2-17-108619/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-108619

Tsiviilasi

X X (X) hagi X-X X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

38 694,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X X (X, isikukood x), lepinguline esindaja

Senny Pello (e-post senny.pello@concordia.ee)

Kostja X-X X (isikukood x), lepinguline esindaja Janne

Kivistik

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 15.05.2018 ja 7.12.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista X-X Xelt X Xi (X) kasuks 29 344,64 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis summas 6 179,36 eurot, kokku 35 524 eurot.

3. Välja mõista X-X Xelt X Xi (X) kasuks alates 27.06.2017 viivis protsendina

tasumata põhivõlalt (29 344,64 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud

määras kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud täielikult kostja X-X X kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt omandasid hageja ja kostja 30.07.2008 asjaõiguslepingu alusel

vastavalt kummagi poole kaasomandisse mõtteliste osadena ¼ x kinnisasja majaosa. Pooled

võõrandasid ühiselt nimetatud kinnisasja mõttelised osad kaasomandist 13.10.2016

asjaõiguslepingu alusel. Enne kaasomandi võõrandamist oli pooltele kuuluv kaasomandi osa

ühisel kokkuleppel aastaid üürile antud. Poolte kokkuleppe kohaselt tasusid üürnikud üüri ja

tagatise ning muud kommunaalmaksed ja kaasomandiga seonduvad maksed kostja

arvelduskontole ja kostja kohustus tasuma hagejale poole üürist, samuti hüvitama hagejale

hageja poolt seoses kaasomandiga makstud maksed ja kulud, mille eest tasusid üürnikud või

millise tasumine lasus pooltel ühiselt. 11.04.2013 andsid pooled kaasomandi üürile X Xile

eluruumi üürilepingu alusel. Üürilepingu p.2.1. kohaselt oli üürileping sõlmitud 11.04.2013

kuni 11.aprill 2014 ning üürilepingu p.3.1.-3.3. kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri 550 eurot

kuus iga kuu 10. kuupäevaks kostja arvelduskontole.

2. 11.04.2013 teatas kostja e-kirjaga nii üürnikule kui hagejale, et on aprilli üüri sularahas

summas 550 eurot kätte saanud. 11.04.2013 10:28 PM e-kirjas teatas kostja hagejale, et neil on

uued üürnikud, kellega ta samal päeval üürilepingu allkirjastamiseks kohtus ning kostja sai

kätte nii tagatise kui üüri, millest üks on tasutud sularahas. Kostja saatis nimetatud e-kirja

manusena hagejale CASH_2013.xlsx faili, ning teatas, et see on uuendatud ja palus hagejal

teada anda, mille kostja hagejale üle kannab. Ühtlasi selgitas kostja hagejale, et sai ainult 300

eurot palka ning avaldas kahetsust, et ei saa kogu võlgnevust hagejale juba ära maksta.

Manusena lisatud CASH_2013.xlsx faili kohaselt võlgnes kostja hagejale 8 228,81 eurot.

06.05.2015 saatis kostja hagejale e-kirjaga uuendatud versiooni excel failist nimega

CASH_2015.xlsx. CASH_2015.xlsx faili kohaselt oli kostja võlgnevus hageja eest sumas 13

086,39 eurot. Kostja ei ole hagejale tasunud üürnik X Xi poolt tasutud üürisummasid. X Xi

poolt kostjale tasutud üüri puhul on kostja seega hagejale võlgu poole üürisummast iga üüri

tasumise kuu 10. kuupäevast perioodi 09.04.2013 kuni 05.08.2015 eest kokku summas 7 150

eurot, viivised kokku 26.06.2017 seisuga 1 832,09 eurot.

3. 14.07.2015 sõlmisid pooled uue üürniku X Xtiga kaasomandis oleva majaosa eluruumi

üürilepingu perioodiks 15.07.2015 kuni 15.07.2016. Üürilepingu p.4.1. kohaselt pidi üürnik

tasuma üürisumma 650 eurot 10. kuupäevaks kostja arvelduskontole. Lisaks üürile pidi üürnik

tasuma kommunaalmaksete ja teiste maksete eest. Üürileping üürnikuga lõppes 15.10.2016

ning viimased arveldused üürnikuga teostati 14.11.2016. 06.08.2015 saatis kostja hagejale e-

kirjaga uuendatud raha faili vana ja uue rentniku osaga ning e-kirja manuses excel faili

CASH_2015.xlsx, mille kohaselt oli kostja võlgnevus hageja ees summas 13 086,39 eurot.

Kostja ei ole hagejale tasunud üürnik X Xti poolt tasutud üürisummasid. X Xt poolt kostjale

tasutud üüri puhul on kostja seega hagejale võlgu poole üürisummast iga üüri tasumise kuu 10.

kuupäevast. Kostja on CASH_2016.xlsx failis märkinud, et üürnik X Xt sai kostja nõusolekul

üürisoodustusi perioodil 01.09.2015 kuni 30.09.2016 kokku summas 158,52 eurot järgmiselt:

40,00 eurot septembris 2015 – üürnik tellis X OÜ terrassiuste parandamiseks; 10,72 EUR

oktoobris 2015 - üürnik ostis aknapaigaldusvahtu; 45,00 eurot jaanuaris 2016 – üürnik parandas

akent; 62,80 EUR märtsis 2016 – üürnik parandas elektrikilpi. Kuna kostja on märkinud, et

üürnik on saanud üürisoodustusi, on hageja arvestanud poole nimetatud soodustustest summas

158,52/2=79,26 eurot kostja poolt hagejale võlgnetavast üürisummast maha ning esitanud hagi

üüritasu nõudes summas 4 145,74 eurot. Hageja küsis kostjalt, et millal kostja saab võlgnetava

raha tasuda. Kostja vastas hagejale 22.10.2015, et peab leidma aja, et panka minna ning on

uuendanud excelit, et ta teaks summat ja summa on kostja arvelduskontol, kuid tal ei ole kunagi

aega, et seda hagejale üle kanda. 18.03.2016 saatis kostja hagejale e-kirja manusena excel faili

CASH_2016.xlsx. CASH-2016.xlsx failist nähtuvalt oli kostja võlgnevus hageja ees summas

13 086,39 eurot.

4. Kostjal on eelnevalt märgitud üüritasudele lisaks võlgnevus hageja ees, mis moodustub

järgnevalt: hageja tasus MTÜ X tee 2013 aastamaksu ja riigilõivu summas 144 eurot

29.11.2013, millest poole summas 72 eurot kohustus tasuma kostja hagejale. Viivised kokku

26.06.2017 seisuga on 20,82 eurot; hageja tasus MTÜ X tee 2014 aastamaksu 100 eurot

05.05.2014 ning 2015 aastamaksu ja 2013 lisamakse summas 200 eurot 16.12.2014, millest

poole summas 150 eurot kohustus tasuma kostja hagejale. MTÜ X tee 2014 aastamaks summas

50,00 eurot, makstud 05.05.2014, viivised 26.06.2017 seisuga on 12,68 eurot ja 2015 ning 2013

lisamakse summas 100 eurot, makstud 16.12.2014, viivised kokku 26.06.2017 seisuga on 20,31

eurot. MTÜ X tee 2016 aastamaksu summas 50 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud

seadusjärgses viivisemääras perioodi eest alates 12.10.2016-26.06.2017 viivis summas 2,82

eurot. Hageja tasus pooltele kuuluva majaosa eest kodukindlustusmaksed hoone ja koduse vara

eest Salva Kindlustuse AS-le perioodi 12.12.2013 kuni 09.12.2014 eest summas 129,53 eurot

arve nr 2361929S alusel, millest poole summas 64,77 eurot kohustus tasuma kostja hagejale

ning kindlustuse olemasolu oli poolte ühise laenulepingujärgne kohustus AS Swedbank ees

laenulepingu nr 08-106603-EL kohaselt. Salva Kindlustuse AS arve nr 2361929S summas

129,53 eurot, makstud 16.12.2013, viivised summalt 64,77 eurot 26.06.2017 seisuga on 18,48

eurot; hageja tasus pooltele kuuluva majaosa eest kodukindlustusmaksed hoone ja koduse vara

eest Salva Kindlustuse AS_le 16.12.2014 perioodi 10.12.2014 kuni 09.12.2015 eest summas

129,49 eurot arve nr 2620071S alusel, millest poole summas 64,74 eurot kohustus tasuma kostja

hagejale ning kindlustuse olemasolu oli poolte ühise laenulepingujärgne kohustus AS

Swedbank ees laenuleping nr 08-106603-EL p.4.7. kohaselt. Salva Kindlustuse AS arve nr

2620071S summas 129,49 eurot, makstud 16.12.2014, viivised summalt 64,75 eurot

26.06.2017 seisuga on 13,15 eurot. Salva Kindlustuse AS-le arve nr 2886922S summas 64,77

eurot viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras perioodi eest alates

10.12.2015-26.06.2017 viivis summas 8,02 eurot; Eesti Energia arved perioodil 01.01.2013

kuni 31.12.2013 kokku summas 1 892,66 eurot, makstud iga kuu 20. kuupäevaks, viivised

kokku 26.06.2017 seisuga 625,99 eurot. Hageja tasus kaasomandi välisfassaadi värvimise ja

katuse piirdepleki parandamise eest X Xle 30.06.2016160 eurot, millest poole summas 80 eurot

kohustus tasuma kostja hagejale. Pool summat ehk 80 eurot on makstud 30.06.2016, viivised

26.06.2017 seisuga on 6,34 eurot. AS-le Swedbank hageja poolt laenulepingu nr 08-106603-

EL järgsete maksete tasumisest perioodil 01.01.2013 kuni 31.12.2013, makstud iga kuu 7.

kuupäevaks, summas 2 780,38 eurot, viivised kokku 26.06.2017 seisuga 907,72 eurot. AS-le

Swedbank hageja poolt laenulepingu nr 08-106603-EL järgsete maksete tasumisest perioodil

01.01.2014 kuni 31.12.2014, makstud iga kuu 7. kuupäevaks, summas 2 760,61 eurot, viivised

kokku 26.06.2017 seisuga 670,07 eurot. AS-le Swedbank hageja poolt laenulepingu nr 08-

106603-EL järgsete maksete tasumisest perioodil 01.01.2015 kuni 31.12.2015, makstud iga kuu

7. kuupäevaks, summas 2 691,21 eurot, viivised kokku 26.06.2017 seisuga 435,17 eurot. AS-

le Swedbank hageja poolt laenulepingu nr 08-106603-EL järgsete maksete tasumisest perioodil

01.01.2016 kuni 08.10.2016 makstud iga kuu 7. kuupäevaks, summas 2 187,46 eurot, viivised

kokku 26.06.2017 seisuga 192,07 eurot.

5. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 30 074,68 eurot;

viivis kuni 26.06.2017 summas 6 214,19 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis

põhivõla summas 30 074,68 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras

VÕS §113 kohaselt alates 27.06.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub menetluskulud

jätta täielikult kostja kanda.

6. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 7.05.2018 esitatud seisukohas, et hageja on

kohtule esitanud tõenditena hageja isiklikud pöördumised kostja poole võlgnevuse tasumiseks,

samuti hageja kohtueelsed ettepanekud võlgnevuse tasumiseks, rääkimata kostja enda e-

kirjadest hagejale, milles kostja lubab hagejale võlgnevuse tasuda ning loob ja peab võlgnevuse

osas arvestust excel tabelis. Kostja väide p-s 9, et kaasomandi lõpetamisel lõpetasid pooled

omavahelised võlasuhted ja tegid vajalikud tasaarvestused ei vasta tõele ja on tõendamata.

Kostja väide p-s 10, et pooltel puudus kokkulepe, et kostja peab hagejale üüri osasid tasuma, ei

vasta tõele ja on tõendamata. Samuti püüab kostja kohut eksitada, väites, et kostja tasus oma

perekonna toel tagasi laenu, mis oli kaasomandi soetamiseks võetud. Pooltel oli kokkulepe, et

jagatakse kaasomandiga seonduvad kulud ja tulu, mis toimis 2008-2011, mil kostja maksis

hagejale tagasi oma pool laenumaksetest, oma pool maja arvetest ning pool üüritulust. Alates

aastast 2012 lõpetas kostja regulaarse maksmise ning rahasummad hageja kontole aina

vähenesid. Hageja maksis terve kaasomandi kestmise ajal (08.2008-10.2016) enamus

majaosaga seotud kulusid, kuna pank sai laenu teenindada ainult ühelt kontolt. Kostja ei olnud

sunnitud kinnisasja välja üürima hageja mittemaksmise tõttu, nagu püüab kostja kohtule muljet

jätta, vaid kinnisasi sai välja üüritud alates 09.2010, kuna hageja kolis välismaale 12.2009 ja

kostjal ei olnud piisavalt sissetulekut, et majas üksi elada ja kõiki kulusid kanda. Pooled

otsustasid juba detsembris 2009, et kostja kolib majaosast välja ja see läheb müüki või üürile.

Pooled tegid kõik otsused majaosa üürimise või renoveerimise osas ühiselt ning jagasid nii

tulud kui kulud aastatel 2008-2011, kuid alates aastast 2012 jäid maksed kostja poolt enamasti

tasumata.

7. Kostja väited, et kostja kandis oluliselt suuremas määras kulutusi kui hageja laenude

tagasimaksete näol ja viited X Xu poolt võetud laenule, on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele.

Viidatud laen oli majaosa sissemakse tegemiseks summas 300 000 EEK/19 186 EUR ning

nimetatust poole pidi kandma hageja, kuid kuivõrd kostja oli hagejale varasemalt võlgu, esitas

hageja kostjale tasaarvestusavalduse 2012 ning selgitas e-kirjas, et loeb kostja varasema

võlgnevuse hageja ees tasaarveldatuks hageja osaga viidatud laenukohustuse osas. Põhilaenu

summas 2 138 875 EEK / 136 699 €, mille võtsid hageja ja kostja ühiselt ja millise osas hageja

on hagiavalduse esitanud teenindas alates 2012 hageja üksi. Kostja ei ole selles osas pangale

tagasimakseid teinud ega selle kohta ka mingisuguseid tõendeid esitanud. Kostja väited, et

kostjale on arusaamatu excel faili pidamine ning väide, et tegemist oli informatiivse sisuga

tabeliga, mis ei ole käsitletav võlatunnistusena, ei vasta tõele. Tabeli “Money CASH” ja

“CASH” kujundas ja pidas kostja. Kostja väited, et osa hageja nõuetest on aegunud, ei vasta

tõele. Kuivõrd kostja on kogu aeg võlgnevust tunnistanud, ise jooksvalt võlgnevuse üle

arvestust pidanud ja pidevalt andnud lubadusi hagejale võlgnevus tasuda, ei ole kostjal võimalik

aegumisele tugineda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

8. Kostja ei võta hagi sisulist poolt õigeks üheski osas ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja

jaoks on hageja nõue üllatuslik ning leiab, et see on esitatud eelkõige pahas usus. Kostja arvates

tuleb menetluskulud jätta hageja kanda kuivõrd hageja soov oli kohtusse pöördumine. Pooled

võõrandasid ühiselt nimetatud kinnisasja mõttelised osad kaasomandist 13.10.2016

asjaõiguslepingu alusel. Võõrandamise momendil pooled lõpetasid ka omavahelised

võlasuhted ja tegid vajalikud tasaarvestused. Enne kaasomandi võõrandamist oli pooltele

kuuluv kaasomandi osa üürile antud. Poolte kokkuleppe kohaselt tasusid üürnikud üüri ja

tagatise ning muud kommunaalmaksed ja kaasomandiga seonduvad maksed kostja

arvelduskontole. Hageja väitel kostja kohustus tasuma hagejale poole üürist, samuti hüvitama

hagejale hageja poolt seoses kaasomandiga makstud maksed ja kulud, mille eest tasusid

üürnikud või millise tasumine lasus pooltel ühiselt. Hageja väide kokkuleppe kohta on ebaõige,

pooltel tegelikkuses ei olnud sellist kokkulepet, et kostja tasuks hagejale üüri osasid. Kostja

ning tema perekonna toel oli võetud laen nimetatud pinna soetamiseks ja kostja tasus

laenumakseid tagasi. Alguses tasus mõnda aega neid ka hageja koos kostjaga, kuid alates

isiklike suhete jahenemisest ei tasunud hageja kostjale ühtegi osa laenumaksetest. Seega oli

kostja sunnitud kinnisasja välja üürima, et see kataks vähemalt laenumaksed, mida ta enda

vahendite arvelt maksis.

9. Hageja viitab korduvalt failile nimega CASH_2014.xlsx ning on lisanud selle ka

hagiavaldusele. Kostja hinnangul on antud faili näol tegemist eelkõige arusaamatu sisuga

tabeliga, mille kujunemisest ta ei ole aru saanud algusest peale. Hageja sooviks oli pidada

informatiivset tabelit poolte poolt ühisesse koosellu tehtud kulutustest, kuid kostja ei ole seda

tabelit kordagi aktsepteerinud kui võlatunnistust. Kuna kostja ei ole järginud selles sisalduvate

summade kujunemist, siis tema jaoks on arusaamatu ka kogu selle sisu. Kostja leiab, et antud

tabelit ei ole võimalik käesolevas kohtuasjas käsitleda ka tõendina, sest tegemist on hageja

ühepoolse algatusega ning tema poolt sisestatud numbritega.

10. Kokku on kostja aastate 2006-2010 jooksul tasunud laenumakseid Eesti kroonides 319

605,85 EEK – EUR (kurss 15,6466) on vastavalt 20 435,17 eurot ning aastatel 2011 kuni 2016

34 869,71 eurot. Ühtekokku on tasutud 55 304,87 eurot makseid. Kuna pooled ei saanud maja

ostmist finantseeritud, võtsid nad veel ühe laenu. Tulenevalt sellest, et pooled ei olnud ise enam

piisava krediidivõimega, võeti laen kostja tädi, pr X Xu nimele. X X on maksnud Pr X Xule

aastatel 2010 kuni 2016 kokku lanumaksetena 12 884,61 eurot. Nii X Xule tehtud maksete kui

laenu tagasimaksete näol on X X maksnud kokku 68 189,48 eurot. Kostja hinnangul tuleb jätta

rahuldamata ka viivise nõue kuivõrd nõue põhisumma osas, millelt hageja seda nõuab, ei kuulu

rahuldamisele.

11. Hageja nõue poole üüritasu ning viiviste osas on aegunud. Hageja pöördus antud asjas

kohtusse 26.04.2017. Seega on hageja nõuded hagi punktides nr 1.10.1 kuni 1.10.13 aegunud

tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1. Hageja on ise välja toonud iga nõude osa ehk iga üürimakse osa

sissenõutavaks muutumise aja, millisel juhul on hageja nõuded kostja vastu, mis on tekkinud

enne 26.04.2014. aastat. 14.07.2015 sõlmisid pooled uue üürniku X Xtiga kaasomandis oleva

majaosa eluruumi üürilepingu. 14.07.15 sõlmitud üürilepingust tulenevate maksete osas

leppisid pooled tegelikkuses kokku tasaarvestuse, st kostja kohustuses teenindada laene,

mistõttu oli õigustatud ka tema kätte üüritasu jäämine. Kuna 14.07.15 sõlmitud üürilepingust

tulenevate maksete väljamõistmiseks puudub alus, siis kostja hinnangul ei kuulu

läbivaatamisele ka vastavate summade viivisearvestused.

12. Hageja poolt pidevalt kirjadele kaasa lisatud tabelit kostja samuti ei ole aktsepteerinud,

mistõttu ei ole kostja hinnangul tähtsust, kas see oli kirjadel manusena kaasas või mitte. Lisaks

ei saa kostja kindel olla, et hageja poolt hagiavaldusele lisatud tabelit sisaldavas failis on ikka

seesama tabel, mida pooled teineteisele saatsid mainitud kirjavahetuse ajal. Vastab tõele

hagiavalduses sisalduv väide, et 13.10.2016.a. kohtusid hageja ja kostja peale notarit restoranis

TOIT, Tartu mnt 7, kus viibiti umbes 4 tundi, kontrolliti kõik arved, maksed. Kostja ei saanud

juba tol hetkel aru hageja esitatud summadest ning ei vasta tõele, et pooled uuendasid kohapeal

ka tabelifaili. Kostja ei nõustu hageja nõuetega Eesti Energia arvete osas. Ka antud summad

on kostja seisukohast lähtuvalt tasutud kostja poolt suuremas osas tasutud laenumaksete läbi.

Hageja nõuab oma punktides nr 1.42.7.1 kuni 1.42.8.4 kostjalt maksete tasumist, millise nõue

oli hagiavalduse esitamise momendiks aegunud. Ehkki kostja ei tunnista nõudeid ka sisuliselt,

esitab ta eelkõige aegumise vastuväite asja lihtsuse huvides. Hageja nõuab oma hagiavalduse

punktides 1.42.12.1 kuni 1.42.13.4 samuti kostjalt rahasummasid, milliste nõuete tekkest oli

hagiavalduse esitamise hetkeks möödas üle kolme kalendriaasta. Kostja palub jätta rahuldamata

ka viiviste nõuded neilt nõuetelt, millised on aegunud.

KOHUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

14. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle

ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud

tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19).

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

15. Hageja on esitanud kostja vastu üüritulu nõude; välisfasaadi värvimise ja katusepleki

parandamise kulude hüvitamise nõude; MTÜ X tee aastamaksu nõude; kodukindlustusmaksete

nõude; Eesti Energia elektrienergia maksete ning laenulepingu maksete tasumise nõude.

16. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Poolte kaasomandis oli perioodil 5.08.2008 kuni

13.10.2016 registriossa nr 9742202 kantud kinnisasja asukohaga X vald majaosa, millest

kummalegi poolele kuulus ¼ suurune mõtteline osa kaasomandist. Kostja on üürinud majaosa

välja ajavahemikul 11.04.2013 kuni 05.08.2015 X Xile igakuise üürisummaga 550 eurot kuus.

Kostja on saanud nimetatud perioodil kaasomandi eest üüri 7 150 eurot. Kostja üüris majaosa

alates 1.09.2015 kuni 30.09.2016 X Xtile üürisummaga 650 eurot kuus. Vastavalt

üürilepingule sai kostja nimetatud perioodi eest X Xtilt üüri kokku 8 450 eurot. Üürnik X Xt

sai kostja nõusolekul üürisoodustusi perioodil 1.09.2015 kuni 30.09.2016 summas 158,52

eurot. Kostja ei vaidlusta, et üüritulu laekus tema arvele, kuid kostja ei tunnista kokkulepet,

justkui ta oleks pidanud pool hagejale üle kandma. Kostja sai aru, et asjad lahendati

võõrandamise käigus (tsiviilasja nr 2-17-108619 toimik, II kd tl 140). Kostja esindaja kinnitas

7.12.2018 toimunud istungil, et kostja võtab omaks, et üürimaksed vastavalt lepingule on X Xe

kontole laekunud hageja poolt märgitud suuruses (tsiviilasja nr 2-17-108619 toimik, III kd tl

13). Kostja leiab, et enne 26.04.2014 tekkinud nõuded on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel.

Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole võimalik aegumisele tugineda, kuna kostja on kogu aeg

võlgnevust tunnistanud, ise jooksvalt võlgnevuse üle arvestust pidanud ja pidevalt andnud

lubadusi hagejale võlgnevus tasuda.

17. Esmalt kohus kvalifitseerib hageja nõuded. Riigikohus on märkinud, et kui hageja on

esitanud hagi alusena asjaolude kogumi, on sellele õigusliku hinnangu andmine

(kvalifitseerimine) kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku

hinnanguga (vt RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 39; RKTKo nr 3-2-1-153-10, p 16). Samas ei tohi

kohtu õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab vähemalt suulises menetluses

juhtima üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama

neil avaldada selle kohta arvamust (vt RKTKo nr 3-2-1-153-10, p 16). Kohus arutas pooltega

15.05.2018 toimunud eelistungil, kas hageja nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele AÕS § 71

lg 2 alusel. Hageja selgitas 15.05.2018 toimunud eelistungil ning ka kohtule esitatud

seisukohas, et üüritulu tasumise nõue tuleneb poolte kokkuleppest või alusetu rikastumise sätete

alusel. Kohus andis hagejale tähtaja enda nõuete õigusliku aluse täpsustamiseks. Kirjalikus

seisukohas leidis hageja, et poolte suhteid kaasomandi üürimisel saab õigusliku alusena

käsitleda ka kui seltsingut, kuivõrd faktilised asjaolud ning poolte tegevus kinnitab, et pooled

toimisid ühise eesmärgi nimel ning olid kokku leppinud kaasomandi kasutamise ja

majandamise korra, samuti selle, et pidid vara kasutama ning kasumit teenima ja jaotama

