2-17-18772/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18772 Tsiviilasi E P avaldus kohtu nõusoleku saamiseks M P nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Lahend hagita asjas Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja E P (Eesti rahvastikuregistris JE P, Eesti Vabariigi isikukood xxx, elukoht xxx; e-post: xxx) Avaldaja kontaktisik Eestis: V B (xxx) Puudutatud isik I M P (isikukood xxx, elukoht xxx; viibimiskoht xxx) määratud esindaja vandeadvokaat Marina Valge Puudutatud isik II Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post: lasnamae@tallinnlv.ee) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E P avaldus.

2. Anda eeskostjale E P kohtu nõusolek eeskostetavale M P`le kuuluva korteriomandi asukohaga xxx (kinnistusregistri registriosa nr xxx) võõrandamiseks alljärgneval tingimustel: 2.1.Eelnimetatud kinnisvara tuleb müüa turuhinnaga või sellest suurema hinnaga. 2.2.Korteriomandi müügist saadud raha tuleb ½ suuruses osas paigutada puudutatud isiku I enda pangakontole ning ½ suuruses osas avaldaja pangakontole.

3. Anda eeskostjale E Ple kohtu nõusolek kasutada punktis 2 korteriomandi võõrandamisest saadavaid rahalisi vahendeid M P huvides temale vajamineva hoolduse ja ravi tagamiseks.

4. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotus Jätta eestkostetavale määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetluskulu kandnud isiku kanda. Edasikaebamise kord

2-17-18772

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Avaldaja esitas 12.12.2018 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks täisealise isiku M P nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt palub avaldaja kohtult anda E Ple, kui M P eestkostjale, nõusolek võõrandada eestkostetava ja avaldaja ühisomandis olev korteriomand asukohaga xx (kinnistusregistri registriosa nr xxx) ning korteri müügist saadud raha soovib alvadaja jagada võrdselt kaheks ning kanda eraldi M P ja E P pangaarvetele. Müügist saadu arvelt saaks eestkostja kasutada oma isa M P hoolduskulude katteks xxx hooldekodus, kus ta viibib ööpäevaringsel hooldusel alates 13.12.2017.

M P’l on diagnoositud xxx, mille tõttu vajab ta igapäevatoimingutes ja sotsiaalses elus pidevat juhendamist. M P igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension 458,85 eurot ja sotsiaaltoetus 26,85 eurot, hooldekodu arvete tasumiseks kulub igakuiselt 660 eurot. Avaldaja leiab, et eeltoodust tulenevalt on eestkostetava huvides müüa temale ühisvarana kuuluv korteriomand ja müügist saadavat kasutada hooldekulude katteks. Harju Maakohus võttis 04.01.2019 kohtumäärusega avalduse menetlusse ning määras puudutatud isikule riigi arvel esindajaks advokaadi. 04.01.2019 kohtumäärusega kohustati määratud esindajat esitama avaldusele kirjalik seisukoht.

Puudutatud isiku esindaja (RÕA korras) esitas 18.01.2019 seisukoha. Puudutatud isiku esindaja asus seisukohale, et avaldaja avaldus tuleks rahuldada, kuivõrd korteriomandi võõrandamine on kooskõlas hea eestkostja hoolsusega. Arvestades, et eestkostetava igakuiseks hooldamiseks kulub vähemalt 660 eurot ning tema sissetulekust ei piisa hooldekodu kulude tasumiseks, on põhjendatud eestkostetavale kuuluva vara müümine. Müügist saadu arvelt on võimalik tasuda eestkostetava hooldekulusid. Lasnamäe Linnaosa Valitsus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, arvestades eestkostetava M P õigusi ja huve Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2, 5 ja 9 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata.

Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 järgi tuleb täisealise eestkostele kohaldada lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealise eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 187 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ega kohustuda tegema nendega käsutusi. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

PKS § 183 lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega

2-17-18772

eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa. PKS § 183 lg 2 ja 3 sätestavad, et eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, eestkosteasutuse ja määratud esindaja seisukohtadega ning hinnates neid kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et eestkostetava huvides on avalduses nimetatud tehingu tegemine, st eestkostetava omandis oleva korteriomandi asukohaga xxx (kinnistusregistri registriosa nr xxx) võõrandamine. Tehingu tulemusena saadav raha tuleb ½ suuruses osas paigutada puudutatud isiku I enda pangakontole ning ½ suuruses osas avaldaja pangakontole. Tehinguks nõusoleku andmine võimaldab rahalisi vahendeid kasutada eestkostetava hooldekulude tasumiseks ning ei kahjusta eestkostetava huve. Seega tuleb anda eeskostjale kohtu nõusolek kasutada võõrandamisest saadavat rahasummat eestkostetava huvides temale vajamineva hoolduse ja ravi tagamiseks. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes asjaolule, et eestkostetava huvid seoses kõnesoleva tehinguga on igakülgselt kaitstud, rahuldab kohus avalduse ja annab avaldajale taotletud nõusoleku eelnimetatud tehingu tegemiseks. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, asub kohus seisukohale, et eestkostetavale määratud esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud kulu kandnud isiku kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik