2-18-18563/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2019 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-18-18563 Tsiviilasi

L. K. hagi G. K. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L. K., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxx xx, xxxxxxxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx Kostja G. K., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xx/xx xxxxxxxx xx, xxxx, xxxx, xxxxx-xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx xxxxxxx RESOLUTSIOON Rahuldada L. K. hagi. Lahutada L. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) ja G. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis xx xx xxxx.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud

09.12.2018 esitas L. K. kohtule hagiavalduse G. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Tallinnas xx xx xxxx, abielupooled on ühiselt otsustanud abielu lahutada. Abielulised suhted lõppesid 10.10.2018, misjärel elab hageja Eestis ja kostja xxxxxxxxxxx. Ühiseid lapsi ei ole, samuti puuduvad ühisvarasse puutuvad vaidlused. Kostja elab working holiday viisaga xxxxxxxxxxx ega saa töö tõttu Eestisse reisida, mistõttu ei ole võimalik abielu lahutamine perekonnaseisuosakonnas. Kostja elukoht xxxxxxxxxx piires muutub seoses tööga sagedasti. Hagiavaldusele on lisatud kostja digitaalselt allkirjastatud avaldus, milles ta nõustub abielu lahutamisega.

Tsiviilasi nr 2-18-18563

2 (2) Kohus kuulas hageja 23.01.2019 eelistungil isiklikult ära, ta jäi hagiavalduse juurde ega soovinud leppimisaega. Pooled on koos elanud nii Eestis kui Austraalias, ühine vara Austraalias on maha müüdud. Hageja kinnitas, et tasutud riigilõiv jääb tema kanda ning et lahutusele võib kohaldada Eesti õigust.

Kostja kuulas kohus ära telefoni teel 23.01.2019. Ta nõustus abielu lahutamisega ning selgitas, et ei tule niipea Eestisse (võib-olla korraks kevadel). Leppimisaega ta ei soovinud, menetluskulude osas nõudeid ei esitanud. Kostja nõustus, et abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda, mida näitab ka kostja enda poolt hagile lisatud avaldus. Pooltel ei ole ühiseid lapsi ega vaidlusi ühisvara osas ja elatakse teineteisest väga kaugel. Kostja on kinnitanud, et ta kavatseb jääda xxxxxxxxxxxxx pikemaks ajaks. Perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutamiseks olukorras, kus üks pooltest ei oma registreeritud elukohta Eestis ja pooled ei ole sõlminud kokkulepet abielu lahutamisele kohalduva õiguse kokkulepet (PKS § 64). Kuna notar saaks abielu lahutada juhul, kui pooled sõlmivad eelmärgitud kokkuleppe isiklikult (PKS § 641 lg 2) ning kostja elab Eestist kaugel ja on põhjendatud, et ei saa Eestisse ilmuda, tuleb PKS § 65 lg 2 kohaselt tuvastada, et abielu lahutamiseks on pädev üksnes kohus. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus abinõude tarvituselevõtuks abielu taastamiseks. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole, samuti ei ole abieluvarast tulenevaid nõudeid. Pooled on kohtule suuliselt kinnitanud, et nõustuvad abielu lahutamisele kohalduva õiguse valikul Eesti õigusega, millega kohus loeb PKS § 641 lg 3 sätted täidetuks.

Seega rahuldab kohus hagi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled taotlenud. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks on hageja tasutud riigilõiv.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik