võõrandamise lepingus, metsateatisel, metsa ülestöötamise lepingul. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtuvalt on BTG ladudesse jõudnud Matsi-Ado II kinnistult 1960 tm metsamaterjali, mis samuti ei olnud võimalik. 2001.aasta alguses sellel kinnistul lihtsalt polnud selles mahus metsa, mida ABTG dokumentides näidatakse. Seda kinnitavad JKütlused.

Lisaks on ka lepingud ﬁktiivsed, sest JKkinnitusel ei ole tema RSle kasvava metsa raieõigust võõrandanud, lepingul on tema allkiri võltsitud. Kinnistamisotsus ja metsateatis on samuti võltsitud.

Kuna tegemist on ﬁktiivsete dokumentidega, ei ole ABTG-le Matsi-Ado II kinnistult ülestöötamiseja transpordi kompleksteenust osutatud.

14. Kitse kinnistu Tartumaal Kambja vallas. Metsa ülestöötamisteenuse eest Kitse kinnistul on ABTG-le esitatud OÜ M poolt kolm arvet: 10.01.2001.a. arve nr. 1001KU-2 summas 204151.80 krooni, 11.01.2001.a. arve nr. 1101-2PÄ summas 185041.70 krooni ja 11.01.2001.a. arve nr. 1101-1KU summas 436269.60 krooni. Selle kinnistu kohta olid ABTG-s kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 02.11.2000.a. TKja RSvahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 02.11.2000.a. RSja OÜ J vahel, kaks kasvava metsa raieõiguse võõrandmise lepingut 02.01.2001.a. OÜ J ja ABTG vahel ja kaks metsa ülestöötamislepingut 02.01.2001.a. ABTG ja OÜ M vahel, metsateatis nr. 0001, J arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 2 lk. 64- 83).

Metsamaterjali üleandmise –vastuvõtmise aktide kohaselt on 11.01.2001.a. ABTG Kunda ja Pärnu ladudesse jõudnud Kitse kinnistult kokku 1771 tm puitu (asitõendite kaust nr. 6 lk. 133- 135).

Tartumaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt on Kitse kinnistu kohta esitatud TKpoolt viis metsateatist: 1998.a. novembris, 1999.a. Juaris , 2000.a. märtsis ja 2001.a. oktoobris, 2003.a.

juulis ning Raul Jeetsi poolt kaks metsateatist:1997.a. novembris ja 1998.a. veebruaris. Kõik metsateatistel näidatud raided on teostatud ( 10 kd. lk. 233, 236- 242). Metsakaitseja metsauuenduskeskuse teatel ei ole 2001 a. Juaris, veebruaris, märtsis Kitse kinnistul raideid teostatud (11.kd. lk. 3-4).

Kinnistu omanik TK ütluste kohaselt ei ole ta seoses Kitse kinnistuga mingeid lepinguid sõlminud ja RS ta ei tunne. Raieõiguse võõrandamise lepingul, millega tema on väidetavalt võõrandanud kasvava metsa raieõigust RSle ja ABTG dokumentides Oal metsateatisel ei ole tema allkirjad.

Kuna TK ei ole Kitse kinnistult võõrandanud kasvava metsa raieõigust RSle, on järelikult leping ﬁktiivne ja sellest tulenevalt on ﬁktiivsed ka RSpoolt sellel kinnistul kasvava metsa raieõiguse Jesterbile võõrandamise leping ning J poolt kasvava metsa raieõiguse ABTG-le võõrandamise leping ning ABTG ja M vaheline leping metsa ülestöötamise ja kompleksteenuste osutamise kohta ning samuti sellelt kinnistult ABTG ladudesse metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktid. Tegelikkuses neid tehinguid toimunud ei ole. Seda tõendab ka Metsakaitseja metsauuenduskeskuse teatis, mille kohaselt ei ole 2001 a. Juaris, veebruaris, märtsis Kitse kinnistul raideid teostatud

15. Kangro-Ji kinnistu Viljandimaal Pärsti vallas.

Metsa ülestöötamisteenuse eest Kangro-Ji kinnistul on ABTG-le esitatud OÜ M poolt seitse arvet: 23.01.2001.a. arved nr. 2301-JKP summas 217202.60 krooni, 2301-DKP summas 86228.50 krooni, 2301-MKP summas 169194.30 krooni, 2301-JKK summas 246100.80 krooni,

2301-AKK summas 131906.30 krooni ja 2301-JKM summas 58728.60 krooni ning 26.01.2001.a. arve nr. 2601-DKP summas 81567.50 krooni.

Selle kinnistu kohta olid ABTG-s veel järgmised dokumendid: kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 21.09.2000.a. EKja RSvahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 21.09.2000.a. RSja OÜ J vahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping 11.01.2001.a. OÜ J ja ABTG vahel ja metsa ülestöötamisleping 11.01.2001.a. ABTG ja OÜ M vahel, metsateatis nr. 0003, kinnistamisotsus, J arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 2 lk. 31-49).

Kangro-Ji kinnistu kuulus 17.02.1999.a. kuni 17.12.2002.a. JPja EK. JPütluste kohaselt oli kinnistu õega kaasomandis. Kinnistult tegi raiet ise enda tarbeks, raieõigust kellelegi ei võõrandanud, kellelegi palke ei müünud.

Tunnistajana üle kuulatud EK ütluste kohaselt müüs tema oma kinnistu osalt raieõiguse B – nimelise perekonnanimega isikule 1998 või 1999.aastal. Kõiki sellega seotud asju ajas poeg, kellele oli tehtud notariaalne volikiri. Peale raiumist käis poeg metsa üle vaatamas ja tal mingeid pretensioone ei olnud. RSd ta ei tunne ja raieõiguse võõrandmaise lepingul RSning metsateatisel (asitõendite kaust nr. 2 lk. 44,46-47) tema allkirja ei ole, ta ei ole neid dokumente näinud.

RSeitab raieõiguse võõrandmise lepingul oma allkirja olemasolu, selgitades, et ta ei ole Viljandimaal käinudki. Viljandi Maakohtu kinnistusosakonna vastusest nähtub, et ABTG-s O kinnistamisotsus on nii sisult, vormilt, ajaliselt kui allkirja osas võltsitud (11. kd. lk.123).

Viljandimaa Keskkonnateenistuse vastusest nähtub, et Kangro-Ji kinnistu kohta on JPpoolt esitatud metsateatis registreeritud 27.10.1999.a. ning sama aasta sügisel on vastavad raided ka tehtud. Kinnistu ülevaatusakti kohaselt on 2001.a. teostatud üksnes sanitaarraiet mahus 35 tm (10 kd. lk. 65-66, 265).

Eeltoodud asjaoludest nähtub, et J ei ole tegelikkuses Kangro-Ji kinnistult raieõigust omandanud, vastavad dokumendid on kõik võltsitud. Seega ei saanud ta ka raieõigust ABTG-le edasi võõrandada ja ka ABTG ning M –vahelisi tehinguid tegelikkuses aset ei ole leidnud. Eeltoodust tulenevalt ei vasta ka metsamaterjali üleandmise –vastuvõtmise aktides nr. 310101D ja 230101MKP, 230101M, 230101JKP, 230101JKK, 230101DKP, 230101AKK näidatud kogustes puidu ABTG lattu saabumine tegelikkusele (asitõendite kaust nr. 6 lk. 100, 107-112).

16. Kalde kinnistu Võrumaal Meremäe vallas. Metsa ülestöötamisteenuse eest Kalde kinnistul on ABTG-le esitatud OÜ M poolt 23.01.2001.a.

kolm arvet: nr. 2301-PAUKM summas 117811.20 krooni, 2301- PAUKK summas 543036.- krooni , 2301-PAUMK summas 73537.60 krooni ja 06.02.2001.a. arve nr. 0602-KKP summas 83898.- krooni.

Selle kinnistu kohta olid ABTG-s veel järgmised dokumendid: kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 09.01.2001.a. AH ja RS vahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 09.01.2001.a. RS ja OÜ J vahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping 10.01.2001.a. OÜ J ja ABTG vahel ja neli metsa ülestöötamislepingut 10.01.2001.a. ABTG ja OÜ M vahel, metsateatis nr. 83, kinnistamisotsus, J arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 2 lk. 11-29).

Võru Kinnistusameti kinnistusregistri andmete kohaselt oli AHkinnistu omanik 19.06.1998.a.

kuni 23.11.1998.a. 23.11.1998.a. kuni 19.12.2001.a. oli kinnistu omanik GUK. (11.kd. lk. 175). Võrumaa Keskkonnateenistuse vastusest nähtub, et Kalde maaüksusel ei ole peale 1998-1999.a. ebaseaduslikku metsaraiet tehtud ühtegi raiet ( 10. kd. lk. 73).

Kohtus üle kuulatud OT ütlustest nähtub, et Kalde kinnistu kuulus tema ﬁrmale Karupoeg OÜ, kuid sai tehtud GUKi nimele. AHei ole ta volitanud kinnistuga seoses midagi tegema ja üldse ei ole ta sellelt kinnistult müünud ei palke ega raieõigust. Kuigi RSon tunnistanud, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingutel on tema allkiri, ei saanud AH seda lepingut sõlmida, kuna ta ei olnud 2001.a kinnistu omanik ega olnud tal ka volitust lepingut sõlmida. Kuna Võrumaa keskkonnateenistuse andmetel ei ole peale 1999.a.

kinnistul raideid tehtud, on järelikult kõik ABTG-s selle kinnistuga seonduvad lepingud ﬁktiivsed. ABTG ei saanud raieõigust omandada ega kinnistule metsa ülestöötamisteenust tellida. Tegelikkusele mittevastavad on ka metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid, sellest kinnistult ei saanud saabuda ABTG ladudesse 1780 tm puitu. See ei olnud võimalik.

17. Henno kinnistu Tartumaal Meeksi vallas. Metsa ülestöötamisteenuse eest Henno kinnistul on ABTG-le esitatud OÜ M poolt 26.01.2001.a. kolm arvet: nr. 2601-JMK summas 218134.80 krooni, 2601- MKP summas 272668.50 krooni, 2601-JKP summas 248897.40 krooni ja 2001 a. veebruaris kolm arvet: 01.02.2001.a. nr. 0102-

KJK summas 285253.20 krooni, 01.02.2001.a. nr. 0102-PJK summas 82732.75 krooni , 02.02.2001.a. nr. 0202-PJK summas 154745.20 krooni.

Kinnistu kohta olid ABTG-s järgmised dokumendid: kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 08.11.2000.a. HTja RSvahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping

08.11.2000.a. RSja OÜ J vahel ja metsa ülestöötamisleping 15.01.2001.a. ABTG ja OÜ M vahel, metsateatis nr. 002-08.11.2000.a., kinnistamisotsus, metsade plaan (asitõendite kaust nr. 1 lk. 165-172), kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping 15.01.2001.a. OÜ J ja ABTG vahel, J arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 2 lk. 3-5, 9). Tunnistajana üle kuulatud HTon öelnud, et Henno kinnistu kohta ei ole ta metsateatisi esitanud ega enne kinnistu müümist seal metsa majandanud. Tunnistajale näidatud raieõiguse võõrandamise lepingul Oat allkirja ei tunnistanud ta enda omaks.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna vastuses kohaselt on ABTG-s olnud kinnistamisotsus võltsitud, sest selle allkirjastanud Airi Silleri-nimelist kohtunikuabi ei ole kunagi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas töötanud (11. kd. lk. 108).

Tartumaa Keskkonnateenistuse vastusest nähtub, et Henno maaüksusele ei ole ajavahemikul 2000 – 30.04.2001.a. metsateatisi esitatud ega teostatud ka raideid (10. kd. lk. 230,233, 11.kd. lk. 4).

Ülalnimetatud asjaoludest nähtub, et ABTG ei saanud tegelikkuses omandada kasvava metsa raieõigust Kalde kinnistult. HTei ole raieõigust võõrandanud RSle, mistõttu ei saanud viimane seda ka edasi võõrandada. Järelikult ei ole ka sellel kinnistul tehtud metsa ülestöötamist ABTG heaks ja vastav leping ja arved on ﬁktiivsed ning ﬁktiivsed on ka metsamaterjali üleandmise – vastuvõtmise aktid, mis näitavad, et Henno kinnistult saabus ABTG lattu puitu 29.Juaril, 30.Juaril ja 01.veebruaril.2001.a. (asitõendite kaust nr. 6 lk. 96-98,101.103,105). Metsatehingute ﬁktiivsust tõendab ka Tartumaa Keskkonnateenistuse õiend, mille kohaselt Henno maaüksusel ei ole ajavahemikul 2000 – 30.04.2001.a. raideid tehtud.

18. Laane II kinnistu Pärnumaal Varbla vallas. Metsa ülestöötamise kompleksja transporditeenuse eest Laane II kinnistul on ABTG-le esitatud

Anticipo Group OÜ poolt üheksa arvet: 04.01.2001.a. arve nr. 2 summas 305620.- krooni, 05.01.2001.a. arve nr. 4 summas 268509.- krooni, 11.01.2001.a. nr. 6 summas 177000.- krooni, 15.01.2001.a. arve nr. 8 summas 117262.50 krooni, 15.01.2001.a. arve nr. 10 summas 44250.- krooni, 15.01.2001.a. arve nr. 12 summas 183637.50 krooni, 15.01.02.2001.a. arve nr. 15 summas 90712.50 krooni, 30.01.2001.a. nr. 17 summas 502237.50 krooni, 31.01.2001.a. nr. 17a summas 320812.50 krooni.

Kinnistu kohta olid ABTG-s järgmised dokumendid: viis kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut ELja OÜ Anticipo Group vahel, üheksa kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut OÜ Anticipo Group ja ABTG vahel ja üheksa metsa ülestöötamislepingut

ABTG ja OÜ Anticipo Group vahel, kaks metsateatist, kinnistamisotsus, metsade plaan, takseerkirjeldus, OÜ Anticipo Group arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 3 lk. 110-163). Kinnistu omaniku ELütlustest tulenevalt tegi ta volituse RT, et viimane saaks metsas raiet teha.

See oli 1998.a. Tunduvalt hiljem nägi, et kinnistul oli maha raiutud kogu kvaliteetne puit. Uurĳa poolt temale näidatud kaks metsateatist ei ole täidetud tema poolt ja tema allkiri nendel on võltsitud. Samuti ei tea ta midagi kasvava metsa raieõiguse võõrandmaisest ﬁrmale Anticipo Group, tema lepinguid allkirjastanud ei ole ega ole kuulnud JKnimelisest isikust. Pärnumaa Keskkonnateenistuse materjalidest ei nähtu selliseid metsateatisi nagu olid ABTG-s, on vaid metsateatis nr. 00011 kuupäevaga 09.01.2001.a. , mille on esitanud Roman Timoštšenko.

Pärnumaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt on Laane II kinnistul raie teostatud vastavalt metsateatisega esitatud andmetele. Kuna ELei ole OÜ-le Anticipo Group oma kinnistult raieõigust võõrandanud, on järelikult vastav leping ﬁktiivne. Pärnumaa Keskkonnateenistuses Oal metsateatisel on märgitud raiemahuks

1283 tm ja selles ulatuses oli ka raie tehtud. Järelikult ei saadud ABTG-le teostada ülestöötamisteenust 4560 tm ulatuses nagu dokumentidel kajastatud. Sellest tulenevalt on ABTG ja OÜ Anticipo Group-vahelised lepingud ﬁktiivsed ja OÜ Anticipo Group ei osutanud tegelikkuses sellel kinnistul metsa ülestöötamisteenust ABTG-le.

19. Ületee kinnistu Harjumaal Kuusalu vallas.

Metsa ülestöötamisteenuse eest Ületee kinnistul on ABTG-le esitatud Tolesar OÜ poolt 2001 aasta Juaris kolm arvet: 17.01.2001.a. arve nr. 21 summas 159359.- krooni, 31.01.2001.a. arve nr. 24 summas 15549.45 krooni, 31.01.2001.a. nr. 26 summas 90712.50 krooni ja 2001.a. veebruaris kolm arvet: 12.02.2001.a. arve nr. 25 summas 112837.50 krooni, 12.02.2001.a. arve nr. 28 summas 117262.50 krooni, 13.02.2001.a. arve nr. 29 summas 190275.- krooni.

Kinnistu kohta olid ABTG-s järgmised dokumendid: neli kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut OÜ Tolesar ja ABTG vahel (12.01.2001.a., 17.01.2001.a., 22.01.2001.a.

ja 01.02.2001.a.) ja neli metsa ülestöötamislepingut ABTG ja OÜ Tolesar vahel samade kuupäevadega, metsateatis nr. 01456 – 24.08.2000.a., kinnistamisotsus, OÜ Tolesar arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest, metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmise akt nr. 2 – 03.01.2001.a. VVja OÜ Tolesar vahel, kinnistusregistri väljavõte Ületee kinnistu kohta (asitõendite kaust nr. 3 lk. 51-77).

Ületee kinnistu kuulus kuni 28.08.2000.a.-ni AP, perioodil 28.08.2000 – 18.12.2002.a. VV.

Tunnistajana kohtus ülekuulamisel eitas ta Tolesar OÜ-ga tehingute tegemist. Firma juhatuse liikme AS nime ei olnud ta kuulnud. Metsateatisel ja metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmise aktil ei olnud tema allkiri, kuigi tema kohta käivad andmed olid õiged. Tunnistaja ei osanud öelda, kuidas võisid tema andmed nendele dokumentidele sattuda, ise ta ei ole neid kellelegi andnud. Harjumaa Keskkonnateenistuse andmetel on neile esitatud AP poolt 2000.a. kaks metsateatist, sellist metsateatist nagu ABTG-l oli, neil ei ole. Keskkonnateenistus avastas 2001.a. kevadel, et Ületee kinnistult on raiutud puitu teatatud kogusest tunduvalt rohkem. (10 kd. lk. 272).

Eeltoodust nähtub, et OÜ Tolesar ei ole tegelikkuses omandanud raieõigust Ületee kinnistult. Kinnistu omanik VVeitas sellise lepingu sõlmimist ning tema nimelt allkirjastatud dokumendid on võltsitud. Kuivõrd OÜ Tolesar tegelikkuses raieõigust ei omandanud, ei saanud ta seda ka

ABTG-le edasi võõrandada. Mis puutub ülestöötamisteenuse osutamisse, siis ei ole selliseid tõendeid, mis kinnitaksid, et ABTG oleks olnud teadlik sellest, et T ja VVvaheline kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping on ﬁktiivne ning et sellest tulenevalt on ﬁktiivne ka ABTG ja OÜ T vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping. Kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, kes tegelikkuses ja millal Ületee kinnistul metsa maha raius, mistõttu ei saa välistada, et seda tehti OÜ T poolt ABTG-ga sõlmitud metsa ülestöötamise lepingu alusel.

20. Uudismaa kinnistu Lääne-Virumaal Vinni vallas.

Metsa ülestöötamisteenuse eest Uudismaa kinnistul on ABTG-le esitatud Tolesar OÜ poolt

05.01.2001.a. arve nr. 18 summas 211231.80 krooni, 02.03.2001.a. arve nr. 35 summas 109486.30 krooni ja 02.03.2001.a. nr. 38 summas 113120.70 krooni.

Uudismaa kinnistu kohta olid ABTG-s järgmised dokumendid: kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud OÜ Tolesar ja ABTG vahel (05.01.2001.a., 02.03.2001.a.), metsa ülestöötamisleping ABTG ja OÜ Tolesar vahel sama kuupäevaga, kaks MLpoolt koostatud metsateatist, kinnistamisotsus, OÜ Tolesar arve ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest, metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmise aktid 01.12.2000.a. ja 01.03.2001.a. MLja OÜ Tolesar vahel, kinnistusregistri väljavõte Uudismaa kinnistu kohta (asitõendite kaust nr. 3 lk. 37-49, nr. 1 lk. 141-144, nr. 8 lk. 28,29).

Uudismaa kinnistu kohta koostatud takseerkirjeldusest nähtub, et sellel kinnistul kasvas põhiliselt kuusk ja natuke ka leppa, aga mitte mändi (10. kd. lk. 146). ABTG dokumentide kohaselt on aga OÜ Tolesar võõrandanud ABTG-le ka männipuu raieõigust ja esitanud arve nr.

38 männipuumetsa ülestöötamise kompleksteenuse eest (asitõendite kaust nr. 11 lk. 91, nr. 14 lk.

47 ja nr. 8 lk. 28). MLülekuulamist kohtus ei taotletud, seega ei ole kohtule teada, kas ta on võõrandanud sellelt kinnistult kasvava metsa raieõigust OÜ-le Tolesar, mistõttu kohtul puudub alus kahelda arvete nr. 18 ja 35 õigsuses. Arve nr. 38, mis on esitatud männipuu ülestöötamise eest koguses 249 tm ja summas koos käibemaksuga 109486.30 krooni, aga ei vasta tegelikkusele.

21. Lõo kinnistu Pärnumaal Paikuse vallas.

Metsa ülestöötamise kompleksja transporditeenuse eest Lõo kinnistul on ABTG-le esitatud

Saaremer OÜ poolt 2001 aasta Juaris kaks arvet: 09.01.2001.a. arve nr. 27 summas 81833.- krooni ja 09.01.2001.a. arve nr. 29 summas 534068.- krooni, veebruaris üks arve – 15.02.2001.a. nr. 34 summas 393825.- krooni ning märtsis neli arvet: 02.03.2001.a. nr. 36 summas 597375.- krooni, 22.03.2001.a. arve nr. 38 summas 141600.- krooni, 27.03.2001.a. arve nr. 41 summas 160627.50 krooni, 30.03.2001.a. arve nr. 43 summas 93810.- krooni.

Kinnistu kohta olid ABTG-s järgmised dokumendid: kuus kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut OÜ Saaremer ja ABTG vahel (09.01.2001.a., 07.02.2001.a.,

19.02.2001.a., 10.03.2001.a., 10.03.2001.a., 14.03.2001.a.) ja kaks metsa ülestöötamislepingut ABTG ja OÜ Saaremer vahel 09.01.2001.a. ja 07.02.2001.a. kuupäevadega, neli metsateatist, kinnistamisotsus, OÜ Saaremer arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest, metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmise akt nr. 103 – 15.03.2001.a. KSja OÜ Saaremer vahel, kasvava metsa ostu-müügi lepingud KSja OÜ Saaremer vahel 15.12.2001.a., 11.10.2000.a. ja 23.10.2000.a. ning takseerkirjeldus kinnistu kohta (asitõendite kaust nr. 1 lk. 96-108, nr. 3 lk. 11-34). Kinnistu omaniku KS ütluste kohaselt on ta võtnud kinnistult oma tarbeks küttepuid, müügiks ei ole ta lasknud metsa raiuda. OÜ-st Saaremer ega AS-nimelisest isikust ei ole ta midagi kuulnud ega ole nendega tehinguid teinud. Pärnumaa Keskkonnateenistuse andmetel on teostatud kinnistu ülevaatus 04.09.2003.a. Maatükk on põllumajandusja elamumaa. Mingeid raideid ei ole kinnistul toimunud ( 10 kd. lk. 330). Tunnistajana üle kuulatud autojuht RÕeitas puidu vedu Paikuselt. Ta ei ole teostanud vedusid

OÜ-le Saaremer. 21. kd. lk. 230 ja asitõendite kaustas nr. 22 lk. 108 asuv veoseleht ei ole allkirjastatud tema poolt ning ta ei ole selle veoselehe alusel vedusid teinud. Tunnistaja sõnul ei tohi ühele veoselehele märkida üle kümne veose, kuid antud veoselehel on märgitud 12 vooru, mis ei ole võimalik. Eeltoodud tõendid tõendavad, et OÜ Saaremer ei ole tegelikkuses omandanud raieõigust Lõo kinnistult ega saanud seda ka AB TG-le edasi võõrandada ning AB TG- le ei saanud ka Saaremer metsa ülestöötamisteenust osutada. Seega on vastavad lepingud ja arved ﬁktiivsed.

22. Korjokse kinnistu Lääne-Virumaal Kadrina vallas.

Korjokse kinnistul metsa ülestöötamise ja transpordi kompleksteenuse eest on AB TG-le 08.02.2001.a. esitanud arve nr. 3-08-02 summas 1110234.36 krooni Entesar Transport OÜ.

Selle kinnistuga seonduvad dokumendid olid AB TG-s kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 20.01.2001.a. IRja OÜ Franscorp vahel puidukogusele 2476 tm, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 06.02.2001.a. OÜ Franscorp ja ABTG vahel, metsa ülestöötamisleping ABTG ja OÜ Entesar vahel sama kuupäevaga, metsateatis, kinnistamisotsus, OÜ Franscorp arve ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest, (asitõendite kaust nr. 4 lk. 83-90). Tunnistajana kuulati kohtus üle kinnistu omanik IR, kelle ütluste kohaselt tehti kinnistul 1999.a. harvendusja sanitaarraiet. Hiljem ei ole mingeid raideid tehtud ja raieõigust ta OÜ-le Franscorp võõrandanud ei ole. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse õiend.

Kuna IR ei ole OÜ-le Franscorp oma kinnistult raieõigust võõrandanud, on järelikult vastav leping ﬁktiivne. Sellest tulenevalt on ﬁktiivsed ka ABTG ja OÜ Franscorp-vaheline kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping ja OÜ Entesar Transport ei saanud sellel kinnistul metsa ülestöötamisteenust ABTG-le osutada.

23. Nõmme kinnistu Lääne-Virumaal Kadrina vallas.

Nõmme kinnistul metsa ülestöötamise ja transpordi kompleksteenuse eest on ABTG-le 01.02.2001.a. esitanud kaks arvet Entesar Transport OÜ: nr. 1-1-02 summas 202287.40 krooni ja 2-1-02 summas 758344.70 krooni . Selle kinnistuga seonduvad dokumendid olid ABTG-s kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping ilma kuupäevata JRja OÜ Franscorp vahel puidukogusele 2166 tm, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 15.01.2001.a. OÜ Franscorp ja ABTG vahel, metsa ülestöötamisleping ABTG ja OÜ Entesar Transport vahel sama kuupäevaga, metsateatis, kinnistamisotsus, OÜ Franscorp arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest, (asitõendite kaust nr. 4 lk.105-114). Nõmme kinnistu kuulus 29.12.1997-25.01.2001 a. Jaak Rajale ja 26.01.2001-07.03.2002.a. Eiko Lillele ( 11. kd. lk. 201).

Kohtus tunnistajana üle kuulatud JR tunnistas, et võõrandas raieõigust ühele mehele ja kohe peale võõrandamist hakati kinnistul raiet tegema. Firmaga Franscorp OÜ ei ole ta tehingut teinud ja ABTG dokumentides Oal metsateatisel ning kasvava metsa raieõiguse võõrandmise lepingul ei ole tema allkirjad. Tunnistaja ELütluste kohaselt pakkus keegi tuttav talle kinnistu omandamist. №tari juures oli kinnistu omanik ja isik, kes sai raieõiguse. Raieõiguse omandajaks oli ostu-müügi lepingus märgitud Eva PM. №tari juures vormistati ainult ostu-müügi leping, sest raieõigus oli juba enne maha müüdud. Raiet ta kinnistul teha ei saanud, sest kogu mets oli maha raiutud. Firmat nimega Franscorp ta ei tea.

Tunnistaja KO ütluste kohaselt kuulus talle ﬁrma Eva Põllumajandus (Eva PM), mis tegeles metsa ülestöötamisega. Nõmme kinnistut tunnistaja kohtus otseselt ei mäletanud, kuid möönis, et kuna tegeles metsaga, siis võib olla on ta seal midagi teinud. Tunnistajale kohtus näidatud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu kohta EL(toimiku 13.kd. lk. 63) ütles ta, et lepingul on tema allkiri ja järelikult siis sai kinnistult raieõigus ostetud. Firma Franscorp tunnistajale ei meenunud.

Kohtus tunnistajana üle kuulatud HNütluste kohaselt töötas ta ﬁrmas Eva PM raie organisaatorina. Ta ei mäletanud konkreetselt Nõmme kinnistuga seonduvat, kuid teadis öelda, et Viitna lähedal tehti küll raiet. Firma Eva PM ostis raieteenust ja raiutud puit veeti Kundasse. Eva

PM raieõigust tema teada edasi ei võõrandanud. Ka HNei tea midagi ﬁrmast Franscorp ega tunne KVning eitab tehingute tegemist ABTG-ga.

Eeltoodud asjaoludest järeldub, et OÜ-l Franscorp ei olnud võimalik omandada Nõmme kinnistul kasvava metsa raieõigust. JReitas ABTG-s Oatel metsateatisel ja kasvava metsa raieõiguse lepingul oma allkirja, mistõttu on tema allkirjad nendel dokumentidel võltsitud.

Tunnistajate EL, HN ja KOütlused kinnitavad, et raieõigus oli sellelt kinnistult võõrandatud OÜ-le Eva PM. Ükski tunnistaja ei olnud kuulnud OÜ-st Franscorp. Seega on ABTG-s Oad dokumendid võltsitud ja ﬁktiivsed. OÜ Franscorp ei ole tegelikkuses omandanud raieõigust ega saanud seda ka ABTG-le edasi võõrandada. Sellest omakorda tuleneb, et ABTG ei saanud tellida

OÜ-lt Entesar Transport teenust metsa ülestöötamiseks ning viimase poolt esitatud arved ei vasta tegelikkusele.

24. Oti kinnistu Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas.

Oti kinnistul metsa ülestöötamise ja transpordi kompleksteenuse eest on ABTG-le esitatud

Entesar Transport OÜ poolt viis arvet: 08.02.2001.a. nr. 1-08-02 summas 284213.78 krooni,

08.02.2001.a. nr. 2-08-02 summas 547821.55 krooni, 20.02.2001.a. nr. 1-20-02 summas 346920.- krooni, 28.02.2001.a. nr. 1-28-02 summas 309750.- krooni ja 28.02.2001.a. nr. 2-28-

02 summas 112837.50 krooni . Selle kinnistuga seonduvad dokumendid olid ABTG-s kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 15.01.2001.a. PK ja OÜ Franscorp vahel puidukogusele 3724 tm, neli kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut OÜ Franscorp ja ABTG vahel, neli metsa ülestöötamislepingut

ABTG ja OÜ Entesar vahel, metsateatis, kinnistamisotsus, OÜ Franscorp arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest, (asitõendite kaust nr. 4 lk.116-137).

Kohtus üle kuulatud tunnistaja ESütlustest tuleneb, et ta on olnud kolme kinnistu omaniku volitatud isik, sealhulgas ka Oti kinnistuga seoses. Volikirjad andis talle keegi Anti ja volikirja alusel pidi ta kinnistuste omanike eest asju ajama. Kõik juhtnöörid sai Antilt. OÜ-t Franscorp ta ei tea ja KVei tunne.

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse teatisest nähtub, et Oti kinnistu kohta on esitatud metsateatis nr. 9/133, mis on registreeritud 09.10.2000.a. Metsateatise kohaselt on kinnistu omanik PK, volitatud isik ES. Kinnistul on tehtud metsateatises kavandatud raided (kd. nr. 10 lk. 92, 100,114).

Kui võrrelda Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuses Oat metsateatist ABTG-s olnud metsateatisega, siis kannavad mõlemad sama kuupäeva ja numbrit, kuid erinevused on selles, et ABTG-s olnud metsateatisel puudus volitatud isiku ESnimi ja andmed, samuti oli raiutav puidu maht tunduvalt suurem Lääne-Viru Keskkonnateenistuses Oa metsateatisel märgitust. Kuna EStunnistas, et tegutses volitatud esindajana, siis järelikult keskkonnateenistuses O metsateatis on õige, aga ABTG-s olnud metsateatis ebaõige.

Tõele ei vasta ABTG lepingutes, arvetel ja puidu vastuvõtuaktides kajastatud andmed. Nii on näiteks ABTG dokumentide kohaselt ABTG omandanud Oti kinnistu eralduselt nr. 2 kasvavat metsa 644 tm, sama koguse metsa ületöötamiseks on sõlmitud Entesar Transpordiga metsa ülestöötamisleping, sama koguse metsa ülestöötamise eest on esitatud arve, Kunda lattu on veetud aga kuusepalki 613 tm ja paberipuud 625 tm. Oti maaüksuse kohta 2000.a. tehtud takseerkirjeldusest nähtub aga, et eraldisel nr. 2 on kasvavat metsa vaid 315 tm, sealhulgas kuuske ainult 73 tm. Järelikult ei saadud kuidagi Oti kinnistu eraldiselt nr. 2 lattu vastu võtta

613 tm kuusepalki. Näiteks eraldiselt nr. 1 ja 9 on ABTG omandanud lepingu kohaselt kasva metsa raieõigust kokku 1238 tm, ka metsa ülestöötamisteenuse eest esitatud arvel on märgitud puidu koguseks 1238 tm. 8.veebruaril 2001.a. on Kunda lattu eraldiselt nr. 1 veetud kuusepalki 322,336 tm ja paberipuud 321,664 tm. Eraldiselt nr. 9 puidu vedu lattu ei nähtu. Takseerkirjelduse kohaselt on eraldistel 1 ja 9 metsa kokku vaid 737 tm, sealhulgas eraldisel nr. 1 94 tm, sellest kuuske vaid 63 tm. Seega ei olnud võimalik eraldiselt nr. 1 saada 322,336 tm kuusepalki.

Eraldiselt nr. 4 on veetud ABTG Kunda lattu männipalki 417,995 tm. Ühtegi lepingut Oti kinnistu eraldisel nr. 4 raieõiguse võõrandamise ja metsa ülestöötamise kohta tehtud ei ole. Takseerkirjelduse kohaselt ei kasvanud Oti kinnistu eraldisel nr. 4 üldse mände.

Seega nähtub, et ABTG- s Oti kinnistut puudutavad dokumendid olid ﬁktiivsed. Nendes märgitud kogustes ja sortimendis ei olnud võimalik sellelt kinnistult raieõigust omandada ega metsa üles töötada. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse andmetel on tehtud raie ESpoolt esitatud metsateatises märgitud koguses, s.o. 936 tm.

25. Põhjaku kinnistu Viljandimaal Suure-Ji vallas.

Metsa ülestöötamisteenuse eest Põhjaku kinnistul on ABTG-le esitatud Entesar Transport OÜ poolt 15.02.2001.a. kaks arvet: nr. 1-15-02 summas 931020.- krooni ja nr. 2-15-02 summas 345150.- krooni. Selle kinnistuga seonduvad dokumendid olid ABTG-s kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 03.02.2001.a. ühelt poolt HE, AS Ideal Puit volitatud esindaja LEja teiselt poolt OÜ

Franscorp vahel puidukogusele 2884 tm, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping OÜ Franscorp ja ABTG vahel 08.02.2001.a., metsa ülestöötamisleping ABTG ja OÜ Entesar vahel sama kuupäevaga, metsateatis, kinnistamisotsus, OÜ Franscorp arve ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest, (asitõendite kaust nr. 4 lk.139-148). Põhjaku kinnistu kuulus alates 22.01.2001.a. OÜ-le Metsagrupp. Enne olid omanikud AL ja HE. (11.kd. lk. 212-213).

Kohtus tunnistajana üle kuulatud LEselgitas, et 1998.a. müüs ta ﬁrma Ideal Puit esindajana kinnistu pojale HEle, kes omakorda müüs kinnistu 22.01.2001.a. ﬁrmale Metsagrupp. Ideal Puit tegi kinnistul raiet vaid oma tarbeks. Firma lõpetas tegevuse 1999.a. Ideal Puit ei võõrandanud kellelegi raieõigust. ABTG dokumentides Oal kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul ei ole tema allkiri, ta ei tea OÜ-t Franscorp. Tunnistaja TA(OÜ Metsagrupp omanik) ütluste kohaselt ostis OÜ Metsagrupp Põhjaku kinnistu kas 2000 või 2001.aastal, täpselt ei mäletanud, kuid raietöid seal ei teinud, sest enne kinnistu ostmist oli seal juba raie tehtud. Ka ei ole ta volitanud kedagi kinnistul midagi tegema. OÜ Franscorp ei ole tuttav ja ABTG-ga ei ole selle kinnistuga seoses tehinguid teinud.

Eeltoodust nähtub, et ajal, mil ABTG dokumentide kohaselt on Franscorp omandanud AS-lt Ideal Puit kasvava metsa raieõiguse, ei olnud sellel ﬁrmal kinnistuga enam mingit seost, kuna kinnistu ei kuulunud talle ning 2001.a. AS Ideal Puit enam ei tegutsenudki, kuna lõpetas tegevuse 1999.a. LEallkirja kasvava metsa raieõiguse võõrandmaise lepingul on võltsitud. 2001.a ei saadud Põhjaku kinnistult raieõigust võõrandada ja metsa töödelda ka sellepärast, et kinnistu omaniku AS Metsagrupp omanik TAeitas seda ja tema ütluste kohaselt oli juba paarkolm kuud enne kinnistu omandamist toimunud kinnistul röövraie.

Eeltoodu alusel on Põhjaku kinnistuga seonduvad dokumendid ABTG-s võltsitud, selliseid tehinguid reaalselt toimunud ei ole, arved on ﬁktiivsed.

26. Reinu kinnistu Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas. Metsa ülestöötamisteenuse eest Reinu kinnistul on ABTG-le esitatud Entesar Transport OÜ poolt

22.02.2001.a. kaks arvet: nr. 1-22-02 summas 1049191.10 krooni ja nr. 2-22-02 summas 202753.50 krooni. Selle kinnistuga seonduvad dokumendid olid ABTG-s kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 12.02.2001.a. AS Trovador ja OÜ Franscorp vahel puidukogusele 2686 tm, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping OÜ Franscorp ja ABTG vahel 16.02.2001.a., metsa ülestöötamisleping ABTG ja OÜ

Entesar vahel sama kuupäevaga, metsateatis,

kinnistamisotsus, OÜ Franscorp arve ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 4 lk.150-159).

Reinu kinnistu kuulus alates 05.01.2001.a. AS-le Trovador. Enne oli omanik RG. (11.kd. lk. 222). Kohtus tunnistajana üle kuulatud AS Trovador omanik AKkinnitas, et ostis Reinu kinnistu oma ﬁrmale ja tegi kinnistul ise raiet ning müüs puidu mitmele kokkuostjale. Raieõigust ta kinnistult võõrandanud ei ole, asitõendite kaustas nr. 4 lk. 158-159 Oale lepingule ei ole tema alla kirjutanud.

Seega ei ole OÜ Franscorp tegelikkuses Reinu kinnistult metsa raieõigust omandanud ega saanud seetõttu seda ka ABTG-le edasi võõrandada. ABTG omakorda ei saanud tellida metsa ülestöötamisteenust ja nende tööde tegemise eest esitatud väidetavad arved on ﬁktiivsed.

27. Põdra kinnistu Põlvamaal Kõlleste vallas.

Metsa ülestöötamis-ja transporditeenuse eest Põdra kinnistul on ABTG-le esitatud Skywalker

OÜ poolt 2001.a. veebruaris neli arvet ja 2001.a. märtsis kaks arvet: 20.02.2001.a. nr. 31 summas 52657.50 krooni, 21.02.2001.a. nr. 32 summas 43660.- krooni, 28.02.2001.a. nr. 37 summas 105657.20 krooni, 28.02.2001.a. nr. 38 summas 75968.40 krooni, 14.03.2001.a. nr. 45 summas 117262.50 krooni ja 14.03.2001.a. nr. 47 summas 94252.50 krooni. Selle kinnistuga seonduvad dokumendid olid ABTG-s kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 05.02.2001.a. KKja OÜ Skywalker vahel puidukogusele 4998 tm, AFvolitus KK, viis kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut OÜ Skywalker ja ABTG vahel, neli metsa ülestöötamislepingut ABTG ja OÜ Skywalker vahel, metsateatis, kinnistamisotsus, OÜ Skywalker arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 4 lk. 16-36, nr. 7 lk. 2, nr. 14 lk. 26,27, nr. 8 lk. 42,43). Põdra kinnistu kuulus perioodil 31.07.1996.a. – 29.03.2001.a. Evelin Aulile, Indrek Härmale ja Friedel Anile (11. kd. lk. 211).

Kohtus tunnistajana üle kuulatud AF ütluste kohaselt oli neil kolme omaniku peale üks metsatükk ja see asus tema maa peal. Raiet tegid ühiselt 1990-ndatel aastatel ja puidu müüsid ära. Raieõigust võõrandanud ei ole, volitust kellelegi teinud ei ole, KKei tunne ja OÜ-st Skywalker ei tea midagi. ABTG kaustas O volikiri ei ole tema koostatud ja sellel ei ole tema allkiri. Tunnistaja ütluste kohaselt ka teised kaasomanikud ei ole kellelegi volikirju teinud. Kohtus üle kuulatud TS, kes oli üks kolmest kinnistu kaasomanikust, tunnistas samuti, et tegi ise kinnistul sanitaarraiet ja lageraiet, puidu kasutas oma tarbeks. Raieõigust temalt keegi osta ei soovinud.

ABTG dokumentides O Põdra kinnistu kinnistamisotsus on võltsitud. Seda tõendab Põlva

Maakohtu kinnistusosakonna vastus järelpärimisele ning saadetud koopia õigest kinnistamisotsusest (11 kd. lk. 324,325).

Põlvamaa Keskkonnateenistuse õiendist nähtub, et sellist metsateatist nagu on ABTG dokumentides neile esitatud ei ole. Metsakaitseja metsauuenduskeskuse vastuse kohaselt ei ole 2001.a. Juarist kuni märtsini Põdra kinnistul lageraiet tehtud (11 kd. lk. 3-4). Seega ei ole OÜ Skywalker tegelikkuses Põdra kinnistult metsa raieõigust omandanud ega saanud seetõttu seda ka ABTG-le edasi võõrandada. Kinnistu omanikud eitavad metsa võõrandamist, samuti volikirjade andmist, eitavad ka OÜ Skywalkeriga kokkupuuteid. Kuna

KKkeegi neist ei tunne, on järelikult ABTG dokumentide kaustas O volikiri võltsitud.

Eeltoodust tulenevalt ABTG omakorda ei saanud tellida metsa ülestöötamisteenust ja nende tööde tegemise eest esitatud väidetavad arved on ﬁktiivsed.

28. Toome kinnistu Põlvamaal Mooste vallas.

Metsa ülestöötamisteenuse eest Toome kinnistul on ABTG-le esitatud M OÜ poolt 2001.a.

veebruaris viis arvet: 22.02.2001.a. nr. 2202-PJK summas 572370.80 krooni, nr. 2202-PDK summas 110465.70 krooni, nr. 2202-KJM summas 182245.10 krooni, nr. 2202-KAM summas 97881.- krooni ja 28.02.2001.a. arve nr. 2802-PJK summas 292244.70 krooni.

Selle kinnistuga seonduvad dokumendid olid ABTG-s kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 11.12.2000.a. AV ja RS vahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping

11.12.2000.a. RSja OÜ J vahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 02.02.2001.a.

OÜ J ja ABTG vahel, metsa ülestöötamisleping ABTG ja OÜ M vahel sama kuupäevaga, metsateatis, kinnistamisotsus, OÜ J arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 2 lk. 228-245).

Kohtus üle kuulatud AV selgitas, et ta müüs kinnistu HT. Ta ise raiet ei teinud, oli ainult piiriraie. Metsateatist teinud ei ole, RSd ei tunne. ABTG dokumentides Oatel metsateatisel ja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul ei ole tema allkirjad.

Põlvamaa Keskkonnateenistuse kirjast nähtub, et Toome kinnistu kohta on esitatud vaid üks metsateatis MKnimelt raiemahuga 30 tm. (1o. Kd. lk. 74-75).

Metsakaitse-ja Metsauuenduskeskuse kirjast nähtub, et Toome kinnistul ei ole 2001.a. Juarist märtsini lageraiet tehtud (11.kd. lk. 3-4).

Eeltoodu alusel leiab kohus, et Toome kinnistuga seonduvad dokumendid ABTG kaustades on võltsitud ja ﬁktiivsed. AVeitab metsateatise koostamist, raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimist. Metsakaitse-ja Metsauuenduskeskuse andmetel Toome kinnistul ei ole 2001.a. Juarist märtsini lageraiet tehtud. Seega tegelikkuses ei saanud ka ABTG omandada sellelt kinnistult raieõigust ega tellida metsa ülestöötamisteenust M lt. Vastavad arved on seega ka ﬁktiivsed.

29. Suur-Karküla kinnistu Valgamaal Karula vallas.

Metsa ülestöötamisteenuse eest Suur-Karküla kinnistul on ABTG-le esitatud M OÜ poolt 2001.a. veebruaris kaks arvet: 22.02.2001.a. nr. 2202-KPK5 summas 149152.- krooni, nr. 2202- KPK summas 471693.20 krooni.

ABTG dokumentatsiooni hulgas olid kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 18.12.2000.a. Metsamaahalduse AS ja RSvahel raiemahuga 3011 tm, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping sama kuupäevaga RSja OÜ J vahel, kinnistamisotsus, metsateatis, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 02.02.2001.a. OÜ J ja ABTG vahel raiemahuga 1997,09 tm, OÜ J arved kasvava metsa võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 2 lk. 187-198). Suur-Karküla kinnistu kuulus alates 16.06.1999.a. Metsamaahalduse AS-le (11.kd. lk. 228).

Aktsiaseltsi juhatuse liige tunnistaja TR kinnitas kinnistu kuulumist aktsiaseltsile, kuid ei suutnud kohtus meenutada, kas kinnistul ka raiet on teostatud või raieõigust võõrandatud. Valgamaa Keskkonnateenistuse õiendi kohaselt ei ole neile Suur-Karküla kinnistu kohta ühtegi metsateatist esitatud ja nende andmetel metsades raiet ei ole tehtud (10 kd. lk. 192).

Kuna Suur-Karküla kinnistul Valgamaa Keskkonnateenistuse andmetel raiet tehtud ei ole, on järelikult ABTG-le OÜ M poolt esitatud arved metsa ülestöötamise kompleksteenuse eest ﬁktiivsed, reaalselt tehingud toimunud ei ole.

30. Soode-Peedu kinnistu Valgamaal Hummuli vallas.

Metsa ülestöötamisteenuse eest Soode-Peedu kinnistul on ABTG-le esitatud M OÜ poolt 2001.a. veebruaris kaks arvet: 28.02.2001.a. nr. 2802-PDK summas 104872.50 krooni, nr. 2802- PJKS summas 532286.20 krooni.

ABTG-st läbiotsimisel äravõetud dokumentide hulgas ei olnud ühtegi selle kinnistuga seotud lepingut, ei kasvava metsa raieõiguse võõrandamise ega metsa ülestöötamise kohta. Lisaks kahele OÜ M poolt esitatud arvele on ka kaks OÜ J arvet kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 2 lk. 182-185).

Kinnisturegistri andmetel kuulus Soode-Peedu kinnistu 2001.aastal Viivi Nukkule (11 kd. lk. 227).

Valgamaa Keskkonnateenistuse õiendi kohaselt on Soode Peedu kinnistult metsa raiutud 1997.aastal mahus 1380 tm (10. kd. lk. 203-204). Kuna ABTG-s puuduvad dokumendid antud kinnistult raieõiguse omandamise kohta, on üksnes arved ja metsamaterjali üleandmise aktid ning Valgamaa Keskkonnateenistuse vastusest nähtub, et raiet tehti 1997.aastal, on järelikult ABTG-le OÜ M poolt esitatud arved metsa ülestöötamise kompleksteenuse eest ﬁktiivsed, tegelikkuses ABTG raieõigust Soode-Peedu kinnistult omandanud ei ole ja metsa ülestöötamise kompleksteenust talle osutatud ei ole.

31. Pähna kinnistu Põlvamaal Räpina vallas.

Metsa ülestöötamisteenuse eest Pähna kinnistul on ABTG-le esitatud M OÜ poolt 2001.a.

veebruaris neli arvet: 13.02.2001.a. nr. 1302-P summas 388072.50 krooni, 13.02.2001.a. nr.

1302-K summas 265942.50 krooni, 16.02.2001.a. nr. 1602-KAM summas 81420.- krooni ja 16.02.2001.a. nr. 1602-KAK summas 251340.- krooni.

ABTG dokumentatsiooni hulgas olid kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping

20.12.2000.a. MAR ja RS vahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping sama kuupäevaga RSja OÜ J vahel, kinnistamisotsus, metsateatis, kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping OÜ J ja ABTG vahel, metsa ülestöötamisleping ABTG ja OÜ M vahel

(lisaleping) raiemahuga 2271 tm, OÜ J arved kasvava metsa võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 2 lk. 165-180).

Kinnistusregistri andmetel kuulus Pähna kinnistu 16.11.1995-24.10.1996.a. Mari-Anne

Rõõmbergile, 24.10.1996-04.05.1999.a. MRja alates 04.05.1999.a. Ago Asukülale (11 kd. lk. 214).

Põlvamaa Keskkonnateenistuse kirjast nähtuvalt on neile esitanud metsateatise AA 2000.aasta veebruaris kavandatud raiemahuga 30 tm. ABTG dokumentides O metsateatis on aga esitatud 2000.a. detsembris ja sellele on märgitud MARnimi, kes tegelikkuses sellel ajal ei olnud kinnistu omanik. MARütluste kohaselt müüs ta kinnistu 1996.aastal MR ega ole peale müüki kinnistuga mingeid tehinguid teinud. ABTG dokumentide hulgas Oal metsateatisel ja raieõiguse võõrandamise lepingul ei ole tema allkirjad.

Eeltoodud tõenditest järeldub, et MAR ja RS vaheline kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping on ﬁktiivne, MAR allkiri sellel on võltsitud. Kui kasvava metsa raieõigust tegelikkuses võõrandati, on loogiline, et lepingu üheks pooleks on kinnistu omanik, seega AA. Seega ei ole ka OÜ J ja ABTG tegelikkuses Pähna kinnistult raieõigust omandanud ega ABTG OÜ M arvetel näidatud metsa ülestöötamisteenust tellinud.

32. Oja kinnistu Põlvamaal Värska vallas.

Metsa ülestöötamisteenuse eest Oja kinnistul on ABTG-le esitatud M OÜ poolt 2001.a. veebruaris kolm arvet: 19.02.2001.a. nr. 1902-PJK summas 370549.50 krooni, 19.02.2001.a. nr. 1902-KJK summas 184575.60 krooni, 22.02.2001.a. nr. 2202-KJK summas 520633.70 krooni. Selle kinnistuga seonduvad dokumendid olid ABTG-s kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 19.12.2000.a. Meinhard Toode ja RSvahel, 19.12.2000.a. kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping RSja OÜ J vahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping OÜ J ja

ABTG vahel 02.02.2001.a., 01.02.2001.a. metsa ülestöötamisleping ABTG ja OÜ M vahel

(lisaleping), metsateatis, kinnistamisotsus, OÜ J arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest, (asitõendite kaust nr. 2 lk.135-148). Oja kinnistu kuulus alates 17.06.1998.a. – 03.12.1999.a. MT. Alates 03.12.1999.a. on kinnistu omanik HT(11 kd. lk. 202).

Tunnistajana kohtus üle kuulatud HTütluste kohaselt on ta Oja kinnistult raieõigust võõrandanud, kuid ei mäletanud, kellele.

Asjaolu, et Oja kinnistuga seonduvad ABTG-s Oad dokumendid on ﬁktiivsed, kinnitavad

Põlvamaa Keskkonnateenistuse teatis (10. kd lk. 74-75) ja Metsakaitseja

Metsauuenduskeskuse eksperthinnang (11.kd. lk. 3-4), millest nähtuvalt ei ole Oja kinnistul raideid tehtud. Pealegi kuulus kinnistu 2000.a. detsembris, mil on sõlmitud esimene väidetav kasvava metsa raieõiguse võõrandmaise leping, HT, mitte MT nagu lepingul märgitud. Lõppkokkuvõttes ei ole sellelt kinnistult ABTG-le metsa ülestöötamisteenust osutatud ja OÜ M arved on samuti ﬁktiivsed.

33. Mäe-Rõuka kinnistu Tartumaal Kambja vallas. Metsa ülestöötamisteenuse eest Mäe-Rõuka kinnistul on ABTG-le esitatud M OÜ poolt 2001.a. veebruaris kaks arvet: 15.02.2001.a. nr. 1502-KPK summas 619913.- krooni, 15.02.2001.a. nr. 1502-PPK summas 130508.- krooni.

Kinnistu kohta olid ABTG-s järgmised dokumendid: kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 06.12.2000.a. AKja RSvahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 06.12.2000.a. RSja OÜ J vahel, metsa ülestöötamisleping 30.01.2001.a. ABTG ja OÜ M vahel, metsateatis kinnistamisotsus, kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping 30.01.2001.a. OÜ J ja ABTG vahel, J arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 2 lk. 122-133). Mäe-Rõuka kinnistu omanik oli AK 25.04.1995 – 14.11.1996.a. Alates 14.11.1996.a. on omanik Olavi Topman (11.kd. lk. 194). Kohtus tunnistajana üle kuulatud OT kinnitas, et Mäe-Rõuka kinnistu oli üks esimesi tema poolt ostetud kinnistutest, mis oli korralik ja heas seisus. Ta tegi seal ise raiet, raieõigust ei ole võõrandanud ja Armilde Kattaile mingit volitust seoses metsaga ei ole teinud.

Tartumaa Keskkonnateenistuse andmetel on Mäe-Rõuka kinnistu kohta esitanud kaks metsateatist OT– 1997.a., milles näidatud raied on tegemata ning 2000.a., milles näidatud raie on teostatud 50% ulatuses metsateatisel näidatud mahust. (10 kd. lk. 233, 243,244).

Kokkuvõtvalt on tõendatud, et raieõiguse võõrandamise lepingul märgitud AK ei olnud

06.12.2000.a. enam kinnistu omanik, mistõttu leping on ﬁktiivne. OT kinnitusel ei ole tema raieõigust võõrandanud ega ka AKselleks volitanud. Eeltoodu tõendab, et kuna RSei saanud kinnistult raieõigust omandada, ei saanud ta seda ka edasi võõrandada, mistõttu ka kõik järgnevad raieõiguse võõrandamise lepingud on ﬁktiivsed. Pealegi on OÜ M arvetel näidatud raiemaht kokku 1610 tm, aga Tartumaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt tehti raiet vaid pool 2000.a. metsateatisel näidatud mahust, mis oli 131 tm, seega 65,5 tm. Seega ei ole tegelikkuses Mäe-Rõuka kinnistul ABTG-le metsa ülestöötamisteenust osutatud ja OÜ M arvetel märgitud tehinguid tegelikkuses tehtud ei ole.

34. Mäe kinnistu Põlvamaal Värska vallas.

Metsa ülestöötamise kompleksteenuse eest Mäe kinnistul on ABTG-le esitatud M OÜ poolt

2001.a. veebruaris viis arvet: 05.02.2001.a. nr. 0502-PJK summas 518303.20 krooni,

05.02.2001.a. nr. 0502-PKM summas 123050.40 krooni, 06.02.2001.a. nr. 0602-PKJ summas 512243.90 krooni, 06.02.2001.a. nr. 0602-PKD summas 110931.80 krooni ja 12.02.2001.a. nr. 1202-2 summas 316948.- krooni.

ABTG dokumentatsiooni hulgas olid kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 04.12.2000.a. VRja RSvahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping sama kuupäevaga

RSja OÜ J vahel, kinnistamisotsus, metsateatis, 17.01.2001.a. kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping OÜ J ja ABTG vahel, metsa ülestöötamisleping ABTG ja OÜ M vahel

(lisaleping) raiemahuga 3393 tm, OÜ J arved kasvava metsa võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 2 lk. 103-120).

Mäe kinnistu kuulus VR12.08.1997 – 01.02.1999.a., MT 01.02.1999.a. – 03.12.1999.a. ja HT alates 03.12.1999.a. ( 11 kd. lk. 193).

HTkinnitusel omandas ta Mäe kinnistu VR. Peale omandamist ei ole ta VRseoses Mäe kinnistuga mingeid volitusi teinud, pealegi suri VRvarsti ära.

Seega on kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping VRja RSvahel ﬁktiivne, VRei olnud kinnistu omanik ega saanud lepingut sõlmida, volitust ei olnud. Antud asjaolust tulenevalt on ﬁktiivsed ka raieõiguse võõrandamise lepingud RSja OÜ J vahel ning OÜ J ja ABTG vahel. Kuivõrd ABTG raieõigust ei omandanud, ei olnud tal ka pädevust tellida metsa ülestöötamist. Tegelikkuses ei ole ABTG M lt metsa ülestöötamisteenust soetanud ja arvetel näidatud tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole.

35. Kengo kinnistu Tartumaal Kambja vallas. Metsa ülestöötamise kompleksteenuse eest Kengo kinnistul on ABTG-le esitatud M OÜ poolt

2001.a. veebruaris kaks arvet: 07.02.2001.a. nr. 0702-KKJ summas 625972.30 krooni, 12.02.2001.a. nr. 1202-1 summas 200423.- krooni. ABTG dokumentide hulgas olid järgmised dokumendid: kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping Aarend Raidma ja RSvahel 20.11.2000.a., sama kuupäevaga kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping RSja OÜ J vahel, kinnistamisotsus, metsateatis, 19.01.2001.a. kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping OÜ J ja ABTG vahel, metsa ülestöötamisleping ABTG ja OÜ M vahel (lisaleping) raiemahuga 1773 tm, OÜ J arved kasvava metsa võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 2 lk. 51-63). Kengo kinnistu kuulus 17.06.1998.a. – 03.12.1999.a. MT ja alates 03.12.1999.a. HT ( 11. kd. lk. 177).

Tartu Maakohtu otsusest nähtuvalt on ABTG-s O Kengo kinnistu kinnistamisotsus võltsitud, Tartu Maakohtus ei tööta kohtunikuabi nimega Airi Siller (11 kd. lk. 108). Sellist metsateatist nagu ABTG dokumentides, ei ole Tartumaa Keskkonnateenistusele esitatud. Kengo kinnistu kohta on esitanud kaks metsateatist 1998.a. HTja nendes näidatud raided on ka tehtud (10. kd. lk. 233-235).

Metsakaitseja metsauuenduskeskuse kirja kohaselt ei ole Kengo kinnistul 2001.a. Juaris, veebruaris, märtsis raideid teostatud (11 kd. lk. 3-4).

Tunnistaja HTkinnitas kohtus Kengo kinnistu omanikuks olemist, samuti kinnitas, et peale kinnistu omanikuks saamist ei ole kinnistu eelmisel omanikul Aarend Raidmal selle kinnistuga enam mingit pistmist olnud, volitust ta Aarend Raidmale teinud ei ole ja nende dokumentide alusel, mis olid ABTG kaustas ei ole Kengo kinnistul midagi toimunud.

Ülalnimetatud asjaoludest nähtub, et ABTG ei saanud tegelikkuses omandada kasvava metsa raieõigust Mäe kinnistult. HTei ole volitanud Aarend Raidmat raieõigust võõrandama RSle, mistõttu ei saanud viimane seda ka edasi võõrandada. Järelikult ei ole ka sellel kinnistul tehtud metsa ülestöötamist ABTG heaks ja vastav leping ja arved on ﬁktiivsed.

36. Uuetoa kinnistu Pärnumaal Koonga vallas. Metsa ülestöötamise kompleksja transporditeenuse eest Uuetoa kinnistul on ABTG-le esitatud

OÜ Deposiit poolt 2001.a. veebruaris kaheksa arvet: 19.02.2001.a. nr. 26 summas 91155.- krooni ja nr. 29 summas 132750.- krooni ning 28.02.2001.a. nr. 41 summas 150450.- krooni, nr.

51 summas 94252.50 krooni, nr. 49 summas 115050.- krooni, nr 43 summas 289837.50 krooni, nr. 45 summas 209745.- krooni ja nr 47 summas 54870.- krooni. Selle kinnistuga seonduvad dokumendid olid ABTG-s kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 15.02.2001.a. AHEja OÜ Deposiit vahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping

OÜ Deposiit ja ABTG vahel 16.02.2001.a., metsa ülestöötamisleping ABTG ja OÜ Deposiit vahel sama kuupäevaga, metsateatis, kinnistamisotsus, OÜ Deposiit arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest, metsade takseerkirjeldus (asitõendite kaust nr. 3 lk.210 - 239).

Asitõendite kaustas nr. 1 lk 158 on ka kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping

05.märtsist 2001.a. OÜ Deposiit ja ABTG vahel, kuid metsa ülestöötamise kohta nimetatud lepingu alusel lepingut ja arveid ei ole, kuigi süüdistusaktis on märgitud, et ka märtsikuus näidati ﬁktiivselt Uuetoa kinnistult metsa ülestöötamise kompleksja transporditeenuse osutamist ABTG-le. Prokuröri arvates vormistati ülestöötamisteenus ilmselt läbi Lesteka.

Kohtule prokuröri poolt seda väidet kinnitavaid tõendeid ei esitatud ja kuna kasutati väljendit „ilmselt“, siis kohtu arvates ei ole ka prokurör selles täiesti kindel. Uuetoa kinnistu kuulus alates 19.01.2000.a. Anne-Helle Eermannile (11.kd. lk. 212-213).

Kohtus andis AHEütlusi, et Uuetoa kinnistu kuulub tõepoolest talle ja ta on teinud kinnistult ainult väiksemaid raideid oma tarbeks, raieõigust ta võõrandanud ei ole. OÜ Deposiit ja RS nimed on talle tundmatud. ABTG dokumentides Oatel metsateatisel ja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul ei ole tema allkirjad.

Pärnumaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt on Uuetoa kinnistul teostatud lageraiet 2002.aastal mahus 42 tm. Seega ühtib see AHEütlustega raide tegemise kohta väikeses mahus vaid enda tarbeks. ( 10 kd. lk. 332). Eelpooltoodud tõendid kinnitavad, et OÜ Deposiit ei saanud Uuetoa kinnistult metsa raieõigust omandada ja sellest järelduvalt seda ka ABTG-le võõrandada ega viimasele metsa ülestöötamise teenust osutada ning tööde tegemise kohta esitatud arved on ﬁktiivsed.

37. Rautsika kinnistu Pärnumaal Tori vallas. Selle kinnistuga seonduvalt on OÜ Deposiit esitanud 2001.a. veebruaris ABTG-le 15 arvet metsa ülestöötamise kompleksja transporditeenuse eest: 02.02.2001.a. arved nr. 1 summas 327450.- krooni, nr. 4 summas 53100.- krooni, nr. 6 summas 221250.- krooni ja nr. 8 summas 278775.- krooni, 07.02.2001.a. arve nr. 10 summas 74782.50 krooni, 09.02.2001.a. arve nr. 12 summas

108412.50 krooni ja nr. 14 summas 132750.- krooni, 12.02.2001.a. arve nr. 16 summas 284332.80 krooni ja nr. 17 summas 261960.- krooni, 14.02.2001.a. arve nr. 20 summas 109740.- krooni ja nr. 22 summas 295590.- krooni, 19.02.2001.a. arve nr. 28 summas 163725.- krooni,

21.02.2001.a. arve nr. 33 summas 172575.- krooni ja nr. 35 summas 177000.- krooni, 23.02.2001.a. arve nr. 38 summas 163725.- krooni.

ABTG kaustades olid Rautsika kinnistuga seonduvad dokumendid: kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 23.02.2001.a. MLja OÜ Deposiit vahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping OÜ Deposiit ja ABTG vahel 23.01.2001.a., kolm metsa ülestöötamislepingut ABTG ja OÜ Deposiit vahel kõik 01.02.2001.a. kuupäevaga, metsateatis, kinnistamisotsus, OÜ Deposiit arved ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest, metsade takseerkirjeldus ja OÜ Deposiit juhatuse liikme MVvolikiri RSle osaühingu esindamiseks kõigis majandustegevusalastes toimingutes, ametiasutustes ja notaribüroodes, koostatud 23.01.2001.a. (asitõendite kaust nr. 3 lk.166 - 208).

Rautsika kinnistu kuulus ML perioodil 09.08.1995 kuni 24.07.2002.a. (11. kd. lk. 221). Tunnistaja ML ütluste kohaselt toimus 1998.a. metsas röövraie, mille käigus raiuti maha peaaegu kogu mets, alles jäi ainult võsa. ABTG dokumentide hulgas O metsateatis ei ole tema poolt täidetud ja allkirjastatud, tema allkirja on võltsitud. Ka ei ole ta allkirjastanud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut. Tunnistaja ütluste kohaselt selles lepingus kajastatud raiemaht ei ole võimalik, sest selleks ajaks oli kasvav mets juba maha võetud ehk varastatud.

Tunnistaja ütlusi kinnitab ka Pärnumaa Keskkonnateenistuse õiend, mille kohaselt kontrolliti Rautsika kinnistut 2003.a septembris ja selleks ajaks oli 15 ha suurusest metsamaast lagedaks raiutud umbes 14,3 ha ja raie on toimunud orienteeruvalt 5-7 aastat tagasi ( 10 kd. lk. 324).

Seega on tõendamist leidnud, et OÜ Deposiit ei saanud Rautsika kinnistult metsa raieõigust omandada ja sellest järelduvalt seda ka ABTG-le võõrandada ega viimasele metsa ülestöötamise teenust osutada ning tööde tegemise kohta esitatud arved on ﬁktiivsed.

38. Paju kinnistu Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas.

Paju kinnistul metsa ülestöötamise kompleksteenuse eest on ABTG-le esitanud 13.02.2001.a. arve nr. 32 summas 34886.70 krooni OÜ Tolesar. Selle kinnistu kohta on ABTG dokumentide hulgas metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmise aktid

03.12.2000.a. ja 03.01.2001.a., millega ALannab OÜ-le Tolesar üle kasvava metsa, kinnistamisotsus, Lääne-Viru Maakatastri õiend, metsateatis, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 26.01.2001.a. ja metsa ülestöötamise leping 26.01.2001.a. OÜ Tolesar ja

ABTG vahel, OÜ T arve kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest ABTG-le (asitõendite kaust nr. 3 lk. 97-109). Paju kinnistu omanik on alates 04.06.1998.a. AL(11. kd. lk. 205).

AL tunnistas kohtus, et ei ole Paju kinnistult OÜ-le Tolesar kasvava metsa raieõigust võõrandanud, on müünud üksnes palki. ABTG dokumentides O tema nimelt sõlmitud metsamaterjali üleandmise –vastuvõtmise aktile ei ole tema alla kirjutanud. Kuna kinnistu omanik eitas OÜ-le Tolesar kasvava metsa raieõiguse võõrandamist, on järelikult viimase poolt raieõiguse võõrandmise kohta ABTG-le koostatud leping ﬁktiivne ja sellest omakorda tuleneb, et OÜ Tolesar ei teinud Paju kinnistul ka mingisuguseid metsa ülestöötamisega seonduvaid töid ning sellekohane arve ABTG-le on samuti ﬁktiivne.

39. Tammemetsa (Tamme) kinnistu Lääne-Virumaal Tamsalu vallas.

Tammemetsa kinnistul metsa ülestöötamise kompleksteenuse eest on ABTG-le esitanud 21.02.2001.a. arve nr. 33 summas 207532.50 krooni OÜ Tolesar. Selle kinnistu kohta on ABTG dokumentide hulgas metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmise akt

13.02.2001.a., millega HHS annab OÜ-le Tolesar üle kasvava metsa, kinnistamisotsus, metsateatis, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 08.02.2001.a. HHS ja OÜ Tolesar vahel, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 07.02.2001.a. OÜ Tolesar ja ABTG vahel, lisaprotokoll lepingu juurde lepingu kuupäeva paranduse kohta 8.02.2001, metsa ülestöötamise leping 09.02.2001.a. OÜ Tolesar ja ABTG vahel, OÜ T arve kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest ABTG-le, (asitõendite kaust nr. 3 lk. 79-95). Tammemetsa kinnistu omanik oli 02.02.2001-19.02.2003.a. HHS(11 kd. lk. 237). HHS

ütluste kohaselt ostis ta LT käest osa Tamme kinnistust, mille nimeks sai Tammemetsa .

Talle helistati T OÜ-st ja pakuti kasvava metsa raieõiguse eest 85000 või 95000 krooni. Oli nõus raieõigust müüma. Kokkusaamisel ﬁrma esindajaga oli viimasel kaasas metsateatise blankett, mille Saartok ära täitis. Esindajal oli kaasas ka metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise blankett, mille tunnistaja samuti ära täitis. HHStunnistas ka raieõiguse võõrandamise lepingu allkirjastamist tema poolt. Peale raieõiguse võõrandamist ei ole ta kinnistul käinud ega tea, kas raie teostati. 2001.a. suvel kutsuti teda Taksopargi majja teisele või kolmandale korrusele mingisse kontorisse, kus ta allkirjastas ühe paberi ilma selle sisusse süvenemata.

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse vastuse kohaselt on Tammemetsa kinnistul 2001.a. teostatud lageraie, mille käigus on maha raiutud kogu väärtuslikum metsamaterjal (10.kd. lk.109, 118-119). Prokuröri seisukohalt on lepingud ja arved ﬁktiivsed, sest Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuses ei ole registreeritud 2001.a. Juari kuni märtsi kohta ühtegi metsateatist ja et HHSütlustest nähtuvalt tegi temaga tehinguid isik, kelle nimi algas M-tähega, kuid lepingud T nimelt on allkirjastanud AS. Prokurör järeldab, et T nimel on tegutsenud keegi kolmas isik, mitte aga juhatuse liige.

Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga arvete fiktiivsuse osas. Ei oma määravat tähtsust, kes konkreetselt kohtus kinnistu omanikuga, kas AS ise või oli ta volitanud kedagi teist. Tunnistaja ei ole ülekuulamisel väitnud, et T poolt allkirjastati leping tema juuresolekul. Seega võis leping varasemalt A.Sõrmuse poolt olla allkirjastatud. Puuduvad tõendid, mis välistaksid raieõiguse omandamise OÜ T poolt ja järgnevalt ABTG poolt. Kinnistu omanik kinnitab raieõiguse võõrandamist Tolesar OÜ-le. Kuigi metsateatisi pole esitatud, on tegelik raie

Keskkonnateenistuse andmetel sellel kinnistul toimunud. Ei ole ka ühtegi tõendit, et Tammemetsa kinnistul OÜ Tolesar ABTG-le metsa ülestöötamisteenust ei osutanud. Asjaolu, kas T nimel tegutses AS või keegi kolmas isik ei tähenda dokumentide ﬁktiivsust.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et Tammemetsa kinnistuga seoses ei ole tõendatud OÜ T poolt esitatud arve nr. 33 ﬁktiivsus.

40. Tamme kinnistu Lääne-Virumaal Vinni vallas.

Selle kinnistuga seonduvalt on ABTG-le metsa ülestöötamise kompleksja transporditeenuse eest esitanud 08.02.2001.a. arve nr. 62 summas 70800.- OÜ Selirand. ABTG dokumentide seas olid metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmise akt 13.10.2000.a., millega

MTannab OÜ-le Selirand üle kasvava metsa kokku 802 tm, metsateatis, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 01.02.2001.a. OÜ Selirand ja ABTG vahel, sama kuupäevaga metsa ülestöötamise leping ABTG ja OÜ Selirand vahel, OÜ Selirand arve ABTG-le kasvava metsa võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 3 lk. 2-7).

Tamme kinnistu omanik oli MT06.10.2000 kuni 19.12.2000.a. Alates 09.12.2000 kuni 28.07.2003.a. AK.(11 kd. lk. 235). Kohtus üle kuulatud MT tunnistas, et ei tea Tamme kinnistust midagi, tema teada oli ta seotud vaid Aeda kinnistuga. tema pass oli 2000 aasta lõpus seoses Aeda kinnistuga AKkäes, kes oli kinnistu faktiline peremees. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile ja metsateatisele ei ole tema alla kirjutanud ja OÜ-st Selirand ei tea ta midagi. Tunnistaja AKütluste kohaselt ei ole tema ega tema abikaasa Tamme kinnistul raiet teinud ja OÜ Selirand on talle tundmatu.

Kuna MTeitas oma seotust Tamme kinnistuga ja ei tunnistanud metsateatisel ning kasvava metsa üleandmise aktil tema nimelt tehtud allkirju tema poolt kirjutatuks, on teda järelikult kasutatud variisikuna ja seetõttu tuleb raieõiguse võõrandmise tehing lugeda ﬁktiivseks. Eeltoodust tulenevalt on ﬁktiivsed ka raieõiguse võõrandamise ja metsa ülestöötamise lepingud OÜ Selirand ja ABTG vahel.

Kuigi Metsakaitseja metsauuenduskeskuse vastusest nähtub, et ajavahemikul 2000 suvi kuni

2001.a. kevad on kinnistul tehtud lageraiet, ei ole tõendatud, kes seda tegi ja kuhu veeti metsamaterjal. Kuna ABTG-le ei kuulunud Tamme kinnistul raieõigus, siis ei saanud OÜ Selirand ﬁrmale ka metsa ületöötamisteenust osutada ja arve nr. 62 tuleb lugeda ﬁktiivseks.

41. Uue-Laupa kinnistu Lääne-Virumaal Rakke vallas.

OÜ Tolesar on ABTG-le esitanud ülestöötamise kompleksteenuse eest 2001.a. märtsis järgmised arved: 13.03.2001.a. arve nr. 39 summas 268037.- krooni, arve nr. 42 summas 59059.- krooni, 23 03.2001.a arve nr. 45 summas 136290.- krooni, arve nr. 43 summas 55424.60 krooni, 30.03.2001.a. arve nr. 50 summas 68599.30 krooni. ABTG dokumentatsiooni hulgas olid metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmise akt 02.03.2001.a., millega MS annab OÜ-le Tolesar üle kasvava metsa 2143 tm, metsateatis, kinnistamisotsus, viis kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut OÜ Tolesar ja ABTG vahel, (asitõendite kaust nr. 1 lk. 132-139, asitõendite kaust nr. 8 lk. 30,35,36,40,41, 93,94,109,119,134,137).

Uue-Laupa kinnistu kuulus alates 23.11.1998.a. kuni 28.02.2001.a. AH, 28.02.2001.a. kuni 10.05.2001.a. MS(11 kd. lk 252). Tunnistajana kohtus üle kuulatud MSkinnitas, et 2001.a. vormistati kinnistu ühe inimese palvel tema nimele. Kui ta umbes kahe-kolme nädala pärast kevadel kinnistul käis, oli see täiesti lage, see tähendab, et mets oli maha võetud. Naabertalust sai teada, et sügisel Oat kinnistul raiet tehtud. Tunnistaja ei tea midagi OÜ-st Tolesar ega ole teinud ka ühtegi metsateatist. Tema ei ole allkirjastanud ABTG dokumentide seas Oat metsateatist ega metsa üleandmise-vastuvõtmise akti.

Kohtus kuulati üle ka kinnistu omanik enne MS AH, kelle ütluste kohaselt võõrandas ta kuu enne kinnistu müüki raieõiguse ﬁrmale Elmatek. Raieõigust võõrandades võttis ka metsateatise. Kinnistu müüs füüsilisele isikule MS. Kinnistu ja raieõiguse ostjad oli ühed ja samad isikud, sest temaga suhtlesid ühed ja samad isikud. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt on neile esitatud metsateatis nr. 00006 ja selles näidatud raided on ka tehtud. Ajavahemikul 10.03.2001 kuni 06.09.2004.a. on kinnistul tehtud ebaseaduslikku raiet mahus 878,4 tm ( 10. kd. lk. 109-112, 114-117, 364-367). Eeltoodust nähtub, et ABTG dokumentide hulgas Oat metsateatist Meelis Saare nimelt Lääne-

Virumaa Keskkonnateenistuses ei ole, seal on AHe metsateatis. MS eitab raieõiguse võõrandamist T le, mis tähendab, et kasvava metsa üleandmise akt on ﬁktiivne. Sellest omakorda tuleneb, et OÜ Tolesar ei saanud raieõigust edasi võõrandada ABTG-le ja T l puudus alus

ABTG-le metsa ülestöötamist osutada. Järelikult arvetel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole.

Meelis Saare ütlustest tulenevalt tehti kinnistul raiet juba 2000.a. sügisel. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse andmetel on peale 10.märtsi 2001.a. tehtud ebaseaduslikku metsaraiet.

42. Lillemäe kinnistu Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas.

Metsa ülestöötamise kompleksteenuse eest on ABTG-le esitatud OÜ Entesar Transport poolt 2001.a. märtsis kolm arvet: 26.03.2001.a. nr. 260301 summas 1345624.80 krooni, nr. 260302 summas 693981.60 krooni ja nr. 260303 summas 125147.40 krooni. ABTG dokumentatsiooni hulgas olid kaks metsateatist, milles kinnistu omanikuks märgitud Eldi

Tiinast, kinnistamisotsus, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping OÜ Franscorp ja ABTG vahel, OÜ Franscorp arved ABTG-le raieõiguse võõrandmaise eest (asitõendite kaust nr.

7 lk. 24-29, asitõendite kaust nr. 14 lk. 20,21,23, asitõendite kaust nr. 8 lk. 37-39). Lillemäe kinnistu omanik on alates 02.02.2000.a. Mart Kadak (11 kd. lk. 187). Mart Kadak ei ole kohtus üle kuulatud, kuid Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse andmetel ei ole neile ühtegi metsateatist esitatud ja Lillemäe kinnistul perioodil 01.01.2000 kuni 30.04.2001.a. ei ole metsaraiet tehtud (10 kd. lk. 92-93, 114-115). Kuna ABTG dokumentides Oad metsateatised kannavad kuupäeva 16.03.2001.a., aga kinnistu ei kuulunud tegelikkuses sel ajal Eldi Tiinastile, on metsateatised järelikult võltsitud. Puuduvad dokumendid, millest nähtuks, kuidas sai OÜ Franscorp kinnistu omanikuks. Kuna selliseid dokumente ei ole, ei olnud tal ka õigust võõrandada raieõigust ABTG-le. Kuna Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus tõendas, et Lillemäe kinnistul ei ole 2001.a. esimesel kolmel kuul üldse raiet tehtud, on järelikult OÜ Entesar Transport poolt ABTG-le kompleksteenuse eest esitatud arved ﬁktiivsed.

43. Kurestiku-Joa Lääne-Virumaal Rägavere vallas. Metsa ülestöötamiseja transporditeenuse eest on ABTG-le esitatud OÜ Teneprof poolt 2001.a.

märtsis viis arvet: 27.03.2001.a. nr. 27-03/4 summas 273465.- krooni ja nr. 27-03/5 summas

44250.- krooni, 30.03.2001.a. nr. 30-03/5 summas 50445.- krooni, nr. 30-03/1 summas 210187.50 krooni ja nr. 30-03/2 summas 134077.50 krooni.

ABTG dokumentatsiooni hulgas olid raiete nimekiri, üks leht kinnistu ostu-müügi ja asjaõiguslepingust, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping PLja OÜ Teneprof vahel, metsateatis, kinnistamisotsus, neli kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut OÜ Teneprof ja ABTG vahel, OÜ Teneprof arved ABTG-le raieõiguse võõrandmise eest (asitõendite kaust nr. 1 lk. 119-129, asitõendite kaust nr. 8 lk. 19,21,22,24-26). Kinnistu omanik on alates 18.10.2000.a. Piret Lobatš (11 kd. lk. 185).

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud PLütlustest nähtuvalt vormistati kinnistu küll tema nimele, kuid ta oli ainult kinnistu variomanik. Mingeid muud tehinguid peale kinnistu ostu ta selle kinnistuga seoses ei ole teinud, ABTG dokumentides O metsateatis ei ole tema koostatud ja ta ei ole allkirjastanud ka raieõiguse võõrandamise lepingut, OÜ-st Teneprof ei tea midagi.

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt ei ole perioodil 01.01.2001 kuni 30.04.2001.a. metsateatisi esitatud, kuid raiet on tehtud ( 10 kd. lk. 113, 118-119). Kohtus kuulati tunnistajana üle ka OÜ Teneprof juhatuse ainuliige AV, kes selgitas, et ﬁrma oli tegutsev äriühing, kes tegutses ühe metsahooaja. Teenused ostis ta sisse, kuna ﬁrmas töötajaid ei olnud. ABTG-le tegi metsa ülestöötamisteenust, kui viimane seda tellis. Kurestikujoa kinnistu kohta väitis tunnistaja, et raieõiguse omandas ta kelleltki naisterahvalt, müüs raieõiguse edasi ABTG-le ja osutas ABTG-le ka metsa ülestöötamisteenust.

Kuna PLeitas OÜ-ga Teneprof kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimist, on järelikult PLallkiri dokumendil võltsitud. See aga ei tähenda seda, et AV oli sellest teadlik. Kuna

PLoli üksnes variisikuks, ei ole välistatud, et AViga käis lepingut sõlmimas keegi muu naisterahvas, kes võis esitada isikut tõendava dokumendina võltsitud dokumendi. Igal juhul ei ole tõendatud, et AV teadlikult vormistas ﬁktiivse lepingu ja selle alusel vormistas ABTG-ga ﬁktiivse lepingu raieõiguse võõrandamiseks ABTG-le. Kuna kinnistul raided on tehtud ja ei ole tõendeid, et need ei toimunud 2001.aasta märtsis ning raiet ei teinud OÜ Teneprof, siis ei ole kohtul alust arvata, et OÜ Teneprof poolt esitatud arved Kurestiku-Joa kinnistuga seoses ABTG- le on ﬁktiivsed.

44. Paemurru kinnistu Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas.

ABTG-le on metsa ülestöötamise ja transporditeenuse eest esitanud OÜ Entesar Transport 13.03.2001.a. arve nr. 3-13-03 summas 571963.70 krooni ( asitõendite kaust nr. 8 lk. 18).

ABTG dokumentide hulgas olid kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 25.02.2001.a.

MRja OÜ Franscorp vahel, kinnistamisotsus, metsateatis, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping 28.02.2001.a. OÜ Franscorp ja ABTG vahel, OÜ Franscorp arve ABTG-le raieõiguse võõrandamise eest (asitõendite kaust nr. 7 lk. 31-35, nr. 14 lk 15). Paemurru kinnistu kuulus 08.12.2000.a. kuni 08.05.2001.a. Meelis Reinebergile ( 11 kd. lk. 204). Kohtuistungil üle kuulatud MR ütluste kohaselt kasvas kinnistul omandamise ajal mets. Tema tegi vaid sihid sisse, muud raiet ei teinud, raieõigust kellelegi ei võõrandanud. Kinnistu müüs OÜ-le Listerland 08.mail 2001.a. Tunnistaja eitas ABTG dokumentide hulgas Oal metsateatisel ja raieõiguse võõrandamise lepingul tema allkirja olemasolu. Peale kinnistu võõrandamist on käinud ühel korral kinnistul ja siis olid seal kõik puud maha raiutud.

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt on nendel registreeritud metsateatis nr. 246- 23.05.2001.a. Tehtud on raie, mis ei vasta metsateatisel esitatud mahul. Maha on raiutud üle kogu maaüksuse väärtuslikum puit. Raie on tehtud orienteeruvalt 2001.aasta teisel poolel ( 10 kd. lk. 92-93,114-115). Eeltoodud tõenditest nähtub, et MRkinnistu omanikuna ei ole raieõigust võõrandanud ja 2001. aasta veebruarismärtsis ei saadudki kinnistul raiet teha, sest MRütlused tõendavad, et tema ajas vaid sihid sisse. MRmüüs kinnistu 8.mail 2001.a. Ka Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse teatise kohaselt tehti kinnistul raiet 2001.aasta teisel poolel. Järelikult on ABTG-s Oad

Paemurru kinnistuga seotud dokumendid ﬁktiivsed ja kuna seal 1259 tm mahus raiet ei ole tehtud, on ABTG-le 13.märtsil 2001.a. esitatud arve metsa ülestöötamisteenuse eest ﬁktiivne.

45.Talvise kinnistu Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas.

ABTG-le on 2001.a. märtsis OÜ Entesar Transport poolt esitatud metsa ülestöötamiseja transporditeenuse eest neli arvet: 01.03.2001.a. arve nr. 1-1-03 summas 464625.- krooni ja 13.03.2001.a. arve nr. 1-13-03 summas 185850.- krooni, nr. 2-13-03 summas 966420.- krooni, nr. 4-13-03 summas 255410.- krooni (asitõendite kaust nr. 8 lk. 10, 15,16,17). Lisaks arvetele on ABTG dokumentide seas veel kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping

10.02.2001.a. ALja OÜ Franscorp vahel, kinnistamisotsus, metsateatis, kaks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut 21.02.2001.a. ja 26.02.2001.a. OÜ Franscorp ja ABTG vahel. (asitõendite kasut nr. 7 lk. 37-42). Kinnistu omanik on alates 23.11.2000.a. AL( 11 kd. lk. 234). ALütluste kohaselt ostis ta kinnistu oksjonilt, oli nn. tankist. Ta selgitas, et ESpalus tal kinnistu enda nimele osta, sest keegi tema tuttav ei saavat mingilt põhjusel kinnistut enda nimele vormistada. Kõik kinnistuga seotud dokumendid jäid Siiraku tuttava kätte. Mingeid tehinguid kinnistuga tema teinud ei ole. ABTG dokumentide hulgas Oal metsateatisel on tema allkiri, kuid raieõiguse võõrandamise lepingul tema allkirja ei ole. Siirakule tegi volikirja, et viimane saaks oksjonil teda esindada. Tunnistaja ESütluste kohaselt esindas ta tõepoolest oksjonil ALvolikirja alusel. Kõik korraldused seoses kinnistuga andis talle A -nimeline isik. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse andmetel on nendel registreeritud metsateatis nr. 40, millel kuupäev 13.02.2001.a. raiemahule 162 tm. (10 kd lk. 98). Raiet on teostatud vastavalt metsateatisele (10 kd. lk. 118).

ABTG-le esitati OÜ Entesar Transport poolt neli arvet metsa ülestöötamise ja transpordi kohta mahus kokku 4186 tm. See aga ei saanud võimalik olla, sest Lääne-Virumaa

Keskkonnateenistuse andmetel tehti raiet vaid 162 tm. Dokumentides on kavandatud raided eraldistel, mida üldse ei eksisteeri, nagu näiteks eraldis nr. 13. (10 kd. lk. 183-191). Kuna ALallkiri raieõiguse võõrandamise lepingul on võltsitud ja ABTG dokumentides näidatud mahus ei ole tegelikkuses raiet tehtud, siis järelikult selle kinnistuga seoses ei ole tegelikkuses tehinguid ABTG-l toimunud ja talle esitatud arved metsa ülestöötamise eest on ﬁktiivsed.

46. Are kinnistu Lääne-Virumaal Kadrina vallas.

ABTG-le on OÜ Entesar Transport poolt esitatud kolm arvet seoses metsa ülestöötamise ja transportteenuse osutamisega: 02.03.2001.a. nr. 2-2-03 summas 161275.95 krooni, nr. 3-2-03 summas 356625.- krooni ja nr. 1-2-03 summas 32709.80 krooni ( asitõendite kaust nr. 8 lk. 11,12,13). ABTG dokumentide hulgas olid järgmised dokumendid: kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping SKja OÜ Franscorp vahel, kinnistamisotsus, metsateatis, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping OÜ Franscorp ja ABTG vahel (asitõendite kaust nr. 7 lk. 18-22), kasvava metsa raieõiguse võõrandmise eest OÜ Franscorp poolt esitatud arved (asitõendite kaust nr. 14 – lk. 22,24,25). Kinnistu omanik oli 23.11.2000.a. kuni 07.06.2001.a. Sulev K, peale teda Are Leesik (11 kd. lk. 168).

Tunnistajana üle kuulatud SKselgitas, et tema omandas maatüki, mille suurus oli umbes neli hektarit. Kasvava metsa raieõigust ei ole võõrandanud. Tunnistaja ALütluste kohaselt omandas ta kinnistu SK, mingeid volitusi ta K ei ole teinud. Kui kinnistu omanikuks ole veel K, oli neil kokkulepe, et mets kuulub L ja ta tegi sealt endale ja äiale küttepuid ning natuke laudu.

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse teatel on esitatud metsateatis nr. 00214 -08.01.2001.a. ja tehtud on selles kavandatud raie, s.o. mahus 250 tm. (10 kd. lk. 92-94-114-1ˇ15,118-119,162).

Kuivõrd kinnistu omanikud eitavad raieõiguse võõrandamist ning ABTG dokumentides Oal raieõiguse võõrandamise lepingul on SK allkiri võltsitud, ei ole OÜ Franscorp omandanud sellelt kinnistult raieõigust ega saanud seda järelikult ka ABTG-le võõrandada. ABTG dokumentides ja Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuses O metsateatis on küll sama numbri ja kuupäevaga, kuid raiemahud on erinevad. ABTG-s Oal metsateatisel on märgitud raiemaht suurem. K üldse eitab raide tegemist, Leesik väidab, et tegi ainult oma ja äia tarbeks küttepuid ja laudu. Keskkonnateenistus tõendab, et raiet on tehtud nendel Oal metsateatisel märgitud mahus.

Kõige eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et ABTG ei ole omandanud Are kinnistul raieõigust ega saanud seega tellida ülestöötamisteenust sellel kinnistul kasvavale metsale. Kõik ABTG-le esitatud arved OÜ Entesar Transport poolt on ﬁktiivsed.

Süüdistusakti kohaselt on ABTG dokumentide hulgas ka Piiriranna kinnistul tehtud metsa ülestöötamise eest OÜ Teneprof poolt esitatud arve nr. 15-03 summas 219067.- krooni. (asitõendite kaust nr. 8 lk. 19).

Prokurör oma süüdistuskõnes selle kinnistuga seonduvast ei rääkinud, kuid Lääne-Virumaa

Keskkonnateenistuse teatise kohaselt nende haldusalas sellist kinnistut ei ole (10 kd. lk. 109- 110). Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et arve nr. 15-03 on ﬁktiivne.

Lisaks eeltoodule, et kinnistute omanike ütlused ja võltsitud metsateatised ning kinnistamisotsused tõendavad raieõiguse ABTG-le võõrandamise ja metsa ülestöötamisteenuse osutamise võimatust, kinnitab antud asjaolu ka fakt, et suurem osa lepingutel märgitud väidetavalt ABTG-le raieõigust võõrandanud ja metsa ülestöötamisteenust osutanud ﬁrmade omanikeks olid vormistatud või kellede nimelt olid lepingutele, arvetele või muudele dokumentidele alla kirjutanud n.ö. variisikud, kes ﬁrmast midagi ei teadnud ja kellede ülesandeks oli vaid dokumentidele allkirjade andmine ja pangast raha väljavõtmine. Sageli andsid nad allkirju tühjadele valgetele paberilehtedele. Need isikud ei teadnud, kas ﬁrma üldse tegutses reaalselt või mitte.

Nii olid OÜ Franscorp variisikuks AT, OÜ Anticipo Group variisikuks JK, OÜ Saaremer variisikuks GK, OÜ Deposiit variisikuks RS, OÜ Entesar Transport variisikuks ET, OÜ

Skywalker variisikuks VL, OÜ Selirand variisikuks KK, OÜ J variisikuks RP, OÜ M variisikuks RM.

OÜ Franscorp –ABTG-s olnud dokumentide kohaselt omandas kasvava metsa raieõigust ja müüs seda edasi ABTG-le Kuivajõe, Vello, Jaagu, Hinnosaare, Korjokse, Nõmme, Oti, Põhjaku, Reinu, Paemurru, Talvise ja Are kinnistutelt.

Äriregistri andmetel oli perioodil 2001.a. Juar-märts juhatuse liikmeks KV(14.kd. lk. 77). OÜ-ga Franscorp seoses on kohtus üle kuulatud tunnistaja AT, kelle ütlustest nähtub, et temale oli tehtud notariaalne volikiri, mille alusel käis ta paberitega kontorites, sõlmis lepinguid, võttis pangast raha välja ja andis raha üle kellelegi Jile, kes oli tema kunagine koolikaaslane ja kes pakkus talle ﬁrmas tööd. Pangakaardid olid Ji käes ja kui arvele raha laekus, J helistas, andis pangakaardi ja teatas, millisesse panka tuleb minna raha välja võtma. J andis talle ka igapäevased tööülesanded. Juhatuse liige oli keegi K, kuid teda ta ei olnud kunagi näinud. Käis umbes kümnes ﬁrmas, viis arveid. Arvetele kirjutati summad kontorites koguste järgi. ABTG kontoris on käinud, suhtles seal vaheldumisi ühe mehe ja naisega, kelle lauad olid kõrvuti. Arvete õigsuse kohta ei osanud tunnistaja midagi öelda, ta ei teadnud, kas metsamaterjali ka tegelikult müüdi. Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 09.02.2004.a. maksuotsusest nähtuvalt ei asunud OÜ Franscorp registreeritud aadressil Tallinn . Olles käibemaksukohustuslane, ei esitanud osaühing ühtegi käibedeklaratsiooni, samuti ei esitanud tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioone ega majandusaasta aruandeid. Kõik arvele laekunud rahad on koheselt sularahas välja võetud (3.kd. lk. 80, 82).

OÜ Franscorp poolt ABTG-le võõrandatud kasvava metsa raieõiguse kasutamiseks Kuivajõe,

Vello, Jaagu, Hinnosaare, Korjokse, Nõmme, Oti, Põhjaku, Reinu, Paemurru, Talvise ja Are kinnistutel on ABTG sõlminud metsa ülestöötamise kompleksteenuse osutamiseks lepingu OÜ- ga Entesar Transport. Äriregistri andmetel oli perioodil 2001.a. Juar-märts juhatuse liikmeks ET (14.kd. lk. 63). ET kohtus antud ütluste kohaselt oli tema ülesandeks vaid arvete ja lepingute allkirjastamine ja raha väljavõtmine pangast. Kas ka tehingud reaalselt toimusid, tunnistaja ei tea. Kõik korraldused sai teistelt isikutelt. Ka ﬁrma asutamine ei toimunud tema enda initsiatiivil. On käinud ABTG-s metsa ülestöötamise teenuse eest arveid koostamas, suhtles JR ja SKiga.

Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 09.02.2004.a. maksuotsusest nähtuvalt on ﬁrma esitanud käibedeklaratsioone, kajastades enammakstud käibemaksu, kuid kordagi ei ole enammakstud käibemaksu tagasi taotlenud. Ei ole esitatud majandusaasta aruandeid. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et kõik ABTG poolt laekunud rahad on kantud Franscorp OÜ või Vikemar OÜ arvetele või sularahas välja võetud (3 kd. lk. 77,78).

OÜ Armeidos - seotud Söödi kinnistuga Põlvamaal, dokumentide kohaselt on võõrandanud kinnistult ABTG-le raieõigust ja töötanud ka metsa üles.

Äriregistri andmetel oli perioodil 2001.a. Juar-märts juhatuse liikmeks HK (14.kd. lk. 188). Tunnistaja HKe ütluste kohaselt ostis ta 1999.a. lõpus või 2000.a. algul metsaga tegeleva ﬁrma

Armeidos, mis oli juba registreeritud Maksuametis käibemaksukohustuslaseks. Tegi volikirja

JRlepingute sõlmimiseks, arvete väljastamiseks ja pangatoimingute tegemiseks, kuna R elas Lõuna-Eestis, tundis sealset olukorda, inimesi, kellelt osta ja kellele müüa. Firma tegutses vaid aasta aega, põhiline tegevusala oli metsamaterjali ost-müük, natuke ka kasvava metsaga kinnistute ost-müük. Tehnikat ei olnud, metsa ülestöötamisteenust osteti. ABTG nimi on võõras, sellest ﬁrmast kedagi ei tea, ei meenu, et oleks ﬁrmaga tehinguid teinud. Ka Söödi kinnistuga seoses ei meenu midagi. Tunnistaja JR ütluste kohaselt töötas ta OÜ-s Armeidos HKe poolt tehtud volikirja alusel, käis ﬁrmades arveid vormistamas. Kust palk pärit oli, ta ei tea ja see teda ka ei huvitanud. Söödi kinnistuga seoses mäletas tunnistaja, et käis K palvel notari juures kinnistut ABTG-le müümas. Kohtuotsuses eespool sai juba analüüsitud, et tegelikkuses selline tehing ei saanud toimuda.

Maksuotsusest nähtuvalt ei asunud OÜ Armeidos äriregistris näidatud aadressil, puudus töötajaskond, ei esitanud majandusaasta aruandeid, arvelduskontolt ei tasutud ühelegi hankĳale, kõik ﬁrma arvele laekunud rahad on koheselt sularahas välja võetud. 2001.a. Juari, veebruari ja märtsi käibedeklaratsioonid küll esitati, kuid deklareeritud enammakstud käibemaksu tagasi ei taotletud. (3 kd. lk. 70-73).

Anticipo Group OÜ – ABTG dokumentide kohaselt võõrandas kasvava metsa raieõigust ja osutas ABTG-le metsa ülestöötamise ja transpordi kompleksteenust Pärnumaal asuval Laane II kinnistul. Äriregistri andmetel oli 2001.a. Juaris-märtsis osaühingu juhatuse liige JK (14. kd. lk. 87). Kohtus tunnistajana üle kuulatud JKütluste kohaselt oli ﬁrma tema nimele kirjutatud TR palvel.

Ta andis nii täidetud kui valgetele paberitele allkirju, saades selle eest raha. Firma tegevusest midagi ei teadnud. ABTG nimi ei ütle talle midagi.

Maksuotsuse kohaselt puudub ﬁrmal reaalne tegevuskoht ja töötajaskond, arvelduskontolt ei tasutud ühelegi hankĳale, majandusaasta aruandeid ei ole esitatud, käivet on deklareeritud, kuid käibemaksu tasutud ei ole. Arvele laekunud summad on sularahas välja võetud. Firma juhatuse liikmeks oli variisik JK, kes andis paberitele allkirju TRpalvel. TR

tema enda ütluste kohaselt peale ﬁrma müümist JKile ajas vaid jooksvaid asju, sisuliselt metsa tehingutega ei tegelenud, sellega tegeles VK. Tema K olid K jooksupoisid.

VK on kohtus väitnud, et ei tea ﬁrmast Anticipo Group OÜ midagi. Kohus leidis, et JK ja TR ütlused on usaldusväärsed, ei ole tuvastatud põhjust, miks TR oleks pidanud rääkima VK peale, kui viimane tegelikkuses ﬁrma tegevust ei korraldanud.

OÜ Saaremer – ABTG dokumentide kohaselt võõrandas kasvava metsa raieõigust ja osutas ABTG-le metsa ülestöötamise ja transpordi kompleksteenust Pärnumaal asuval Lõo kinnistul.

Äriregistri andmetel oli perioodil 2001.a. Juar-märts juhatuse liikmeks AS (14.kd. lk. 185).

GKi ütluste kohaselt oli ta Saaremer OÜ-s volitatud isik. Tema ainuke roll oli koostada ja allkirjastada lepinguid ja arveid. Ta ei tea, kas andmed kajastasid tegelikkust, ei tea, kas ﬁrmas oli töötajaid. Tööülesanded andis talle Rainerivõi Ragnari-nimeline isik, kuigi ﬁrma omanikuks oli AS. Viimasega tal tööalaseid kokkupuuteid ei olnud, käis temaga vaid korra pangas, kus Sisko volitas teda raha välja võtma.

Seega ilmneb GKi ütlustest, et teda kasutati variisikuna tehingupartneritega suhtlemisel ja et tegelikult kontrollis äriühingut Rainer või Ragnar.

Maksuotsuse kohaselt puudub ﬁrmal reaalne tegevuskoht, ei asunud äriregistris märgitud aadressil, puudus töötajaskond, arvelduskontolt ei tasutud ühelegi hankĳale, majandusaasta aruandeid ei ole esitatud, käivet on deklareeritud vaid perioodi august-oktoober 2000.a. kohta, kuid käibemaksu tasutud ei ole. Arvele laekunud summad on sularahas välja võetud.

OÜ Deposiit - ABTG dokumentide kohaselt võõrandas kasvava metsa raieõigust ja osutas

ABTG-le metsa ülestöötamise ja transpordi kompleksteenust süüdistusaktis kajastatud arvete alusel Pärnumaal asuvatel Uuetoa ja Rautsika kinnistutel.

Äriregistri andmetel oli 2001.a. Juaris-märtsis juhatuse liikmeks MV, alates 16.04.2001.a. RS (14.kd. lk. 196).

ABTG dokumentide hulgas oli OÜ deposiit juhatuse liikme MVpoolt 23.01.2001.a. antud volikiri RSle esindamaks osaühingut kõigis majandustegevusalastes toimingutes. Volikirja kehtivuse lõpp oli 31.03.2001.a. ( asitõendite kaust nr. 3 lk. 208).

Kohtuistungil üle kuulatud MV ei osanud selle volikirja kohta midagi öelda. Ta ei mäletanud

2001.a. sündmusi, kuid tunnistas, et allkiri volikirjal kuulub talle. Tunnistaja sõnul kuigi oli juhatuse liige, ta sisuliselt ﬁrma juhtimisega ei tegelenud, ostjale müüs mittetegutseva ﬁrma.

RS ütluste kohaselt ei tea ta midagi ﬁrmast Deposiit ega temale tehtud volikirjast. M palvel andis ainult nii tühjadele kui trükitud lehtedele allkirju. Samuti ei tea ta midagi ﬁrmast ABTG.

Kuna MV on öelnud, et müüs mittetegutseva ﬁrma, siis järelikult RSle 2001.a. aprillis ﬁrmat müües ei olnud OÜ Deposiit tegutsev ﬁrma. Seda kinnitavad ka RS ütlused tühjadele paberitele allkirjade andmise kohta. Kui ﬁrma on reaalselt tegutsev ja majandustegevus on korras, puudub vajadus variisikute kasutamiseks ja tühjadele valgetele paberitele variisikutelt allkirjade võtmiseks.

Maksuotsuse kohaselt ei asunud OÜ Deposiit äriregistris märgitud aadressil. Firmal oli

Hansapangas avatud kolm arvet. Laekumised olid vaid ühele arvele ja sealt oli mingi summa tasutud kellelegi eraisikule laenu katteks ja 100 krooni Bowling Keegliklubile, ülejäänud raha oli kantud ﬁrma teistele arvetele ja nendelt sularahas koheselt välja võetud. Esitas käibedeklaratsioonid 2001.a. veebruaris-märtsis, kuid enammakstud käibemaksu tagasi ei taotlenud. Majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. (3 kd. lk. 74-76).

OÜ Skywalker – ABTG dokumentide kohaselt võõrandas kasvava metsa raieõigust ja osutas ABTG-le metsa ülestöötamise ja transpordi kompleksteenust Põlvamaal asuval Põdra kinnistul.

Äriregistri andmetel oli 2001.a. Juaris-märtsis juhatuse liikmeks VL (14.kd. lk. 47).

VLi

ütluste kohaselt oli ﬁrma vormistatud tema nimele, kuid sisulisest majandustegevusest ei teadnud ta midagi. Firma tema nimele vormistamist pakkusid talle kaks meest, kellest ühe nimi oli Janek ja kelle kätte andis hiljem pangakaardi ja volituse, teise mehe nimi oli kas Raul või Andres. Pangakaarti ta ise kasutanud ei ole. Mingit tööd ta ﬁrmas ei teinud ja ABTG –st ega Põdra kinnistust ei tea midagi.

Maksuotsuse kohaselt ei asunud ﬁrma B-kaardil märgitud aadressil, ei ole esitanud käibedeklaratsioone ega majandusaasta aruandeid, puudus töötajaskond, arvele laekunud summad on pangakaardiga koheselt välja võetud ( 3 kd. lk. 93).

OÜ Selirand - ABTG dokumentide kohaselt võõrandas kasvava metsa raieõigust ja osutas

ABTG-le metsa ülestöötamise ja transpordi kompleksteenust Lääne-Virumaal asuval tamme kinnistul. Äriregistri andmetel oli 2001.a. Juaris-märtsis juhatuse liige KK ( 14. lk. 69).

KK ütluste kohaselt oli tema ülesandeks kirjutada paberitele alla, käia pangas raha välja võtmas. Pangakaardid olid AOkäes, kes oli ﬁrma tegelik juht. Kui oli vaja minna raha välja võtma, A helistas ja ütles, kuhu panka on vaja minna ja milline summa võtta. Dokumentide sisu ei teadnud, kuid arvas, et kõik on seaduslik ja õige. ABTG-s ta käis. A l oli eelnevalt ﬁrma mingi asjaajajaga kokku lepitud ja seal oli kõik teada, milliseid pabereid on vaja. ABTG-s suhtles naisterahvaga, JRt ei tunne. A kontoris sees ise ei käinud, istus alati autos ja ootas. Kohtus üle kuulatud A O ﬁrmaga Selirand seoses midagi ei meenunud. KK kohta ütles algul, et sellist isikut ei tunne, kuid hiljem on öelnud, et kohtus Kalviga umbes nädalas korra. Firmast ABTG on kuulnud, kuid isiklikku seost ei ole.

Nagu nähtub KK ja AO ütlustest on need vastuolulised, mis kinnitab kohtu jaoks fakti, et selle ﬁrma tegevus ei olnud seaduslik. Vastupidisel juhul olnuks ﬁrmaga seotud isikute ütlused omavahel kooskõlas.

Maksuotsuse kohaselt ei asunud OÜ Selirand B-kaardil näidatud aadressil. Osaühing on küll esitanud käibedeklaratsioone, kuid ei ole esitatud enammakstud käibemaksu tagastustaotlust.

Firmal puudus töötajaskond. Perioodil 2001.a. Juar-märts ei olnud ﬁrma nimele registreeritud metsaveokeid ega muid sõidukeid. Need on soetatud alates 2001.a. aprillist ja väga lühikeseks ajaks, mõned autod vaid nädalaks ajaks. Pangaarvele laekunud summad on enamikul juhtudel KK poolt koheselt sularahas välja võetud. Majandusaasta aruandeid ei ole esitatud (3 kd. lk. 90- 92).

OÜ J - ABTG dokumentide kohaselt võõrandas kasvava metsa raieõigust Lääne-Virumaal asuvatelt Õuna ja Uibu kinnistutelt, Viljandimaal asuvatelt Vana-Tammisaare, Tiru-Endriku ja Kangro-Ji kinnistutelt, Valgamaal asuvatelt Uue-Laane, Söödi, Suur-Karküla ja Soode-Peedu kinnistutelt, Tartumaal asuvatelt Pühapalu, Kitse, Henno, Kengo ja Mäe-Rõuka kinnistutelt,

Jõgevamaal asuvalt Matsi-Adolt kinnistult, Võrumaal asuvalt Kalde kinnistult, Põlvamaal asuvatelt Toome, Pähna, Oja ja Mäe kinnistutelt.

Äriregistri kohaselt oli 2001.a. Juaris-märtsis ﬁrma juhatuse liikmeks RP ( 14 kd. lk. 122).

RP ütluste kohaselt vormistati ta J juhatuse liikmeks Jus T ettepanekul, kuid notari juures vormistamise ajal oli ta alkoholĳoobes, nii et ta ei saanud toimuvast õieti arugi. Osales pangas arve avamisel, pangakaardid jäid J.T kätte. Raha on T palvel pangast välja võtnud vaid ühel korral summas 200000 krooni. On andnud korduvalt allkirju tühjadele paberitele. ABTG-le kasvava metsa raieõiguse müümisest ei tea midagi, teda kasutati ära variisikuna. J.T le ta volitusi andnud ei ole, kuid ei välista, et J.T kandis tema poolt tühjadele paberitele antud allkirju ära kasutades sinna ükskõik mida. RP on tunnistanud ka, et käis Pärnus koos J.T ja ühe tundmatu meesterahvaga ja andis allkirja mingile kinnitusele, kuid tegelikult ei tea ta OÜ J majandustegevusest midagi. Ta ei ole käinud ABTG kontoris ega tunne JRt.

Jus T on kohtuistungil öelnud, et oli OÜ-s J allkirjaõiguslik isik, omas volitust ﬁrmat esindada. Firma loomise idee tuli RO. Firmal ei olnud kontorit, tehnikat ega töötajaid, tegutsemine toimus ainult paberi peal. Tehti lepinguid ja arveid. ABTG kontoris käis kord nädalas ja suhtles seal JRga. Valmis lepingud sai RO või JRlt, on võltsinud ROkäsul kinnistamisotsuseid ja viinud neid ABTG-le, tõendamaks puidu päritolu. Tunnistaja ülesandeks oli veel deklaratsioonide esitamine maksuametile ja raha väljavõtmine pangast. Selliste tööde eest maksis RO t alle tasu.

Maksuameti maksuotsuse kohaselt ei asunud OÜ J B-kaardil märgitud aadressil Perioodil 01.01.2001 kuni 01.04.2001.a. on laekunud j arvele raha ABTGlt ja OÜ-lt M , rahad on koheselt välja võetud või kantud äriühingu teistele arvetele ning nendelt samuti välja võetud.

Majandusaasta aruandeid ei ole esitatud, kuid käibedeklaratsioonid on esitatud, sealhulgas

2001.a. Juari ja veebruarikuu kohta. Alates 2001.a. märtsist ei ole enam käibedeklaratsioone esitatud.

OÜ M – ABTG dokumentide järgi on OÜ M osutanud ABTG-le metsa ülestöötamise kompleksteenust nendelsamadel kinnistutel, milledel OÜ J on metsa raieõigust ABTG-le võõrandanud.

Äriregistri andmetel oli 2001.a. Juaris-märtsis juhatuse liikmeks alates 29.01.2001.a. RM ( 14. kd.lk. 32). Tunnistajana kohtus üle kuulatud RMütlustest selgub, et Jus T palvel laskis ta end vormistada juhatuse liikmeks. Firmas ta midagi ei teinud (oli juhatuse liige vaid paberi peal. Jus T le tegi volituse pangast raha väljavõtmiseks. Ise pangast raha välja ei ole võtnud, pangakaardid olid J.T käes. ABTG- nimelisest ﬁrmast ei tea midagi, JRt ja ROei tunne. Jus T ütlused seoses M ga on kooskõlas RMütlustega. Kinnitab, et oli ﬁrmas allkirjaõiguslik isik ja ﬁrma asutamine toimus samamoodi nagu J asutamine, korraldus tuli RO M reaalselt ei tegutsenud, tehingud tehti vaid paberi peal. Pangast väljavõetud raha andis Raini ja Jensi kätte. On koostanud mõned veoselehed, kuid kindlalt ei tea, kas puit liikus.

Maksuotsuse kohaselt ei asunud OÜ M B-kaardil märgitud aadressil. Äriregistrist nähtuvalt oli ta registreeritud Jesterbiga samale aadressile. Arvelduskontole on laekunud enamikel juhtudel summad ABTG-lt, mõnel korral ka Jesterbilt, puudus töötajaskond ja ei ole esitatud majandusaasta aruandeid.

ABTG-le on kasvava metsa raieõigust võõrandanud Ületee, Uudismaa, Paju, Tammemetsa ja

Uue-Laupa kinnistutelt ja samadel kinnistutel ka metsa ülestöötamisteenust osutanud OÜ Tolesar, kelle juhatuse liikmeks 2001.a. Juaris-märtsis oli Aleksander Sõrmus. Kohus on juba kohtuotsuses eespool käsitlenud Paju ja Uue-Laupa kinnistustega seotud tehingute ﬁktiivsust, aga leidnud ka, et Ületee kinnistul metsa ülestöötamise eest esitatud arveid, Uudismaa kinnistul metsa ülestöötamisteenuse osutamise eest esitatud arveid nr. 18 ja 35 ning Tammemetsa kinnistul metsa ülestöötamise eest esitatud arvet ei ole alust pidada ﬁktiivseteks. Aleksander Sõrmus on kohtus ja kohtueelses menetluses antud vastuolulisi ütlusi. Kohtus ütles, et tehingud Adonisega seisnesid kasvava metsa raieõiguste edasimüümises ja metsatööde ning transpordi vahendamises, kohtueelses menetluses aga, et T tegevuse eesmärgiks oli ABTG-le puidu müümine. Kohtueelses menetluses rääkis, et keegi O hankis metsa, metsamaterjali ning korraldas transpordi ABTG kokkuostupunkti. Lepingud inimestega raieõiguse võõrandmiseks sõlmis O, tema kirjutas neile vaid alla. Raha võttis pangaarvelt välja tema ja andis Oi kätte. Kohtus on aga öelnud, et eeluurimisel Oi kohta räägitu ei ole õige. Tema ise leidis kinnistud ja valmistas ette kõik lepingud. Tunnistaja selgitas, et kohtus räägib õigust. Vastuolu põhjendas sellega, et ülekuulamine uurĳa kabinetis kestis 6-7 tundi, teda ähvardati kinnipanekuga ja öeldi, et ta Oat suhelnud Adonisest inimestega, keda tegelikult polnud näinudki. Ülekuulamisprotokollis on kirjas see, mida oli uurĳatele vaja.

Kohus leidis siiski, et tunnistaja ASselgitus ütluste erinevuste kohta ei ole kohtu jaoks veenev ega arusaadav. Teda kuulati üle tunnistajana ja tal ei olnud põhjust karta vahistamist. Ta on ka öelnud, et teda kuulati üle kaks korda ja teisel korral jäi varem antud ütluste juurde. Teiseks ülekuulamise ajaks oli tema suhtes algatatud kriminaalasi lõpetatud ja tal oli võimalus tunnistajana ülekuulamisel õigust rääkida, kui oli varem valeütlusi andnud, kuid ta ei teinud seda. Kohtuistungil väljaöeldud põhjendus teisel ülekuulamisel varasemate ütluste juurde jäämise kohta, et tal oli kiire, on samuti ebausutav.

Eeltoodu alusel ei saa ASe ütlusi käsitleda usaldusväärse tõendina ja need tuleb tõendite kogumist välja jätta vastavalt KrMS §-le 289. Vaatamata ASe ütluste mittearvestamisele, on tõendatud teiste tõenditega osade T poolt ABTG-le esitatud arvete ﬁktiivsus ja tegelikult ei olegi oluline, kas tegemist oli reaalselt tegutseva või variﬁrmaga, sest ka reaalselt tegutseva ﬁrma puhul ei ole välistatud ﬁktiivsete dokumentide koostamine ja esitamine.

Süüdistuse kohaselt on 2001.a. märtsis esitanud ABTG-le metsa ülestöötamise ja transporditeenuse eest arveid : 07.03.2001.a. arve nr. 25 summas 2575114.- krooni, OÜ Lesteka

07.03.2001.a. arve nr. 25A summas 1430160.- krooni, 28.03.2001.a. arve nr. 34A summas 7438956.- krooni ja 30.03.2001.a. arve nr. 35A summas 13536496.67 krooni.

Lesteka OÜ juhatuse liikme TKütlustest nähtub, et A.Z ettepanekul hakati tegema koostööd ABTG-ga. Jooksvaid ülesandeid täitis RR, kellele oli tehtud volitus ka ﬁrma juhtimises osalemiseks. ABTG-ga oli sõlmitud üks raamleping. Kuna metsa ülestöötamiseks tehnikat ei olnud, telliti töö teistelt ﬁrmadelt. Metsaveok oli olemas, sellega osutati transporditeenust. Adonisest käis nende kontoris JR, kes tegeles arvete ja dokumentidega ning suhtles R . Jooksva tööga seoses suhtles A ka P ja Jus K . Viimane teostas raiete kontrolli ja oli ülevaatajaks. H.U-ga tal mingit tööalast suhet ei olnud.

RR kinnitas TK ütlusi, et nemad olid üksnes vahendajad, ise kinnistutel töid ei teinud.

Kinnistute nimed andis ABTG vahetult töötegĳatele, kellest ABTG-d sai informeeritud. RR ütluste kohaselt otsis tema ﬁrmad, kes metsa üles töötasid ja sõlmis nendega ka lepingud. ABTG-st suhtles ta ka ﬁrma juhtidega, kuna tundis neid.

Prokurör leidis, et kõik Lesteka poolt ABTG-le esitatud neli arvet on ﬁktiivsed, sest tegelikkuses ei ole Lesteka ABTG-le metsa ülestöötamist vahendanud ega transporditeenust osutanud. Nende tehingute kohta ei ole ABTG ruumides toimunud läbiotsimise käigus äravõetud

raamatupidamisdokumentide hulgas metsamaterjali päritolu tõendavaid dokumente, kuid olid olemas erinevate äriühingute nimel koostatud metsa ülestöötamisteenuste ja transporditeenuste arved, kus maksjana on märgitud Lesteka. Prokurör eeldas, et need on Lesteka hankĳate arved väidetavate metsa ülestöötamise – ja transporditeenuste osutamise eest ABTG-le, kus Lesteka oli vahendajaks. Nimetatud arved olid järgmised:

1)Edgerton Puidugrupp nimel koostatud kuus arvet Lestekale metsa ülestöötamise ning transporditeenuse osutamise eest kokku summas 1 777 646 krooni,

2)Karmonde Kaubandus OÜ nimel koostatud viis arvet Lestekale metsa ülestöötamise ning transporditeenuse osutamise eest kokku summas 1 838 504.90 krooni, 3)Rallston OÜ nimel koostatud kuus arvet Lestekale metsa ülestöötamise ning transporditeenuse ja lisateenuse osutamise eest kokku summas 1 039 509.20 krooni,

4)Arhimero nimel koostatud arve Lestekale metsa ülestöötamise ning transporditeenuse ja lisateenuse osutamise eest summas 49 324.- krooni,

5)№via Trade OÜ nimel koostatud neli arvet Lestekale metsa ülestöötamise ning transporditeenuse ja lisateenuse osutamise eest kokku summas 6 791 152.52 krooni, 6) M OP AS nimel koostatud kaks arvet Lestekale metsa ülestöötamise ning transporditeenuse ja lisateenuse osutamise eest kokku summas 201 780.- krooni, 7)Sumros Grupp AS nimel koostatud arve Lestekale metsa ülestöötamise kompleksteenuse ning transpordi osutamise eest summas 86 730.- krooni,

8)Seiperkond OÜ nimel koostatud 11 arvet Lestekale metsa ülestöötamisteenuse, metsamaterjali transpordi ja lisateenuste kohta kokku summas 12 815 887.32 krooni. Kõigi kaheksa äriühingu arvete summa on 24 600 534.30 krooni. Lesteka esitas ABTG-le arveid kokku 24 980 726.67 krooni.

Needsamad ABTG-st läbiotsimisel äravõetud ﬁrmade arved Lestekale olid olemas ka Lesteka

OÜ-s. Seda tõendab Tallinnas 27.novembril 2003.a. koostatud üleandmise –vastuvõtmise akt, mille kohaselt Lesteka OÜ juhatuse liige TKandis Maksupettuste Uurimise Keskuse Põhja osakonna inspektorile A.Aoveerile üle OÜ Lesteka lepingute, arvete ja muude dokumentide kinnitatud koopiad, kinnitades, et nimetatud dokumendid on seotud AS-ga Adonis Baltic Timber Group, OÜ Lesteka ja OÜ Lesteka allhankĳate vahel sõlmitud lepingutega. ( 18 kd. lk. 306 ja lk. 206-207, k. 212, lk. 219-224, lk.229, lk. 236-240, lk. 245-252, lk.254-257, lk. 270, lk.275-280). Nii ABTG kui OÜ Lesteka dokumentidest ei selgu, millistelt konkreetsetelt kinnistutelt on arvetel näidatud metsa ülestöötamise, transpordi ja lisateenuseid osutatud.

Kontrollimaks prokuröri väidet ABTG ja Lesteka –vaheliste tehingute ﬁktiivsuse kohta, tuleb analüüsida Lesteka allhankĳate poolt esitatud arveid Lestekale ja allhankĳate lepinguid ABTG- ga kasvava metsa raieõiguse võõrandmiseks, allhankĳate lepinguid Lestekaga metsa ülestöötamisteenuse osutamiseks ning allhankĳatega seotud isikute ütlusi kohtuistungil.

OÜ Edgerton Puidugrupp on esitanud Lestekale tehtud tööde eest kuus arvet, nendest kaks arvet 28.märtsil 2001.a. ja neli arvet 30.märtsil 2001.a., kokku summas 1 957 962.20 krooni koos käibemaksuga. ( prokurör oli märkinud summaks 1 777 646 krooni, milline ei ole õige). (18.kd. lk. 275-280 ja asitõendite kaust nr. 12 lk. 35-40).

Kui võrrelda nendel arvetel märgitud ülestöötatud metsa raiemahtu Edgerton Puidugrupi ja ABTG vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingutes märgitud raiemahuga, siis need ühtivad - 4380 tm. Järelikult on Edgerton Puidugrupp lepingute kohaselt omandanud kasvava metsa raieõigust Kiesa- Reinu, Siili, Tislari, Tuisu ja Vana-Altru kinnistutelt, müünud selle õiguse edasi ABTG-le ja töötanud Lesteka allhankĳana ka nendel kinnistutel metsa üles ning transportinud ABTG lattu (asitõendite kaust nr. 1 lk. 46-94).

Kiesa-Reinu kinnistu omaniku PKvolitatud esindaja MJM ütluste kohaselt müüs ta metsa A - nimelisele isikule, kuid dokumendid jäid koostamata. Esitas metsateatise, mille koostas Vändra metsaspetsialist ja metsa raiuti maha metsateatisel näidatud mahus. Edgerton Puidugrupiga ta raieõiguse võõrandamise lepingut ei ole sõlminud. Kohtu seisukohalt on raieõiguse võõrandmise leping ﬁktiivne, mis tingib ka Edgerton Puidugrupi ja ABTG-vahelise kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu ﬁktiivsuse. Samas tõendab aga Pärnumaa Keskkonnateenistuse teatis antud kinnistul raie tegemist. Kriminaalasjas ei ole kindlaks tehtud, kelle poolt mets maha raiuti, mistõttu ei ole võimalik välistada, et seda tehti Edgerton Puidugrupi poolt Lesteka tellimusel. Ei ole ka tõendeid, et ABTG oli kasvava metsa raieõiguse võõrandmise lepingut sõlmides teadlik

MJM ja Edgerton Puidugrupi vahelise kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu ﬁktiivsusest, mistõttu puudub alus väita, et Edgerton Puidugrupi ja Lesteka ning ABTG ja Lesteka vaheline tehing oli ﬁktiivne – kinnistul mets ju reaalselt üles töödeldi.

Siili kinnistu omanik LTütluste kohaselt müüs ta kinnistult 11 hektarit metsa VJ. Firmaga

Edgerton Puidugrupp ei ole ta lepingut sõlminud, kuid tunnistas kohtus, et kasvava metsa raieõiguse võõrandmise lepingul on tema allkiri.

VJ kinnitas LTmetsa raieõiguse omandamist Siili kinnistult ning metsas 40% ulatuses raide tegemist. Raiet tegi talle keegi Toomas, kellele ta müüs ka raiutud metsa, tegid tasaarvelduse. Kirjalikku lepingut T ei sõlmitud. L.Tverskaja ja V.J ütlusi analüüsides asus kohus seisukohale, et kuna kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud Toomase perekonnanime, ei ole välistatud, et selleks isikuks oli TK– OÜ Lesteka juhatuse liige. OÜ Lesteka allhankĳa Edgerton Puidugrupp aga tegi reaalselt metsas raiet ja saadud metsamaterjal veeti ABTG ladudesse. Kuna kasvava metsa raieõiguse võõrandmise lepingul oli LT ehtne allkiri, ei saanudki ABTG-l Edgerton Puidugrupiga kasvava metsa raieõiguse lepingut sõlmides Siili kinnistul tekkida kahtlust selles, et tegemist võib olla teeseldud tehinguga. Sellest tulenevalt puudub alus väita, et Siili kinnistul ABTG tellimusel metsa ülestöötamist ei toimunud.

Tislari kinnistu omanikud olid 2001.a. Juaris-märtsis ASja RK. (18 kd. lk. 242). ASütluste kohaselt müüs ta kinnistu väiksema osa ﬁrmale Metsahektar ja peale müümist tehti seal raiet.

Tunnistaja UMütluste kohaselt võttis RK temalt laenu Tislari kinnistu ostmiseks, mis asus

Lääne-Virumaal. Kinnistul tehti raiet ja ta osutas kinnistult puude äravedamiseks RK transportteenust. Puit veeti Kundasse ﬁrma Adonise platsile, nii oli veoselehtedel kirjas. Tunnistaja ei osanud öelda, kes raiet tegi.

Kriminaalasja materjalide hulgas on leping, mille kohaselt RK võõrandas Tislari kinnistult kasvava metsa raieõiguse mahuga 826 tm OÜ-le Edgerton Puidugrupp ning viimane omakorda võõrandas raieõiguse ABTG-le. Kuna RK ei ole kohtus üle kuulatud, ei ole kohtul alust väita, et tehing oli ﬁktiivne. Sama ei ole alust öelda ka Edgerton Puidugrupi ja ABTG vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu kohta. Kuna UMei osanud öelda kinnistul raiet teostanud isikute kohta, ei ole kohtul millegagi ümber lükata, et Edgerton Puidugrupp oli raide tegĳa. Vastupidise väitmiseks tõendid puuduvad.

Tuisu kinnistu omanik oli alates 12.12.2000.a. AU(11 kd. lk. 248). AUütluste kohaselt ei ole tema kunagi metsaga tegelenud ja arvab, et tema nimi on Tuisu kinnistuga seotud mingi võltsingu kaudu. Allkiri kasvava metsa raiõiguse võõrandamise lepingul ja metsateatisel ei ole tema poolt kirjutatud. Ta ei ole teinud tehinguid Edgerton Puidugrupiga. Tunnistaja ALütluste kohaselt soovis ta müüa oma kinnistult metsa. Selleks pöördus ta Jõgeva maamõõtja poole, kelle perekonnanimi oli T ja viimane soovitas talle AU, kes pidi korraldama metsa mahavõtmise, äraveo ja muud toimingud. Ta tegi AUle volituse. Metsa oli umbes 4 hektarit ja AUtegi seal lageraide, mis oli valla metsamajanduskavaga ette nähtud. AUnägi ta vaid ühe korra notari juures, kui ta tema nimele volituse tegi. Tunnistaja ETon andnud ütlusi, et on mõõtnud Jõgeva vallas asuval Tuisu kinnistul maad AL tellimusel. Arve selle eest koostas AL nimele, kuid võis anda arve kellegi noormehe kätte, kes arve eest tasus. AU- nimelist isikut ei tea.

Seoses Tuisu kinnistuga on üle kuulatud ka selle piirkonna metsaspetsialist AT, kelle ütluste kohaselt Tuisu kinnistul raie oli tehtud.

Nagu nähtub tunnistajate ütlustest on ALja ETütlused omavahel vastuolus. See aga ei sea kahtluse alla AU ütluste usaldusväärsust, et tema tegelikkuses Tuisu kinnistuga seotud ei olnud ega kirjutanud ka dokumentidele alla. Samas oli kinnistul raie tehtud. Kuna ei ole kogutud tõendeid selle kohta, kes raiet tegi, ei ole kohtul ka võimalik välistada raide tegemist Edgerton Puidugrupi poolt. Isegi kui tunnistada kasvava metsa raieõiguse omandamise tehing AUja OÜ Edgerton Puidugrupp vahel ﬁktiivseks, ei ole tõendatud, et sellest oldi teadlik ABTG-s OÜ-ga

Edgerton Puidugrupp kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut sõlmides Tuisu kinnistuga seoses. Seega ei ole alust väita, et Tuisu kinnistul ABTG tellimusel metsa ülestöötamist ei toimunud, sest tegelikkuses sellel kinnistul raie toimus.

Vana-Altru kinnistu Ida-Virumaal kuulus Aneli Šmigelskitele (11 kd. lk. 255). Aneli Šmigelskite andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta on võõrandanud sellelt kinnistult kasvava metsa raieõigust OÜ-le Edgerton Puidugrupp. Raie tehti korralikult ja lubatud mahus. Tunnistaja ütlusi raieõiguse võõrandamise kohta kinnitas ka tema elukaaslane Juhan Valter.

Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et kuivõrd Aneli Šmigelskite ei kontrollinud lepingu sõlmimisel tehingu teise poole volitusi, ei saa tõsikindlalt väita, kes oli reaalselt tehingu teiseks pooleks. Kohus leiab, et volituste kontrollimata jätmine ei tõenda, et raieõiguse omandaja ei olnud Edgerton Puidugrupp.

OÜ Edgerton Puidugrupp juhatuse esimees oli TT. Tema ütluste kohaselt lõi ta ﬁrma eesmärgiga hakata äri ajama. Kuna sellest ei tulnud midagi välja, andis ta ﬁrma rendile ja sai käibest mingi protsendi endale. Firmas mingil määral majandustegevus toimus. Tunnistaja ei mäletanud enam kohtus, kellele ta ﬁrma rendile andis, kuid rääkis kellestki M , kes tõi talle vahel mingeid akte allakirjutamiseks. Tunnistaja ei teadnud ka, milles seisnes ﬁrma majandustegevus.

Kõike eelnevat kokku võttes leidis kohus, et ei ole tõendatud ABTG ja Lesteka vaheliste tehingute ﬁktiivsus Kiesa-Reinu, Tislari, Siili, Tuisu ja Vana-Altru kinnistutelt metsa ülestöötamisega seoses Edgerton Puidugrupi poolt. Asjaolu, et juhatuse esimees TT ei teadnud ﬁrma majandustegevusest, ei tõenda, et tegelikkuses metsa ülestöötamist ei toimunud, sest TT andis ﬁrma rendile ja majandustegevust korraldasid isikud, kes ﬁrma rendile võtsid. Need isikud aga ei ole kohtueelses menetluse kindlaks tehtud ega üle kuulatud. Edgerton Puidugrupp on esitanud 2001.aasta märtsikuu käibedeklaratsiooni, milles ta käivet deklareerinud ei ole. Kohtule ei ole teada põhjus, miks on esitatud 0-deklaratsioon, kuid käibe deklareerimine iseenesest ei tõenda reaalsete tehingute mittetoimumist.

Karmonde Kaubanduse OÜ esitas Lestekale viis arvet: ühe 23.03. 2001.a., kolm arvet 28.03.2001.a. ja ühe arve 30.03.2001.a. (asitõendite kaust nr. 12 lk. 30-34). Karmonde kaubanduse juhatuse liige oli 07.02.2001.a. kuni 05.07.2001.a. MM(14. kd. lk. 198- 199), kelle ülekuulamist ei ole taotletud.

№via Trade OÜ esitas Lestekale neli arvet: kaks 29.03.2001.a. (üks kasvava metsa ülestöötamise, teine transport+lisateenuste eest) ja kaks arvet 30.03.2001.a. (üks kasvava metsa ülestöötamise, teine transport+lisateenuste eest) (asitõendite kaust nr. 12 lk. 24-27). №via Trade OÜ juhatuse liige oli 11.01.2001.a. RV(14.kd. lk. 194-195), kelle ülekuulamist ei ole kohtus taotletud.

Prokurör leidis, et №via Trade OÜ ja Karmonde Kaubanduse OÜ ei ole reaalselt tegutsevad ﬁrmad ega olnud seega võimelised osutama metsa ülestöötamisteenuseid. Maksuameti andmetel ei ole №via Trade tõepoolest esitanud ühtegi deklaratsiooni, Karmonde

Kaubanduse OÜ on aga käibedeklaratsioonid 2001.aasta Juari, veebruari ja märtsikuu eest esitanud ja märtsikuu deklaratsioonis käivet deklareerinud (14.kd. lk. 306). Käibedeklaratsioonide mitteesitamine, töötajaskonna puudumine ja kontolt majandustegevusega seonduvate ülekannete mittetegemine ei tõenda kohtu arvates seda, et nad ei teinud Lesteka tellimusel metsa ülestöötamist. Firmad võisid palgata metsatööde tegemiseks suvalisi isikuid või teist ﬁrmat ja neile sularahas töö eest maksta, samuti võisid muud arveldused toimuda sularahas.

Seega ei ole tõsikindlalt tõendatud, et Karmonde Kaubanduse OÜ ja №via Trade OÜ poolt

Lestekale esitatud arved ja Lesteka poolt omakorda ABTG-le esitatud arved metsa ülestöötamisteenuse osutamise eest olid ﬁktiivsed.

Archimero OÜ esitas Lestekale ühe arve 30.03.2001.a. (asitõendite kaust nr. 12 lk. 52). Firma on ABTG raamatupidamisdokumentide kohaselt omandanud 09.02.2001.a. kasvava metsa raieõiguse Ahto Silmalt Peebu kinnistul mahus 200 tm ja 19.02.2001.a. võõrandanud selle edasi

ABTG-le. Archimero OÜ on Peebu kinnistul osutanud ka metsa ülestöötamise teenust Lestekale. Peebu kinnistu omanik Ahto Silm ei ole kohtus üle kuulatud. Üle on kuulatud kinnistu endine omanik Toomas Saaver, kelle ütluste kohaselt võõrandas ta metsaga kaetud kinnistu osa Ahto Silmale kui eraisikule. Mida Ahto Silm seal tegi, seda tunnistaja T.S ei teadnud. Archimero OÜ juhatuse liikmed olid ÜLja JB(14.kd. lk. 21, 181-184).

ÜL ei suutnud kohtus midagi meenutada seoses kinnistustega, kuna neid oli palju ja seoses ABTG-ga ja Lestekaga, sest aega on palju mööda läinud. Tunnistaja kinnitas, et ﬁrma tegeles metsandusega, neil oli olemas metsatehnika. Autot ei olnud, sestap veoteenust telliti. Ü. Lehesoo kinnitusel olid Archimero OÜ arvel kajastatud tehingud reaalselt toimunud.

Tunnistaja JB

ütluste kohaselt tegeles OÜ Archimero metsamaterjali ostuga, müügiga, vahendamisega, kasvava metsa ülesostmisega ja väljaveoga. Firmal olid saemehed ja traktor. ABTG-ga olid lepingulised suhted, kuid milles need seisnesid, seda tunnistaja ei mäletanud. Ei suutnud kohtus meenutada konkreetseid tehinguid ABTG-ga ega Lestekaga. Maksuprobleeme ei olnud, kõik deklaratsioonid said Maksuametile esitatud.

Eeltoodu alusel ei ole Archimero OÜ näol tegemist variﬁrmaga ning asjaolu, et juhatuse liikmed ei mäletanud tehingute paljususe tõttu konkreetset metsa ülestöötamisega seotud tehingut seoses Peebu kinnistuga, ei tõenda, et sellist tehingut reaalselt ei ole toimunud. Kuna kinnistu omanik

Ahto Silm ei ole üle kuulatud, puudub alus kahelda ka raieõiguse võõrandmaise tehingute õigsuses. Lesteka on Archimero arve täielikult tasunud (17.kd. lk. 317). Archimero on esitanud Maksuametile ka 2001.aasta märtsikuu käibedeklaratsiooni (14 kd. lk. 294).

Rallston OÜ esitas Lestekale 2001.a. märtsikuus kuus arvet (asitõendite kaust nr. 12 lk. 18-23). Rallston OÜ juhatuse esimees SSütluste kohaselt osutas ﬁrma OÜ-le Lesteka ühekordse lepingu alusel teenuseid, mis olid seotud metsa töötlemisega ja väljaveoga. Kuna ﬁrmal tehnikat ei olnud, telliti teenus OÜ-st Sandernet. Rallston OÜ oli seega vahendaja. SS kinnitas, et arved Lestekale koostas tema ja arvetel näidatud tehingud on reaalselt toimunud, puit veeti Kundasse. OÜ Sandernet juhatuse liige oli IH(endise nimega S ). Tema ütluste kohaselt ostis ta selle ﬁrma oma tuttava SS soovitusel. Firma tegeles metsa langetamisega. Kogu tööprotsessi korraldas ja dokumentatsiooniga tegeles S , tema oli üksnes kontrollĳa ja järelevaataja ning arvetele allkirjade kirjutaja. Tehnika renditi. Lankidel töö käis, seda nägi ta ise. Vaatamata sellele, et IHoli põhimõtteliselt ﬁrmas variisikuks, tõendavad tema ütlused, et ﬁrma metsa langetamisega tegeles, kinnitades ühtlasi ka SS ütlusi OÜ Sanderneti poolt Rallston OÜ-le metsatööde teenuste osutamist. Kuigi IHütluste kohaselt korraldas ka Sanderneti tööd S Samuta, ei muuda see olematuks metsa ülestöötamise ja väljaveo teenuste reaalse tegemise ning kohtul puudub alus nõustuda prokuröriga selles, et Rallstoni OÜ ei olnud reaalselt tegutsev äriühing ega olnud võimeline ABTG-le Lesteka vahendusel mingeid teenuseid osutama. Pangatehingutest nähtub, et Lesteka on Rallstoni arved täielikult tasunud ja Rallston on raha üle kandnud OÜ-le Sandernet (15.kd. lk. 157-158). Rallston on esitanud ka 2001.a. märtiskuu käibedeklaratsiooni, milles näidatud käive ühtib Lestekale esitatud arvetel märgitud summaga (14.kd. lk. 221). Ka OÜ Sandernet on esitanud 2001.aasta märtsikuu käibedeklaratsiooni (14.kd.

lk. 259). Seega puudub alus arvata, et Rallston OÜ ei osutanud reaalselt Lestekale metsa ülestöötamisteenust.

M OP AS esitas Lestekale 2001.a. märtsis kaks arvet (asitõendite kaust nr. 12 lk. 28). Juhatuse liige oli 2001.a O P . Kohtus ülekuulamisel tunnistaja kinnitas metsa ülestöötamise ja transpordi teenuste osutamist Lestekale. Firma põhitegevusalaks oli küll toitlustamine, kuid mõned korrad sai ka puiduäri proovitud. Lestekale esitatud arved 2803/1 ja 2803/2 on tema poolt kirjutatud ja tehingud on reaalselt toimunud. Tunnistaja sõnul seostusid need arved Lestekaga, ei seostunud aga tema äia kinnistuga., millelt ta on ka metsa üles töötanud ja palki Kundasse viinud.

Seoses vastuoluga tunnistaja kohtus ja eeluurimisel antud ütlustes avaldati prokuröri taotlusel tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt müüs ta äia kinnistult metsa ABTG-le ja tal kästi arved esitada läbi Lesteka. Arvetena nimetas tunnistaja neidsamu arveid, milliste kohta ta kohtus ütles, et need ei ole seotud äia kinnistuga. Kohus nõustub prokuröriga, et tunnistaja O P ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuivõrd tema poolt kohtus ja eeluurimisel antud ütlused on paljuski vastuolulised ja tunnistaja poolt antud selgitust vastuolu põhjuste kohta, et teda kuulati eeluurimisel üle ühes väikeses toas naisterahva poolt, kes haises suitsu ja higi järele ja et ta tahtis sealt ruttu minema saada, ei ole kohtu jaoks mõjuv, arusaadav ega usutav. Ei ole arusaadav, miks väike kabinet ja suitsu ning higi järele haisev uurĳa tingisid just selliste ütluste andmise, aga mitte selliste nagu tunnistaja kohtus rääkis. Seega tunnistab kohus O P ebausaldusväärseks tunnistajaks, kelle ütlusi ei saa tõenditena käes Oas kriminaalasjas arvestada.

O P poeg OP on küll öelnud, et tema isa tegeles kogu aeg toitlustamisega ja ﬁrmast ABTG ei teadnud ta enne Maksuametisse viimist midagi, ei saa need ütlused tõendada M OP ja Lesteka vaheliste tehingute reaalset mittetoimumist. Firma juhatuse esimehe poeg ei saa ega peagi olema kursis isa ﬁrma tegevuse üksikasjadega. On tõenäoline, et OP teadiski vaid isa ﬁrma põhitegevusala – toitlustamist. Prokuröri arvates viitab tehingute mittetoimumisele M OP AS märtsikuu käibedeklaratsioonis Lestekaga seotud tehingute käibest tunduvalt väiksema käibe kajastamine, millest prokurör teeb järelduse, et neid tehinguid ei ole käibedeklaratsioonis kajastatud ja järelikult neid pole ka toimunud (14.kd. lk. 287). Kohtuistungil ei küsinud prokurör tunnistajalt deklaratsioonis märgitud väikese summa kohta, seega ei ole teada põhjus, miks Lestekaga toimunud tehingud deklaratsioonis ei kajastu või kui kajastuvad, siis miks just sellises summas. Iseenesest asjaolu, et M OP AS käibedeklaratsioonis ei kajastu käive sellises mahus nagu on näidatud tehingute hind kahel Lestekale esitatud arvel, ei tõenda siiski tegelikkuses tehingute mittetoimumist.

Prokurör leidis, et M OP nime kasutamine vaid dokumentide vormistamiseks on tõendatud H.U arvutist Desktopile salvestatud kaustast leitud dokumendiga, mis algab tekstiga: AS M OP poolt märtsis esitatud arved OÜ LESTEKALE nr. 2803/1, 2803/2, 2803/3, 2803/4 asendada 2 koondarvega - arved 2803/1 ja 2803/4 kokku võtta üheks arveks 1. Metsa ülestöötamise teenus 456 ™ hinnaga 175,00+18%. Arved 2803/2 ja 2803/3 kokku võtta üheks arveks 2. Metsamaterjali transport ja lisateenused 456 ™ hinnaga 200,00 + 18% (8.kd. lk. 97). Prokuröri arvates viitab see üheselt, et dokumente koostati ABTG korraldusel vastavalt nende vajadustele ning sealjuures on toimunud veel raamatupidamisdokumentide tagantjärgi asendamine ning vanade dokumentide hävitamine.

Kohtule jääb prokuröri seisukoht arusaamatuks. Nimetatud tõendist tuleneb vaid palve või taotlus mitme arve koondamiseks üheks või kaheks arveks. See tähendab, et need koondatavad arved pidid enne seda dokumenti juba olemas olema. Seega ei tõenda see dokument H.U või A.Z poolt M OP esialgsete arvete koostamise korraldamist

Lestekale, veelgi enam, nimetatud dokument ei tõenda ka metsa ülestöötamise ja transporditehingute mittetoimumist M OP AS ja Lesteka vahel.

Ühe arve on Lestekale seoses metsa ülestöötamise ja transportteenuse osutamisega esitanud Lestekale ka AS Sumros Grupp (asitõendite kaust nr. 12 lk. 29). Firma omanik ja juhatuse liige RLei eitanud otseselt tehingut, öeldes, et arvab, et on Lestekaga tehingut teinud. AS Sumros Grupp teine omanik ja juhataja asetäitja HHütlustest tulenevalt ei tea tema ﬁrmat Lesteka, kuid kinnitas, et toimiku 20. köites lk. 224 O arve Lestekale on allkirjastatud RLpoolt ja midagi kahtlast seal ei ole.

Kohtu seisukohalt ei tõenda HHütlus, et ta ei tea OÜ-t Lestekat viimasega tehingu mittetoimumist. Arvel on RLallkiri ning tunnistaja ütluste kohaselt ei ole neil vastastikustest tegemistest ülevaadet. Sumros Grupp on esitanud Maksuametile 2001.aasta märtsikuu käibedeklaratsiooni (14.kd. lk. 263).

Seega ei ole ka AS Sumros Grupp ja OÜ Lesteka vahel metsa ülestöötamistehingu reaalne mittetoimumine tõendatud.

OÜ Lesteka alltöövõtja OÜ Seiperkond esitas Lestekale üksteist arvet (asitõendite kaust nr. 12 lk. 41 -51). Firma juhatuse liige oli Vaido Peekmann. Tunnistaja ütluste kohaselt tegeles ﬁrma metsa raieõiguse loovutamisega ja metsa ülestöötamise vahendamisega. Tunnistab OÜ-ga Lesteka lepinguliste suhete olemasolu Kuna oli ﬁrmas ainuke inimene ja tehnikat ka ei olnud, siis tellis ta metsa ülestöötamisteenuse. Tunnistaja ei mäletanud kohtus tehingutega seonduvaid üksikasju, millest prokurör teeb järelduse, et VPei juhtinud tegelikkuses Seiperkonna tegevust ning mingit reaalset majandustegevust äriühingus ei toimunud.

Kohus leiab, et tehingute üksikasjaline mittemäletamine seoses aja möödumisega ei saa olla tõenduseks tehingute mittetoimumisele. Tunnistaja on öelnud, et ta koostas ise dokumente, vaid lepingute põhjad saatis keegi R . Prokurör leidis süüdistuskõnes, et OÜ Seiperkond tellis metsa ülestöötamisteenuse OÜ-lt Alenaris ning kuna viimasel puudus reaalne majandustegevus ja ﬁrma kontol ei ole mingeid rahalisi liikumisi toimunud, ei ole tegelikkuses ta Seiperkonnale metsa ülestöötamisteenust osutanud. VP ei eitanud ärilisi tehinguid Alenarisega, kuid ei ole siiski tõendeid selle kohta, et just Alenaris aga mitte mõni muu ﬁrma tegi metsaülestöötamist

Seiperkonnale Lesteka tellimuse täitmiseks. Seiperkond on esitanud 2001.aasta märtsikuu käibedeklaratsiooni summas, mis ühtib Lestekale esitatud arvetel märgitud kogusummaga

(14.kd. lk. 275). Seega ei ole tõsikindlaid ja usaldusväärseid tõendeid kinnitamaks OÜ Seiperkonna ja OÜ Lesteka vaheliste tehingute ﬁktiivsust seoses ABTG-ga.

Analüüsides Lesteka ja tema alltööettevõtjate vahelisi tehinguid puudutavaid tõendeid, leiab kohus, et nendega ei ole tõendamist leidnud Lestekale AS Sumros Grupp, OÜ Edgerton Puidugrupp, Karmonde Kaubandus OÜ, Rallston OÜ, OÜ Archimero, №via Trade OÜ, M OP AS ja Seiperkond OÜ poolt esitatud arvetel kajastatud tehingute mittetoimumine. Seega ei ole tõendatud ka Lesteka poolt ABTG-le 2001.a. märtsis esitatud arvete ﬁktiivsus.

Kõike eeltoodut kokku võttes on kohtus leidnud tõendamist süüdistuses märgitud kasvava metsa ülestöötamise ja transpordi eest ABTG-le esitatud enamike arvete ﬁktiivsus. Ei ole tõendatud siiski, et ﬁktiivsed olid: 1) Hinnosaare kinnistuga seotud Entesar Transport OÜ poolt 2001.a. Juaris esitatud viis arvet nr. 2-18-01, 1-18-01, 1-10-01, 1-3-01 ja 1-24-01, mille alusel ABTG tasus käibemaksu kogusummas

241 270.20 krooni, 2) Ületee kinnistuga seotud Tolesar OÜ poolt 2001.a. Juaris esitatud kolm arvet nr. 21,24,26 ja veebruaris esitatud kolm arvet nr. 25,28,29, mille alusel ABTG tasus käibemaksu kogusummas 104643.45 krooni,

3)Uudismaa kinnistuga seotud Tolesar OÜ poolt 2001.a. Juaris esitatud arve nr.18 ja 2001.a. märtsis esitatud arve nr. 35, mille alusel ABTG tasus käibemaksu kogusummas 48923.10 krooni, 4)Tammemetsa kinnistuga seotud Tolesar OÜ poolt 2001.a. veebruaris esitatud arve nr 33, mille alusel ABTG tasus käibemaksu 31 657.50 krooni, 5)Kurestiku-Joa kinnistuga seotud Teneprof OÜ poolt 2001.a. märtsis esitatud viis arvet nr. 30- 03/5, nr. 30-03/1, nr. 30-03/2, nr. 27-03/4 ja nr. 27-03/5, mille alusel ABTG tasus käibemaksu kogusummas 108 675 krooni,

6) Lesteka OÜ poolt 2001.a. märtsis esitatud neli arvet nr. 25,25A, 34A ja 34A, mille alusel ABTG tasus käibemaksu kogusummas 3 810 619.30 krooni,

7)ei ole tõendatud, et 25.01.2001.a. Franscorp OÜ poolt ABTG-le esitatud arvel nr. 143 kajastatud puidu immutamist ei ole toimunud ning et arve oleks ﬁktiivne. Selle teenuse eest oli käibemaks 3733.55 krooni.

Seega ei ole summas 4 349522.10 krooni ABTG poolt 2001.aasta Juari, veebruari ja märtsi kuudes tasutud ja tagasiküsitud enammakstud käibemaksu näol tegemist alusetult enammakstud käibemaksuga. Süüdistuses kajastatud tegude toimumise ajal kehtinud 1993.a. käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p. 1 lubas käibemaksukohustuslasel maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata teistelt registreeritud käibemaksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Tulenevalt sama paragrahvi 6. lõikest oli selline mahaarvamine lubatud üksnes käibemaksuseaduse §-s 24 sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel. Vormiliselt olid kompleksteenuste kohta esitatud arved nõuetekohased, kuid ainuüksi sellest ei piisa Käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p. 1 rakendamiseks. Kaup või teenus, millelt tasumisele kuuluvat käibemaksu maha arvatakse, peab olema tegelikult soetatud. Ainuüksi arve ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks. Selleks on majandustehing ehk kauba või teenuse tegelik soetamine. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et teeseldud tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kinnistuomanike poolt tehingute eitamine ja võltsitud metsateatised kinnitavad, et allhankĳatel puudusid kasvava metsa raieõigused, mida ABTG-le võõrandada.Raieõigus ei saa tehingu alusel üle minna, kui kaebajale raieõigust vahendanud ﬁrma ei olnud ise raieõigust reaalselt omandanud.

Tehingute toimumist ABTG poolt näidatud viisil ja isikute vahel, välja arvatud Lesteka OÜ-ga ja seoses Hinnosaare, Ületee, Tammemetsa, Kurestiku-Joa ja osaliselt Uudismaa kinnistutega, ei kinnita ka erinevad õiendid ja kinnitused, mis on advokaat Margus Viira juures allkirjastatud.

Paljud isikud on andnud ütlusi, et on mingeid kinnitusi allkirjastanud, kuid nad ei ole nende teksti süvenenud ega tea, mis seal kirjas on. Paljud allkirjastajad on nn. variisikud, kes ei teadnud nende tehingute toimumisest või mittetoimumisest midagi. Kohtus kuulati üle autojuhid, kes allkirjastasid ABTG poolt koostatud kinnitusi nagu oleksid nad 2001.aasta Juaris, veebruaris või märtsis mingi ﬁrma käsutuses olles vedanud puitu ABTG-le.

Isegi, kui nad tunnistasid puidu vedamist, ei tõenda nende ütlused metsamaterjali kuulumist ABTG-le ja metsa ülestöötamist ABTG tellimusel. Autojuhid vedasid lattu juba ülestöödeldud valmis metsamaterjali, teadmata, kes on selle omanik. Puidu vedamist ABTG lattu kinnitasid autojuhid MS, EO, K K ja M K . Autojuhid U H , RÕja T R ei osanud öelda, kas vedasid puitu ABTG-le. Autojuht V R tunnistas ühel korral puidu vedu ABTG-le tasuks selle eest, et sai ABTG-lt ühe haagise. Õiendile kirjutas alla sellepärast, et tõendada, et keegi ei ole kellelegi võlgu. Autojuht M M tunnistas kohtus, et on vedanud puitu ABTG-le. Kirjalikku lepingut ei tehtud, tööd tegi nii-öelda „mustalt“. Õiendi sisu kohta ütles, et see vastab tõele. Kohtueelses menetluses on tunnistaja aga õiendite sisu kohta rääkinud vastupidist juttu, et nende sisu on tegelikult vale. Vastuolu selgituseks ütles tunnistaja, et teda kuulati üle kolmandat korda, tal oli väga ebameeldiv tundide kaupa väikeses kabinetis istuda, teda süüdistati süüdistatavate kaitsmises ja kästi kirjutada, et õiendite sisu on vale. Ta tahtis ruttu uurĳa kabinetist pääseda, sellepärast ütleski, et õiendi sisu on vale. Kohtu arvates ei ole vastuolude selgitamise põhjus usutav. Ebameeldiv uurĳa ja uurĳa kabinet ei saa olla põhjuseks teadvalt valeütluste andmiseks. Eeltoodu alusel on Marek Metsla näol tegemist ebausaldusväärse tunnistajaga ja tema ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta.

Süüdistuse kohaselt süüdistatakse H.U ja A.Z muuhulgas selles, et nemad juhtisid ja korraldasid ajavahemikul 2001.aasta Juar kuni märts ﬁktiivsete dokumentide

(lepingute, kinnistamisotsuste, metsateatiste, arvete ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktide) koostamist ja ABTG raamatupidamisele esitamist.

Kohus leidis, et süüdistus selles osas ei ole tõendamist leidnud. A.Z kaitsja tõstatas kaitsekõnes probleemi, et Tallinna Ringkonnakohus on maksuasjas asunud seisukohale, et variﬁrmade kasutamine pidi äris tegutsevas isikus vähemalt looma kahtluse, et tasutav käibemaks võidakse omastada. Sisuliselt on viidatud sellele, et ABTG ei olnud heauskne. Kuid kas see asjaolu, et ABTG ei olnud heauskne ning pidi omama halduskohtu arvates kahtlust, kandub üle juhatuse liikmetele ning toob automaatselt kaasa nende karistusõigusliku vastutuse. Kaitsja on seisukohal, et antud juhul on vajalik siiski eraldi hinnata iga juhatuse liikme puhul subjektiivset külge, s.t. milline oli süüdistatava eesmärk maksuhaldurile valeandmete esitamisel ja kas süüdistatav teadis või pidi teadma, et tegemist on valeandmetega. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga.

H.U ja A.Z ei tegelenud hankĳatega ega puutunud kokku hankĳate esindajatega. Seda tõendavad ﬁrmade esindajad ja süüdistatavate töökaaslased:

*AS Sumros Grupp omanik Rainer Lepp: ABTG-st suhtles Jensiga, perekonnanime ei tea. Seoses metsatehingutega 2001.aastal H.U ja A.Z temaga ei suhelnud; *AS Sumros Grupp teine omanik HH: ei ole suhelnud kellegagi Adonisest, nende kontoris ei ole sealt ka keegi käinud; *Entesar Transport OÜ juhatuse liige ET: Adonisest teadis JRt ja kui teda kohal polnud, suhtles SKiga. *Armeidos OÜ juhatuse liige HK: ABTG nimi on talle võõras, ﬁrmast ei tea kedagi, vähemalt ei meenu. On kuulnud nimesid JR, A.Z, H.U, kuid kust, ei meenu;

*Armeidos OÜ volitatud isiku JR käest ei ole kohtus küsitud, kas ta suhtles kellegagi ABTG-st ja kui siis kellega. *Tolesar OÜ juhatuse liige 2001.a. AS: suhtles S ja J . H.U-ga vaid teretas, kui kohtus ABTG kontoris käies; *Anticipo Group OÜ juhatuse liige JK: ABTG ﬁrmast ei tea midagi. *Anticipo Group OÜ-s jooksvaid asju ajanud TR: kui JKiga ABTG kontoris käis, nägi ABTG juhte ja võib-olla vahetas nendega mõne sõna; *Saaremer OÜ volitatud isik GK: ABTG-s tegeles temaga naisterahvas; *Franscorp OÜ volitatud isik AT: ﬁrmas käies puutus kokku ühe mehe ja naisega, kelle lauad olid kõrvuti. Adonisest koostas lepingu põhiliselt üks naisterahvas tema silme all ja see naisterahvas ei käinud kellegagi konsulteerimas; *Skywalker OÜ juhatuse liige VL: ﬁrmat ABTG ei tea; *Deposiit OÜ juhatuse liige 2001.a. Juaris-märtsis MV : ei räägi midagi ABTG-st; *Deposiit OÜ volitatud isik RS: ei tea sellist ﬁrmat nagu ABTG; *Teneprof OÜ juhatuse liige AV: ABTG-st suhtles R ga; *Selirand OÜ juhatuse liige KK: H.U ja A.Z ei tunne, ABTG-st suhtles naisterahvaga. *Selirand OÜ tegelik juht KK sõnul A Ojasalu: ABTG-st oli ta küll kuulnud, kuid eitas isiklikku seost ﬁrmaga, *M OÜ juhatuse liige RM: ﬁrma ABTG ei ütle talle midagi; *J OÜ allkirjaõiguslik isik Jus T : lepingud sai RO ja JRlt, arvete jaoks andis andmed Oras, ABTG-st suhtles JRga, *J OÜ juhatuse liige RP: tehingutest ABTG-ga ei tea midagi, andis vaid allkirju, sealhulgas ka tühjadele lehtedele *M OÜ ja J OÜ tegevuse suunaja RO: ABTG-st puutus kokku JRga. Adonise juhtkonna poole pöördus siis, kui ABTG poolt tekkisid viivitused raha kätte saamisel ja see oli 2001.a aprillis.

Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud ABTG müügidirektor ADoli ühtlasi ka H.U assistent. Nende töö oli omavahel seotud, töölauad olid ühes kabinetis. Tunnistaja ütluste kohaselt tegeles H.U ostjatega, otsis turge, sõlmis müügilepinguid, kalkuleeris müügihindadega. Peale välismüügi H.U millegi muuga ei tegelenud. Hankĳatega tegeles JR, tema ostis ka sisse erinevatelt ﬁrmadelt metsa ülestöötamisteenuse. Arvetega tegelesid JR ja SK.

H.U hankĳatega kokku ei puutunud, välja arvatud ühe Belgia ﬁrmaga. ABTG maksuprobleemid ilmnesid 2001.aasta kevadel, siis hakkas H.U asja uurima, et aru saada, mis on valesti ja koguma tõendeid materjali liikumise kohta. H.U ei andnud korraldusi dokumentide võltsimiseks, vastupidi, ta kontrollis neid ja see kestis umbes aasta aega. A.Z kohta rääkis AD, et tema tegeles põhiliselt Lätis Oa tütarettevõttega.

ABTG sekretäri KS ütluste kohaselt tegeles ﬁrma ABTG metsa kokkuostuga ja transportteenusega. Kasvav mets töötati üles ja transporditi lattu. Tunnistajal endal kokkupuuteid metsa ülestöötajatega ja metsa müüjatega ei olnud, nendega tegelesid JR ja SK. R sõlmis kokkuleppeid, SK aitas teda. Ka dokumentide ja hankĳate tausta kontrollimisega tegelesid R ja

K. Tunnistaja teada H.U ja A.Z ei puutunud kokku metsa müüjate ja ülestöötajatega ega selle protsessiga seonduva dokumentatsiooni kontrollimisega. Peale seda, kui Maksuamet hakkas ABTG vastu huvi tundma, algas ﬁrmas dokumentide ja allkirjade kontrollimine. ABTG raamatupidaja ALütluste kohaselt H.U ja A.Z hankĳatega ei suhelnud, seda tegid R ja K . Viimased kontrollisid ja kinnitasid ka arveid enne raamatupidajale esitamist. H.U ei oleks ka jõudnud sellega tegeleda, ta oli tööga väga hõivatud. Maksuprobleemid ilmnesid 2001.a. aprillis, kui H.U ja K kutsuti Maksuametisse seoses kahtlustustega hankĳate suhtes.

Küsimusele, miks ABTG ostis kasvavat metsa ja tellis hankĳatelt metsa ülestöötamisteenuse, vastas A.Laanisto, et välismüügilepingutes olid kirjas võimalikud sortimendid ja turul puudus pakkumine selliste sortimentide osas. Deklaratsioonide esitamisega seonduvalt ütles tunnistaja

A.Laanisto, et maksudeklaratsioonid koostas tema, kuid allkirjastas need H.U. Enne allkirjastamist H.U küsis alati, kas need on õiged ja allkirjastas alles siis, kui oli saanud jaatava vastuse. H.U oli muidugi võimalus ka ise veenduda andmete õigsuses, kuid siis oleks ta pidanud läbi töötama kogu materjali ja see poleks füüsiliselt võimalik olnud. A.Z deklaratsioone ei allkirjastanud.

ABTG büroo juhataja SKi ütlustega on tõendatud, et tema tööülesanneteks olid muu hulgas ladude andmete kontroll, arvete kontrollimine ja laoandmete ning hankĳate andmetega tegelemine. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hankĳate poolega tegeles JR, kes otsis lanke, kust saaks raieõigust osta, tellis metsa ülestöötamisteenust ja transporti, otsustas millist metsa osta, milliseid tehinguid kasvava metsaga teha, koostas ja sõlmis lepinguid. Tunnistaja ka vahel aitas teda lepingute vormistamisel ja kirjutas ka lepingutele alla. Kõik algandmed sai ta Rkäest.

Tema ja Rkinnitasid raamatupidamise jaoks arved. H.U ja A.Z ei koostanud arvutis laoarvestuse tabeleid, laoarvestust peeti üksnes raamatupidaja arvutis. ABTG kontoris suhtles tema hankĳate esindajatega, kontrollis nende isikut ja volitusi. Tunnistaja eitas H.U ja A.Z hankĳatega tegelemist, väites, et see oli tema töö. Alles peale Maksuameti poolt hankĳate aususe kahtluse alla seadmist, hakkas H.U tehingute toimumist kontrollima. Ka peale Maksuameti kahtlustustest teadasaamist H.U hankĳatega ise vahetult ei suhelnud, välja arvatud Lestekaga, kuna selle ﬁrmaga oli sõlmitud suuremahuline leping ja H.U ise tegeles sellega. Ka A.Z hankĳatega ei suhelnud, tema tegeles Läti ﬁrmaga.

Kunda lao juhataja JL ütluste kohaselt oli tema ülemuseks JR, kellele ta igal õhtul edastas laoandmed. H.U ja A.Z on ta näinud laoplatsil vaid koos välisklientidega.

Pärnu lao juhataja KT ütluste kohaselt allus tema JRle ja laoandmed saatis ABTG kontorisse. Kuidas ABTG puitu varus, sellest ei tea ta midagi, tema ülesanne oli puit laos vastu võtta.

ABTG-s oli kaks metsahindajat – Jus K g ja JN. JN ütluste kohaselt otsustas ilmselt ABTG juhtkond, kas kinnistul O mets sobib või ei. Kohtuistungil avaldati prokuröri taotlusel seoses vastuoluga tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, kus ta on öelnud, et talle jäi mulje, et A.Z otsustas, millistel kinnistutel raieõigust omandada. Ütluste erinevuste kohta andis JN selgituse, et eeluurimisel ei mäletanud ta õigesti ja võis seega anda valeütlusi. Kohtu jaoks ei ole selline selgitus veenev, ei ole tõsiseltvõetav, et ajaliselt varem mäletatakse sündmusega seonduvaid asjaolusid halvemini kui mitu aastat hiljem. Üldjuhul on ikka vastupidi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tunnistaja JN ütlusi selle kohta, kes otsustas metsa sobivuse üle seoses erinevustega eeluurimisel antud ütluste ja kohtus antud ütluste vahel ei saa pidada usaldusväärseteks kuna erinevate ütluste andmise põhjus ei ole kohtu jaoks usutav. Eeltoodu alusel tuleb tema ütlused selles osas tõendite kogumist välja jätta. Jus K ütluste kohaselt sai ta tööülesanded JRlt, kes suunas teda lankidele, mida oli vaja hinnata või kontrollida. Andmed edastas kas R või SKile. Seda, millist metsa osta, otsustas R . Ta tundis küll H.U ja A.Z, kuid nendega tööalaselt kokkupuudet ei olnud. H.U tegeles puidu müügiga.

Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle JR, kes töötas ABTG-s ostujuhi assistendina ja allus A.Z-ile . Tema ütlused kinnitavad, et 2001.a. algul muutus ABTG-s metsa töötlemise poliitika ja seda seoses käibemaksu seaduse muudatustega. Kuna kaotati ära ümarpalgi käibemaks selle ostu puhul, hakkas ABTG ostma kasvavat metsa ja tellima sellele ülestöötamisteenust. Tunnistaja ütlused kinnitavad ABTG-le kasvava metsa raieõigust müünud ja ülestöötamisteenust osutanud ﬁrmade juhtide või volitatud isikute ja ABTG töötajate ütlusi selle kohta, et tema ülesandeks oli kasvava metsa otsimine ja metsa ostmise ja ülestöötamise lepingute tegemine. JR ütluste kohaselt ei olnud äriühingute taga alati reaalselt tegutsevad ﬁrmad. Lepingud sõlmiti variﬁrmadega, kellede esindajad käisid ABTG kontoris, kuid tegelikult koordineerisid majandusprotsessi teised isikud. Selle kohta, kas ABTG juhtkond oli eelpoolnimetatud asjaolust teadlik, on JR ülekuulamise algul öelnud, et nii Adonise juhtkond, SK, kui ka ladudes töötavad isikud teadsid, et tegelikult toovad palki teised isikud, kui need, kes dokumentidel ﬁgureerivad.

Samal ülekuulamisel on ta aga veidi hiljem öelnud, et alles märtsikuu algul, kui ABTG sai

Maksuametilt ettekirjutuse, saadi teada, et kinnistute paberid, mis neile esitati, on enamuses võltsitud, et tegelikult tuli palk kuskilt mujalt, kui nemad teadsid. Veebruaris ei teadnud keegi veel midagi dokumentide võltsitusest. Seega on JR andnud kohtuistungil vastuolulisi ütlusi ja nende ütlustega ei saa lugeda tõendatuks

H.U ja A.Z teadlikkust ﬁktiivsete dokumentide olemasolust 2001.aasta Juaris ja veebruaris, pigem tõendavad nad seda, et ka H.U ja A.Z ei teadnud 2001.aasta Juaris ja veebruaris lepingute ja arvete ﬁktiivsusest midagi. JR seostas ﬁktiivsetest ja võltsitud dokumentidest teadasaamist Maksuameti ettekirjutusega, kui peatati veebruarikuu käibemaksu tagastamine 2001.aasta märtsis.

Kohus ei saa seda väidet pidada usutavaks, sest ABTG raamatupidaja ALütluste kohaselt ilmnesid maksuprobleemid 2001.a. aprillis, kui Maksuamet kutsus H.U ja K Maksuametisse, sest oli tekkinud kahtlus hankĳate suhtes. JR ütlust selle kohta, et ﬁktiivsetest dokumentidest teadasaamine toimus 2001.aasta märtsi algul, ei saa pidada tõeseks ka sel põhjusel, et veebruarikuu käibemaksu tagastamist ei saanud Maksuamet peatada märtsikuu algul, sest 2001.aasta veebruarikuu käibedeklaratsioon ise esitati alles 20. märtsil 2001.a. Esimene otsus 2001.aasta Juarikuu käibemaksu tagastamise peatamise kohta tehti Maksuameti poolt alles 24.aprillil 2001.a., mis hiljem Maksuameti enda poolt tühistati. Ka selles ja mitmetes järgnevates otsustes on öeldud, et Tallinna Juriidiliste Isikute

Maksuamet tegi ABTG-le esimese ettekirjutuse 18.aprillil 2001.a., milles teatas revisjoni läbiviimisest, kontrollimaks 2001.a. Juari ja veebruari käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust. Seega on tõepärased ALütlused, et maksuprobleemidest sai ABTG teada alles 2001.a. aprillis. Kuna on tõendamist leidnud, et ABTG ja sealhulgas ka juhtkond said arvete, lepingute ja muude kinnistutega ja metsa ülestöötamisega seonduvate dokumentide võltsitusest teada alles 2001.aasta aprillis, ei ole tõsiseltvõetavad ja on vastuolulised ka JR ütlused seoses Lesteka OÜ- ga. Nimelt rääkis R , et Lesteka alustas ABTG-ga tööd 2001.a. märtsis, kui käibemaksu mittetagastamise probleemid tekkisid ja et Lesteka toodi vahele selleks, et ABTG-l poleks vaja kõigi väikeste ﬁrmadega eraldi lepinguid teha. R on öelnud aga ka, et Lesteka mängu tulek oli enamuses tagantjärgi tegemine, et paberid vormistati teiste kinnistute peale ümber, et ﬁrmad, mis olid tarninud Juaris ja veebruaris, kaotati ära, samuti kaotati ära lepingud.

Kohus leidis, et ütlused kinnistute ja lepingute ärakaotamisest ja uute paberite tegemisest on väga segased ja arusaamatud. ABTG kontorist läbiotsimisel äravõetud dokumentide hulgas oli hulgaliselt lepinguid raieõiguse võõrandamise ja metsa ülestöötamise ning transpordi kohta, millised on kõik asitõenditena kriminaalasja juures. Tõendamist on leidnud, et enamuses ABTG kaustades Oad kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud kinnistute omanikega, metsateatised, kinnistamisotsused olid võltsitud, millest tulenes 2001.aasta Juaris, veebruaris ja märtsis ABTG-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamise ja metsa ülestöötamise eest esitatud arvete ﬁktiivsus. Ei ole ju mõtet asendada ﬁktiivsed lepingud uute ﬁktiivsete dokumentidega.

Seetõttu ei saa kohus pidada usaldusväärseks Rütlusi dokumentide ärakaotamise ja ümbertegemise kohta.

Tõendite analüüsi ja hindamise käigus ei leidnud tegelikult ka tõendamist Lesteka OÜ-ga seonduvate tehingute ja arvete ﬁktiivsus. Ei ole usutav ka see JR väide, et Lestekaga alustati tööd alles 2001.a. märtsis, kui käibemaksu mittetagastamise probleemid ilmnesid, sest esiteks, need probleemid ilmnesid mitte märtsis vaid aprillikuus ja teiseks, ABTG ja Lesteka OÜ vahel sõlmitud leping metsa ülestöötamisteenuse osutamise kohta, mille sõlmĳaks ja allkirjastaks oli ABTG poolt JR ise, kannab kuupäeva 22.02.2001.a. (18.kd. lk. 182-185).

Seega ei tõenda ühegi tunnistaja ütlused ega ka kohtuotsuses eespool analüüsitud muud tõendid süüdistuse väidet, et H.U ja A.Z korraldasid ja juhtisid 2001.a. Juaris, veebruaris ja märtsis tegelikkusele mittevastavate dokumentide koostamist ja ABTG raamatupidamisele esitamist äriühingutelt Anticipo Group OÜ, Arhimero OÜ, Armeidos OÜ,

Franscorp OÜ, J OÜ, Saaremer OÜ, Deposiit OÜ, Selirand OÜ, Skywalker OÜ, Daloc OÜ, Edgerton Puidugrupp OÜ, Seder Group AS, Seiperkond OÜ, Teneprof OÜ ja Tolesar OÜ, mille järgi ABTG sõlmis nimetatud äriühingutega raieõiguse võõrandmise lepingud, millega omandas raieõiguse lepingus märgitud kinnistul.

Samuti ei ole tõendamist leidnud, et H.U ja A.Z juhtisid ja korraldasid tegelikkusele mittevastavate dokumentide koostamist ABTG töötajate poolt selle kohta, et AS ABTG tellis raieõiguse realiseerimiseks metsa ülestöötamisteenuse ning transporditeenuse metsa toimetamiseks AS ABTG ladudesse. Kui prokuratuur on kindel, et H.U ja A.Z juhtisid ja korraldasid käibemaksupettust, tulnuks ka välja selgitada isikud ja süüdistuses ära märkida, kes reaalselt tegelikkusele mittevastavaid dokumente koostasid teiste äriühingute nimelt ning kes olid need ABTG töötajad, kes koostasid tegelikkusele mittevastavaid lepinguid ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte ja keda H.U ja A.Z väidetavalt juhendasid. Ükski tunnistaja, sealhulgas ka mitte ükski ABTG töötaja ei ole väitnud, et H.U või A.Z oleks andnud talle korralduse midagi võltsida või mõni ﬁktiivne dokument koostada.

Ühegi tunnistaja ütlustest ei tulene ka seda, et H.U või A.Z oleksid 2001.a. Juaris, veebruaris ja märtsis olnud teadlikud variﬁrmade kasutamisest ja kinnistuste omanikega sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandmise lepingute ja muude dokumentide võltsitusest ning ABTG-le esitatud arvete ﬁktiivsusest.

Prokurör leidis, et nii ABTG töötajate kui ka nt. ROütlustest järeldub, et kogu maksupettus oli toime pandud eesmärgiga saavutada turul konkurentsi eelis, makstes palgi eest kõrgemat hinda kui teised. Kuna sellisest tegevusest kasusaajateks on ilmselgelt äriühing, selle omanikud ja juhtkond, siis saab tegemist olla üksnes H.U ja A.Z teadmisel ja korraldamisel toimepandud maksupettusega, eesmärgiga saada riigilt alusetult raha ning maksta vähem makse. Ühegi teise isiku huvi sellise teo toimepanemiseks antud asjas ei nähtu ning samuti ei oleks olnud võimalik toime panna nii ulatuslikku maksupettust ilma, et süüdistatavad oleksid sellest teadlikud olnud. Kogu skeem toimis vaid ABTG ja selle juhatuse liikmete huvides ning nende kontrolli all.

Kohus prokuröri seisukohaga ei nõustu. ABTG töötajate ja ROütlustest ei tulene, et turul konkurentsi eelise saavutamiseks tuli toime panna ulatuslik maksupettus ja et seda juhtisid ja korraldasid H.U ja A.Z. ADja KSei ole selle kohta, miks hakati tegelema kasvava metsa raieõiguse ostmisega ütlusi andnud. Raamatupidaja ALon öelnud, et välismüügi lepingutes olid kirjas võimalikud sortimendid ja turul puudus pakkumine selliste sortimentide osas.

Analoogseid ütlusi andis ka büroo juhataja SK: 2001.aasta Juaris ABTG tema teada palki ei ostnud, ostis lanke ja tellis ülestöötamisteenuse ja transpordi. See oli kõige kindlam viis müügilepinguid täita, sest mahud olid väga suured ja tellimused konkreetsetes sortimentides, millised Eesti turul ei olnud levinud. Selline palgi hankimise viis oli ka seotud käibemaksuga, nimelt 2001.aastat ei tohtinud maksta palgi müüjatele käibemaksu. Selline režiim aga hankĳatele ei meeldinud, nad tahtsid töötada üldrežiimiga, et saada käibemaksu näol krediiti. SKi ütlustest tulenevalt ei mõelnud sellist palgi hankimise skeemi välja mitte ABTG, vaid see oli hankĳatepoolne ettepanek. Nii tehti sel ajal igal pool ja see oli normaalne metsa ülestöötamise ja puidu varumise viis.

Ka JR ütlustest ei tulene, et H.U ja A.Z oleksid välja töötanud suurt ja laiaulatuslikku maksupettuse skeemi. JR ütluste kohaselt muutus 2001.aasta alguses ABTG-s metsa töötlemise poliitika seoses ümarpalgi käibemaksu kaotamisega palgi ostu puhul. ABTG hakkas ostma kasvavat metsa ja tellima sellele ülestöötamisteenust. JR ütluste kohaselt tuli sellise suuna põhiidee H.U ja A.Z poolt. JR ja SKi ütlused sellise puidu varumise suuna väljamõtlejate osas on küll erinevad, kuid ka R ütlused ei tõenda, et see oli mingi maksupettuse skeemi idee. Ron ka öelnud, et variﬁrmad olid hankĳatega seotud ﬁrmad ja hankĳad leidisid need, mis samuti lükkab ümber süüdistuse väite nagu oleks H.U ja A.Z pettust korraldanud ja juhtinud.

ROütlustest tulenevalt ajas ta metsaäri ABTG-ga sellepärast, et talle oli tähtis saada kõrget hinda, mida ABTG pakkus. Orase ütlustest ei loe kohus välja ABTG juhtide seotust käibemaksupettusega, pigem on ta rääkinud JR huvitatusest maksta hankĳatele kõrget hinda.

Tunnistaja VV, kes on pikemat aega tegelenud metsaga seonduvate maksukonﬂiktide lahendamisega, ei näinud sellises metsamaterjali hankimise viisis, mis seisnes kasvava metsa raieõiguse soetamises ja raie tellimises, midagi ebatavalist. Tema sõnul valdav osa puitu hangitaksegi sellisel viisil. Seega ei tulene ABTG töötajate ega ka teiste tunnistajate ütlustest, et H.U ja A.Z oleksid välja töötanud maksupettuse skeemi. Loomulikult olid nad huvitatud sellest, et ABTG-l oleks puitu, mida välisﬁrmadele edasi müüa, vastasel juhul ähvardanuks ﬁrmat pankrot. Hankĳad aga olid omakorda huvitatud sellest, et saada oma käsutusse rohkem raha käibemaksu näol. Kui palgi müügi ja ostu pealt käibemaks kaotati, siis selleks, et käibemaksu näol suuremat hinda küsida, hakatigi palgi müümise asemel osutama metsa ülestöötamisteenust. Järelikult olid sellisel moel metsavarumisest huvitatud nii ABTG kui hankĳad. Sellisel viisil puidu varumist ei saa aga samastada maksupettusega. ABTG kandis metsa ülestöötamise ja transpordi eest talle esitatud arvete alusel ﬁrmadele raha üle, sealhulgas ka käibemaksu. Kriminaalasjas ei ole ühegi tõendiga tõendatud, et AS ABTG poolt ülekantud raha, isegi kui see sularahas välja võeti, oleks hilisemalt H.U või A.Z poolt kasvõi osaliselt omastatud ja et nad sellisel moel oleksid kuidagi seotud olnud variﬁrmadega või nende kasutamisest 2001.aasta Juaris, veebruaris, märtsis vähemalt teadlikud olnud.

Prokurör välistas kohtuvaidlustes kindlalt selle versiooni, et mõned hankĳad ise omal initsiatiivil võisid raieõiguse võõrandamise ja metsa ülestöötamise dokumente võltsida ja neid ABTG-le teenuste osutamise kinnitamiseks esitada. Selline versioon oleks mõeldav, kui võltsitud oleks üksikute tehingute või hankijate dokumendid. Kuna aga ﬁktiivsed olid enamus ABTG raieõiguse ja metsa ülestöötamisega seonduvad tehingud, näitab see üheselt, et initsiatiiv pidi tulema ABTG poolt. Sellise versiooni poolt räägib prokuröri arvates ka tõik, et mitmed isikud, kes on tegelenud variﬁrmade nimelt dokumentide allkirjastamisega, on öelnud, et nad koostasid arveid ABTG-st saadud andmete alusel. Järelikult dikteeris ABTG, kui kauba saaja, milliseid arveid, mis summade ja teenuste kohta talle esitada tuleb. Seega on välistatud, et ABTG-s ei oldud teadlikud sellest, et nende raamatupidamises kajastuvad dokumendid on suuremalt jaolt võltsitud. Prokuröri viimatinimetatud väide on ebakonkreetne, sellest ei ole võimalik aru saada, kas kõik ABTG töötajad pidid olema teadlikud või oli ka erandeid. Kui prokurör peab silmas kõiki ABTG töötajaid, siis räägib ta iseendale vastu. Nimelt on H.U-le ja A.Z-ile esitatud süüdistuses sõnaselgelt kirjas, et H.U ja A.Z juhtimisel ja korraldusel koostatud tegelikkusele mittevastavate dokumentide alusel koostas AS ABTG raamatupidaja, kes ei olnud dokumentide tegelikkusele mittevastavusest teadlik, AS ABTG käibedeklaratsioonid (vorm KMD)

ajavahemiku 2001.a. Juari, veebruari ja märtsi kohta. Kui aga prokurör peab silmas mõnda isikut, siis ei ole täpsustatud, kes olid need isikud, kes dokumentide võltsitusest teadlikud olid.

Isegi kui uskuda prokuröri väidet, et ﬁktiivsete tehingute vormistamise initsiatiiv pidi tulema ABTG poolt, siis kuidas see väide tõendab justnimelt H.U ja A.Z süüd selles. Ega ABTG töötajaskond ei koosnenud ainult H.U-st ja A.Z-ist.

Tegelikult ei ole kohtu arvates midagi ebaseaduslikku ka selles, kui metsa ülestöötlejate esindajad koostasid arveid ABTG-st saadud andmete alusel. Ladude juhatajad Kaupo Tomson ja Janek Lember on öelnud, et lattu saabunud palk kontrolliti üle nii kvaliteedilt kui koguselt. Laos on kontrollimine ilmselt lihtsam, täpsem ja põhjalikum kui metsas autole koorma peale laadimise käigus. Seega olid ABTG ladudest saadud andmed, mille alusel arvet koostada, täpsemad. SKi ütluste kohaselt tulid hankĳad arveid koostama otse metsast, nii oli neil mugavam. Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et ABTG-le metsa ülestöötamise eest esitatud arvetele koguse märkimine ABTG-st saadud andmete alusel viitab ainult ja üheselt ABTG-poolsele dikteerimisele arvete koostamisega seoses.

Prokurör leidis, et tunnistajatena ülekuulatud ABTG töötajate ütlustest tulenevat versiooni nagu oleks ﬁktiivsete dokumentide koostamine justkui JR korraldatud, ei saa kuigi tõsiselt võtta. Selle vastu räägib asjaolu, et kui ABTG juhtkonnale ootamatult ilmnes, et JR võib olla teinud ABTG nimelt mingeid õigusvastaseid tehinguid, ei rakendatud tema suhtes mingeid meetmeid, vaid lasti tal rahulikult edasi töötada ja talle usaldati lausa uus projekt. Prokuröri arvates räägib see üheselt selle kasuks, et ABTG juhtkond oli JR tegevusest täielikult teadlik.

Kohtu arvates tunnistab prokurör viimase lausega ﬁktiivsete dokumentide koostajana JRt. Tõepoolest üksinda on sellises mahus ﬁktiivseid dokumente koostada üpriski raske ja tegelikult ei ole antud kriminaalasja raames talle dokumentide võltsimises ka süüdistust esitatud. Kuid kui ta seda siiski tegi, siis ei ole välistatud tema tegutsemine koos hankijate esindatatega või hankĳate tegevust koorineerinud isikutega. Nõustuda aga ei saa sellega, et JR tööleviimine Lätis asuvasse ABTG tütarettevõttesse 2001.aasta mais tõendab, et ABTG juhtkond oli 2001.aasta Juaris, veebruaris ja märtsis tema tegevusest täielikult teadlik. Saanud teada tema töötamisest ka teise ﬁrma heaks, otsustas ABTG juhtkond teda kõrvaldada seniselt töölt ja üle viia teisele tööle. Mida see töö endast kujutas, seda kohtulikul arutamisel ei uuritud, mistõttu puudub alus arvata nagu oleks tegemist mingi parema või prestiižikama töökohaga.

JR ja TRütlused ei näita süüdistatavate teadlikkust variﬁrmade kasutamisest süüdistuses märgitud perioodil. Juba kohtuotsuses eespool käsitles kohus JR ütluste vastuolulisust ning nagu on üldteada kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse süüdistatavate kasuks. Ron oma ütlustes korduvalt seadnud variﬁrmade kasutamisest ja võltsitud dokumentide koostamisest teadasaamist sõltuvusse käibemaksu mittetagastamise probleemidest teadasaamisest Maksuametilt. Asjaolu, et Rsõnul olid A.Z andmed nende isikute kohta, kes reaalselt palki tõid, ei tõenda, et need isikud oleksid seotud olnud süüdistuses loetletud arvetega. Nagu prokurör ka ise korduvalt on väitnud, olid ﬁktiivsed vaid enamus arveid, mis tähendab, et osadel arvetel näidatud tehingud siiski tegelikkuses olid toimunud. Pealegi ostis ABTG enne 2001.aastat kokku palki ning on loomulik, et A.Z kui ostujuhil olid mingite hankĳate andmed varasemast ajast olemas. See asjaolu aga ei tõenda kuidagi, et A.Z oleks olnud teadlik variﬁrmade kasutamisest enne Maksuametilt sellest kuulmist.

Prokurör leidis, et kuna mõni variﬁrmade esindaja oli asotsiaal või alkohoolik, siis pidi kõikidel

ABTG kontoris töötavatel isikutel tekkima vähemalt kahtlus, et kasutatakse variﬁrmasid või variisikuid. Lesteka puhul oli prokurör kindel, et selle ﬁrma kasutamist dokumentide vormistamisel on ilmselgelt korraldanud süüdistatavad ise. Samuti leidis prokurör, et koosolekutel arutati jooksvaid küsimusi ja ka 2001.a. algul toimunud käibemksuseaduse muudatusega kaasnevat ning selles valguses on vähetõenäoline, et nii suures ulatuses näilike tehingute teostamist saadi viia läbi ilma, et teised kontori töötajad sellest midagi teaks. Kohus ei jaga prokuröri seisukohta. H.U ja A.Z ei istunud SKi ja JRga ühes kabinetis, mistõttu nad ei pidanud nägema ega kokku puutuma lepinguid sõlmima või arvet koostama või tooma tulnud ﬁrma esindajaga. Lesteka OÜ puhul ei leidnud tõendamist tehingute ﬁktiivsus.

Mis puutub koosolekutesse, siis seal võidi loomulikult arutada tööplaane ja puidu varumisega seonduvaid üldküsimusi, kuid ei ole usutav, et ﬁrma koosolekutel arutati ebaseaduslike tehingute ja dokumentide võltsimise korraldamist.

Prokuröri arvates näitab seda, et ﬁktiivsete dokumentide kajastamine raamatupidamises toimus juhtkonna teadmisel, see, et ABTG ei ole mingil viisil kontrollinud väidetavalt soetatud raieõigusi ning osutatud teenuseid.

ABTG töötajate ütlustest tulenevalt ei olnud raielankide kontrollimine H.U ega A.Z kohustus. Seda pidid tegema JN ja Jus Keerberg. Nende endi ütlustest kohaselt käisidki nad kinnistutel kasvavat metsa üle kontrollimas, mille raieõigust ABTG-le müüdi. Metsa hindajate töö üle omakorda kontrolli teostamine ei kuulunud samuti H.U ja A.Z kompetensti. Firma juhtkond ei ole füüsiliselt suuteline ega peagi oma töötajate tööd kogu aeg üle kontrollima. Iga töötaja tegeles oma töövaldkonnaga ja kui mingeid pretensioone ei laekunud, puudus vajadus kontrollida tema töökohustuste täitmist. Seega ei saanud H.U ja A.Z olla teadlikud ABTG poolt kasvava metsa raieõiguse ostmise ajal, et tegelikult lepingutes märgitud süüdistuses loetletud kinnistutelt ei olnudki võimalik neile vajalikus sortimendis metsa raieõigust osta. Ka ei olnud nende ülesanne ja kohustus käia kontrollimas lankidel, kas metsa langetamine ikka reaalselt toimub.

Prokuröri arvates kinnitavad süüdistatavate teadlikkust ﬁktiivsete dokumentide olemasolust ning nende kasutamisest raamatupidamise arvestuses ka erinevad tabelid ja muud paberid, kus on äriühinguid, kelle osas on tuvastatud nende variﬁrmadeks olemine, seostamine isikutega, kes mingit õiguslikku suhet nendega ei omanud. Prokurör viitab näiteks A.Z töökohalt leitud tabelile, mille pealkiri on „ﬁrmade arvetel näidatud käibemaks, mille tagastamine on külmutatud“ ja mille elektrooniline variant oli SKi arvuti kõvakettal (7 kd. lk. 272). Samuti viitab prokurör A.Z auakalendrile, milles E ja S on seostatud kellegi D kellegi L , K allkirjade ja kontorisse tuleku osas on suheldud kellegi T , T P , Karmonde Kaubandust ja №via Trade V , Edgertoni Jus K .

Kohus, uurides ja hinnates nimetatud tõendeid, leidis, et ei kohtueelses menetluses ega ka kohtulikul uurimisel ei ole kindlaks tehtud, millal ja kelle poolt on käibemaksu külmutamist kajastav tabel koostatud ning mida tähendavad ﬁrmade ees Oad isikute eesnimed. Prokuröri arvates on need olnud tegelikud puidu tarnĳad, kellega teostatud tehingute vormistamiseks kasutati variﬁrmasid. Võimalik, et see nii oli, kuid ühtegi tõendit selle kohta ei ole. Ka prokurör ei ole olnud selles täielikut kindel, kuna on kasutanud süüdistuskõnes väljendit „… on ilmselt olnud…“. Sõna „ilmselt“ kasutamine näitab, et ka prokurör ei ole oma väites 100%-liselt kindel. A.Z lauakalendris on tõepoolest mitmetes kohtades inimeste nimed, nagu näiteks L , J , T , J K , U V , J , V , R J , jne. Kindlaks ei ole aga tehtud, kes on näiteks L , T , J ja kas ning kuidas on nad seotud süüdistuses nimetatud firmadega. Asjaolu, et A.Z lauakalendris näiteks 18.nädalal on 6.mai lahtris tekst „J XXX“ ja selle all järgmisel real „E “, ei tõenda küll kohtu arvates, et need kaks rida kuidagi omavahel seotud on. A.Z lauakalendris 26.nädala ( 25. juuni-01.juuli) märkmetes on küll üksteise alla kirjutatud nimed ning nimede tulba kõrval ﬁrmade nimed, kuid kohtule ei ole teada, kas need kaks tulpa ka kuidagi omavahel seotud on ja kui on, siis kuidas.

A.Z lauakalendri 20. nädala 14.mai märkmetes ﬁgureerib tõepoolest kirje „Hel. Tafkin – Kozlovi allkiri“ ja 15.mai kuupäeva peal kirje „Tafkin (Rix+Kozlov) kunturis“, millest prokurör teeb järelduse, et ilmselt oli keegi Tafkin puidu tegelik hankĳa ja mingi variﬁrma taga olnud isik. Kuna on tõendatud, et paljud ﬁrmad olid variﬁrmad, siis ei ole see muidugi välistatud, kuid ei ole ka tõendeid, et Tafkini osas see nii oli. Kuna need märkmed on A.Z poolt märkmikusse tehtud maikuus, siis ei saa nendega tõendada, et A.Z oli 2001.a. Juaris, veebruaris, märtsis teadlik variﬁrmade kasutamisest ja ﬁktiivsetest tehingutest. A.Z 2001.aasta lauakalendris oli paljudes kohtades märgitud Juse nimi. Kohus leiab, et ka see asjaolu ei tõenda A.Z teadlikkust ﬁktiivsetest tehingutest perioodil 2001.a. Juarmärts, sest esiteks ei ole teada, kas tegemist oli Jus Keerbergiga või mõne muu Jusega ja teiseks sellistest märkmetest nagu „Jus tõi 111500.- Varesmetsa raha“ , „Jus Tallinnas“, „ Jus tõi 8700.- + 15000.-

„ ; „Juselt …100.000.- „ , „Jusega Ida-Virus lõikus“ , „antud Jusele 115000“, jne. ei ole võimalik välja lugeda nende märkmete seotust süüdistuses märgitud ﬁktiivsete tehingutega. A.Z lauakalendris ﬁgureerib ka nimi Veiks. Isegi kui oletada, et tegemist on VKga, siis ei ole midagi imelikku selles, et tema nimi A.Z-ile tuttav oli. VKütlustest tulenevalt oli ta metsaveoga tegeleva firma „Merillus“ omanik ja osutas ABTG-le transportteenust, vedades metsast palke laoplatsile ja sealt laevadele. Kuigi TR ütluste kohaselt koordineeris VKka

Anticipo Group OÜ tegevust ja tegeles seega puidu hankimisega ABTG-le ning kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et tegelikkuses see ﬁrma siiski 2001.a. Juaris raieõigust ei müünud ja metsa ülestöötamisteenust ei osutanud, ei tõenda ei A.Z lauakalender ega muud tõendid, et A.Z oleks sellest 2001.a. Juaris teadlik olnud.

SKi ütluste kohaselt käisid VKja TRka vahel ABTG kontoris. VKseoses puidu transpordiga ja

TRühe ﬁrma esindajana. Samas ei tulene SKi ütlustest, millal käis TRABTG-s kui ﬁrma esindaja. TRütluste kohaselt oli ta Anticipo Group OÜ juhatuse liige enne seda kui ta ﬁrma JKile müüs. Kriminaalasja materjalide kohaselt kuulus ﬁrma talle kuni 10.10.2000.a. Seega ei ole välistatud, et ta käis justnimelt sel ajal ﬁrma esindajana ABTG-s seoses metsamaterjali müügiga. Hiljem kui ta enam ei olnud Anticipo Group OÜ omanik, käis ta vahel ABTG-s JKiga kaasas. Pealegi käisid nii Kalme kui Rim SKi ütluste kohaselt kas tema või JR juures.

Prokurör viitas JR ütlustele, mille kohaselt VKoli üheks tegelikuks tarnĳaks ning seostas A.Z kalendris Oaid märkmeid, milledes ﬁgureerib Veiksi või Veiko nimi A.Z teadlikkusega tegelikest hankĳatest ja järeldas sellest A.Z otsest tegelemist puidu hankimisega.

Et VKﬁrma vedas puitu ABTG ladudesse ja ladudest laevadele, ei ole midagi imelikku, et A.Z lauakalendris olid sellised märkmed nagu „Veiks saab Pärnus 1000tm“, „Veiksilt 20-a laeva 1500 tm“. JR ütlustesse tegelike hankĳate kohta tuleb aga suhtuda kriitiliselt. Ühel ja samal ülekuulamisel on ta kord öelnud, et teadis ainult M ja J puhul, et ﬁrmade taga on RO, veidi hiljem aga oskas millegipärast nimetada, et VKoli OÜ Edgerton Puidugrupp taga. TRütlustest tulenevalt aga oli VKseotud hoopiski Anticipo Group OÜ-ga. VKise on eitanud oma seotust mõlema nimetatud ﬁrmaga ja väitnud, et ei ole kunagi ABTG-le metsamaterjali müünud. TRkohta on VKöelnud, et on osutanud TRtransportteenust. Edgerton Puidugrupp juhatuse liige TTe ütlustest ei tulene, et VKoleks sellega seotud olnud, ta on maininud üksnes M -nimelist isikut. Seega on tõendid selle kohta, et VKoli mõne variﬁrma varjus puidu tegelik hankĳa äärmiselt vastuolulised. Kohus nõustub prokuröriga selles, et A.Z märkmed lauakalendris tõendavad, et mingil määral ta siiski hankeprobleemidega tegeles. Ta ei ole seda ka ise eitanud, kuid on öelnud, et puidu hankĳatega puutus kokku väga minimaalselt. H.U ütlustest tulenevalt oli A.Z ülesandeks Eestis puidu varumise koordineerimine. Ütlused mingil määral hankeprobleemidega tegelemisest aga ei tõenda tema teadlikkust 2001.aasta Juaris, veebruaris ja märtsis variﬁrmade olemasolust ja ﬁktiivsetest tehingutest.

Prokuröri seisukohalt tõendavad A.Z kokkupuudet igapäevase hanketegevusega mõningate raieõiguse võõrandamise lepingute ABTG nimelt allakirjutamine, mis näitab, et ta on omanud kokkupuudet nii väidetavate hankĳate kui ka üksikute tehingutega. Prokurör viitab asitõendite kaustas nr. 5 lehekülgedele 8 ja 10-11. Lisaks on H.U arvutist leitud raieõiguse võõrandamise ja kompleksteenuse osutamise lepingud osaliselt koostatud A.Z nimelises arvutis (8 kd. lk. 239-260).

Asitõendite kaustas nr. 5 lk. 8 on kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping VPja ABTG vahel raieõiguse omandamise kohta Oja kinnistul Albu vallas Järvamaal. Selle kinnistuga seonduvalt ei ole süüdistatavaid süüdistatud ﬁktiivsete arvete koostamise korraldamises. Nimetatud kinnistut ei ole süüdistuses mainitud. Süüdistuses sisalduvad ﬁktiivsed arved on seotud Põlvamaal Värska vallas asuva Oja kinnistuga. Samuti ei oma puutumust süüdistusega asitõendite kaustas nr. 5 lk. 10-11 asuv kasvava metsa raieõiguse võõrandmise leping OÜ Daloc ja ABTG vahel seoses Taburi kinnistuga. Nimetatud kaks lepingut on ABTG poolt alla kirjutanud tõepoolest A.Z, kuid kuna nimetatud lepingud ei puuduta süüdistuses loetletud ﬁktiivseid arveid, siis ei tõenda nad ka A.Z süüd süüdistuses loetletud ﬁktiivsete arvete koostamise organiseerimises ja korraldamises. Nagu juba eespool mainitud puutus ta siiski vähesel määral kokku hanketegevusega ning võis allkirjastada ka mõningaid lepinguid.

H.U arvutist leitud lepingute kohta, mida prokurör väidab Oat osaliselt koostatud

A.Z nimelises arvutis (8 kd. lk. 239-260) võib öelda, et kohtulikul uurimisel tuvastati, et nimetatud dokumendid asusid kaustas „Aljona“. Toimikus Oatelt failide atribuutidelt ei nähtu dokumendi loojat. Ka prokurör on ise kinnitanud, et faili atribuutidel Oad kuupäevad ei ole püsikindlad ja et dokumendi autorina näitab arvuti seda, kelle nimi on arvutile pandud. Failide vaatlemisel selgitas ka süüdistatav H.U, et kuigi dokumendid asusid tema arvuti kõvakettal, ei ole tegemist tema dokumentidega, vaid ADdokumentidega.

Kohtu arvates ei saa failide atribuutidel näidatud dokumendi loojana märgitud isikut siiski sajaprotsendiliselt võtta dokumendi loojana. Kui uskuda prokuröri selgitust, siis nimatatud dokumendid pidid olema loodud A.Z arvutis, kuid samas ei ole siiski usutav, et A.Z on loonud kataloogi nimega „Aljona“. ADseoses nende failidega üle kuulatud ei ole. Eeltoodu alusel ei ole usaldusväärselt tõendatud, et toimikus nr. 8 lehekülgedel 239-260 asuvad lepingud on koostanud A.Z. Lisaks eelöeldule on nimetatud lehekülgedel kasvava metsa raieõiguse võõrandmaise lepingud sellistelt kinnistutelt, milliseid süüdistuses loetletud ei olegi

(Soo, Randi, Lääne-Virumaal Vinni vallas asuv Oja kinnistu, Tilga, Kütisoo) ja sellistelt kinnistutelt, millega seoses arveid metsa ülestöötamise eest ABTG-le esitatud ei ole või ei ole tõendamist leidnud arvete ﬁktiivsus (Hindreku, Naela, Nurmenuku, Sillaotsa, Valgesoo, Tagasaare). Seega ei tõenda need dokumendid A.Z süüd temale esitatud süüdistuses.

Prokurör leidis, et A.Z seotust ning teadlikkust toimunud ﬁktiivsetest tehingutest näitavad tema arvutis ning töökohal olnud kolmandate isikute vahelised lepingud ja arved ning erinevad elektroonilised ja käsikirjalised märkmed ja trükised, milles korraldatakse kolmandate isikute vahelisi tehinguid ja nende eest tasumist. Nii on tema arvutist ja töökohalt leitud Lesteka ja M OP, Lesteka ja Sumros Group, Lesteka ja Karmonde Kaubanduse, Lesteka ja №via Trade, Lesteka ja Edgerton Puidugrupi, Lesteka ja Seiperkonna, Lesteka ja Rallstoni vahelisi tehinguid käsitlevaid dokumente. Prokurörile tundub veelgi kummalisemana, et neid dokumente oli tihtipeale mitu eksemplari, osad allkirjadega ja osad mitte ja nendele on tehtud märkmeid, mis näitavad, et ABTG-s on korraldatud nende dokumentide koostamist ning peetud arvestust ja korraldatud nende tehingute eest maksmist. Kuna need dokumendid olid nii A.Z arvutis kui töökohal, kinnitab see üheselt, et ta osales ka ise nende dokumentide koostamises ja oli teadlik nende ﬁktiivsete dokumentide kasutamisest raamatupidamisarvestuses.

A.Z arvuti kõvakettal asusid tõepoolest prokuröri poolt viidatud dokumendid nagu metsa ülestöötamisleping Lesteka ja M OP vahel (7 kd. lk. 284-287), lisaprotokoll metsa ülestöötamislepingule Lesteka ja Karmonde Kaubanduse vahel (7.kd. lk. 289), leping debitoorsete võlgnevuste kohta №via Trade ja Lesteka vahel, millel aastaarvuks märgitud 2002 (7 kd. lk. 307), leping debitoorsete võlgnevuste kohta OÜ Edgerton Puidugrupp ja Lesteka vahel, millel aastaarvuks märgitud 2002 (7.kd. lk. 309). Kui vaadata nende failide atribuute, siis on näha, et metsa ülestöötamislepingu Lesteka ja M OP vahel ja lisaprotokolli metsa ülestöötamislepingule Lesteka ja Karmonde Kaubanduse vahel loojaks ei ole A.Z.

Tema on üksnes viimane salvestaja ja on seda teinud ka alles 2001.aasta aprillis ja mais. Debitoorsete võlgnevuste kohta lepingute autorina näitavad failide atribuudid küll A.Z, kuid dokumentide loomine on toimunud 2002.aasta märtsis. Seega ei ole A.Z neid dokumente salvestanud ega loonud süüdistuses nimetatud perioodil, s.o. 2001.aasta Juaris, veebruaris, märtsis, mistõttu ei ole tõendatud, et A.Z oli metsa ülestöötamislepingust ja lisaprotokollist üldse teadlik perioodil 2001.aasta Juar kuni märts. Debitoorsete võlgnevuste kohta lepingute koostamine on seletatav sellega, et peale Maksuametilt teadasaamist, et osad ABTG partnerﬁrmad ei ole käivet deklareerinud ja dokumendid on võltsitud, algas H.U initsiatiivil ABTG-s suuremahuline kontroll nii dokumentide kui hankĳate üle.

ABTG oli ka teadlik sellest, et Lesteka oli vaid vahendaja ja et tegelikult töötavad metsa üles teised ﬁrmad, kes olid Lesteka alltöövõtjad. Kuna nimetatud ﬁrmad olid Lesteka vahendusel seotud ABTG metsa ülestöötamisega, siis järelikult maksuprobleemide üleskerkimisel oli ABTG huvitatud sellest, et ise üle kontrollida ABTG-ga seonduv majandustegevus nendes ﬁrmades. Astõendite kaustas nr. 22 lk. 188-191, 192-197, 200, 208, 203-206, 210 -215 Oad arved, mis on esitatud Lestekale tema alltöövõtjate poolt, on saadetud ABTG-sse 2002.a. märtsikuus, asitõendite kaustas nr. 22 lk.217-220 O leping Lesteka ja OÜ Rallston vahel on saadetud ABTG-sse faksi teel 2002.aasta veebruaris, mistõttu neid dokumente ei olnud varem ABTG-s ja nende olemasolu on seletatav ABTG-poolse kontrolliga arvete ja tehtud tööde tegelikkusele vastavuse üle.

Teiste prokuröri poolt loetetud dokumentide (asitõendite kaust nr. 22 lk.10-20, 65, 66-68, 69-74, 180-181, 184-185) kohta ei ole tõendatud, millal need ABTG valdusse said. Läbiotsimine toimus ju alles 2002.aasta aprillis. Seega ei tõenda 11.04.2002.a.läbiotsimise ajal

A.Z arvuti kõvakettal ja tema töölaual olnud dokumendid nende olemasolu A.Z arvuti kõvakettal ja tema töölaual 2001.aasta veebruaris ja märtsis. Järelikult ei tõenda prokuröri poolt nimetatud Lesteka ja tema alltöövõtjate vahelised dokumendid A.Z seotust nende tehingutega ega tehigute korraldamist. Lisaks eeltoodule märgib kohus veel seda, et Lestekaga seonduvate tehingute ﬁktiivsus ei leidnud üldsegi tõendamist.

Prokurör leidis, et H.U seotust ja teadlikkust hanketegevusega kinnitab tema e-maili aadressilt 22.02.2001.a. ja 20.03.2001.a. teiste hulgas ka JRle saadetud e-mailid, millega on saadetud kalkulatsioon metsamaterjali ostmise võimaliku hinnakujunduse kohta aprillis 2001. Seega tegeles ta ka hankimise korraldamisega, mitte ainult müügiga.

Kohus leiab, et kuna H.U oli ABTG juhatuse liige, ei ole midagi ebaloomulikku selles, et ta tegeles ﬁrma hinnapoliitika väljatöötamise ja kujundamisega. Hindade kalkuleerimine aga ei tähenda vahetut kokkupuudet metsamaterjali hankimise protsessiga ega tõenda tema süüd maksupettuse korraldamises.

Prokurör leidis, et A.Z ja H.U kavatsetust esitada maksudeklaratsioonides valeandmeid kinnitab see, et isegi juhul kui väita, et nad ei olnud algselt teadlikud sellest, et nende juhitud ettevõttes on raamatupidamisarvestuses kasutatud suurel hulgal ﬁktiivseid dokumente, siis peale maksuahaldurilt esimeste signaalide saamist (H.U ütluste kohaselt 2001 aprilli algul), millest nähtus, et tehingute toimumine on seatud kahtluse alla ja paljud dokumendid on ilmselt võltsitud, pidanuks nad võtma tarvitusele meetmeid, et need võltsitud arved oma raamatupidamisest kõrvaldada. Kuid seda ei tehtud. Selle asemel asuti peale Maksuameti poolse huvi ilmnemist hoopis uusi dokumente fabritseerima ning kajastati neid näilike tehinguid ka hiljem esitatud käibedeklaratsioonide parandusdeklaratsioonides, mis 2001 Juari ja märtsi kohta esitati 25.06.2002.a. ning veebruari kohta 07.10.2002.a. Süüdistatavad on korraldanud olemas Oate dokumentide tagantjärele muutmist ning uute ﬁktiivsete dokumentide fabritseerimist juba

2001.a. aprillikuus. Samuti tõendab 2001.a. aprillikuus nende teadlikkust võltsitud dokumentidest JR arvutist leitud e-mailid, mis on H.U e-maili aadressilt saadetud 7.aprillil ja 25.aprillil.

Kohus ei nõustu prokuröri väitega, et H.U on ise öelnud, et ta sai juba 2001.a. aprillil algul Maksuameti käest teada võltsitud dokumentidest. Kohtus avaldatud H.U ütlustest tulenevalt hakkas 2001.a. aprilli alguses Maksuamet tegema ainult vihjeid, et on mingisugused probleemid. Probleemi sisuline olemus selgus tema jaoks alles 2001.a. Juari käibemaksu tagastamise peatamise otsusest, millest nähtus, et ABTG hankĳad ei esita korrektselt deklaratsioone ega ole Maksuametile kättesaadavad. (22 kd. lk. 171). Kriminaalasja materjalide kohaselt tehti esimene 2001.aasta Jauari käibemaksu peatamise otsus Maksuameti poolt

24.04.2001.a., mille Maksuamet ise 3.05.2001.a. otsusega tühistas ja tegi uue otsuse, mis omakorda tühistati Maksuameti enda poolt 30.05.2001.a. otsusega ja sama otsusega tehti juba kolmandat korda ABTG 2001.a. Juarikuu käibemaksu tagastamise peatamine, sedakorda kuni kriminaalasjas otsuse jõustumiseni. H.U poolt 01.mail 2001.a. saadetud e-mailist

VVle nähtub, et esimene 2001.a. Juarikuu käibemaksu tagastamise peatamise otsus (s.o. 24.04.2001.a. tehtud) saabus ABTG-sse 30.aprillil 2001.a. (7 kd. lk. 208) Järelikult sai ABTG teada, et dokumendid on võltsitud, 30.aprillil 2001.a.

Mis puutub 7.aprillil ja 25.aprillil JRle saadetud e-mailidesse seoses probleempartneritelt kinnituste võtmisega, siis H.U ei olegi eitanud, et 2001.a. aprilli algul Maksuamet juba vihjas käibemaksuga seonduvatele probleemidele, kuid kui suures ulatuses ja millele Maksuamet konkreetselt vihjas, seda kuskilt ei nähtu. 7.aprilliks olid aga ABTG 2001.aasta Juari ja veebruari käibemaksudeklaratsioonid Maksuametile juba esitatud. Kuivõrd Maksuameti vihjed aprilli algul puudutasid 2001.aasta Juari ja veebruari tehinguid, ei saanud H.U ja A.Z 2001.a.märtsi käibemaksudeklaratsiooni esitades olla teadlikud sellest, et ka märtsikuu tehingutega võib mingeid probleeme olla. Eeltoodu alusel ei tõenda kohtu arvates ka JRle H.U-lt 2001.a. aprillis saadetud e-mailid probleempartnerite kinnituste kohta tema teadlikkust märtsikuu tehingutega seotud dokumentide võltsitusest ja tehingute ﬁktiivsusest märtsi käibedeklaratsiooni esitades. Samuti tõendavad 2001.a. aprillis reaalselt ﬁrmade juhtidelt võetud kinnitused, et need võeti just ABTG-ga 2001.aasta Juaris ja veebruaris toimunud tehingute kinnituseks (asitõendite kaust nr. 21 lk. 21,29,52,53,58,59,80,81,82,83,96).

Märtsikuu käibedeklaratsioon esitati Maksuametile 27.aprillil 2001.aastal, mis aga hiljem tühistati. Prokuröri süüdistuskõnes tehtud viite 21.05.2001.a. paberkandjal esitatud märtsikuu käibedeklaratsiooni kohta jätab kohus tähelepanuta, sest H.U ja A.Z ei süüdistata 21.05.2001.a. esitatud 2001.aasta märtsikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamises.

Süüdistuse tõenduseks esitatud prokuröri viide H.U arvutist leitud lepingutele, mis asuvad toimiku nr. 8 lehekülgedel 239-351 on asjasse mittepuutuv. Lehekülgedel 239 – 269 asuvad kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingute projektid seonduvalt kinnistutega, milliseid süüdistusaktis nimetatud ei ole – Soo, Randi, Tilga, Kütisoo – või kinnistutega, millede omanikud on tunnistanud raieõiguse võõrandamist – Hindreku kinnistu (omanik PP), Naela kinnistu (omanik TJ). Lk. 248 asuva lepingu Oja kinnistult raieõiguse võõrandamise kohta kuupäev on 05.märts 2001.a., kuid süüdistuses 2001.a. märtsis ﬁktiivsete raieõiguste võõrandamiste näitamises kinnistute loetelus Oja kinnistut nimetatud ei ole. Nurmenuku, Sillaotsa ja Rooneti kinnistutega on vastupidi: toimiku nr. 8 lk. 250, 256 asuvatel lepingutel on märgitud kuupäevaks 26.02.2001.a. ja lk. 258, 264 asuvatel lepingutel 28.02.2001.a. ning lk. 266 asuval lepingul 21.02.2001.a., kuid süüdistusaktis on Nurmenuku, Sillaotsa ja Rooneti kinnistut nimetatud seoses raieõiguse võõrandamisega ainult märtsikuus. Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud OÜ Seder Grupp juhatuse liikme AK ütluste kohaselt on ﬁrma Valgesoo, Rooneti ja

Tagasaare kinnistutelt raieõigust müünud. Kuna arved nendel kolmel kinnistul kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest on ABTG-le esitatud 2001.a. märtsis (asitõendite kaust nr. 14 lk.

103,104,105,106), siis on kaheldav, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud Valgesoo, Tagasaare ja Rooneti kinnistutega seoses on tehtud tagantjärgi 2001.aasta aprillis.

Lisaks eelöeldule ei ole nende kinnistutega seoses H.U ja A.Z süüdistatud metsa ülestöötamise eest tasutud käibemaksu ebaseaduslikus tagastamisnõudes ega ka riigile tulumaksu mittemaksmises kui ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. 8.köites lk. 271-351 asuvad metsa ülestöötamise lepingute projektid, millised ei ole koostatud

H.U poolt. Seda tõendavad kohtuistungil vaadeldud failide atribuudid. Isegi kui nõustuda prokuröriga selles, et mõningad lepingud on koostatud tagantjärgi –15., 17., 18.aprillil 2001.a. nagu nähtub failide atribuutidest, ei tõenda ka see asjaolu, et H.U ja A.Z oleksid olnud teadlikud 2001.aasta Juaris, veebruaris ja märtsis nende lepingute puudumisest. ABTG-le hankĳate poolt metsa ülestöötamise eest arved esitati ja need ka tasuti.

Ei ole välistatud, et peale Maksuametilt esimeste signaalide saamist tehingute mittetoimumise kohta, asuti saadud informatsiooni ja tehinguid puudutavat dokumentatsiooni ABTG juhtkonna poolt kontrollima ja puudu Oaid dokumente tagantjärgi kas ise tegema või anti kellelegi teisele korraldus lepingud tagantjärgi koostada.

Mis puutub ABTG arvutites Oatesse dokumentidesse, siis tunnistaja KH, kes osutas ABTG-le IT teenuseid ja hooldas arvutisüsteemi, ütluste kohaselt oli H.U arvuti kõige tõsisem arvuti, sellel oli küljes lisakõvaketas, kuhu olid salvestatud kõik teistes arvutites tehtud dokumendid. See tähendab, et kui keegi oma arvutist mingi dokumendi ära kustutas, sai selle

H.U arvutist kätte. Kuna mahud olid suured, ei pruukinud H.U ise näha, mida teistes arvutites tehti. ABTG-s oli sekretäri arvutis olemas ka külaliskasutaja koht ja mingid metsainimesed käisid seda arvutit kasutamas. Tunnistaja sõnul olid arvutid nimelised, kuid kui osteti näiteks uus arvuti, anti vana kellegi teise töötaja kätte ja kui teine töötaja nime ära ei muutnud, jäigi arvutile eelmise kasutaja nimi. KHga sarnaseid ütlusi arvutivõrgu kohta on andnud ka ABTG töötajad KSja SK. Need ütlused tõendavad, et kuigi dokumendid asusid H.U arvutis, ei tõenda see nende loomist H.U poolt ega ka tema teadlikkust sellest, millised dokumendid konkreetselt asusid tema arvuti serveris.

Kõige eeltoodu põhjal ei ole kohtu jaoks usaldusväärselt tõendatud, et H.U ja A.Z olid 2001.a. Juaris, veebruaris ja märtsis teadlikud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise dokumentide võltsitusest, variﬁrmade kasutamisest ja metsa ülestöötamise eest ABTG-le esitatud arvete ﬁktiivsusest. Seega ei ole leidnud tõendamist ka nende süü tahtlikult valeandmete esitamises ABTG 2001.aasta Jauari, veebruari ja märtsi esimestes käibedeklaratsioonides, millised esitati Juari kohta 16.02.2001.a., veebruari kohta 22.03.2001.a. ja märtsi kohta 27.04.2001.a. Kohus nõustub aga süüdistusega selles, et ABTG käibedeklaratsioonide parandusdeklaratsioone esitades olid juhatuse liikmed igal juhul teadlikud, et paljud lepingud ja arved on ﬁktiivsed, et reaalselt ei ole kinnistult, mille kohta on metsa ülestöötamisleping sõlmitud, metsa raiutud. Sellest informeeris neid Maksuamet. Seda kinnitavad süüdistatavate endi ütlused, tunnistajatena üle kuulatud ABTG töötajate AL, SKi, KS, AD, JR ütlused, tunnistaja VV ütlused. VV ütlused tõendavad ka seda, et H.U näitas talle memorandumit, mille kohta V andis hinnangu

6. juunil 2001.a. Peale käibemaksu mittetagastamist algas ABTG-s totaalne kontroll, üritati tõestada, et nad on kõik väga õigesti teinud.

2001.aasta Juari parandatud käibedeklaratsioon esitati 25.06.2002.a., veebruari parandatud käibedeklaratsioon 07.10.2002.a. ja märtsi parandatud käibedeklaratsioon 25.06.2002.a. Kõik nimetatud deklaratsioonid esitati interneti teel.

Juari ja veebruari parandusdeklaratsioonides olid tagastatava käibemaksu summad ikka samas suurusjärgus nagu esimesteski, vahe oli mõnedes tuhandetes kroonides: Juari

paranduskäibedeklaratsioonis näidati enammakstud käibemaksu 5751 krooni võrra väikemana kui esimeses deklaratsioonis, veebruari paranduskäibedeklaratsioonis aga 4197 krooni võrra suuremana kui esialgses. Märtsikuu käibedeklaratsioone ei ole kohtul võimalik võrrelda, sest kriminaalasja materjalide hulgas 27.04.2001.a. käibedeklaratsiooni ei ole ( II köite lk. 8 on vaid väljatrükk failist, mis tõendab deklaratsiooni esitamist). Enammakstud käibemaksu summa

27.04.2001.a. esitatud märtsikuu deklaratsioonis sai kohus teada Maksuameti 08.04.2004.a. maksuotsusest nr. 12-5/48 ja see oli 5 415 873 krooni (IV kd. lk. 172-303). Võrreldes hiljem esitatud deklaratsiooniga oli summa 18025 krooni võrra suurem.

Et aga ka 25.06.2002.a. esitatud käibedeklaratsioonis 2001.a.märtsikuu kohta on kajastatud enammakstud käibemaksu ﬁktiivsetelt tehingutelt, tõendab Maksuja Tolliameti Põhja

Maksukeskuse 08.04.2004.a. maksuotsus, mille ABTG vaidlustas Tallinna Halduskohtus, kuid mis siiski jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2005.a. otsusega, välja arvatud OÜ Arhimero, AS M OP ja AS Sumros Grupiga tehtud tehingute osas. Nende kolme ﬁrmaga tehtud tehingud ei tunnistatud ﬁktiivseteks. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu otsusega viimatinimetatud kolme ﬁrmaga tehtud tehingute reaalse toimumise osas. Samas ei nõustu kohus aga selles otsuses tehingute ﬁktiivseteks tunnistamise kohta mõningate kinnistute osas nagu Hinnosaare, Ületee,

Uudismaa, Tammemetsa, Kurestiku-Joa ja OÜ Lestekaga tehtud tehingute osas. Kohus on otsuses eespool käsitlenud nende kinnistutega ja OÜ Lestekaga seonduvat ja põhjendanud, miks ei pidanud nende kinnistutega ja OÜ Lestekaga tehtud tehinguid näilisteks ja metsa ülestöötamise eest esitatud arveid ﬁktiivseteks.

Seega on AS ABTG 2001.a. Juari, veebruari ja märtsi käibedeklaratsioonides kajastatud enammakstud käibemaksu ﬁktiivsete dokumentidega seoses kokku summas 6 103 185.90 krooni.

ABTG tööruumide läbiotsimise käigus võeti ära ka dokument pealkirjaga „Memorandum“, mille sisust nähtuvad ABTG poolt tarvitusele võetavad meetmed raieõiguse võõrandajate ja teenuse osutajate, lankide ja transpordiga seonduvate probleemide lahendamiseks. Dokument oli koostatud 02. mail 2001.a. H.U poolt. Memorandumi p. 2.1-2.3 nähtub millised on ABTG seisukohalt probleemid lankidega ning pakutakse välja probleemide lahendusi. H.U kirjutab memorandumis, et mitmetel lankidel ei ole J-veebr-märts teostatud raiet kas üldse või ei ole teostatud tehingutes näidatud mahus või sealt ei saanud vastaval perioodil tehingus väidetud mahud metsamaterjali. Mitmetel lankidel ületab raie metsaõigusnormide järgi seal lubatud raiemahu ja mitmetel lankidel on kahtlus, et raieõiguse võõrandmaise tehingud on võltsitud või ﬁktiivsed.

Lahenduseks pakutakse:„Leida igale tehingust läbikäinud mahule vastavas mahus reaalselt november 2000 –märts 2001 raiutud langid ja kontrollida lanke looduses. Teha nimekiri nii vanadest korralikest kui uutest juurdeleitud lankidest ehk asenduslankidest ja võtta kinnistusametist välja õiendid nende kinnistute omanike kohta, võtta omanikelt tõendid müüdud raieõiguse kohta ja kui raieõigust on võõrandatud läbi mitme isiku, siis võtta kogu ahelalt kinnitused tehingu toimumise kohta. Ühesõnaga tõendada raieõiguse võõrandamise ahel kinnistu omanikelt kuni viimase raieõiguse ostjani (ABTG). Vanade ja dokumentides näidatud lankide asemel kasutatud asenduslankide kohta teha vastavad langi müüja ja ülestöötaja vahelised lepingud, kus viitega vanal langil olnud probleemile (ekslik takseering, liiga märg, etc) leitakse asenduslank, kus teostatakse raie.“ Tsiteeritud lõigud näitavad, et AS ABTG juhatus oli 2001.a. aprilli lõpus ja maikuu alguses juba teadlik ﬁktiivsetest tehingutest ja kavatseti leida langid, mis vastaksid tehingutest läbikäinud mahule, samuti leida juurde uusi ehk asenduslanke ning sõlmida tagantjärgi lepingud, mis kinnitaksid nendelt metsamaterjali saamist ja sealhulgas ka ülestöötamisteenuse osutamist lankidel ja transporditeenuse osutamist puidu äraveoks lankidelt. Kohus leiab, et memorandum ei kinnita süüdistuse väidet nagu oleksid H.U ja A.Z juba algusest peale teadlikud olnud tehingute ﬁktiivsusest, küll aga tõendab seda, et peale

Maksuameti-poolse huvi ilmnemist nende tehingute vastu, mille alusel ABTG arvas maha sisendkäibemaksu, olid nad teadlikud raieõiguse võõrandamise ja metsa ülestöötamise tehingute ﬁktiivsusest. Memorandumis antakse korraldusi ja juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ja dokumentide muutmiseks või tagantjärgi koostamiseks.

Lisaks memorandumile on H.U arvuti töölaual Oas dokumentide kaustas juhised memorandumi täitmiseks konkreetsete hankĳate lõikes. Juhistes nähakse ette, et nende ﬁrmade kohta tuleb hankida vannutatud audiitori kinnitused audiitorkontrolli teostamise kohta ning on märgitud ka konkreetses mahus tehingud, mille toimumist audiitorkontroll peab kinnitama. Audiitorﬁrma tuleb aga ABTG-ga kooskõlastada.

ABTG on 2001.a. aprillis, mais, juunis võtnud hulgaliselt kinnitusi neile kasvava metsa raieõiguse müümise ja metsa ülestöötamisteenuse osutamise kohta arveid esitanud ﬁrmade juhtidelt ja autojuhtidelt. Nagu eespool otsuses on kohus märkinud, ei tõenda autojuhtide kinnitused seda, milliselt kinnistult ja millisele ﬁrmale kuulunud metsamaterjali nad ladudesse vedasid.

ABTG juhtkonda oli informeeritud Maksuameti poolt, et kasvava metsa raieõigusi väidetavalt müünud ja metsa ülestöötamisteenust teinud ﬁrmad on reaalselt mittetegutsevad ja nende poolt esitatud arved olid seega ﬁktiivsed, sest metsa ülestöötamist ABTG-le tehtud ei ole. Polnud põhjust arvata, et Maksuameti andmed ei vasta tegelikkusele, sest need põhinesid kinnistute omanike ütlustel ja Keskkonnateenistustelt saadud andmetel konkreetsetel kinnistutel metsaraiete mittetoimumise kohta 2001.a. Juaris, veebruaris, märtsis. ABTG juhtkonna teadlikkust nendest probleemidest tõendab H.U poolt kirjutatud memorandum. Sellest tulenevalt ei tõenda ka variﬁrmade väidetavatelt juhtidelt võetud kinnitused tehingute toimumist. Kuna Maksuamet avaldas oma kahtlused seoses variﬁrmadega ka ABTG-le, pidanuksid H.U ja A.Z kui juhatuse liikmed enne kinnitustele allkirjade võtmist uurima ja välja selgitama, kas need isikud üldse teadsid tehingutest midagi. Sel juhul oleks neilt saadud samad vastused kui kohtus tunnistajatena ülekuulamisel. Aga seda ei tehtud, sest juhatusel oli vaja, et nad tõendaksid tehingute toimumist neile etteantud kinnitustel ettekirjutatud mahus, et lükata ümber Maksuameti väited tehingute mittetoimise kohta ja näidata, et esialgsetel käibedeklaratsioonidel esiatud andmed on õiged. Iga hinna eest oli vaja ﬁktiivsete arvete alusel tasutud käibemaks riigilt tagasi saada, selleks tuligi Maksuametile tõestada, et ABTG on kõik õigesti teinud ja hoopis Maksuamet eksinud. Üheks ilmekaks näiteks sellele, kuidas püüti tehigute toimumist tõendada on memorandumis transpordiprobleemide lahenduse p. 4, mis kõlab järgmiselt „ Leppida autojuhtidega kokku, et nad ei eitaks ega jama ei ajaks, seda niipalju kui nad üldse peavad mäletama“.

Kui ABTG juhtkond tahtnuks kõike ausalt ja õigesti teha, oleks pidanud ﬁktiivsed arved raamatupidamisdokumentide hulgast kõrvaldama ja mitte taotlema nende arvete alusel tasutud käibemaksu tagasi hilisemates 2002.aastal esitatud 2001.a. Juari, veebruari ja märtsi käibedeklaratsioonides.

Tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonid Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 kohaselt residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. TuMS § 51 lg 2 p. 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks TuMS § 51 lg 1 tähenduses väljamakseid, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Raamatupidamise arvestuse algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema raamatupidamise seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud rekivisiidid.

Kuludokument peab võimaldama tuvastada majandustehingu toimumist poolte vahel, tehingu sisu ja selle kulutuse seost maksumaksja ettevõtlusega. Kui selline dokument puudub või kui kuludokumendil sisalduvad andmed ei võimalda tuvastada majandustehingu toimumist dokumendil märgitud isikuga, siis loetakse tehtud väljamakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et arved, mille alusel väljamakseid sooritati, on ﬁktiivsed ning nendel kajastatud tehingud ei ole tegelikult toimunud. Seega on väljamaksed tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine dokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust ning nende abil ei ole võimalik kindalks teha, mille eest arvetel näidatud isikutele tegelikult maksti. Fiktiivset arvet ei saa pidada nõuetekohaseks raamatupidamise algdokumendiks. Seetõttu on tegemist nõuetele mittevastavate algdokumentidega ja nende alusel tehtud väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud kulu.

Kuna AS ABTG ladudes oli palk olemas, seda eksporditi, järelikult pidi palk sinna kuidagi jõudma. Tegelike tehingute ja tehingupartnerite kohta ei ole raamatupidamises dokumente ega ole neid ka maksuametile esitatud. Seega ei ole teada, kellele, mille eest ja kui palju AS ABTG tegelike tehingute eest maksis 2001.aasta Juaris, veebruaris ja märtsis.

AS ABTG puhul on tuvastamist leidnud, et 2001.a. Juaris, veebruaris ja märtsis kasvava metsa raieõiguse võõrandmise eest esitatud arvetel näidatud tehingud on ﬁktiivsed Kuivajõe, Vello,

Jaagu, Hinnosaare, Söödi Põlvamaal, Vana –Tammisaare, Õuna, Uibu, Uue-Laane, Tiru-

Endriku, Söödi Valgamaal, Ületee, Pühapalu, Matsi-Ado II, Kitse, Kangro- Ji, Kalde, Henno, Laane II, Lõo, Korjokse, Nõmme, Oti, Põhjaku, Reinu, Põdra, Toome, Suur-Karküla, Soode-

Peedu, Pähna, Oja, Mäe-Rõuka, Kengo, Mäe, Uuetoa, Tamme, Paju, Rautsika, Uue-Laupa, Lillemäe, Kurestiku-Joa, Paemurru, Talvise ja Are kinnistuga seonduvalt.

AS ABTG on tasunud äriühingule esitatud ﬁktiivsete arvete alusel kasvava metsa raieõiguse võõrandmise eest Kuivajõe, Vello, Jaagu, Hinnosaare, Söödi, Vana –Tammisaare, Uue-Laane,

Tiru-Endriku, Pühapalu, Matsi-Ado II, Kitse, Kangro- Ji, Kalde, Henno, Laane II, Lõo, Korjokse, Nõmme, Oti, Ületee, Toome, Suur-Karküla, Soode-Peedu, Pähna, Oja, Mäe-Rõuka, Kengo, Mäe, Uuetoa, Tamme, Uue-Laupa ja Rautsika kinnistutelt.

Süüdistuses loetletud arvete hulgast, mille tasumine tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, tuleb välja jätta Uudismaa kinnistult raieõiguse võõrandamise eest OÜ Tolesar poolt esitatud arve nr. 17 (05.01.2001.a.) alusel 2001.a. Juaris tasutud summa 11814.27 krooni ja arve nr. 36 (02.03.2001.a.) (süüdistuses märgitud arve numbriks 40) alusel 2001.a. märtsis tasutud summa 215.50 krooni, sest ei ole tõendatud nende arvete ﬁktiivsus.

Süüdistuses loetletud samadelt kinnistutelt metsa ülestöötamise kompleksteenuste eest esitatud arved olid samuti ﬁktiivsed, mistõttu ka nende arvete alusel AS ABTG poolt tehtud väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud kulu, välja arvatud kohtuotsuses eespool käsitletud põhjustel: 1)2001.a. Juaris AS ABTG poolt tasutud:

-Hinnosaare kinnistuga seoses OÜ Entesar Transport poolt esitatud arved nr. 1-3-01

(03.01.2001.a.) summas 292805.20 krooni, nr. 1-10-01 (10.01.2001.a.) summas 279353.32 krooni, nr. 1-18-01 (18.01.2001.a.) summas 391240.80 krooni, nr. 2-18-01 (18.01.2001.a.) - tasutud 270000.- krooni ja nr. 1-24-01 (24.01.2001.a.) summas 124431.- krooni, kokku summas

1 357 830.30 krooni,

- Ületee kinnistuga seoses OÜ Tolesar poolt esitatud arve nr. 21 (17.01.2001.a.) - tasutud 128000 krooni; -Uudismaa kinnistuga seoses OÜ T poolt esitatud arve nr. 18 (05.01.2001.a.) summas 140000 krooni;

- AS Franscorp arved nr. 143, 145 summas 24 475.53 krooni puidu immutamise eest, kokku 1 662 120.10 krooni;

2) 2001.a. veebruaris AS ABTG poolt tasutud:

-Hinnosaare kinnistuga seoses OÜ Entesar Transport poolt esitatud arve nr. 2-18-01 (18.01.2001.a.) – tasutud 223830.- krooni;

-Ületee kinnistuga seoses OÜ Tolesar poolt esitatud arved nr. 21 (17.01.2001.a.) – 31359.- krooni, nr. 26 (31.01.2001.a.9 – 90712.- krooni, nr. 24 (31.01.2001.a.) – 15549.45 krooni, nr. 25

(12.02.2001.a.) – 112837.50 krooni, nr. 28 (12.02.2001.a.) – 117262.- krooni, nr. 29 (13.02.2001.a.) – 190275.- krooni , kokku 557994.95 krooni;

-Tammemetsa kinnistuga seoses OÜ Tolesar poolt esitatud arve nr. 33 (21.02.2001.a.) – 207532.50 krooni, kokku 989 357.45 krooni;

3) 2001.a. märtsis AS ABTG poolt tasutud: -Uudismaa kinnistuga seoses OÜ Tolesar poolt esitatud arve nr. 35 (02.03.2001.a.) – 109486.30 krooni; -Kurestiku-Joa kinnistuga seoses OÜ Teneprof poolt esitatud arve nr. 27-03/4 (27.03.2001.a.) – 200000.- krooni ja nr. 27-03/5 (27.03.2001.a.) – 44250.- krooni, kokku 244259.- krooni, kokku 353951.80 krooni.

Seega on 2001.a. Juaris AS ABTG poolt arvete alusel tasutud summadest ettevõtlusega mitteseotud kulu 10 891 579.20 krooni, mis jäeti 20.06.2001.a. interneti teel esitatud 2001.a. Juarikuu tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonis kajastamata ja sellelt riigituludesse maksmata tulumaks 3 826 771.- krooni.

2001.a. veebruaris oli AS ABTG poolt arvete alusel tasutud summadest ettevõtlusega mitteseotud kulu 17 722 589.31 krooni, mis jäeti 25.06.2001.a. interneti teel esitatud 2001.a.

veebruarikuu tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonis kajastamata ja sellelt riigituludesse maksmata tulumaks 6 226 855.70 krooni. 2001.a. märtsis AS ABTG poolt arvete alusel tasutud summadest oli ettevõtlusega mitteseotud kulu 24 195 381.20 krooni, mis jäeti 25.06.2001.a. interneti teel esitatud 2001.a. märtsikuu tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonis kajastamata ja sellelt tulumaks 8 501 079.88 krooni riigituludesse tasumata. Kohus nõustub süüdistusega, et ka OÜ-te M ja Deposiit arvetele 2001.a. märtsis ettemaksetena tehtud ülekanded tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, sest deklaratsioonide esitamise ajaks oli Maksuamet AS ABTG-d juba informeerinud variﬁrmadest ja ﬁktiivsetest arvetest, millega seoses oli juhatuse liikmetel teada, et M ja Deposiit ei ole reaalselt tegutsevad ﬁrmad ning et OÜ Deposiit poolt ei ole kinnistute omanikelt raieõiguse omandamist toimunud ega samadelt kinnistutelt ka metsa ülestöötamist tehtud. Samuti oli teada, et OÜ M ei ole tegelikkuses ABTG-le metsa ülestöötamisteenust osutanud. Kuna ettemaksed olid M le tehtud kinnistuste või raieõiguste soetamiseks, siis M poolt varasemalt esitatud ﬁktiivsetest arvetest nähtub, et need olid esitatud ainult metsa ülestöötamise eest. M ei ole esitanud ühtegi arvet

ABTG-le raieõiguse võõrandamise eest, mistõttu on ebaloogiline, et järsku märtskuus tehti ettemakseid sellele äriühingule just raieõiguste soetamiseks. Seega on ettemaksete näol tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millest H.U ja A.Z vähemalt

25.06.2001.a. AS ABTG märtsikuu tuluja sotsiaalmaksudeklaratsiooni esitamise ajal olid teadlikud ning pidid need summad kajastama tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonis ettevõtlusega mitteseotud kuluna ja tasuma nende pealt tulumaksu. Seda aga ei tehtud.

Jätkuv kuritegu Kohus leiab, et tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides kolme kuu kohta valeandmete esitamine on käsitatav ühe jätkuva kuriteona. Samuti on üks jätkuv kuritegu ka kolme kuu parandatud käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine. Riigikohus on oma otsustes selgitanud, et ühe teoga karistusõigusliku teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja on ajalise ning ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et need erinevad käitumisaktid on kolmanda isiku poolt tavalise elukäsitluse pinnalt objektiivselt vaadeldavad ühtse teona (RK lahendid 3-1-1-76-05, 3-1-1-4- 04).

2001.a. Juari, veebruari ja märtsikuu tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid esitati esitati kõik 2001.a. juunis, valeandmete kajastamine deklaratsioonides toimus teadlikult ja ühtse eesmärgiga jätta võimalikult rohkem tulumaksu riigile tasumata. Kuna tegemist on ühe jätkuva kuriteoga, tuleb riigile tulumaksuna laekumata jäänud summana käsitleda kolme kuu kogusummat

2001.a. Juari ja märtsikuu parandatud käibedeklaratsioonid esitati 25.juunil 2002.a., veebruari parandatud käibedeklaratsioon 07.10.2002.a. Seega on kaks deklaratsiooni esitatud ühel ja samal päeval, kolmas mõni kuu hiljem. Kohus on seisukohal, et neljakuuline vahe on sedavõrd lühike aeg, et ka nendes deklaratsioonides valeandmete esitamist võib käsitada ühe jätkuva kuriteona. Valeandmete kajastamine toimus teadlikult ja kantuna ühtsest eesmärgist – saada riigilt tagasi metsa ülestöötamiseja transporditeenuste eest esitatud ﬁktiivsete arvete alusel tasutud käibemaks. Seega tuleb ka käibemaksu puhul käsitleda tagasitaotletava käibemaksu suurusena kolme kuu eest alusetult tagasitaotletud käibemaksu summat kokku.

Täideviimine Süüdistuse kohaselt esitasid H.U ja A.Z e-maksuameti kaudu esitatud deklaratsioonides valeandmeid vahendlikult. Kohus nõustub sellega. Nii parandatud käibedeklaratsioonid kui tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonid koostas raamatupidaja, kes edastas need interneti teel maksuhaldurile. AS ABTG-l oli 27.03.2001.a. Maksuametiga sõlmitud e-maksuameti kasutamise leping, milles ABTG esindajaks oli raamatupidaja AL(II kd. lk. 72-75). AS ABTG raamatupidaja ei olnud teadlik deklaratsioone koostades ja interneti teel esitades deklaratsioonides kajastatud andmete tegelikkusele mittevastavusest ja nende alusel seetõttu vähem deklareeritud tulumaksust ning tagasinõutava käibemaksu alusetusest. Kuigi raamatupidaja ALütlustest tuleneb, et ta teadis, et Maksuamet peatas käibemaksu tagastamise, et peale seda koguti hankĳatelt kinnitusi tehingute toimumise kohta, ei teadnud ta Maksuameti jaoks kogutud ja Maksuametile esitatud tõendite sisu. Raamatupidajana kontrollis ta temale esitatud dokumentide vormilist külge, aga mitte sisulist. Deklaratsioone esitades oli ta veendunud deklaratsioonides kajastatud andmete õigsuses. Ei ole tõendatud vastupidine.

Pealegi ei tulnud nii pika aja möödudes 2001.a. Juari, veebruari ja märtsi parandusdeklaratsioonide esitamise initsiatiiv temalt, vaid ilmselgelt oli see juhatuse või H.U ainuisikuline korraldus, kes oli huvitatud tulumaksu vähem tasumisest ja makstud käibemaksu tagasisaamisest.

Seega olid H.U ja A.Z vahendlikud täideviĳad, kasutades deklaratsioonide interneti teel maksuhaldurile esitamisel n.ö. vahendina raamatupidajat, kes omas volitusi e-maksuameti kaudu maksudeklaratsioonide esitamiseks ja kes ei teadnud deklaratsioonides kajastatud andmete ebaõigsusest, millest süüdistatavad aga olid teadlikud. Tegemist on ärakasutatava isiku valitsemisega teadmisega.

Kohus nõustub prokuröriga selles, et H.U ja A.Z tegutsesid valeandmetega deklaratsioone esitades ühiselt ja kooskõlastatult. H.U vastutas deklaratsioonide õigsuse eest. A.Z juhatuse liikmena vastutas isiklikult raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest. Temale allus raamatupidaja AL(H.U ütlused 22.kd. lk. 176). Seega toimus deklaratsioonide koostamine ja esitamine A.Z alluvuses Oa töötaja poolt ning A.Z vastutas selle eest, kõik raamatupidajale esitatud andmed, mille alusel koostati deklaratsioonid, oleksid õiged. Nagu juba eespool käsitletud, oli AS ABTG juhatusele teada kasvava metsa raieõiguse võõrandamise ja metsa ülestöötamisteenuste eest esitatud arvete ﬁktiivsus 2001.a. juunis Juari, veebruari ja märtsi tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioone ja hiljem sama perioodi parandatud käibedeklaratsioone esitades. Seega teati, et deklaratsioonides kajastatakse ebaõigeid andmeid. Mõlemad süüdistatavad tegutsesid aktiivselt peale Maksuametilt käibemaksu tagastamise peatamisest teadasaamist selle nimel, et Maksuametile esitada tõendeid tehingute toimumise kohta, kuigi teati, et Maksuamet on juba ise kogunud tõendeid kinnistute omanikelt ja keskkonnateenistustelt arvetel kajastatud metsatehingute mittetoimumise kohta

2001.a. Juaris, veebruaris, märtsis. On igati loomulik, et H.U ei otsustanud kõiki maksuprobleemidega seonduvaid küsimusi ainuisikuliselt, sest ABTG juhtorgan oli juhatus, kuhu kuulus ka A.Z . Seega oli A.Z teadlik käibemaksu mittetagastamisega seonduvatest probleemidest ja koos H.U-ga otsiti lahendusi ja võeti vastu otsuseid, kuidas juba tasutud käibemaks riigilt ikkagi tagasi saada. Peale Maksuameti poolt AS ABTG informeerimist hankĳate poolt esitatud arvete ﬁktiivsusest ja variﬁrmadest, tegelesid nii H.U kui A.Z hankeprobleemidega ja osalesid aktiivselt hanketegevusega seonduvate probleemide lahendamises. Seda tõendavad läbiotsimisel A.Z töökohalt ära võetud kasvava metsa raieõiguse võõrandmise ja metsa ülestöötamise lepingud, arved, tabel erinevate kinnistuste kohta, väljatrükid lao sissetulekute kohta ja H.U arvuti töölaual asunud dokumendid – kinnitused, lepingud, juhised erinevatele ﬁrmadele jne. KarS § 21 lg 2 kohaselt vastutavad isikud, kes panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, täideviĳatena. Mõlemad süüdistatavd valitsesid toimepandavat tegu ning mõlemal oli võimalus käituda viisil, mis hoidnuks ära maksudeklaratsioonides valeandmete kajastamise. Seega vastutavad nad kaastäideviĳatena.

Kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused Krk § 1481 lg 2 nõudis ja ka KarS § -d 3891 ja 3892 kuriteokoosseisud nõuavad subjektiivsest küljest tahtlust kõigi objektiivse külje tunnustele vastavate asjaolude suhtes. H.U ja

A.Z olid 2002.aastal AS ABTG 2001.aasta Juari, veebruari ja märtsikuu parandusdeklaratsioone esitades teadlikud, et käibemaksu maksti metsa ülestöötamisteenuste eest esitatud ﬁktiivsete arvete alusel, välja arvatud mõningate kohtuotsuses eespool käsitletud ﬁrmade ja kinnistustega seoses. Vaatamata sellele esitasid nad Maksuametile uued deklaratsioonid, milles kajastasid taas ebaõigeid andmeid käibemaksu tasumise kohta ja nõudsid tegelikkuses mittetoimunud tehingute pealt makstud käibemaksu tagastamist riigilt.

Ka 2001.a. Jauri, veebruari ja märtsi kohta tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioone esitades oldi teadlikud kasvava metsa raieõiguse võõrandmaise ja metsa ülestöötamise kompleksteenuste eest esitatud arvete ﬁktiivsusest ja tehingute mittetoimumisest, kuid ometi ei kajastatud deklaratsioonides nende arvete alusel tasutud väljamakseid ettevõtlusega mitteseotud kuluna ega tasutud nende pealt riigile tulumaksu. Kuriteod pandi toime seega otsese tahtlusega. Käes Oal ajal kehtiva KarS § 16 mõistes kavatsetult.

KarS § 3891 ja § 3892 näevad võrreldes Krk § 1481 lg 2 ja lg 10 ja ajavahemikul 01.09.2002.a. kuni 15.03.2007.a. kehtinud KarS §-ga 386 lg 1 ette täiendavalt nõude, et valeandmeid esitatakse maksuvõi kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil. Seega eeldavad nimetatud kuriteokoosseisud eesmärgi suhtes subjektiivse koosseisuna kavatsetust. Kohus leidis, et H.U ja A.Z oli selline eesmärk. Seda tõendab parandatud käibedeklaratsioonide esitamine 2002.aastal, milledes taotleti taas enammakstud käibemaksu tagastamist riigilt, kuigi sel ajal oldi teadlikud, et käibemaks on tasutud ﬁktiivsete arvete alusel ja seda riigilt tagasi taotleda ei olnud õigus. Ometi kajastati ka parandatud käibedeklaratsioonides andmeid, mis tulenesid tegelikkuses mittetoimunud metsa ülestöötamise ja transportimise tehingutest.

Kuigi 2001.a. juunikuus, s.o. ajal, mil AS ABTG esitas maksuametile tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonid, oli juhatus teadlik kasvava metsa raieõiguse võõrandamise ja metsa ülestöötamise ja transporditehingute ﬁktiivsusest ja oli seega teadlik, et nende arvete alusel tehtud väljamaksed tuleb pidada ettevõtlusega mitteseotud kuluks, ei deklareerinud H.U ja A.Z ega tasunud nende ﬁktiivsete arvete alusel tehtud väljamaksete pealt tulumaksu eesmärgiga vähendada tulumaksu summat.

Kuriteo karistatavus

Süüdistus 2001.a. Juari, veebruari ja märtsi parandatud käibedeklaratsioonides, millised esitati 2002.a. ja sama perioodi tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamises on kvaliﬁtseeritud õigesti kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Krk § 1481 lg 2 ja lg 10 järgi. KarS § 1481 järgi järgneb vastutus maksuhaldurile deklaratsioonis valeandmete esitamise eest, kui see toimus tahtlikult ja sama paragrahvi lõike 10 järgi järgneb vastutust sama teo eest, kui selle tulemusel jäi maksudena laekumata 1 000 000 krooni või enam.

AS ABTG poolt 2001.a. Juari, veebruari ja märtsi tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel jäi maksudena laekumata kokku 18 554 706.58 krooni tulumaksu.

Ajavahemikul 01.09.2002.a. kuni 15.03.2007.a. oli maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine, mille tulemusena jäi maksudena laekumata või tagastati alusetult 500 000 krooni või enam karistatav KarS § 386 lg 1 järgi. Alates 15.03.2007.a. vastab maksuhaldurile käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmete esitamine KarS § 3892 ette nähtud kuriteokoosseisu objektiivsele koosseisule ja tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonis valeandmete esitamine KarS § 3891 ette nähtud kuriteokoosseisu objektiivsele koosseisule. 01.09.2002.a. kuni 15.03.2007.a. kehtinud KarS 386 lg 1 järgi järgnes kriminaalvastutus juhul kui valeandmete esitamise tulemusel jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 500 000 krooni või enam. Alates 15.03.2007.a. kehtivate KarS § 3892 lg 1,2 ja § 3891

lg 1,2 järgi on nõutav, et maksudena jäi laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 5 000 000 krooni või enam.

Kuna H.U ja A.Z poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena taheti riigilt alusetult enammakstud käibemaksu tagasi summas

6 103.185.90 krooni ja jäeti deklareerimata tulumaksu summas 18 554 706.58 krooni, s.o. rohkem kui 5 miljonit, oli selline käitumine jätkuvalt kuriteona karistatav perioodil 01.09.2002.a. kuni 15.03.2007.a. ja on kuriteona karistatav ka alates 15.03.2007.a. kehtivate KarS § 3892 lg 1,2 ja § 3891 lg 1,2 järgi.

Krk § 1481

lg 2 ja lg 10 järgi kvaliﬁtseeritav kuritegu oli lõpule viidud maksuhaldurile valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamisega, mis tõi kaasa maksu vähemlaekumise.

Perioodil 01.09.2002.a. kuni 15.03.2007.a. kehtinud KarS § 386 lg 1 ettenähtud kuriteo lõpuleviimiseks oli nõutav maksuhaldurile valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamine, mille tulemusel jäi maksudena laekumata või tagastati, hüvitati või tasaarvestati alusetult 500 000 krooni või enam suurune summa. Alates 15.03.2007.a. kehtivate KarS § 3891 lg 2 ja § 3892 lg 2 järgi kvaliﬁtseeritav kuritegu on lõpule viidud maksuhaldurile valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamisega, mille tulemusel jäi maksudena laekumata või tagastati, hüvitati või tasaarvestati alusetult 5 000 000 krooni või enam suurune summa. Seega ajavahemikul 01.09.2002.a. kuni 15.03.2007.a. kehtinud KarS § 386 lg 1 järgi ja käes Oal ajal kehtiva KarS § 3892 lg 2 järgi jäi käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamine kui kuritegu katsestaadiumi, sest Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet avastas pettuse ja peatas

2001.a. Juari, veebruari ja märtsikuu eest alusetult nõutud käibemaksu tagastamise ja maksukahju ei tekkinud. Kuna hilisema seaduse järgi süüdistatavate olukord kergenes seoses kuriteo katsestaadiumisse jäämisega, on kuriteo kvaliﬁkatsioon teo toimepanemise ajal Krk § 1481 lg 2 ja lg 10 - § 15 lg 2 järgi. Käe Oal ajal on kuritegu kvaliﬁtseeritav KarS § 3892 lg 1,2 – KarS § 25 lg 2 järgi.

Tuludeklaratsioonides valeandemete esitamine, mille tulemusena jäi laekumata tulumaksu summas 18 554 706.58 krooni oli lõpuleviidud kuritegu. Kuivõrd kuriteokatse kvaliﬁkatsioon neeldub lõpuleviidud kuriteo kvaliﬁkatsioonis, tuleb süüdistatavate poolt toimepandud kuriteo lõplikuks kvaliﬁkatsiooniks lugeda Krk § 1481 lg 2 ja lg 10.

Tsiviilhagi

AS ABTG seaduslikud esindajad jätsid 2001.aasta Jauri, veebruari ja märtsikuu maksustamisperioodi kohta esitatud tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides deklareerimata dokumentaalselt tõendamata väljamaksete summa ja sellelt summalt maksmisele kuuluva tulumaksu. Selle tõttu nõuab Maksuja Tolliamet ABTG juhatuse liikmetelt nende õigusvastase tegevuse tulemusena riigieelarvesse laekumata jäänud tulumaksu summas 19 610 669 krooni ja intresse summas 7 007 893 krooni.

1.juulil 2002.a. jõustunud maksukorralduse seaduse § 41 lg 1 näeb ette, et isik, kes on süüdi mõistetud Karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

Maksukorralduse seaduse § 168 kohaselt vastutab isik, kes on süüdi mõistetud Krk §-s 1481 sätestatud kuritegude toimepanemises, tema poolt toimepandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest vastavalt MKS § 41 lõikes 1 sätestatule ning maksuhaldur võib teha vastutusotsuse, millega kohustatakse isikut maksuvõlga tasuma. Kuna MKS §-d 41 ja 168 on isikute olukorda raskendava iseloomuga õigusnormid, ei ole neid võimalik tagasiulatuvalt kohaldada. Seega ei ole need kohaldatavad enne 1.juulit 2002 maksukuriteo toime pannud isikute suhtes, kelle hulka kuuluvad ka H.U ja A.Z .

Enne 1.juulit 2002.a. maksukuriteo toimepannud isikud vastutavad riigi ees TsK § 448 lg 1 alusel s.o. deliktiõiguse alusel. Krk § 1481 redaktsioonid, mis sätestasid vastutuse makudeklaratsiooni esitamata jätmise või selles valeandmete esitamise eest, on ühtlasi käsitatavad nn. deliktiõiguslike kaitsenormidena, mille eesmärk on kaitsta riiki sellise kahju eest, mis võib tekkida, kui riik ei saa talle kuuluvast maksunõudest õigeaegselt tõest teavet. See tähendab, et nendega pandi äriühingu juhatuse liikmetele riigi ees isiklik kohustus järgida äriühingu maksudeklaratsioonide esitamisel riigi varalisi huve.

Sellise kohustuse rikkumine on vaadeldav õigusvastase teona TsK § 448 lg 1 koosseisu mõttes. Nimetatud sätte alusel kahju hüvitamise eesmärk oli kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks Oat asjaolu ei oleks esinenud. Riigi kahjuna tuleb mõista ka saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Seega tuleb äriühingu juhatuse liikme poolt enne 1.juulit 2002 äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega riigile tekitatava kahju tuvastamisel võrrelda riigi varalist olukorda pärast varjatud maksunõude ilmsikstuleku varalise olukorraga, kus riik oleks olnud, kui ta oleks saanud oma maksunõudest teada tõesest maksudeklaratsioonist, s.t. kui juhatuse liige oleks oma deklareerimiskohustust nõuetekohaselt täitnud.

Seega saab riigi kahju väljenduda eeskätt riigi maksunõude muutumises täielikult või osaliselt mittesissenõutavaks sel ajal, mille jooksul maksuvõla sissenõudmine deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis. Kui riik ei ole maksunõudest teadlik, ei saa ta ka maksuvõlga õigeaegselt sisse nõuda. Kui riigil õnnestub äriühingu juhatuse liikmete poolt deklareerimiskohustuse mittenõuetekohase täitmise tõttu tekkinud äriühingu maksuvõlg sisse nõuda äriühingust maksumaksjalt, ei ole riigil kahju tekkinud ja juhatuse liikmetelt ei ole vaja ka midagi sisse nõuda.

Kui juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu maksukohustuse tekkimise ja maksunõude ilmsikstuleku vahele jääval ajal äriühingu maksvõime väheneb, äriühing likvideeritakse või maksuvõlg aegub, on riik maksunõude avastamisel halvemas olukorras, kui ta oleks olnud siis, kui juhatuse liige oleks äriühingu maksukohustuse õigel ajal ja õiges suuruses deklareerinud. Sellisel juhul on juhatuse liikme poolt deklareerimiskohustuse rikkumise ja riigil kahju tekkimise vahel põhjuslik seos. Juhatuse liikmetelt kahju sissenõudmiseks peab olema tuvastatud, et deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu riigil saamata jäänud tulu nõue oleks olnud äriühingu poolt maksukohustuse tekkimise ajal tasutav.

Kui äriühing ei oleks juba maksukohustuse tekkimise ajal olnud suuteline maksukohustust täitma, ei saa rääkida ka juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumisega tekkinud kahjust, sest isegi juhul kui deklareerimiskohustus oleks olnud nõuetekohaselt täidetud, ei oleks äriühing deklareeritud maksusummat niikuinii võimeline olnud tasuma. Kui on tuvastatud, et maksukohustuse tekkimise ajal oli äriühing siiski suuteline maksukohustust täitma, kuid maksuvõla ilmsikstulekul on tema maksevõime vähenenud, sõltub juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumisega riigile tekitatava kahju suurus äriühingu maksevõime muutumisest maksukohustuse tekkimise ja maksuvõla ilmsikstuleku vahelisel ajal.

Lisaks äriühingu maksejõuetusele võib maksunõe muutuda väärtusetuks ka selle tõttu, et ajal, mil riik ei ole juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu oma maksunõudest teadlik, äriühing likvideeritakse või maksuvõlg aegub. Kuna maksunõude ilmsiktulekul on selle sissenõudmine võimatu, on sellisel juhul kahjuna käsitatav see osa maksuvõlast, mis riigil õnnestunuks juhatuse liikme deklareerimiskohustuse täitmise korral maksumaksjalt sisse nõuda.

Käes Oas kriminaalasjas on tuvastatud H.U ja A.Z tahtlik ja õigusvastane käitumine AS ABTG 2001.a. Juari, veebruari ja märtsi tuluja sotsiaalmaksu deklaratsioonides tulumaksu kohta valeandmete esitamisel ja on tuvastatud ka deklareerimata tulumaksu suurus – 2001.a. Juaris 3 826 771 krooni, veebruaris 6 226 855.70 krooni ja märtsis

8 501 079.88 krooni, kokku kolme kuu eest 18 554 706. 58 krooni.

AS ABTG maksukohustuse ehk riigi maksunõude tuvastas Makuja Tolliamet 2001.a. Juari ja veebruari osas 09.02.2004.a. maksuotsusega nr. 12-5/3 ning 2001.a.märtsi osas 08.04.2004.a.

Nimetatud otsused jõustusid Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2005.a. otsusega, mis jõustus 31.08.2005.a.

Maksuja Tolliameti poolt esitatud tsiviilhagist ja sellele lisatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et peale Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2005.a. otsuse jõustumist edastas maksuhaldur pankadesse AS ABTG arvelduskontode arestimise korraldused. Hansapanga arvelduskontol vahendid puudusid, teistes pankades AS-il ABTG arvelduskontosid ei olnud. 12.10.2005.a. esitas maksuahaldur AS-ile ABTG pankrotihoiatuse ja 24.11.2005.a. kohtule AS

ABTG pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 06.06.2006.a. kohtuotsusega kuulutati välja AS ABTG pankrot. Pankrotihalduri 27.06.2006.a. aruande kohaselt jääb AS ABTG vara 8000 krooni piiridesse, mis ei kata ka pankrotimenetluse kulusid. Seega muutus riigi maksunõue täielikult mittesissenõutavaks ajal, mille jooksul maksuvõla sissenõudmine deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis.

AS ABTG 2001.a. majandusaasta aruande kohaselt oli seisuga 31.12.2001.a. äriühingu bilansimaht 39 576 692 krooni. Varade hulgas kajastus ka käibemaksu enammakse. Kuna ABTG käibemaksu tagastusnõuded summas 10 246 719 krooni jäeti maksuotsustega rahuldamata, oli tegelikkuses bilansimaht selle summa võrra väiksem ja see oli 29 329 973 krooni. Seega ületas AS ABTG 2001.aasta varade maht maksuhalduri kahjunõuet ja AS ABTG 2001.a. Juari, veebruari ja märtsi deklareerimata tulumaksukohustus summas 18 554 706.58 krooni oli selle tekkimise ajal sissenõutav.

Võttes arvesse asjaolu, et maksuotsuste jõustumise ajal oli maksunõue täielikult mittesissenõutavaks muutunud seoses ABTG arvetel rahaliste vahendite puudumise ja äriühingu pankrotistumise tõttu, on põhjendatud riigile ABTG juhatuse liikmete poolt maksukuriteo toimepanemise tagajärjel (tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamine) deklareerimata tulumaksu näol tekkinud kahju sissenõudmine H.U-lt ja A.Z-ilt .

Juhatuse liikme poolt äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega riigile tekitatav kahju võib hõlmata ka maksuintressi. Seda saab juhatuse liikmetelt sisse nõuda samuti nagu põhivõlgagi vaid siis, kui äriühingult endalt ei ole seda võimalik sisse nõuda. Intressisumma arvestatakse maksukohustuse tekkimise ajast kuni ajani, mil riik saab maksuvõla olemasolust teada.

Otsuses eespool juba käsitleti, et AS ABTG varjatud maksukohustus oli selle tekkimise ajal sissenõutav, aga ajal, mille jooksul võla sissenõudmine deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis, muutus riigi maksunõue täielikult mittesissenõutavaks, mistõttu on riigil õigus pöörata nõue deklareerimiskohustust rikkunud juhatuse liikme või liikmete vastu. See hõlmab ka maksuintresside sissenõudmist. Intresside maksmine kehtestati 01.07.2002.a. jõustunud Maksukorralduse seadusega, mille § 115 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane, kes ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. MKS § 117 lg

1 kohaselt on intressi määr 0,06%.

Kuna H.U

ja A.Z

poolt AS ABTG tuluja

sotsiaalmaksudeklaratsioonis valeandmete esitamine pandi toime 2001.a. juunikuus, s.o. enne

MKS jõustumist, millega sätestati intresside tasumine, on Maksu-ja Tolliamet põhjendatult nõudnud intresse alates MKS jõustumisest, s.o. 01.07.2002.a. kuni Maksu-ja Tolliameti poolt maksuotsuste tegemiseni 2001.a. Juari ja veebruari osas 09.02.2004.a. ja märtsikuu osas 08.04.2004.a. 2001.a. Jauri ja veebruari deklareerimata tulumaksudelt nõudis Maksuja Tolliamet tsiviilhagis intresse kuni 08.01.2004.a., kuigi maksuotsus tehti 09.02.2004.a. Kohtus tsiviilhageja esindaja tsiviilhagi selles osas ei muutnud, mistõttu kohtul puudub alus intresside päevade arvu omavoliliselt suurendada, kuna see raskendaks süüdistatavate olukorda, muutes intresside summa suuremaks kannatanu poolt nõutust. 2001.a Juari ja veebruari deklareerimata tulumaksusummalt, mis kokku on 10 053 626.70 krooni on 556 päeva eest (01.07.2002 – 08.01.2004) intressisumma 3 353 889.63 krooni ja 2001.a. märtsi deklareerimata tulumaksusummalt - 8 501 079.88 krooni – on 646 päeva eest (01.07.2002

– 07.04.2004) intressisumma 3295 018.17 krooni. Kokku tuleb H.U ja A.Z hüvitada riigile intresse 6 648 907.80 krooni.

Õigusabikulude hüvitamine KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riik, arvestades

KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-1-1-61-08 asunud seisukohale, et seda sätet tuleb kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel. See tähendab, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. KrMS § 173 lg 1 p. 1 ja § 175 lg 1 p. 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. H.U-le on antud õigusabi ja

A.Z-ile summas Kuna kohtule esitatud arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summast seondub süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatavad õigeks mõisteti, tuleb summa tuvastada hinnanguliselt. Arvestades õigeksmõistmise suhet süüdistuse kogumahtu, leiab kohus, et see suhe on umbes pool või natuke vähem ja sellest tulenevalt moodustavad õigeksmõistmisega seonduvad õigusabikulud 200 000 krooni mõlema süüdistatava puhul. Arvestades õigeksmõistmisest hõlmatud tegude tõenduslikku ja õiguslikku keerukust, suurt tõendite mahtu ja nende uurimiseks kulunud pikka aega, leiab kohus, et 200 000 krooni on ka mõistliku suurusega kaitsjatasu, mis tuleb riigil H.U-le ja A.Z-ile hüvitada.

Karistuse mõistmine.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude laadi, süü suurust, tekitatud kahju, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. H.U ja A.Z poolt käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine oli nii kuriteo toimepanemise ajal ja on käes Oal ajal kehtiva Karistusseadustiku järgi esimese astme kuritegu. Prokurör tegi ettepaneku karistada süüdistatavaid 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, millest 6 kuud kuuluks täitmisele koheselt, ülejäänud karistuse kandmisest vabastada tingimisi. Kuna kohus mõistis süüdistatavad osaliselt õigeks, vähendab kohus neile prokuröri poolt küsitud karistust. Kuigi Krk § 1481 lg 10 nägi ette miinimumkaristusena vabadusekaotuse 3 aastat, siis KarS § 3892 lg 2 sanktsioonis algab vangistus 1 aastast, mis tähenab süüdistatavate jaoks olukorra kergendamist ja seega neile alla 3- aastase vangistuse mõistmise võimalikkust. Arvestades, et riigile jäi tulumaksuna deklareerimata ja tasumata väga suur summa, on põhjendatud KarS § 3892 lõikes 2 ettenähtud minimaalsest karistusest pikema karistuse mõistmine. Kohus ei nõustu prokuröriga ega pea põhjendatuks karistuse mõistmisel arvestada asjaolu, et süüdistatavad seadsid kuriteoga ohtu looduskeskkonna ja soodustasid ebaseaduslike metsaraiete toimepanemist, sest H.U ja A.Z ei süüdistatud ebaseaduslike metsaraietega seotud kuritegude toimepanemises, vaid maksukuritegudes. Kuna H.U ja A.Z teopanus kuriteo toimepanemisse oli ühesuurune, karistab kohus neid ka ühtemoodi. Võttes arvesse, et süüdistatavad ei olnud enne kuriteo toimepanemist kriminaalkorras karistatud, et kuriteost on möödunud üle seitsme aasta, mille jooksul ei ole nad uusi kuritegusid toime pannud, on elanud sellel ajal õiguskuulekalt, puudub vajadus neid nüüd isegi pooleks aastaks vanglasse karistust kandma saata. Eeltoodu alusel vabastab kohus H.U ja A.Z täielikult tingimisi karistuse kandmisest.

Prokurör taotles süüdistatavatele lisakaristusena juhtivatel ja raamatupidamist korraldavatel ametikohtadel töötamise keelu kohaldamist.

Karistamise üheks eesmärgiks on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. H.U ja A.Z on ka peale AS ABTG pankroti väljakuulutamist töötanud teistes ﬁrmades juhtivatel ametikohtadel ning ei ole rohkem maksualaseid ega üldse kuritegusid toime pannud. Antud asjaolu näitab, et karistuse eesmärk on juba saavutatud ning keelata nüüd nii pika aja möödudes neil lisakaristusena töötada ﬁrmades juhtivatel ametikohtadel on ebamõistlik.

Riigile tekitatud kahju kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele solidaarselt. Tsiviilhagi rahuldamist ja väljamõistmist ei välista süüdistatavate pankrotis olemine. Ka peavad nad riigituludesse hüvitama kriminaalmenetluse kulud – sundraha esimese astme kuriteo toimepanemisega seoses 2,5 palga alammäära – ja kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasud.

Kohus juhindub KrMS § 306, § 309, § 310 lg 1, § 311-314.

Kohtunik

Rahvakohtunikud.

1-05-26/65 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text