1-19-395/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-395

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2019, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number 1-19-395 (19230200042)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Sigrid Dikker-Sala

Kriminaalasi T.O süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras)

Prokurör Alan Rüütel

Kohtuistungi toimumise aeg 18.01.2019

Süüdistatav T.O – isikukood: XXX; Eesti kodanik, kõrgharidusega; elukoht: xxx; töökoht: xxx, xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi

2; tõkendit ei ole kohaldatud (kahtlustatavana oli kinni peetud 16.01.2019 kell 13:46); kaitsja osavõttu istungist süüdistatav ei soovinud.

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada T.O KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 150 päevamäära.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub rahaline karistus 100 päevamäära, mis lähtudes keskmisest päevamäärast 17,80 eurot on 1780 eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 eelvangistuspäeva (16.-18.01.2019) ehk rahalise karistuse 9 päevamäära ning kanda jääb rahaline karistus 91 päevamäära ehk

619,80 eurot (üks tuhat kuussada üheksateist eurot ja 80 senti ).

2. KarS § 66 lg 1 alusel kohus määrab, et rahalist karistust on võimalik tasuda osade kaupa, s.o 8 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja

Tolliameti arveldusarvele (SEB Bank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on 99919400000249.

Kui rahaline karistus ei ole tähtaegselt (8 kuu jooksul) tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta T.O-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb T.O loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

4. Välja mõista T.O-lt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulu riigieelarve tuludesse summas 405 eurot, st

½ süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab et menetluskulusid on võimalik tasuda

,

vabatahtlikult 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on 99919700003027.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (3 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-

ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist.

Süüdistus

T.O süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 16.01.2019 a kella 13:46 ajal Harjumaal, xxx maja juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (lõplik tulemus 0.97 mg/l). Sellega Rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega T.O pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör leidis, et vaidlus puudub kuriteo kvalifikatsiooni ja osas, sest s tõendatuse üüdlane on oma tegu tunnistanud ja toimepandut kahetsenud. Seda saab lugeda kergendavaks asjaoluks. Raskendavad asjaolud puuduvad. Süü suurust iseloomustab asjaolu, et alkoholi tarvitas T.O vahetult enne rooli istumist; tema joove oli mitte 0,75 mg/l (millest algab kriminaalvastutus), vaid 0,97 mg/l . Tal on kaks kehtivat karistust kiiruse ületamise eest. Seega võib väita, et ta on süstemaatiline liiklusnõuete rikkuja.

Süüdistatav kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Kohtuvaidluse käigus taotles ta kergemaliigilise põhikaristuse ehk rahalise karistuse kohaldamist ning palus mitte kohaldada lisakaristust. Oma tervise tõttu peab ta pidevalt kaasas kandma vett, ravimeid, süstlaid ning selleks on vajalik isikliku sõiduki kasutamine.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem.

Vaidlust ei ole selles, et 16.01.2019 kella 13:46 ajal juhtis T.O xxx maja juures mootorsõiduki registreerimismärgiga , olles alkoholijoobes (väljahingatavas õhus oli t xxx xxx alkoholi 0,97 mg/l).

Lisa

dnud tunnistaja J. E ks süü omaksvõtule on see tõendamist lei ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolli ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga.

Tunnistaja J. E 19-20) kohaselt sai ta koos patrullpolitseinik S. B ütluste (tl väljakutse selle kohta, et beeži värvi sõidu võib olla joobes. Kohale jõudes nägid, kuidas auto xxx juht xxx nad juht istus xxx -punaste maja juures sõiduki rooli taha ja hakkas liikuma, kuid ta peatati siniste vilkuritega. Juhiks osutus T.O, kelle suust oli vesteldes tunda tugevat alkoholi lõhna. Indikaatorvahendi näit oli 1.17, mistõttu toimetati juht politseijaoskonda ja joovet kontrolliti tõendusliku alkomeetriga.

Seda, et 16.01.2019 kell 13:46 xxx peeti kahtlustatavana kinni T.O endab isiku , tõ

kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 6). 16.01.2019 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et indikaatorvahendiga mõõtes oli T.O joove 1,17 mg/l (tl

9). Joobeseisundile viitavate tunnustena on märgitud: häiritud silmade punetus, reaktsioonikii , k . rus, segane kõne oordinatsiooni kerged häired, higistamine, ärritumine Pärast

seda, kell 14.17-14.21 tuvastati T.O alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga, mida kinnitab tõendusliku alkome metatud protokoll tõendab, etri kasutamise protokoll (tl 11-12). Ni et 16.01.2019 allutati T.O joobesei u alkomeetrina kasutati sundi tuvastamisele, tõenduslik

alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0032 ning lõplikuks alkomeetri mõõtetulemuseks on saadud 0.97 mg/l. Taatlustunnisuse nr TTRC-18/00181 (tl 14) kohaselt on mõõtevahend - tõenduslik komeeter al Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0032 taadeldud 23.11.2018 ning see vastab esitatud nõuetele. Vastavalt mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistusele (tl 13) tunnistas Tehnilise Järelevalve Amet Alcotest 7110 Typ MKIII EST vastavaks nõ uetele.

Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 16) ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 17). Seega on täidetud KarS § 424 lg 1 objektiivne teokoosseis.

Kahtlustatavana ülekuulamisel on T.O tunnistanud mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis (tl 25 -

xxx asuvasse 26). Tema ütluste kohaselt sõitis ta 16.01.19 oma autoga xxx veini. kohvikusse sööma. Söögi kõrvale jõi ta ära 2 pokaali Pärast söömist tahtis ta auto paremini ümber parkida, kuid koheselt peatas teda politseiauto. Isik on ise väitnud „kui ma rooli istusin, siis ma teadsin, et ma olen tarvitanud alkoholi, aga tundsin ennast veel kainena“. Alkoholi tarvitamist põhjendas/õigustas ta kohtuistungil sellega, et tal on halb söögiisu, xxx mida aitab parandada veini joomine ning et pokaalid olid keskmisest suuremad.

Kuriteo on T.O toime pannud kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimali tarvitades süüdistatav teadis, või vähemalt kuks. Veini pidas seda võimalikuks, et ta on alkoholijoobes ning sellises seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud.

Kohvikusse sööma sõites söögiisu tõstmiseks tarvitab ta T.O oli arvestanud sellega, et alkoholi, kuid ei kasutanud sõiduks ühiskondlikku transporti (näiteks taksot)

ega võtnud kaasa isikut, kes kaine juhina oleks ta tagasi sõidutanud.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid ei ole kohus tuvastanud, mistõttu T.O vastutab KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

Karistuse

mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse joobe määra – süüdistatav juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,97 mg/l kohta, mis ületab tuntavalt piirmäära, millest algab kriminaalvastutus. l, kui liiklustihedus on Tegu on toime pandud päevasel aja suurem ning seega on suurem ka võimalus ohustada kaasliiklejate elu, tervist või vara. Tema süüd võib pidada keskmiseks.

Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

KarS § 424 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 ning § 424 lg 3 alusel võib kohus kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani.

Pro aotles T.O-le kurör t põhikaristusena vangistus ning lisakaristusena ära võtta palus

mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Kohus ei nõustu prokuröri taotletud e põhikaristusega ning leiab, et T.O puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada rahalise karistusega ning lisakaristuse kohaldamisega.

T.O ei ole varem kriminaalkorras karistatud, tal on kindel töökoht ja regulaarsed sissetulekud. Rahatrahv varasema liiklusalas

id te te väärtegude eest on tal tasutud (tl 27). Süü suurust ning karistuse erija üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades peab kohus põhjendatuks karistada teda kergemaliigilise põhikaristusega ehk rahalise karistusega ning lisakaristusega prokuröri taotletud määras.

Kriminaalasja toimikus olevast teatisest T.O eku ja elatustaseme keskmise päevasissetul kohta (tl 22) nähtub, et T.O keskmise päevasissetule ku suuruseks 2018.a oli 17,80 eurot.

Kohus peab põhjendatuks karistada T.O rahalise karistusega 150 päevamäära, mida lühimenetlusest tingituna tuleb kolmandiku võrra vähendada ning kanda jääb rahaline karistus

100 päevamäära, s.o 1 780 eurot.

KarS § 68 lg 1 kohaselt tuleb eelvangistuses viibitud aeg, arvata karistusaja hulka ning ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära.

Kuna T.O peeti kinni 16.01.2019.a kell 13:46, tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks -

3 eelvangistuspäeva (16. 18.01.2019) ehk rahalise karistuse 9 päevamäära ning kandmisele kuuluvaks karis 619,80 eurot. tuseks jääb rahaline karistus 91 päevamäära, s.o 1

KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. KarS § 66 lg 3 järgi ei tohi ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kuna T.O tuleb lisaks rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, siis kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu rahaliste kohustuste ,

mistõttu võimaldab kohus tasuda rahalise karistuse ositi 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Küll aga peab kohus nii üld kaalutlustel vajalikuks võtta T.O-lt

- kui ka eripreventiivsetel

lisakarist

usena ära mootorsõiduki juhtimisõigus.

Kuigi T.O puudub varasem kehtiv kriminaalkaristus, on tal kaks kehtiv liiklusalast at

väärteokaristus . Kohtu hinnangul näitavad liiklusalased süüteod isi t ku harjumust eirata liiklusreegleid ning täita d norme valikuliselt. Tema üldise kehtivai id hoiakuid liikusohutuse tagamisel aitab kohtu arvates muuta vaid lisakaristuse kohaldamine.

Lisakaristuse kohaldamine on vajalik, et viia edasiste võimalike rikkumiste toimepanemine miinimumini ning mõjutada isikut uutest süütegudest hoiduma. Üksnes rahaline karistus ei ole piisav, et panna T.O järele mõtlema ning edaspidiselt liikluses õiguskuulekamalt käituma. Juhtimisõiguse äravõtmine on kooskõlas nii isiku süü suurusega kui ka rikkumise raskusega ning lisakaristuse kohaldamisega saab anda ühiskonnale ka selge signaali, et õigusvastane käitumine ei ole lubatav ning igale rikkumisele reageeritakse piisava rangusega.

Kohus nõustub prokuröriga ning leiab, et karistuse preventiivseid eesmärke on võimalik saavutada juhtimisõiguse äravõtmisega ettenähtud sanktsiooni miinimummääras, s.o 3 kuud.

Kohtule ei ole esitatud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kaaluda lisakaristuse mittekohaldamist. , et oma tervisliku Paljasõnaliseks peab kohus T.O väiteid selle kohta seisundi tõttu tuleb tal kaasas kanda selline hulk ravimeid, vett ja süstlaid, mida ei ole võimalik panna seljakotti, vaid mille transportimiseks on vajalik auto.

Süüdistatav, pannes toime kuriteo, peab oskama ette näha ka sellega kaasnevaid võimalikke tagajärgi, sealhulgas elukorralduslikke muudatusi või süüdistatava jaoks negatiivsete kohustuste täitmist. Süüdistataval on võimalus kasutada taksoteenust või Tallinna piires hästi toimivat ja tasuta ühistransporti. Juhilubade olemasolu ei ole isiku põhiõigus ning mootorsõidukit kui suurema ohu allikat on õigus juhtida vaid isikutel, kes liiklusreeglitest kinni peavad.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul süüdimõistva otsuse korral tasuda ka menetluskulud.

Antud asjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk

810 eurot. Kuna asja lahendati kiirmenetluses, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha poole . võrra Seega tuleb T.O-lt

5 eurot. välja mõista menetluskulu summas 40

Kuna rahalise karistuse mõistmisega tekkis T.O juba rahaline kohustus, võib menetluskulu kohene tasumine käia süüdistatavale üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulu

on võimalik tasuda ositi, s.o 3 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

Menetl -d 256 usnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS § 1, 2564 lg 4, 2565 lg

1 p 2 ja lg 2, 179, 180, 238, 306, 311-313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/