4-18-6453/5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-18-6453

) (5

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-6453 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. detse ri 2018

mb . a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. (ik XXX; elukoht e-post P XXX;

XXX XXX ) kaitsja Margo Normann ( ),

määruskaebus RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 21. detsembri 2018. a -18-6453 muutmat määrus väärteoasjas nr 4 jätta ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti 12.11.2018. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930018001640/3 määrati .P le tolliseaduse § 71 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, I - s.o 100 eurot.

2. 13.12.2018. a esitas I. kaitsja vandeadvokaat Margo Normann Harju P Maakohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks eelviidatud Maksuja Tolliameti otsusele, kuna tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel – .P sai väärteootsusest I

teada 04.12.2018. I. -le ei ole P kohtuväline menetleja selgitanud, millal on lahendi koopia talle kättesaadav ja millal algab kaebetähtaeg. Talle ei selgitatud, et dokumendi saamiseks tuleb tal ilmuda Tallinna Lennujaama. I. sai aru, et otsus saadetakse talle tema e- P

postile . XXX

3. Harju Maakohus

I. taotluse kaebuse esitamise P jättis 21.12.2018. a määrusega

tähtaja ennistamiseks Maksu ja Tolliameti 12.11.2018. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr -

930018001640/3 rahuldamata. Maakohus selgitas, et VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse

4-18-6453

) (5

esitamise viimane päev oli väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt 27. kuivõrd 11.2018. a,

väärteoprotokollis on märgitud kuupäev 12.11.2018. a, millal on kohtuvälise menetleja lahend tutvumiseks kättesaadav. Kaebus koos tähtaja ennistamise taotlusega on esitatud Harju Maakohtule 13.12.2018. a, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist.

Vastavalt VTMS § 38 lg le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja - ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratu

ur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõ või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud nnetus, transpordi-

asjaolud raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKK nr 3-1-1-144-03 RT III 2004, 2, 20 – –

ja RKKK nr 3-1-1-77-98 RT III 1998,21,211). – Maakohtule on kaebuse tähtaja ennistamise taotlus esitatud põhjendusel, et kaebaja sai väärteootsusest teada 04.12.2018. Kaebajale ei ole kohtuväline menetleja selgitanud, millal on lahendi koopia temale kättesaadav ja millal algab kaebetähtaeg. Kaebajale ei selgitatud üldse, et mingi dokumendi saamiseks tuleb kaebajal ilmuda Kohtla-Järvelt uuesti Tallinna Lennujaama. Kaebaja sai aru, et dokument saadetakse tema e-postile . XXX Maksuja Tolliameti 11.10.2018. a väärteoprotokollis väärteoasjas nr 93001800164029 on sõnaselgelt märgitud, et kaebetähtaeg algab kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samuti on ära toodud kuupäev 12. november 2018. a. Väärteoprotokollile on alla kirjutanud ka menet -posti aadressiks lusalune isik ning omakäeliselt on märkinud enda e YYY. Ka nähtub protokollist, et menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigusi ja kohustusi, mida kaebaja kinnitas ka allkirjaga.

VTMS §

4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

114 lg esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. ohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise Maak

menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKKK 3-1-1-83-08).

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks esitatud mitte ühtegi objektiivset asjaolu, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia kaebajale ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

4. 07.01.2019. a esitas .P kaitsja Harju Maakohtu 21.12.2018. a määrusele kaebuse, I milles

palub tühistada maakohtu määrus ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

Kaebuse esitaja leiab, et v maakohtu seisukoht, et kaebajale on selgitatud, et koht äär on uvälise

menetleja lahend on kaebajale kättesaadav 12.11.2018 kohtuvälise menetleja juures.

Kaebaja ei valda

eesti keelt ja olukorras, kus menetleja otsustab ise, et tema keeleoskus on piisav menetluses tõlke läbiviimiseks, peab selline tegevus (menetleja poolt tõlkimine) hõlmama kõiki toiminguid, mis menetlusaluse isikuga teostatakse. Käesolevas asjas nähtub väärteoprotokollist, et menetleja poolt on tõlkimine läbiviidud ainult .P ütluste protokollimisel (väärteoprotokoll lk 2), kuid I

4-18-6453

) (5

väärteoprotokolli tervikuna ja eriti menetluslike tähtaegadega seonduvat, ei ole kaebajale tõlgitud (väärteoprotokoll lk 4). Kui menetlus toimub olukorras, kus menetleja väidetavalt valdab keelt, mida räägib menetlusalune isik, siis peab selline olukord olema ka selgelt fikseeritud. Vaidlust ei ole, et tõlkimine on toimunud ütluste protokollimisel ja selle kohta on .P I andnud ka allkirja, kuid

väärteoprotokolli tervikliku sisu tõlkimist käesolevas asjas ei ole toimunud (puudub I. P

allkiri tõlke toimumise kohta ja menetleja allkiri tõlkimise kohta). Väärteoprotokollist ei nähtu, et

I. -le P on tõlgitud protokolli osad: Väärteo kvalifikatsioon ja lühikirjeldus (lk 2), Väärteo kirjeldus (lk 2-3), Subjektiivne koosseis (lk 3), Väärteo kvalifikatsioon (lk 3) Tõendite loetelu (lk 3), Teave väärteoga põhjustatud kahju kohta (lk 3). Ainult ühele protokolli osale, s.o menetlusaluse isiku ütlused väärteo kohta (lk 2) on I.P vene keeles omakäeliselt alla kirjutanud, et (tõlge): „Ütlused on kirjutatud minu ütluste järgi, mulle tõlgitud ja vastavad tegelikkusele“. Väärteoprotokolli osaline tõlkimine ja olulistest asjaoludest menetlusaluse isiku mitteteavitamine on selge menetlusnormide rikkumine ning asjaolu, mida saab kohus kaaluda tähtaja ennistamisel. Väärteoprotokolli lk 4 on alljärgnev trükitud eestikeelne tekst: „Menetlusalusel isikul ja tema kaistjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotkolli koopia kättesaamisest.

Menetlusaluse isiku taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul võib toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada. Menetlusalusele isikule on selgitatud, et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalusel isikul on õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures. Soovi korral saadetakse lahendi koopia menetlusaluse isiku ei posti aadressile võ teavitatakse teda valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu.“ Sellele tekstile järgneb menetlusaluse

isiku omakäeliselt kirjutatud venekeelne tekst (tõlge): „Прошу мне разрешить штраф мне по

частям.“ (tõlge ligilähedaselt: „Palun lubada mul trahv tasuda ositi“). Menetlusaluse isiku selline lause

viitab selgelt asjaolule, et ilmselt ei ole menetlusalusele isikule kas teksti täielikult tõlgitud või ei ole ta sellest aru saanud, sest väärteoprotokollis trükitud tekstis ei ole selgitust võimaliku karistuse (trahvi)

ega selle ositi tasumise kohta, vaid üksnes selgitus toimikuga tutvumise ja menetleja lahendiga tutvumise võimaluste kohta. Kui menetlusalusele isikule oleks väärteoprotokoll tõlgitud vene keelde, ei oleks ta saanud avaldada taotlusi, mida eestikeelses tekstis tegelikult kirjas ei olegi.

Väär on kohtu seisukoht, et N. Hokkonenile pidi kohtuvälise menetleja lahend saadetama e-postile

YYY XXX . takse e-posti aadressile Väärteoprotokollis on selgelt kirjutatud, et lahend saade .

Väärteootsuses on ka isiku andmetes õigesti märgitud kaebaja e-posti aadress . Maakohtu XXX

osundus, et kaebaja o -posti aadressiks

n väärteoprotokollis ise märkinud oma e ei ole õige, sest YYY tegelikult ei ole märgitud aadress üldse selgelt loetav. Kaebaja selgitas juba kaebuses, et oli reisilt tulles väsinud ja närvis ning ei saanud tema kinnipidamise asjaoludest aru.

Maakohtu seisukoht, et Maksuja Tolliameti 11.10.2018. nr a väärteoprotokollis väärteoasjas

93001800164029 on sõnaselgelt märgitud, et kaebetähtaeg algab kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, ei ole õige. Sõnalise teksti selgus sõltub keele valdamisest või mittevaldamisest. Kui menetlejal oli võimalik tõlkida menetlusaluse isiku ütlused, siis ei olnud mingit takistust tõlkida, selgitada ja fikseerida ka kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavuse tähtaeg. Seda käesolevas asjas tehtud ei ole. Menetlusaluse isiku riigikeele mittevaldamist on kohtuväline menetleja kasutanud selgelt süüdimõistva lahendi tegemiseks. Arvestades asjaolu, et kaebaja teavitas juba ütluste andmisel, et elektrooniline retsept on temal olemas, on selge et kohtuväline menetleja ei ole käesolevas asjas vaevunud seda asjaolu isegi kontrollima.

Vaidlust ei ole selle üle, et menetluses ei ole tõlk osalenud. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale on emakeeles selgitatud õigusi peale menetlustoimingu lõppemist s o 12.10.2018. Kaebajale õiguste . selgitamine peale menetlustoiminguid on selgelt ebaseaduslik, sest ei võimalda tegelikkuses kaebajal oma õigusi kasutada. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal oli elektrooniliselt võimalik selgitada ja esitada

4-18-6453

) (5

retsept, mille puudumist menetleja kaebajale ette heitis. Vaidlust ei ole selle üle, et menetleja kinnitus menetlustoimingu tõlkimise kohta puudub. Käesolevas asjas olevast väärteoprotokollist ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks väärteoprotokolli sisu menetlusalusele isikule tõlkinud. Väärteoprotokollis puudub märge selle kohta. Kohtuväline menetleja on jätnud täitmata VTMS § 5 sätestatud kohtuvälise menetleja kohustused ning ei taganud menetluse läbiviimist menetlusalusele isikule arusaadavas keeles. Väsinud ja keelt mittevaldavale isikule peale toimingu teostamist menetluslike õiguste selgitamine ei ole kaebaja õiguste tagamine. Seega ei tohiks olla vaidlust, et nii menetlustoiming kui Riigikohus ei väärteootsus on ebaseaduslikud.

ole selgelt ette kirjutanud, millistel asjaoludel on võimalik kaebuse esitamise tähtaja ennistamine.

Kohtul on nimetatud otsuse langetamisel kaalutlusõigus KarS § 172 lg 2 p 2 alusel. Silmatorkavad menetluslikud minetused saavad olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Kui kohtuvälise menetleja ametnik ja menetlusalune isik teineteist ei mõista, ei ole võimalik ka nõuetekohase kohtuvälise menetluse läbiviimine. Selged rikkumised kohtuvälise menetleja poolt on asjaolu, mille alusel on võimalik tuvastada, et otsus ei olnud menetleja tegevusest tulenevalt kaebajale kättesaadav.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, vaadanud toimiku materjali , leiab, et läbi d ja esitatud määruskaebuse määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohus märgib, et väärteomenetluses kaebetähtaja ennistamist reguleerib VTMS § 114 lg 4, mille kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise

15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kätte saadav. VTMS § 70 lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Väärteoprotokolli kantakse ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. VTMS § 70 lg te 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli - koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Selle toiminguga loetaksegi väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. Sellest tulenevalt on VTMS

§ 114 lg s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tä - hendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel Käesoleval juhul pole (RKKK 3-1-1-99-10).

vaidlust selles, et väärteoprotokollis sisaldub kuupäev, millal on kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule kättesaadav. Samuti ei ole vaidlust selles, et .P on kinnitanud oma I allkirjaga väärteoprotokolli koopia kättesaamist. Seega oli talle kuupäev, millal kohtuvälise menetleja otsus kättesaadav on, teada. Nagu VTMS § 114 lg 4 sätestab ning Riigikohus oma praktikas korduvalt kinnitanud on, algab kaebetähtaja kulgemine just sellest kuupäevast, mitte aga hetkest, millal menetlusalune isik otsuse kätte on saanud. Seega olukorras, kus kohtuväline menetleja polnud .P I e-posti aadressile otsust edastanud, oli I.P endal võimalus pöörduda kohtuvälise menetleja poole. Kõik kontaktandmed selleks on väärteoprotokollil kirjas. Ringkonnakohus leiab, et VTMS § 114 lg 4 eeldab menetlusaluse isiku aktiivset tegutsemist, kuivõrd ei sätesta kohtuvälisele menetlejale kohustust otsus isikule kätte toimetada. Käesoleval juhul menetlusalune isik ise aga aktiivne ei olnud dunud ning lasi seega , õigeaegselt menetleja poole otsuse saamiseks ei pöör kaebetähtaja mööda.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, -

transpordi-

- raske haigus, ajutine või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud vaimutegevuse rike jms (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2006. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-152- -1-1-5-07) (RKKK

05 ja 12. veebruari 2007. a määrus kriminaalasjas nr 3

4-18-6453

) (5

3-1-1-90-10). Ühtegi taolist asjaolu menetlusaluse isiku puhul ei esinenud. Kaebuse põhiline vastuväide on sisuliselt see, et .P ei saanud aru kaebekorrast ning et talle tõlgiti vaid osa I

väärteoprotokollist, seejuures mitte osa kaebekorra kohta. See aga ei ole kohtupraktika kohaselt mõjuvaks põhjuseks. Ringkonnakohus leiab, et selline väide ei ole ka eluliselt usutav. Nimelt ei ole selline väide kooskõlas enda väitega, mille kohaselt ootas menetlusaluse isiku

, et I.P kohtuvälise menetleja talle otsuse e-posti aadressile edastab. Juhul, kui ta sai aru, et talle edastatakse otsus eelgitatud ka otsuse kaebekorda ning seda, et otsus on talle posti aadressile, on talle järelikult s kättesaadav kohtuvälise menetleja juures. väär Samuti on ta oma allkirjaga kinnitanud teoprotokolli kättesaamist. See tähendab, et juhul, kui talle jäi miski arusaamatuks, on tal olnud võimalus pöörduda kas juristi või kohtuvälise menetleja poole täiendavate selgituste saamiseks. Arusaamatu on seejuures kaebuse esitaja seisukoht, et olukorras, kus igalt väärteoprotokolli osa juures puudub I. P

allkiri, on talle protokoll täies mahus tõlkimata. Nimelt algab väärteoprotokolli lk 2 lõpust väärteo kirjeldus, mis jätkub lk l 3. Lk 3 lõpus on .P allkiri, seega on kaebaja väide allkirja I - puudumise kohta alusetu. Tõlkimine ei eelda, et isik peaks iga lõigu tõlkimist eraldi allkirjaga kinnitama. Nii nähtub ka väärteoprotokolli esimeselt leheküljelt, et .P on nõustunud I

menetleja tõlkega ning kusagil ei ole fikseeritud see, et midagi oleks tõlkimata või

I.P

etteheiteid oleks. Seejuures on talle selgitatud menetlusaluse isiku õigusi esitada taotlusi ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Vastavaid märkeid asja materjalidest ei nähtu.

8.

Kaebaja leiab, et menetlusaluse isiku lause Прошу мне разрешить штраф платить по частям.“

(tõlge ligilähedaselt: „Palun lubada mul trahv tasuda ositi“) viitab selgelt asjaolule, et ilmselt ei ole menetlusalusele isikule kas teksti täielikult tõlgitud või ei ole ta sellest aru saanud, sest väärteoprotokollis trükitud tekstis ei ole selgitust võimaliku karistuse (trahvi) ega selle ositi tasumise kohta, vaid üksnes selgitus toimikuga tutvumise ja menetleja lahendiga tutvumise võimaluste kohta. Kui menetlusalusele isikule oleks väärteoprotokoll tõlgitud vene keelde, ei oleks ta saanud avaldada taotlusi, mida eestikeelses tekstis tegelikult kirjas ei olegi. Selline seisukoht on aga täiesti ekslik. Nimelt nähtub protokollist, et enne viidatud omakäeliselt kirjutatud lauset on väärteoprotokollis järgmine tekst „menetlusaluse isiku omakäeliselt kirjutatud taotlused (vastulause esitamise aja lühendamine, lahendi kättesaadavaks tegemise aja lühendamine, lahendi kättesaadavaks tegemise koht ja edastamise viis, trahvi ositi tasumine jne). “ Seega on .P just omakäeliselt kirjutanud I

teksti, mis on protokollis ka eesti keeles märgitud, nimelt trahvi ositi tasumise taotlus. See kinnitab veelkord, et teda teavitatud temale arusaadavas keeles, ta on sellest aru saanud on menetluse käigust ning talle on kõiki vajalikke asjaolusid selgitatud. Lisaks leiab ringkonnakohus vastupidiselt kaebuse esitaja seisukohale, et just kõik omakäelised juurdekirjutused annavad tunnistust sellest, et teda on kogu menetluse kä Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu väärteoprotokollile märgitust igust teavitatud. kuskilt, et oleks alust kahelda selles, et .P ei saanud menetluse läbiviimise hetkel toimunust I aru. On eluliselt usutav, et inimene võib sellises olukorras olla tavapärasest veidi rohkem ärevuses, kuid selleks antaksegi talle kirjalik väärteoprotokolli koopia, millest nähtub kõik vajalik ning vajadusel saab ta sealt kõik kas üle lugeda või paluda abi sellest aru saamiseks. .P pole seda I aga asja materjalidest nähtuvalt enne kohtuvälise menetleja otsuse tema e-posti aadressile edastamist vajalikuks pidanud.

9. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes - -dest 194, 196, 198 VTMS § st 147 lg 1 p 1, § jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.