2-17-18919/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2019.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-17-18919

Tsiviilasi

OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar hagiavaldus H J Ji K

endise pankrotihalduri U Ti vastu kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

845 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar (registrikood:

12387599, asukoht Tallinn, Pärnu mnt 160a)

Hageja

esindaja

Allan

Viirma

(e-post:

menetlusdok@gmail.com)

Kostja: H J Ji K endine pankrotihaldur U T (isikukood x,

tegevuskoht Tallinn/Tartu, elukoht xxx, e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja Liina Karlson (e-post:

liina.karlson@themis.ee)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

lihtmenetlus

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista H J Ji K endiselt pankrotihaldurilt U Ti’lt OÜ Õigusbüroo Viirma

& Saar kasuks kahju hüvitis summas 845 eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja U Ti kanda.

Edasikaebamise kord

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava

või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448

lõikele 4¹ hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga

täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtu 16.12.2015 a. määrusega kuulutati välja M S pankrot ja nimetati

pankrotihalduriks

Oliver

Ennok.

Hageja

esitas

04.01.2016

a.

M

S

(pankrotis)

pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles taotles oma nõude, summas 20 592,02 eurot,

tunnustamist PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Hageja oli omandanud nõude

H J Ji Klt. Hagejaga samadel alustel (H J Ji K laen M Sle) esitas M S pankrotimenetluses

nõude ka H J Ji K pankrotihaldur U T, keeldudes tunnistamast nõude hagejale loovutamise

tehingu kehtivust. 01.04.2016 a. toimus M S pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek,

kus kostja esitas vastuväite hageja nõude suurusele 15 360 euro ulatuses. Kostja nõudele

summas 15 360 eurot esitas täies ulatuses vastuväite M S pankrotihaldur Oliver Ennok. Hageja

esitas Harju Maakohtusse hagiavalduse M S pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks kõigi

nõudele vastuväite esitanud isikute, sh. kostja vastu. Kohus võttis hageja nõude tunnustamise

hagiavalduse 04.05.2016 a. kohtumäärusega menetlusse (tsiviilasi nr 2-16-6862). Kostja esitas

tsiviilasjas nr 2-16-6862 H J Ji K pankrotihaldurina hageja suhtes vastuhagi ning nõudis hageja

ja H J Ji K vahel 16.06.2013 a. sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamist.

Kostja ei esitanud hagi enda poolt esitatud nõude tunnustamiseks M S pankrotimenetluses ja

kostja nõue jäi seetõttu M S pankrotimenetluses tunnustamata. 13. jaanuari 2017 a.

kohtuotsusega tsiviilasjas 2-16-6862 rahuldas kohus hageja hagi täies ulatuses, tunnustades

hageja nõude M S pankrotimenetluses ning jättis kostja esitatud vastuhagi rahuldamata. Kohus

jättis põhihagiga seonduvad menetluskulud kostjate kanda ning vastuhagiga seonduvad

kohtukulud antud menetluses kostja 2 ehk H J Ji K kanda. 06. märtsi 2017 a. kohtumäärusega

määras kohus kindlaks kohtukulud tsiviilasjas nr 2-16-6862 resolutsiooni punktide 4 ja 5

kohaselt alljärgnevalt: Määrata kindlaks vastuhagiga seonduvate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista vastuhagejalt H J Ji K (pankrotis, Soome Vabariigi isikukood xxx)

vastukostja OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar (registrikood 12387599) kasuks menetluskulud

summas 845 eurot. Kohustada vastuhagejat H J Ji K (pankrotis, Soome Vabariigi isikukood

xxx) tasuma punktis 4 väljamõisetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

H J Ji K on leidnud, et pankrotihaldur U Ti tegevus tsiviilasjas nr 2-16-6862 on temale kaasa

toonud kohustuse tasuda hagejale 845 eurot ning selline kohustus tuleneb kostjapoolsest

pankrotihalduri kohustuste rikkumisest. Kostja on põhjustanud H J Ji Kle kahju põhjendamatu

rahalise kohustuse tekkimise näol. H J Ji K on loovutanud kahju hüvitamise nõude kostja vastu

täies ulatuses hagejale. Tsiviilasja nr 2-16-6862 menetluses on kohus kindlaks teinud, et hageja

nõue M S vastu on kehtiv. Kostja poolt esitatud vastuhagi H J Ji K (edaspidi H K) ja hageja

vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamise nõudes jäeti täies ulatuses

rahuldamata. Vastuhagi tsiviilasjas nr 2-16-6862 esitas pankrotivõlgnik H K esindajana

pankrotihaldur, kelleks oli kostja. Kuna kostja poolt H K nimel esitatud hagi jäeti rahuldamata,

mõisteti H Klt hageja kasuks välja 845 eurot, millele lisandub viivis alates kohtumääruse

jõustumisest. Hageja möönab, et pankrotihalduril on õigus esitada vajalikke tagasivõitmise

hagisid ning kohtumenetluste kulu kannab üldjuhul pankrotivõlgnik. Antud juhul aga oli kostja

poolt hageja nõudele tehtud vastuväite ainus eesmärk üksnes hageja, kui M S võlausaldaja

nõude pankrotimenetluses maksmapaneku takistamine ning hageja koormamine sisuliselt

perspektiivitu vastuhagi menetlemisega seotud menetluskuludega. Hageja on eelnevalt

selgitanud, et M S pankrotimenetluses esitas kostja H K pankrotihaldurina nõude täpselt

samadel alustel kui hageja, keeldudes nõude loovutustehingut tunnistamast. M S pankrotihaldur

Oliver Ennok pöördus kahe samadel alustel nõude saamise järgselt hageja poole, ning palus

tõendada nõude loovutust. Hageja esitas vajalikud tõendid, misjärel pankrotihaldur Oliver

Ennok esitas vastuväite kostja poolt esitatud H K nõudele. Kui kostja oleks olnud veendunud,

et H K pankrotihalduri ehk kostja poolt esitatud nõue kuulub just nimelt H Kle, oleks kostja

pidanud esitama peale vastuväite saamist nõude tunnustamise hagi M S pankrotihalduri Oliver

Ennoki vastu. Kostja nõude tunnustamise hagi H K pankrotihaldurina ei esitanud, küll aga

vaidles hagejale koos M S sugulastega vastu hageja nõude tunnustamise menetluses ning lisaks

esitas ka ilmselgelt alusetu vastuhagi, millega hagejale kaasnesid menetluskulud. Seega, kostja,

olukorras, kus tema poolt M S pankrotimenetluses esitatud nõue oli nõuete kaitsmise

koosolekul saanud vastuväite, ei teinud mitte midagi selleks, et nõue saaks tunnustatud (so ei

esitanud enda poolt esitatud väidetava nõude tunnustamiseks hagiavaldust kohtusse). Kostja

tegevus oli suunatud üksnes ja ainult hagejale menetluskulude kaasatoomisele ning hageja

põhjendatud nõude maksmapaneku takistamisele. Muud põhjendust kostja tegevusele M S

pankrotimenetluses ei ole võimalik leida. Kostja initsieeritud selgelt perspektiivitu vastuhagi

kohtumenetluse ainus perspektiiv pankrotivõlgnik H Kle oli algusest peale ainult H Kle

menetluskulude hüvitamise kohustuse tekkimine. Mitte ühtegi tegevust, mis oleks olnud

suunatud H K nõude tunnustamisele peale pankrotihaldur Oliver Ennoki vastuväite saamist

kostja ei teinud. Seega, isegi olukorras, kui kostja oleks saavutanud oma vastuhagi rahuldamise

ja H K ja Hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping oleks tunnistatud kehtetuks, ei oleks

sellisel tegevusel olnud mitte mingisugust tagajärge H K pankrotipesale (varade suurenemine

vms), kuna kostja nõue oleks olnud M S pankrotimenetluses ikkagi tunnustamata. Hageja

märgib, et kostja tegevuse tulemusena rahalise kohustuse tekkimine H Kle ja kostja tegevuse

igasuguse potentsiaalse positiivse mõju puudumine H K pankrotivarale oli või vähemalt pidi

olema kostjale kui pankrotihaldurile selgelt ettenähtav.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 845 eurot ja jätta menetluskulud täies

ulatuses kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub hagi jätta rahuldamata.

Kostja leiab, et ei ole selge kas hageja on K esindaja või uus võlausaldaja, kes on Klt nõude

omandanud, Klt tulevikus tekkiva nõude omandanud, sh ilma kostja kohustuseta ja nõuet

piiritlemata või hoopis K kohustuse omandanud hageja enda ees. Hageja ei saanud omandada

K positsiooni pankrotivõlgnikuna, kuigi ta on seda hagis väljendanud. Lisaks taotleb hageja

teistkordselt käesolevas menetluses menetluskulusid tsiviilasjas nr 2-16-6862, nüüd juba

kostjalt, kuigi need on K vara arvelt väljamõistetud.

Tsiviilasjas nr 2-13-33794 oli kostja ja K õiguslik suhe kui halduri ja pankrotivõlgniku

vaheline suhe. Kostja tegutses PankrS-se aluse ja oma tegevuses lähtus PankrS-se § 55

sätetest. K ei täitnud pankrotivõlgnikuna oma PankrS § 85 alusel teabe andmise ja PankrS § 86

kohaselt vandeandmise kohustust, samuti ei osutanud mingit abi haldurile oma ülesannete

täitmisel (PankrS § 87). K ei ilmunud andma võlgniku vannet pankrotivara osas. Harju

Maakohus väljastas arestimääruse K suhtes, kuna ta ei täitnud oma võlgniku kohustusi. K

pankrotimenetlusest osa ei võtnud, varjas ennast, informatsiooni haldurile ei andnud ja on

suhelnud ainult hagejaga (16.06.2013 M S nõude ja nüüd kostja vastu väidetava nõude

loovutamine) või vähemalt oleks pidanud olema hageja kliendiks.

Kostja esitas K pankrotimenetluse ajal M S vastu korduvalt päringuid Klt saadud raha

tagastamiseks. Kuna M S teavitas enda pankroti väljakuulutamisest esitas kostja ka

nõudeavalduse M S pankrotimenetluses. 28.03.2016 M S tunnustas oma kohustust K ees.

01.04.2016 M S nõuete kaitsmise koosolekul esitas K nõudele vastuväite haldur, vaatamata M

S poolt nõude tunnustamisele K kasuks. M S ja teised võlausaldajad esitasid vastuväite hageja

nõudele. Tegemist ei ole nn vandenõuga hageja vastu, vaid PankrS-se alusel objektiivselt

kujunenud olukord M S nõuete kaitsmise koosolekul.

Hageja esitas hagi nõude tunnustamiseks tsiviilasjas nr 2-16-6862 sh K vastu. M S menetluses

oli selgunud asjaolud, et K oli nõude loovutanud vahetult enne tema pankrotimenetlust

hagejale. Nimelt PankrS § 110 (1) 2) kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud

ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et

tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. PankrS § 110 (2) kohaselt kui tehing on tehtud

kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis,

et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Antud juhul oli mõistlik lahendada

küsimuse vastuhagina kuna vastuhagi põhidokumendid kattuvad nõude tunnustamise

vaidlusega ja rahuldamine oleks välistanud täielikult hageja nõude tunnustamise tsiviilasjas nr

2-16-6862. Arvestades asjaolu, et kehtetuks tunnistatav tehing toimus 16.06.2013 ja K

pankrotimenetlus algatati 09.10.2013, oli tegemist tehinguga, mis tehtud enne kuue kuu

möödumist ajutise halduri nimetamisest ja on õigustatud eeldada, et hageja tehingu teise

poolena teadis, et K võlgnikuna kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Kohtulahendiga

tsiviilasjas nr 2-16-6862 jäeti vastuhagi rahuldamata, kuid otsuses põhjendusi esitatud ei ole. K

ei andnud informatsiooni ega pöördunud halduri poole lahendi vaidlustamise ajal küsimuse

lahendamiseks ja nii mõisteti kohtu poolt hageja kasuks välja 845 eurot PankrS § 54¹ lg 1

alusel, kuna halduri tegevuse tulemina tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on

pankrotivõlgnik. Kostja esitas vastuväite hageja kohtukuludele tsiviilasjas nr 2-166862, mida

kohus ka osaliselt rahuldas.

Kostja tegevuse olid heaks kiitnud ka K võlausaldajad. Nimelt K menetluses moodustas

pankrotivara K pension (mille eelduslikult haldurina sissenõuet pöörata on keeruline), võimalik

nõue M S vastu ja nõue K enda vastu, kuid teda ei olnud võimalik tabada. 29.03.2017 esitas

haldur lõpparuande, milles oli märgitud ka hageja kasuks pankrotivarale tekkinud

masskohustus summas 845 eurot. PankrS § 163 (3) ja (6) alusel saavad võlausaldajad ja

võlgnik esitada vastuväited lõpparuandele ja kohus jätab kinnitamata, kui kostja haldurina

oleks kahju tekitades rikkunud K ja tema võlausaldajate õigusi. Kohus kinnitas lõpparuande K

pankrotimenetluses, kinnitades määrusega pankrotivara arvelt täidetavaid kohustusi summas

857 834, 24 eurot sh ka pankrotivarast täidetavas kohustuses hageja ees summas 845 eurot.

Kostja suhe Kga oli pankrotimenetluse ajal halduri ja pankrotivõlgniku suhe. Menetluse ajal ja

selle lõpetamisel K halduriga ei suhelnud ja oma kohustusi ei täitnud. Võlausaldajatel jäid

rahuldamata nõuded summas 857 834, 24 eurot ja lisaks kohustus hageja ees summas 845

eurot. Nõuded täidetakse 10 aasta jooksul K olemasoleva ja tulevikus tekkiva vara arvelt.

Nimelt PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja nõuded jäid rahuldamata on

täitedokumendiks võlgniku vara osas. Kohus, võlausaldajad ja K ei leidnud, et haldur oleks

menetluse ajal K pankrotivõlgniku ja tema võlausaldajate huve kahjustanud, veelgi vähem

kahju tekitanud. Kostjale teadaolevalt K võlausaldajate nõudeid summas 857 834, 24 eurot

täitnud ei ole, samuti ei ole hagi materjalidest näha, kas K on täitnud oma kohustuse summas

845 eurot hageja ees. Kokkuvõtvalt on haldur täinud oma kohustusi vastavalt PankrS-se § 55

alusel võlgniku ja võlausaldajate huve arvestades, seaduslikult, ja nii kiirelt kui oli võimalik

seda teha võlgniku osavõtuta ja majanduslikult otstarbekalt. Hageja on eelistatud võlausaldaja

masskohustusega K vara osas koos teiste võlausaldajatega, kuid ei ole käsitletav

pankrotivõlgnikuna.

K pankrotivaraks on osa tema pensionist Soome Vabariigis, hageja enda poolt tasumata lepingu

tasu Kle 16.06.2013 nõude omandamise eest. Kostjal mingit kohustust K ees ei ole, vastupidi,

saamata on K vara arvelt veel ajutise halduri tasu ja kulud.

PankrS § 166 (1) kohaselt kui pärast pankrotimenetluse lõppu ja halduri vabastamist laekub

vara, tuleb kohtul omal algatusel või võlausaldaja algatusel teha järeljagamine jaotusettepaneku

alusel. Seega kui Kle laekuks vara, tuleks tasuda ajutise halduri tasu ja kulud, hageja

menetluskulud ja ülejäänud jagada võlausaldajate vahel. Hagis nimetatud „võimalik K nõue“

on seotud K isikuga ja pankrotivõlgnikuna ta oma vara, sh 845 eurost nõuet, hagejale ta

loovutada ei saa. Kui Kl on nõue, tuleb see esitada ja selgeks vaielda tema enda poolt, pärast

rahuldamist kohtu poolt ning sissenõudmist välja maksta nii ajutisele haldurile, hagejale

menetluskuludeks kui ka võlausaldajatele jaotusettepaneku alusel. VÕS § 166 (1) kohaselt ei

saa nõuet loovutada, kui nõudele vastavat kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi

teisele kui algsele võlausaldajale, sellise nõude loovutamine on tühine. Analoogia alusel ei saa

ka pankrotivõlgnikule kuulvat varalist nõuet täita kellelegi teisele, kui haldurile menetluse ajal

või siis ainult pankrotivõlgnikule pärast menetluse lõppemist, kuna tegemist on pankrotivaraga,

mis kuulub jaotamisele menetluskuludeks ja võlausaldajate vahel (PankrS § 37, 167, 168).

Seega nii hageja enda poolt 16.06.2013 nõude omandamise lepingu alusel makstav summa Kle

tuleb maksta Kle kui ka K teoreetiline nõue halduri vastu tuleks täita Kle, kuna rahalised

vahendid kuuluvad väljamaksmisele tema võlausaldajatele.

Kl puudub tunnustatud nõue kostja vastu ja kostjal ei ole automaatselt tekkinud kohustust K

ees. K isegi paremal juhul ei saa loovutada oma vara, kuna K vara on temaga isiklikult seotud

pankrotimenetluse lõppemisest 10 aastaks ja on jaotamiseks nii tema menetluskuludeks kui ka

võlausaldajatele. Võimalikul loovutamisel on tegemist tühise tehinguga. Kl ei ole nõuet kostja

vastu, hageja ei ole omandanud nõuet ega olematut kohustust kostja vastu, samuti puudub alus

esineda K asemel pankrotivõlgnikuna. Kui hageja omandas K kohustuse tema enda ees

summas 845 eurot, siis selle alusel ei saa esitada nõuet kostja vastu.

Kostjal puudub kohustus K ees, hageja ise ei ole täitnud oma kohustust K ees. PankrS § 167 (3)

kohaselt võivad võlausaldajad esitada võlgniku vastu ka masskohustusest tekkinud nõudeid,

mis ei ole pankrotimenetluses rahuldatud. Esitatud hagi lisades ei ole andmeid, et K oleks vara

arvelt masskohustuse hageja ees täitnud. Pole teada, kuidas hageja ja K lahendasid 16.06.2013

nõude loovutamisest tekkinud kohustuse, kuid Kl oleks vähemalt võimalus teha tasaarvestus

hagejaga, ülejäänu peaks hageja maksma Kle. Seega kui K ei ole tasunud kohtumääruse alusel

2-16-6862 845 eurot või ei ole teostanud tasaarvestust, ei ole K pankrotivara vähenenud ja

võimalik kahju tekkida saanud. Veelgi enam K pankrotimenetluse lõpetamist kinnitanud

kohtumääruses ei ole kostja poolt kahju tekitamine võlgnikule või võlausaldajatele tuvastatud.

Hageja on pankrotivõlgnik K asemel asunud kahju tekitamist tõendama alljärgnevalt: I väide -

haldur ei esitanud K nõude tunnustamiseks hagi tsiviilasjas nr 2-16-6862. Ebaõige, kuna M S

võlgnikuna tunnustas K nõuet, kostja esitas haldurina nõude M S menetluses, kuid ainult S

haldur eelistas hageja nõuet. Hageja väidab K eest, et kostja ei ole halduri vastuväidet

vaidlustanud. Kohtuvaidluses tsiviilasjas nr 2-16.6862 esitatud vastuhagi pidi lahendama

küsimuse, kas 16.06.2013 nõudeloovutus hageja ja K vahel on tühine ja võltsitud või mitte.

Juhul, kui kohus oleks tühistanud 16.06.2013 K nõudeloovutuse hagejale M S vastu, oleks

tekkinud PankrS 106 lg 2 alusel võimalus K nõude uuesti läbivaatamiseks nõuete kaitsmise

koosolekul. Veelgi enam, kui K oleks ka ise sellest osa võtnud, oleks see kindlasti õnnestunud,

sest hagejal on jätkuvalt eelduslikult kohustus K ees. Seega on kostja täitnud PankrS § 55

tulenevaid kohustusi, käitunud K kui võlgniku ja tema võlausaldajate huve kaitsvalt, seda

võlausaldajate teadmisel ja heakskiidul. Hageja ettekujutus kahekordsest (nii K vaidlus hageja

vastu kui ka hageja vaidlus K vastu kahes erinevas tsiviilasjas) vaidlusest tema vastu oleks

võinud K vastaseid nõudeid suurendada.

II väide K asemel, et kui K ja hageja vaheline tehing 16.06.2013 olekski tunnistatud kehtetuks

ei oleks sellisel tegevusel olnud mingit mõju K pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-13-33794.

Ebaõige, kuna sellisel juhul oleks K päras uut nõuete kaitsmise koosolekut M S võlausaldaja.

M S on füüsiline isik, kes kohustuste vabastamise ajal on võimeline töötama ja saama

sissetulekuid ka ettevõtlusest, mis annab võimaluse saada väljamaksu kord aastas kohustustest

vabastamise ajal. M S pole teadaolevalt piiratud teovõimega isikuks tunnistatud, seega on kõik

võimalused töötada ja raha teenida võlausaldajatele. Teise füüsilise isiku maksejõuetus ja

hilisem elukorraldus ei ole ettenähtav. Karrtila poolt võlausaldajaks olemisel oleks võimalik

saada rahalisi vahendeid viie aasta jooksul kohustustest vabastamise menetluse ajal, mida

jagada K võlausaldajatele.

III väide hageja poolt, et kostja koondus tsiviilasjas nr 2-16-6862 koos M S sugulastega hageja

vastu, et hageja ei saaks võlausaldajaks M S pankrotimenetluses ja see ei olnud K ja tema

võlausaldajate huvides. Ebaõige, kuna pankrotimenetluses võlausaldajate poolt vastuväidete

esitamine mõnele teisele võlausaldajale ei ole koondumine, vaid PankrS-s ettenähtud õiguse

kasutamine. Nimelt PankrS 103 (2) kohaselt saab vastuväiteid esitada nõuete kaitsmise

koosolekul, mida ei saa pidada subjektiivseks koondumiseks teiste võlausaldajatega (sõltumata

kellegi sugulusastmest) personaalselt kellegi vastu; nõude esitamine ja nõuete kaitsmise

koosolekul osalemine on halduri poolt K kui võlausaldaja õiguste kaitsmine teises menetluses,

seda K võlausaldajate nõusolekul ja heakskiidul.

IV väide hageja poolt on ähvardus, et kostja täidaks K eest menetluskulude nõude. Nimelt

kostjat ähvardanud nõudega enne hagi esitamist. Kuna kostja ei nõustunud, ähvardas hageja

kostjat nõude esitamisega K asemel. Tegelikkuses püüab hageja tegelikkuses realiseerida oma

menetluskulude nõuet, mis on tunnustatud K vara osas tsiviilajas nr 2-16-6862 ja nüüd juba

teistkordselt K nõude omandamise kaudu. Seda ei saa aga teha K nimel ja kahju tekitamise

nõudena koos nõude loovutusega.

K on ainult arvanud, et tal on nõue kostja vastu. Kostjal aga puudub varaline kohustus K ees.

