Legislator Case Law & Legislation
1-18-7685/12 AI generated

1-18-7685/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 1-18-7685/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada D.U süüdi KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja karistada teda kuue kuu pikkuse vangistusega. tlustatavana kinnipidamise aeg 6. 7. august 2018, s.o KarS § 68 lg 1 alusel arvata kah – kaks päeva karistusaja hulka ja mõista D.U kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

Legislator headnote

AI generated

1-18-7685/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: tlustatavana kinnipidamise aeg 6. 7. august 2018, s.o KarS § 68 lg 1 alusel arvata kah – kaks päeva karistusaja hulka ja mõista D.U kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

Keywords

AI generated
alcohol abuse alcohol monopoly aggravated drunk driving trade in alcoholic beverages motor vehicle pollution breathalyzer test
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-7685 (kohtueelse menetluse nr 18261000697) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi

sekretär Kristel Toots Kriminaalasi

D.U süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Ken Kiudorf Kaitsja

vandeadvokaat Argo Küünemäe; viimasel istungil asenduskaitsjana vandeadvokaadi abi Marko Paabumets Süüdistatav

D.U . Isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidusega; emakeel eesti keel;

ametlik töökoht puudub, arvel töötuna; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2016 otsusega KarS § 263 lg 1 p 2 järgi vangistusega neli kuud KarS § 73 lg-te

1 ja 3 alusel tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga; tõkendit ei ole

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse - -dest 306, 311 ja 313, seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p st 5 ja § maakohus otsustas:

1. Tunnistada D.U süüdi KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja karistada teda kuue kuu pikkuse vangistusega.

2. tlustatavana kinnipidamise aeg 6. 7. august 2018, s.o KarS § 68 lg 1 alusel arvata kah – kaks päeva karistusaja hulka ja mõista D.U kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

3. - Jätta KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D.U ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja toime uut kuritegu ja täidab kestel talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p –6 sätestatud kontrollnõudeid. -des 1 D.U peab:

3.1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

;

3.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste e kohta; täitmise ja elatusvahendit

3.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks;

3.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

3.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata D.U käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

5. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada D.U osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod.

6. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 28. jaanuarist 2019.

Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel.

7. Võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel D.U-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks.

8. Selgitada D.U-le, et ta on tulenevalt liiklusseaduse (LS) §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada LS § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

9. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot ja 28. jaanuaril 2019 tekkinud kaitsjatasu 139,68 eurot

a) sundraha 435 euro ulatuses, b) 11. jaanuari . Jätta riigi kanda

2019 kohtumäärusega menetluskulude hulka arvatud 139,20 eurosest kaitsjatasust sõidukulud 79,20 euro ulatuses, c) käesoleva määrusega menetluskulude hulka arvatud

139,68 eurosest kaitsjatasust sõidukulud 90 euro ulatuses ja d) kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud

384,23 eurosest (272,16+112,20) kaitsjatasust sõidukulud (182,16+34,20) 216,36 euro ulatuses. Mõista sundraha a) 375 euro ulatuses, b) 11. jaanuari

2019 kohtumäärusega menetluskulude hulka arvatud 139,20 eurosest kaitsjatasust kaitsja töötasu 60 euro ulatuses, c) käesoleva määrusega menetluskulude hulka arvatud 139,68 eurosest kaitsjatasust kaitsja töötasu 90 euro ulatuses ja d) kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud 384,23 eurosest (272,16+112,20) kaitsjatasust kaitsja töötasu 168 euro (90+78) ulatuses, st kokku 693 eurot välja D.U-lt. Menetluskulud tuleb D.U tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 28. jaanuarist 2019. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus

Kokkuleppe järgi süüdistatakse D.U selles, et tema juhtis 6. augustil 2018 kella 22 paiku Võru maakonnas Võru Vallas Tallinn– –Võru– Tartu Luhamaa maantee 248. kilomeetril

mootorsõidukit Volkswagen Multivan registreerimismärgiga xxxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,07 milligrammi. Selle teoga rikkus

D.U liiklusseaduse §

9 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani D.U toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava D.U , tema kaitsja vandeadvokaadi Argo Küünemäe ja abiprokurör Ken Kiudorfi vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on D.U-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 6. 7. august – 2018, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõistetakse D.U kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 l te 1 ja 3 alusel jäetakse gmõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D.U ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse kats -des 1 6 eaja kestel toime uut kuritegu, järgib talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p – sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel tuleb lisakaristusena D.U-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks.

Kohtu seisukoht

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kokkulepet toetas ka kaitsja.

Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb D.U KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.

KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida praegu on tehtud osaliselt. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 384,36 eurot (kokku 1134,36 eurot). Sellele summale aga lisandub 11. jaanuari 2019 kohtumäärusega menetluskulude hulka arvatud 139,20 eurone kaitsjatasu. Ka tuleb menetluskulude hulka arvata seoses kohtuistungiga 28. jaanuaril 2019 tekkinud kaitsjatasu. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul

KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlus seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud õigusest –

reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (

– KrMS. Kommentaar, § 3/5) vt nt Kergandberg .

Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7- - 16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. D.U majanduslik olukord on raske, sest tema sissetulek on 140 eurot kuus, ta ei saa liigesehaiguse tõttu tööl käia ning tal puuduvad säästud. Ka kokkuleppes on osa menetluskulusid jäetud riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS §

180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 435 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud undraha 375 euro sõidukulud: 182,16+34,20+79,20+49,68. Süüdistatava kanda jääb s ulatuses ja määratud kaitsjale makstud töötasu: 90+78+60+90, kokku 693 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb D.U tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooks es. ul otsuse jõustumisest arvat

/allkirjastatud digitaalselt/