2-18-12456/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-12456

Tsiviilasi

M.A. avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. novembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.A. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: M.A. (avaldaja), ik XXX; esindaja

Kaupo Süvaoja

Puudutatud isikud:

1) P.K., ik XXX; esindaja K.K.;

2) K.K., ik XXX;

3) K.K., ik XXX;

4) Lüganuse vald; esindaja Signe Siru

5) Tallinna linnavalitsus (Mustamäe Linnaosa Valitsus)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 29. novembri 2018 määrus.

2. Saata asi maakohtule lepitusmenetluse läbiviimiseks.

3. Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. M.A. (avaldaja, ema) esitas 05.09.2018 maakohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks

suhtlemist korraldava määruse rikkumise tõttu.

Avalduse kohaselt rikub P.K. (puudutatud isik, isa) Viru Maakohtu 09.05.2018 määrust,

millega määrati kindlaks ema suhtluskord K.K. (puudutatud isik, laps) ja K.K. (puudutatud isik,

laps). Kompromissis kokku lepitud kolmest korrast, mil ema pidi lastekaitse töötaja

juuresolekul lapsi nägema, on täidetud vaid üks kord. Rohkem pole ema lapsi näinud ega

nendega saanud suhelda. Lapsed soovivad tegelikult emaga suhelda, kuid neid mõjutab isa.

Ema on muutunud ja soovib lastele näidata, et ta soovib lastega kohtuda ja suhelda isegi

rohkem, kui suhtluskorras on sätestatud. Ilma kohtumisteta ei saa ema lastele näidata, et ta on

muutunud.

2. P.K. leidis, et avaldus esitati põhjendamatult.

Ema on lastega kohtunud vaid korra, kuna lastel on ema vastu suur vastumeelsus. Lapsed ei

soovi emaga suhelda. Lapsi kiusati ja narritati ema eluviisi tõttu. Ema on lastele helistanud,

kuid lapsed ei soovinud ka telefoni teel suhelda.

3. Lüganuse vald (puudutatud isik) märkis, et laste kohtumine emaga oli väga emotsionaalne.

Kuigi esmalt lapsed keeldusid kohtumisest, nõustusid nad seda siiski tegema valla ruumides.

Pärast kohtumist soovis noorem laps uuesti emaga kohtuda, vanem laps ei võtnud seisukohta.

11.06.2018 kohtumist ei toimunud. Selleks ajaks leidsid lapsed, et nad ei soovi emaga siiski

kohtuda. Vald selgitas laste vanaemale, et ta ei tohi ema halvustada laste ees.

4. Viru Maakohus jättis 29.11.2018 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud poolte

endi kanda. Maakohus jättis rahuldamata ka taotluse, et kohus viibiks lastega kohtumise juures.

Maakohus leidis, et tõendatud ei ole, et isa takistaks kohtumääruse täitmist. On tõendatud, et

lapsed ei soovi emaga suhelda ja seda ei saa neile ette heita.

Laste isa töötab Rootsis ja juhul, kui lapsed sooviksid, saaksid nad emaga rohkem suhelda.

Avaldajal tuleb taastada laste usaldus.

Põhjendamatu on avaldaja soov, et kohus viibiks kohtumise juures. Kohus ei ole

lastekaitsetöötaja.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja rahuldada avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks. Avaldaja palub menetluskulud

jätta poolte endi kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on PKS § 143 lg 1 kohaselt vanemal kohustus ja lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga. Avaldaja soovib lastega hoida sidet;

2) jättis maakohus TsMS § 563 lõikes 7 sätestatu kohaldamata. Kohus oleks pidanud

analüüsima, milliseid sunnivahendeid saab kasutada;

3) oleks maakohus pidanud lepitusmenetluse lugema TsMS § 563 lg 7 alusel ebaõnnestunuks,

mitte jätma avalduse rahuldamata. Isa ei ilmunud kohtuistungile. Istungist oleks pidanud

isiklikult osa võtma, esindajast ei piisa;

4) tuleks kasutada ka teisi variante lepituseks, nt perelepitust või psühholoogi abi.

6. Isa vaidleb määruskaebusele vastu. Tõendamata on määruskaebuse esitaja väited, et isa

takistab lastega suhtlemist.

7. Lüganuse vald leiab, et maakohtu määrus on õiguspärane. Lapsed otsustavad tulevikus ise,

kas nad soovivad emaga suhelda. Vald märkis, et nooremaid vendasid võib olla mõjutanud

vanem vend, kelle resoluutne otsus emaga mitte suhelda võib kanduda ka noorematele

vendadele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 29. novembri 2018 määrus tuleb TsMS § 667 lõike

2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata maakohtule

lepitusmenetluse läbiviimiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

9. TsMS § 563 lg 1 ei anna kohtule õigust jätta avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks

rahuldamata. Lepitusavalduse saab jätta menetlusse võtmata (TsMS § 563 teine lause). Kui

avaldus on menetlusse võetud, saab kohus tunnistada lepituse õnnestunuks (TsMS § 563 lg 6)

või ebaõnnestunuks (TsMS § 563 lg 7). Võimalust avaldus rahuldamata jätta seadus ette ei näe.

Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 563 lg 1 kohaselt esineb alus lepitusmenetluse

läbiviimiseks, kuna laste ema teatas kohtule, et kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorda ei

täideta. Seega pidi maakohus avaldust menetlema, kasutades kõiki seaduses sätestatud

võimalusi, et kohtumäärust täita ja leida pooltele sobiv ja toimiv lahendus.

10. Ringkonnakohus selgitab, et lepitusmenetluse eesmärk on lapsega suhtlust korraldava

kohtumääruse kohane täitmine. Asjaolude muutmisel võimaldavad TsMS § 563 lg 6 ja lg 7 p 2

muuta varasemat suhtluskorda. Kohus peab aitama vanemat, kes soovib kohtumäärusega

määratud suhtluskorda täita, kuid see on takistatud. Selleks peab kohus muu hulgas kutsuma

vanemad isiklikult välja ja selgitama ilmumata jätmise võimalikke õiguslikke tagajärgi (TsMS

§ 563 lg 3). Vajaduse korral kutsub kohus lahendamise juurde ka valla- või linnavalitsuse

esindaja. Kohus arutab vanematega lapsega suhtlemise võimatusest tulenevaid tagajärgi lapse

heaolule ja juhib tähelepanu võimalikele sunnivahenditele määruse või kokkuleppe täitmiseks

(TsMS § 563 lg 4). Seadus ei välista arutamisele ka lapsi kaasata. Arvestada tuleb asjaolu, et

lapsed, kellega ema suhelda soovib, on sedavõrd noored, et nad ei pruugi olla veel võimelised

tegema ise otsust selle kohta, et nad ei soovi emaga suhelda. Samuti on nii noored lapsed

kergesti mõjutatavad. Seega väljus maakohus kaalutluspiiridest, kui järeldas, et lapsed ei soovi

emaga suhelda. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või

raskendab lapse kasvatamist (TsMS § 143 lg 2).

11. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 563 lg 1 ja 4 järgi peab kohus menetlusosalistele ja

vajadusel ka kolmandatele isikutele selgitama, et nad ei tohi takistada vanema suhtlust lapsega,

samuti mõjutada last vanemaga mitte suhtlema. Lisaks teisele vanemale ei tohi laste suhtlust

vanemaga negatiivselt mõjutada ka vanaema ega vanem vend. Kohus võib asjassepuutuvale

isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või

raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 4 teine lause). Kui kohus tuvastab, et asjassepuutuv

isik takistab lapse suhtlust emaga, sh mõjutab last emaga mitte suhtlema, võib kohus PKS

§ 143 lg 3 alusel määrusega kohustada seda isikut sellisest tegevusest hoiduma. Vajadusel peab

kohus seda asjassepuutuvale isikule selgitama.

12. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kutsuma vanemad ja vajadusel kohaliku

omavalitsuse esindaja enda juurde (TsMS § 563 lg 3), arutama vanematega lapsega suhtlemise

võimatusest tulenevaid tagajärgi lapse heaolule ja juhtima tähelepanu võimalikele

sunnivahenditele määruse või kokkuleppe täitmiseks (TsMS § 563 lg 4), püüdma saavutada

vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta (TsMS § 563 lg 3), selgitama lapse isale ja

teistele last mõjutavatele isikutele, et emal on suhtlusõigus lapsega (PKS § 143 lg 1 ja 2) ning

vajadusel panema asjassepuutuvale isikule kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse

suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 4 teine lause). Pärast seda

peab maakohus lugema lepitusmenetluse edukalt lõppenuks ja vajadusel uue kokkuleppe

määrusena kehtestama (TsMS § 563 lg 6) või tunnistama lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja

kasutama TsMS § 563 lg 7 punktides 1-3 nimetatud vahendeid.

13. Menetluskulud jaotab maakohus lõpplahendis asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi