4-19-55/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-19-55 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2019, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-55 (233019000023) Väärteoprotokolli number AB1527930 Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aleksander Minin Väärteoasi Liiklusseaduse § lg 2 järgi 201

Menetlusalune isik G.P

isikukood XXX; elukoht Eesti Vabariigi XXX; kodakondsus;

töökoht XXX Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud k menetleja esindaja Politseija Piirivalveameti Ida ohtuvälise – prefektuuri vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin menetlusalune isik G.P – Kohtuistungi toimumise aeg 05.01.2019

RESOLUTSIOON Juhindudes v ( -st äärteomenetluse seadustiku VTMS) § 107 lg 1 p 1 ja § 109 ning § -dest 108- 111 kohtunik otsust : as

Tunnistada G.P 05.01.2019 süüdi mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õiguseta isikuna, kes on varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud liiklusseaduse § 201 lg s 2 ettenähtud väärteo toimepanemi ning mõista , s.o - ses karistuseks 8 (kaheksa . ) päeva aresti

4-19-55 2

Karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise aeg 05.01.2019 kell 01.03. –

Vabastada G.P aresti alt pärast 2 (kahe) päeva aresti kandmist s.o 07.01.2019 kell 01.03.

Arvata KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates

05.01.2019 kell 01.03 kuni 07.01.2019 kell 01.03, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub veel 6 (kuus) päeva aresti.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et on õigus kanda ülejäänud ) päeva G.P 6 (kuus aresti ositi 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtuotsuse tegemisest Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambris htra 3, Narva. – Va Korraga ärakantava aresti kestuseks määrata minimaalselt 2 (kaks) päeva.

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuuluv mootorsõiduk Vol

G.P-le kswagen Passat Variant, reg.nr , VIN-kood . XXX XXX

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse

kuulutamisele järgnevast päevast, s. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist o 06.01.2019.

kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse

kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt 28.j uaril 2019 aan . Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuris koostati 05.01.2019 väärteoprotokoll väärteoasjas nr

233019000023. Protokolli kohaselt juhtis G.P 05.01.2019 kell 01.02 Sillamäel,

Sillamäe Viivikonna mnt 0,1 kilomeetril mootorsõ - idukit Volkswagen Passat Variant reg nr XXX

omamata vastava katego olles eelnevalt oria sõiduki juhtimise õigust, juhtimiselt kõrvaldatud 23.11.2018.

Väärteoprotokolli kohaselt pani sellega toime väärteo G.P , mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi.

Juhindudes VTMS § st 71 edastas kohtuväline menetleja kõnealuse väärteoasja - lahendamiseks Viru Maakohtule.

Vastavalt liiklusseaduse § ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava 90 lg 1 p 1,2

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti isik, kes on kõrva

ldatud

sõiduki juhtimiselt vastavalt LS § le 91. LS § 91 lg 1 p 3 kohaselt kõrvaldatakse juht sõiduki - juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Liiklusseaduse § 201 lg 2 kohaselt on ootorsõiduki muu hulgas karistatav m juh e vastava timin

4-19-55 3

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud isiku poolt,

või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on

mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud Nimetatud teo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv .

kuni 300 trahviühikut või arest.

Formaalselt vastab väärteoprotokollis toodud sündmuste kirjeldus liiklusseaduse § 201 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele st mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta s on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. isiku poolt, ke

Antud juhul ei ole vaidlust selles, et G.P juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit ning tal sõiduki juhtimisõigus puudus mootor . Seda tunnistas G.P ise. Tema ütlustega haakuvalt kinnitab neid asjaolusid 05.01.2019 kell 01.03 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt G.P juhtis

mootorsõidukit süüdistuses märgitud aj Maanteeameti liiklusbüroo andmete väljatrükk al ja kohas.

kinnitab, et G.P ei ole

kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust.

Politseija Piirivalveameti infosüsteemi väljatrükist nähtuvalt kõrvaldati G.P mootorsõiduki juhtimiselt ka 23.11.2018. Kusjuures sõiduk, mida ta juhtis, oli sama – Volkswagen Passat Variant reg nr . Tulenevalt 23.11.2018 kiirmenetluse otsusest karistati G.P XXX

tookords LS § 201 lg 1 järgi 160-eurose rahatrahviga. i kohaselt Karistusregistri andmete väljatrük on 23.11.2018 otsus jõustunud. Seega on G.P näol tegemist isikuga, kes on LS § 201 lg 2 tähenduses mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

G.P põhjendas rooli istumist vajadusega sõita kauplusesse ja suvilasse. Sealjuures ei

nähtu tema selgitustest, et tegemist olnuks kriitilise olukorraga, mis kohest reageerimist ja lahendamist vajas. Ta soovis vaid kontrollida kas suvilas on kõik korras. G.P enda sõnul ei

ole tal kunagi juhtimisõigust olnud, ta alles õpib auto Seega oli ta teadlik mootorsõiduki koolis. juhtimisõiguse puudumisest, kuid otsustas sellest hoolimata sõitma minna.

Eelnevast tulenevalt on käesolevas väärteoasjas tõendatud, et G.P juhtis 05.01.2019

mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles varasemalt mootorsõiduki

juhtimisel kõrvaldatud. Tegemist oli teadliku ja sihipäraselt planeeritud tegevusega

, kavatsetusega

KarS § 16 lg 2 tähenduses Seega esinevad tema tegevuses liiklusseaduse § 201 lg s 2 sätestatud . - väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus

Liiklusseaduse § 201 lg 2 näeb karistusena ette nii rahatrahvi kui ka aresti. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse liigi ja m valimisel arvestab kohus asjaolu, et G.P on varem samalaadse äära

liiklusalase rikkumise eest rahatrahviga karistatud, kuid see ei ole teda mõjutanud hoiduma uute

rikkumiste toimepanemisest ega suunanud teda

Viimane rikkumine õiguskuulekamalt käituma.

leidis aset vaid 1,5 kuud enne käesoleva menetluse esemeks olevat süütegu. Sealjuures on

märkimisväärne, et G.P sooritas uue süüteo enne, kui eelmise rikkumise eest määratud

4-19-55 4

karistus kantud sai.

Kohtu hinnangul on G.P näol a, kes teadlikult ja järjepidevalt eirab tegemist isikug liiklusnõudeid ning seab seeläbi ohtu kaasliiklejate tervise ja vara. Neil asjaoludel peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada karistusena aresti.

Kui lähtuda üksnes G.P retsidiivsusest ja menetluse esemeks oleva teo objektiivsetest asjaoludest, vääriks kõnealune rikkumine üle keskmist karistuse määra karistust. Samas ei saa aga

üle otsustades jätta tähelepanuta, et

G.P tunnistas rikkumist. Kohus arvestab seda karistust

kergendava asjaoluna ning pe G.P-le karistus alla keskmise ab põhjendatuks mõista määra – päeva aresti. kaheksa

Lähtuvalt VTMS § 199 lg- 3 ja 205 lg- 1 tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise st st aeg 05.01.2019 kell 01.03. – Kuivõrd G.P käib ametlikult tööl ning ta ei ole varasemalt

vabadusekaotuslikku karistust kandnud, peab kohus võimalikuks rakendada KarS § 66 lg-s 1

sätestatut. Vältimaks töökoha kaotust annab kohus G.P-le võimaluse kanda karistust ositi kahe kuu jooksul ning

– korraga ärakantava aresti kestuseks on kaks päeva.

Konfiskeerimine

KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal teo toimepanijale.

Süüteo toimepanemise vahend on ese, millega rünnatakse süüteo objekti või mida süüdlane muul

viisil oma teos kasutab. Vahend on seega ese, mis tööriistana hõlbustab koosseisupärase teo

toimepanemist. Isik, kes juhib mootorsõidukit omamata selleks vajalikku juhtimisõigust, kasutab sõi liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks. Nimetatust lähtuvalt võib kohus dukit

isikult -s 201 teo LS § sätestatud süütegude toimepanemises süüdimõistes konfiskeerida ka süü toimepanemise vahendiks olnud mootorsõiduki.

Samas võib mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi

toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma Riigikohtu üldkogu lahend nr 3 (vt -1-1-37-07).

Eelnevalt tuvastas kohus, et G.P sooritas lisaks käesoleva menetluse esemeks olevale

teole LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo ka 23.11.2018. Politsei infosüsteemi väljatrüki

kohaselt oli ka tol korral süüteo toimepanemise vahendiks mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant, reg nr korduvalt liiklusalase XXX. Seega kasutas G.P sama sõidukit süüteo sooritamiseks.

Maanteeameti liiklusbüroo andmetel on mootorsõiduki Volkswagen Passat Variant, reg nr XXX omanikuks registreeritud G.P. Kasutaja on I V. Kohtu küsimusele kellele kõnealune

sõiduk kuulub, vastas V, et see on tema sõiduk. Hiljem, kui kohus palus selgitada, miks ta ostis

mootorsõiduki omamata samas õigust mootorsõidukit juhtida, märkis V, et sõiduk osteti tema nimele, kuid sellega sõidavad ka tema vanemad ja see oli neile ostetud. Lähtuvalt AÕS § 92 lg s 1 sätestatust asub kohus seisukohale, et süüteo vahendiks olnud sõiduki - omanik on G.P. Maanteeameti andmetest ning G.P ütlustest nähtuvalt peab viimane end sõiduki omanikuks. Sealjuures kinnitab Maanteeameti andmete väljatrükk G.P ja tema vanemate ko

kkulepet, et sõiduki omand läheb G.P-le.

Fakt, et isik, keda karistati 23.11.2018 ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest, paneb poolteist kuud samalaadse hiljem (ja sama sõidukit kasutades) uuesti toime

4-19-55 5

süüteo viitab kohtu hinnangul äärmiselt kõrgele retsidiivsuse ohule. Seda enam, et tulenevalt , G.P du enda ütlustest ei olnud tal sõiduki kasutamiseks mingit hädaseisundit. Sõi eesmärk ei

olnud midagi sellist, mida poleks saanud muul ajal ja viisil saavutada, nt kasutades taksot või ühistransporti. See näitab, et e väärteo suhtes kohaldatud karistusõiguslikud meetmed elmises asjas G.P ei

pannud teda hoiduma uute samasuguste rikkumiste toimepanemisest. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul põhjendatud kuri toimepanemise vahendiks olnud sõiduki konfiskeerimine. teo

Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et antud juhul esinevad konfiskeerimise alused vastavalt KarS § 83 lg G.P-le kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant, reg.nr -le 1 ning XXX, VIN-kood XXX kuulub konfiskeerimisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik