2-18-4513/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Ulvi Loonurm ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-4513

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 24. septembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1518,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja Tallinna linn Haabersti Linnaosa

Valitsuse kaudu, lepinguline esindaja Anžela Õige

Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Jelena Lehter

Asja läbivaatamine

25. jaanuar 2019, kohtuistung

Istungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja Anžela Õige

Kostja YY ja lepinguline esindaja Jelena Lehter

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. septembri 2018 otsus.

2. Lõpetada asjas menetlus ja kinnitada kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1. YY kohustub tasuma XX-le elatist alates 1. veebruarist 2019 100 eurot kuus

kuni XX täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda XX

pangakontole

XXXXXXXXXXXXXXX

AS-i SEB

Pangas,

märkides

maksekorralduse selgitusse „XX elatisraha“;

2.2. Elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks;

2.3. YY kohustub teavitama eestkosteasutust oma varalise seisundi muutumisest;

2.4. Sellest tsiviilasjast (nr 2-18-4513) tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu

rohkem nõudeid.

3. Tsiviilasja nr 2-18-4513 menetlus lõpetada.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule, sest pooled on

edasikaebamisest loobunud.

2 (3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja, laps) esitas 23. märtsil 2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja, ema) vastu

elatise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuine elatis 250 eurot, kuid mitte

vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära tagasiulatuvalt alates 21.

märtsist 2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostjalt on 26. märtsi 2010 kohtumäärusega ära võetud hageja hooldusõigus. Hageja

eestkostjaks on 8. jaanuari 2018 kohtumäärusega määratud Tallinna linn Haabersti Linnaosa

Valitsuse kaudu. Hageja ühe kuu ülalpidamiskulud asenduskodus on 1972 eurot, millest riik

kannab 1150 eurot ja Tallinna linn 822 eurot. Tulenevalt hageja tervislikust seisundist vajab

hageja täiendavaid teenuseid ning lisakulutusi ühes kuus summas 305,50 eurot (logopeed,

füsioteraapia, täiendav mähkmete kulu, kõne arendamise kommunikaator).

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus, et temalt mõistetakse välja elatis hageja

ülalpidamiseks 75 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja palus vähendada

hageja kasuks väljamõistetavat elatise suurust 75 euroni kuus põhjusel, et tal on veel kaks

ülalpeetavat alaealist last. Kostja majanduslik olukord ei võimalda rohkem elatist maksta.

3. Maakohus tegi 24. septembril 2018 otsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas hagi

osaliselt ning mõistis kostjalt välja hageja ülalpidamiseks igakuise elatise 200 eurot alates

23. märtsist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus vaidlustatud otsuse tühistada osaliselt,

mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatis suuruses 1/8 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

palga alammäärast. Ühtlasi palus kostja menetluse kestel tekkinud elatisvõlgnevuse ajatamist.

Kostja püsiv sissetulek on 592 eurot kuus (lastetoetus summas 110 eurot ja töötasu summas

482 eurot neto). Töötasu laekus kostjale 10. oktoobril 2018. Teine vanem asus tööle oktoobris

2018, ning tema töötasu suurus ei ületa 500 eurot. Perekonna igakuine sissetulek on kokku

1092 eurot. Perekonna vältimatud püsikulud ühes kuus on 1138,99 eurot, mille hulka ei ole

arvestatud riideid laste ega kostja jaoks, kulutusi vabale ajale, huviringidele ega muid

erakorralisi kulusid, samuti lemmiklooma pidamisega seotud kulusid.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

6. 25. jaanuaril 2019 toimunud kohtuistungil palusid pooled kinnitada nendevahelise

kompromissi ning lõpetada menetlus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1

alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

8. Kohtuistungil selgitas kohus pooltele kompromissi kinnitamise ja TsMS §-s 432 sätestatud

menetluse lõpetamise tagajärgi. Perioodiliste maksete kohustuse osas on poolel õigus uues

hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist TsMS § 459 järgi.

9. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus ei heade kommete ega seadusega

ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

10. Menetluskulud jäävad vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda. Tulenevalt

menetluskulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid kindlaks määrata.

3 (3)

11. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise

õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada (TsMS § 661 lg 4).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Ulvi Loonurm

Indrek Parrest