ühiselt. Eesti Energia maksete puhul on aluseks pigem alusetu rikastumise säte. Juhul, kui

kohus mingigi nõude puhul leiab, et kokkulepet ei ole, AÕS § 71 lg 2 ei kohaldu vms, siis tuleb

kaaluda alusetu rikastumise sätet. Kindlustusmaksete aluseks on solidaarnõue, laenukohustus

panga ees. Välisfassaadi ja katusepleki parandamise õiguslikuks aluseks võiks olla AÕS § 71

lg 2. MTÜ X tee aastamaksu tasumise kohustus tuleneb poolte kokkuleppest või

seltsingulepingust.

18. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kohaldu kõnealusele õigussuhtele seltsing.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut

(seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga

määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Asjaolu, et pooltele kuulus kaasomand, ei

tähenda, et nende vahel oleks VÕS § 580 mõttes seltsinguleping. Riigikohus on selgitanud, et

kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad

seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud

regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga.

Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–

587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse

nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema

ka tahet avaldanud (RKTKo nr 3-2-1-109-14 p 14). Kuigi pooled pidasid kaasomandile

tehtavate kulutuste ja üüritulu osas Exceli tabelit, et anna nimetatu alust asuda seisukohale, et

kaasomandi alal hoidmise näol on tegemist seltsinguga. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et

poolte vahel oli konkreetne kokkulepe millised kulud ja kui suures ulatuses keegi tasuma pidi.

Kohtule esitaud Exceli tabelid ei ole käsitletavad võlatunnistusena, kuna nimetatud ei vasta

võlatunnistusele kehtestatud nõuetele.

19. Kohus leiab, et hageja üürinõue võiks kuuluda rahuldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 71

lg 2 alusel, mille kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast

kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. AÕS § 71 lg 2 on nõudenorm, mille

alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja (või üldisemalt

kasu) väljaandmist (vt RKTKo nr 3-2-1-137-10, p 12). Kaasomanik saab lisaks üldisele kahju

hüvitamise ja alusetu rikastumise nõudele esitada nõude AÕS § 71 lg 2 kui erikoosseisu alusel

(vt RKTKo nr 3-2-1-51-11, p 23). Kaasomanik saab eelkõige nõuda tegelikult saadud vilja või

kasu (üüri) jagamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt on esemest

saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Vastavalt

TsÜS § 62 lg le 2 on asja vili muu hulgas tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Hoonete ja

kinnisasjade puhul saab selliseks tuluks olla ka üüritulu.

20. Kostja leiab, et enne 26.04.2014 tekkinud nõuded on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. 21.

Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Aegumistähtaeg

algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1).

Korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on

kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest,

mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 154 lg 1). Koos põhinõudega

aegub ka kõrvalnõue (TsÜS § 144). Üürnikud tasusid kostjale üüri üürilepingu alusel. Seega on

kohustuse aluseks üürileping. Seega oli tegemist korduvate rahaliste kohustustega, milles iga

kohustuse suhtes oleks saabunud aegumistähtaeg vastava aasta lõppedes ehk üürimaksete osas

2013. aasta lõppedes. Üldregulatsiooni järgi oleks aegumine saabunud 3 aasta möödudes ehk

vastavalt 31. detsembril 2016. Alates 01.01.2014 saadud üüritulu kohustuse suhtes saabus

tähtaeg 2014. aasta lõpus ning aegumistähtaeg oleks saabunud 2017. aasta lõppedes. Seega

2014 aasta üüritulu nõuded aegunud ei ole.

21. Küll aga leiab kohus, et lisaks eeltoodule tuleb käesoleval juhul arvestada 2013. aasta

üüritulu osas aegumise katkemise regulatsiooniga. Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud

isiku poolt nõude tunnustamisega (TsÜS § 158 lg 1). Nõude tunnustamine võib seisneda võla

osalises tasumises või muus teos (TsÜS § 158 lg 2). Kohtule esitatud e-kirjadega on tõendamist

leidnud, et kostja on kogu aeg võlgnevust tunnistanud, ise jooksvalt võlgnevuse üle arvestust

pidanud saates hagejale uuendatud Exceli tabelit (excel CASH_2013.xlsx, excel) ja pidevalt

andnud lubadusi hagejale võlgnevus tasuda (tsiviilasja nr 2-17-108619 toimik, II kd tl 83-93).

Sellist kostja käitumist saab pidada nõude tunnustamiseks TsÜS § 158 lg 2 tähenduses.

Sellisel juhul katkes aegumine 11. aprilli 2013, kuna kus kostja tunnistab, et lisas uuendatud

Exceli faili ja palub teada anda mida hagejale üle kanda (tsiviilasja nr 2-17-108619 toimik, II

kd tl 83). Sellest tulenevalt ei ole hageja üüritulu saamise nõue aegunud. Vastavalt ei ole

aegunud ka viivisenõude esitamine.

22. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja ei ole poolt üüritulust hagejale üle andnud. Samuti ei

vaidle pooled kostja poolt saadud üüritulu suuruse üle. Kostja ei ole tõendanud, et üüritulu

küsimus lahendati kaasomandi võõrandamise käigus. Samuti on tõendamata kostja väide, et

pooled leppisid kokku tasaarvestuse üürilepingust tulenevate maksete osas ning kostjal oli

õigus üüritasu endale jätta. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei vaidlusta, et üüritulu laekus tema

arvele, ei pea kohus vajalikuks käsitleda tõendeid, mis tõendavad hageja nõude alust kasu

üleandmise osas. X Xi poolt kostjale poole tasutud üürisumma suurus on kokku 7 150 eurot.

X Xti poolt kostjale tasutud poole üüritulu suuruseks on 4 225 eurot, millest tuleb maha arvata

üürisoodustused summas 158,52 eurot, so 4 145,74 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja AÕS § 71

lg 2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt hageja kaasomandiosale vastava üürina saadud tulu

väljaandmist summas 11 295,74 eurot ja kohus rahuldab hagi kostjalt hageja kasuks kasu

saamise nõudes summas 11 295,74 eurot.

23. Järgmisena analüüsib kohus välisfasaadi värvimise ja katusepleki parandamise kulude

hüvitamise nõuet summas 160 eurot. Nimetatud hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele AÕS

§ 72 lg 4 alusel, mille kohaselt kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke

toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja

säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Nimetatud sätte

kohaldamise eelduseks on, et nõude esitaja on kaasomanik, nõue esitatakse teise kaasomaniku

suhtes, nõude esitaja on teinud kaasomandi eseme suhtes kulutusi, kulutused olid säilimiseks

vajalikud ja nõuda saab vastavalt kaasomaniku omandisoa suurusele. TsÜS § 63 lg 1 kohaselt

esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku

või osalise hävimise eest. Kohus tuvastas käesoleva kohtuotsuse p-is 16, et pooled olid

perioodil 5.08.2008 kuni 13.10.2016 registriossa nr 9742202 kantud majaosa kaasomanikud.

Seega on kostja nõude olemasoluks vaja tuvastada, kas hageja on nimetatud kulutused teinud.

Kohtule esitatud X X 9.06.2016 e-kirjaga ning maksekorraldusega 160 euro tasumise kohta on

tõendamist leidnud, et hageja on tasunud 30.06.2016 160 eurot välisfasaadi värvimise ja

katusepleki parandamise eest (tsiviilasja nr 2-17-108619 toimik, I kd tl 167-168). Kohtu

hinnangul on katusepleki kulutused vajalikud, kuna nendega säilitati poolte kaasomandit.

Kohtu hinnangul oleks ilma katusepleki kulutusteta poolte kaasomand ohtu sattunud.

Nimetatud e-kirjast nähtuvalt oli fassaadi värvimine esteetilistel kaalutlustel. Seega ei mahu

fassaadi värvimine kohtu hinnangul vajalike kulutuste alla ja tegemist ei ole kaasomandi eseme

säilimiseks vajalike kulutustega. Tulenevalt asjaolust, et viidatud e-kirjast ja arvest ei nähtu kui

suured konkreetselt oli mõlema töö hind, siis arvestab kohus katusepleki parandamise kuludeks

poole nimetatud kulust, so 80 eurot. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista vastavalt

kaasomandi suurusele pool sellest, so 40 eurot.

24. Kohus analüüsib järgnevalt muude kaasomandiga seonduvate kulutuste hüvitamise (MTÜ

aastamaksud, ja Eesti Energia maksed) väljamõistmise nõuet. Hageja on leidnud ka, et MTÜ

aastamaksude õiguslikuks aluseks võib olla poolte kokkulepe või seltsing. Kohus nimetatuga

ei nõustu. Kohus käsitles kohtuotsuse p-is 18 põhjalikult miks kohtu hinnangul käesoleval juhul

seltsingu sätted ei kohaldu. Poolte kokkulepe selle kohta milles pooled täpselt kokku leppisid

on kohtu hinnangul tõendamata. Kostja leiab, et enne 26.04.2014 tekkinud nõuded on aegunud

TsÜS § 146 lg 1 alusel. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole võimalik aegumisele tugineda,

kuna kostja on kogu aeg võlgnevust tunnistanud, ise jooksvalt võlgnevuse üle arvestust pidanud

ja pidevalt andnud lubadusi hagejale võlgnevus tasuda.

25. Kohus kontrollib, kas kohaldada saab alusetu rikastumise sätteid. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt

teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste

hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu

hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema

kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik,

kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse

suurenemist kasutama hakata. Seega on nimetatud sätte kohaldamise eeldused järgmised: isik,

kelle suhtes nõue esitatakse, on eseme omanik; võlgniku eseme suhtes tehti kulutusi; isik, kes

nõude esitab on kulutuste tegija ning võlgnik on kulutuste tõttu rikastunud;

26. Õiguskirjanduse kohaselt, kui üks kaasomanik on kandnud rohkem kulutusi, kui tema

kaasomandi osa eeldaks, kuid need kulutused ei ole vajalikud asja säilitamiseks (AÕS § 72 lg

4) ega ole ka kaasomanike kokkulepet sellise olukorra kohta, peaks kaasomanik olema siiski

õigustatud teiselt vastavat hüvitamist nõudma. Ilmselt peaks see olema võimalik VÕS §-ide

1041-1042 alusel (Asjaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne 2014, § 75 komm 3.1, lk 335).

Samuti on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et kohtu hinnangul ei saa korteri

kommunaalkulusid, võrguteenuse ja elektrienergia eest tasutud summasid ja kindlustusele

tasutud summasid automaatselt lugeda eseme säilimiseks vajalikeks kulutusteks, ilma milleta

oleks asja säilimine ohtu sattunud. Kui tegemist on olukorraga, kus kaasomanik on kandud

kulutusi rohkem kui tema kaasomandi osa eeldaks, kuid need polnud vajalikud asja säilimiseks,

on kaasomanik õigustatud teiselt vastavat hüvitist nõudma. Kohaldamisele saaksid kuuluda

käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätted (vt TLRKKo nr 2-15-17760).

27. Vaidlus puudub selles, et hageja tasus poolte kaasomandis olnud majaosa osas MTÜ X tee

aastamaksud ja riigilõivu. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja tasus poolte kaasomandi osa

elektrienergia maksed perioodil 01.01.2013 kuni 20.11.2016. Samuti on kohtule esitatud

tõenditega tõendatud, et hageja on tasunud 29.11.2013 MTÜ X tee 2013. aastamaksu ja

riigilõivu summas 144 eurot; 5.05.2014 tasus hageja MTÜ X 2014. aasta aastamaksu 100 eurot.

16.12.2014 tasus hageja 2013 lisamakse summas 200 eurot ja 2015. aasta aastamaksu.

Nimetatud kulud on tõendatud kohtule esitatud pangakonto väljavõtetega (tsiviilasi nr 2-17-

108619 I kd, tl 157-158). Kokku tasus hageja MTÜ Xga seotud makse summas 444 eurot

millest poole, so 222 euro tasumise kohustus on kostjal.

28. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttega on tõendamist leidnud, et hageja tasus pooltele

kuuluva majaosa eest Eesti Energia arved perioodil 01.01.2013 kuni 31.12.2013 kokku summas

1 892,66 eurot (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl e-toimikus olemas). Eesti Energia arved

perioodil 01.01.2014 kuni 31.12.2014 kokku summas 1 828,85 eurot (tsiviilasi nr 2-17-108619

I kd, tl 164). Eesti Energia arved perioodil 01.01.2015 kuni 31.12.2015 kokku summas 1 877,06

eurot (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl 165). Eesti Energia arved perioodil 01.01.2016 kuni

20.11.2016 kokku summas 1 574,42 eurot (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl 166). Sellest

tulenevalt on hageja tasunud Eesti Energiaga seotud makseid kokku 7 172,99 eurot. Kostja ei

vaidlusta asjaolu, et üürnikud tasusid Eesti Energia maksed kostja kontole, seega on kostja

nimetatud summa ulatuses alusetult rikastunud. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab

vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja

alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ka kulutusi. Tegemist ei ole nõude

alusnormiga, vaid sätestatakse üksnes proportsionaalsuse põhimõte. Tõendamist on leidnud, et

hageja tasus kogu Eesti Energia maksed. Kostja on esitanud üksnes vastuväite, et Eesti Energia

arved on tasutud kostja poolt suuremas osas tasutud laenumaksete läbi. Kostja nimetatud väide

on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt kostja rikastus alusetult hageja arvel MTÜ Xga seotud

maksete näol 222 euro osas ja Eesti Energiaga seotud maksete osas kokku 7 172,99 euro osas.

Seega on täidetud kõik VÕS § 1042 lg 1 kohaldamise eeldused. VÕS § 1042 lg-s 2 sätestatud

nõuet välistavad asjaolud puuduvad.

29. Kostja leiab, et enne 26.04.2014 tekkinud nõuded on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel.

Kohus ei nõustu kostja väitega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et muude kaasomandiga

seonduvate kulutuste hüvitamise (MTÜ aastamaksud, ja Eesti Energia maksed) nõude

rahuldamisel saaksid kohaldamisele kuuluda alusetu rikastumise sätted. TsÜS § 151 lg 1

kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil

õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.

Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu

rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust

teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alusetust rikastumisest tulenev

nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta

möödumisel alusetu rikastumise toimumisest.

30. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui ei ole sätestatud teisiti

(TsÜS § 147 lg 1). Korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude

õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle

kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 154 lg

1). Koos põhinõudega aegub ka kõrvalnõue (TsÜS § 144). Hageja tasus Eesti Energiale arvete

eest lepingu alusel ning tegemist oli korduvate rahaliste kohustustega, milles iga kohustuse

suhtes oleks saabunud aegumistähtaeg vastava aasta lõppedes ehk 2013. aasta Eesti Energia

maksete tasumise osas 2013. aasta lõppedes. Üldregulatsiooni järgi oleks aegumine saabunud

3 aasta möödudes ehk vastavalt 31. detsembril 2016. 2014. aasta maksete osas saabus tähtaeg

2014. aasta lõpus. Käesoleval juhul tuleb arvestada 2013. aasta maksete osas aegumise

katkemise regulatsiooniga. Aegumise katkemist käsitles kohus käesoleva otsuse p-is 21. Sellest

tulenevalt ei ole muude kulutuste hüvitamise nõue aegunud. Vastavalt ei ole aegunud ka

viivisenõude esitamine.

31. Kohus leiab, et laenulepingu järgsete maksete ja laenu kindlustussummade nõudeõigus

tuleneb VÕS § 69 lg 2 alusel, mille kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle

võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale

langevas osas. VÕS 69 lg 1 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse

täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.

32. Pooled ei vaidle, et 29.07.2008 sõlmisid pooled kaaslaenusaajatena AS-ga Hansapank

(käesoleval ajal Swedbank AS) laenulepingu nr 08-106603-EL, mille alusel anti pooltele laenu

136 600 eurot (toimik nr 2-17-108619, I kd tl 160-161). Seega olid hageja ja kostja Swedbank

AS ees solidaarvõlgnikud. Kostja leiab, et enne 26.04.2014 tekkinud nõuded on aegunud TsÜS

§ 146 lg 1 alusel. Solidaarvõlgniku tagasinõude aegumise küsimuses tuleb hinnata, millal

aeguks AS-i Swedbank nõue kostja vastu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-54-13 p 12). AS-i

Swedbank nõue kostja vastu tulenes laenulepingust nr 08-106603-EL. Kindlustuse olemasolu

oli poolte ühise laenulepingujärgne kohustus AS Swedbank ees laenuleping nr 08-106603-EL

p.4.7. kohaselt (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl 160-161).

33. Kohtu hinnangul kohaldub hageja nõuetele (solidaarvõlgniku tagasinõue teise

solidaarvõlgniku vastu) 3- aastane aegumistähtaeg (TsÜS § 146 lg 1 ja VÕS § 70 lg 1).

Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui ei ole sätestatud teisiti (TsÜS §

147 lg 1). Korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik

alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta

lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 154 lg 1). Koos

põhinõudega aegub ka kõrvalnõue (TsÜS § 144). Pooled tasusid pangale laenumakseid

laenulepingu alusel. Seega oli tegemist korduvate rahaliste kohustustega, milles iga kohustuse

suhtes oleks saabunud aegumistähtaeg vastava aasta lõppedes ehk 2013. aasta laenumaksete

osas 2013. aasta lõppedes. Aegumine oleks saabunud 3 aasta möödudes ehk vastavalt 31.

detsembril 2016. 2014 aasta laenumakse nõuded aegunud ei ole. Küll aga leiab kohus, et

käesoleval juhul tuleb arvestada aegumise katkemise regulatsiooniga. Aegumise katkemist

käsitles kohus käesoleva otsuse p-is 21. Selles tulenevalt ei ole hageja laenumaksete nõue

osaliselt aegunud. Vastavalt ei ole aegunud ka viivisenõude esitamine.

34. Hageja on tõendanud AS-ile Swedbank hageja poolt laenulepingu nr 08-106603-EL järgsete

maksete tasumist perioodil 01.01.2013 kuni 31.12.2013 summas 2 780,38 eurot; AS-ile

Swedbank hageja poolt laenulepingu nr 08-106603-EL järgsete maksete tasumisest perioodil

01.01.2014 kuni 31.12.2014 summas 2 760,61 eurot; AS-ile Swedbank hageja poolt

laenulepingu nr 08-106603-EL järgsete maksete tasumisest perioodil 01.01.2015 kuni

31.12.2015 summas 2 691,21 eurot; AS-ile Swedbank hageja poolt laenulepingu nr 08-106603-

EL järgsete maksete tasumisest perioodil 01.01.2016 kuni 08.10.2016 summas 2 187,46 eurot.

Nimetatud kulutused on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud arveldusarve väljavõtetega

(tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl 141). Nimetatud summad on laenulepingu alusel hageja poolt

kostja kaasomandi osa eest tasutud summad. Seega on hagejal õigus pool laenumaksetest

summas 10 419,66 eurot tagasi saada.

35. Hageja tasus pooltele kuuluva majaosa eest kodukindlustusmaksed hoone ja koduse vara

eest Salva Kindlustuse AS-ile perioodi 12.12.2013 kuni 09.12.2014 eest summas 129,53 eurot

arve nr 2361929S alusel (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl 159). Kostja kohustus on tasuda

64,77 eurot. Hageja tasus pooltele kuuluva majaosa eest kodukindlustusmaksed hoone ja

koduse vara eest Salva Kindlustuse AS’ile 16.12.2014 perioodi 10.12.2014 kuni 09.12.2015

eest summas 129,49 eurot arve nr 2620071S alusel (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl 162-163),

millest poole summas 64,74 eurot kohustus tasuma kostja hagejale. Hageja tasus Salva

Kindlustuse arve nr 2886922S summas 129,49 eurot, millest poole 64,74 kohustus tasuma

kostja (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl 171). Seega on hagejal õigus pool kindlustusmaksetest

summas 194,25 eurot tagasi saada.

36. Hageja on esitanud kostja vastu üürisummalt ja katusepleki parandamise kuludelt ka viivise

nõude. Hageja viivisnõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise arvutamise

perioodide ega määrade üle pooled ei vaidle. X Xi poolt kostjale tasutud üürisumma suurus on

kokku 7 150 eurot ja viivised 26.06.2017 seisuga 1 832,09 eurot. X Xti poolt kostjale tasutud

üüritulu suuruseks on 4 225 eurot, millest tuleb maha arvata üürisoodustused summas 158,52

eurot, so 4 145,74 eurot. Viivis seisuga 26.06.2017 on kokku 527,61 eurot. Kostjalt välja

mõistetavaks katusepleki parandamise kuludeks arvestas kohus 40 eurot, millelt tuleb viivise

suuruseks 3,17 eurot.

37. Samuti on hageja esitanud kostja vastu viivisenõude laenulepingu järgsetelt maksetelt ja

laenu kindlustussummadelt. Hageja viivisnõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise arvutamise perioodide ega määrade üle pooled ei vaidle. Kohus leiab, et hageja

viivisenõue AS-ile Swedbank hageja poolt laenulepingu nr 08-106603-EL järgsete maksete

tasumise eest perioodil 01.01.2013 kuni 8.10.2016 seisuga 26.06.2016 summas 2 205,03 eurot

on õiguslikult põhjendatud. Samuti on hageja viivisenõue põhjendatud kodukindlustusmaksete

tasumisega viivitamise tõttu ning viivise summaks seisuga 26.06.2017 on kokku 39,65 eurot.

38. Samuti on hageja esitanud kostja vastu viivisenõude ka MTÜ aastamaksudelt ning Eesti

Energia maksetelt. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest

tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Samuti märgib Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-66-15, p-

is 19, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 2

esimese lause kohaselt alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas

raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus leiab, et hageja

viivisenõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 2 kohaselt hageja arvestatud ajast, kuna

kostja oli teadlik alates hageja poolt kohustuse täitmisest kohustusest tasuda pool summadest

hagejale. Kostja on nimetatut tunnistanud ka poolte vahelistes e-kirjades ja exceli tabelit

pidades. Kostja oli teadlik üleantu tagastamiseks ning kostja oli raha tagasimaksmisega

viivituses (VÕS § 82 lg 7). Hageja viivisenõue Eesti Energia maksetelt perioodi 01.01.2013

kuni 20.11.2016 eest on kokku 1 536 eurot.

39. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja üüritulu nõude summas 11 295,74 eurot;

katusepleki parandamise kulude nõue summas 40 eurot; MTÜ X tee aastamaksu nõude summas

222 eurot; kodukindlustusmaksete nõude 194,25 eurot; Eesti Energia elektrienergia maksete 7

172,99 euro nõude ja laenulepingu maksete tasumise nõude 10 419,66 eurot. Seega rahuldab

kohus hageja põhinõude kokku summas 29 344,64 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele X Xi poolt tasutud üüritulu summalt seisuga 26.06.2017

1 832,09 eurot; X Xti poolt kostjale tasutud üüritulu summalt seisuga 26.06.2017 527,61 eurot;

MTÜ X tee 2013. aastamaksu ja riigilõivu põhivõlalt seisuga 26.06.2017 summas 35,81 eurot;

Eesti Energia arvete tasumisega viivituses oldud perioodil 01.01.2013 kuni 20.11.2016 seisuga

1 536 eurot; AS-ile Swedbank hageja poolt laenulepingu nr 08-106603-EL järgsete maksete

tasumise eest perioodil 01.01.2013 kuni 8.10.2016 seisuga 26.06.2016 summas 2 205,03 eurot;

Salva Kindlustuse AS-ile kodukindlustuse põhivõlalt on viivise summaks seisuga 26.06.2017

39,65 eurot ning katusepleki tasumise nõudelt 3,17 eurot. Kokku on hageja viivisenõue

põhjendatud summas 6 179,36 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel

välja mõista viivis hagis rahuldatud osas põhivõlalt (29 344,64 eurot) alates 27.06.2017 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

40. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud

tuleb jätta täielikult kostja kanda, kuna kohus rahuldas hagi 97,89% ulatuses.

41. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

Kohtunik

Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tallinna RK 22.01.2020 lahendiga.