Kostja on K menetluses täitnud PankrS § 55 alusel oma kohustuse parimal võimalikul viisil

võlausaldajatega kooskõlastatult. Kostja on haldurina tuvastanud nõude M S vastu, M S on

võlgnikuna tunnustanud kohustust K ees, kostja on esitanud haldurina nõude M S menetluses.

K ise oma võlgniku kohustusi ei täitnud ja kostjale informatsiooni ei andnud. M S menetluses

esitas vastuväite haldur, mitte hageja ega M S. Kostja tegevus on oma halduri kohustuste

täitmisel ei ole aga seonduv hageja osas. Kui hageja väidab, et kostja ole halduri vastuväidet

vaidlustanud PankrS § 106 (l) alusel, siis kohtuvaidluses tsiviilasjas nr 2-16-6862 esitatud

vastuhagi lahendas sama küsimuse - kas 16.06.2013 nõudeloovutus hageja ja K vahel on tühine

ja võltsitud või mitte. Juhul, kui kohus oleks tühistanud 16.06.2013 K nõudeloovutuse hagejale

M S vastu, oleks tekkinud PankrS 106 lg 2 alusel võimalus K nõude uuesti läbivaatamiseks

nõuete kaitsmise koosolekul ja K nõue oleks tunnustatud. Kohus andis aga õiguse hagejale ja

mõistis välja K vara arvelt hageja kasuks 845 eurot. Seega ei ole hageja huve kostja poolt

kuidagi kahjustatud. K menetluses on aga kohus tuvastanud, et K pankrotimenetluses ei ole

rikutud võlgniku ega võlausaldaja õigusi.

Nii tsiviilasjas nr 2-13-33794 30.04.2014 kui ka 12.05.2017 kohtumääruses kinnitatud kostja

õigus saada K vara arvelt ajutise halduri tasu ja kulud summas 2147,95 eurot. 12.05.2017

määruse alusel hüvitati K võlausaldaja poolt makstud kohtudeposiidi arvelt summas 639 eurot

ajutise halduri tasu ja kulusid. Seega on K kohustus tema vara osas kostja ees veel summas

1508,95 eurot. Juhul kui halduril teoreetiliselt tekiks kohustus K ees summas 845 eurot, saab

selle tasaarvestada K kohustusega kostja ees täies ulatuses.

Tulenevalt eeltoodust puudub hagejal nõue kostja vastu (kostja ei ole seadust rikkunud, kahju

tekitanud, puudub põhjuslik seos ja nõue on tõendamata) ja kui see olekski olemas, on

võimalus nõue tasaarvestada K ja kostja vahel.

Menetluse käik

TsMS § 444 lg 4 alusel jättis kohus 30.11.2018 avaldatud otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. Käesoleval juhul täiendab kohus otsust TsMS § 448 lõikes 4ˡ sätestatu

kohaselt, sest kostja teatas kümne päeva jooksul (10.12.2018) otsuse kättetoimetamisest arvates

kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei

pea

põhjendama.

Otsuse

täiendamine

lahendatakse

kirjalikus

menetluses.

Teisele

menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga

hakkab

apellatsioonkaebuse

esitamise

tähtaeg

uuesti

kulgema

täiendava

otsuse

kättetoimetamisest arvates.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära pooled, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel

peab kumbki pool hagimenetluses tõendama.

Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks

järgmised asjaolud: 09.10.2013 algatas Harju Maakohus oma määrusega võlgniku H J Ji K

pankrotimenetluse ja nimetas kostja U T’i ajutiseks halduriks. 13.12.2013 kuulutas Harju

Maakohus määrusega esimest korda välja võlgniku maksejõuetuse ja nimetas halduriks kostja.

30.12.2013

esitas

võlgnik

määruskaebuse

13.12.2013

pankrotimäärusele

Tallinna

Ringkonnakohtule. 07.01.2014 toimus esimest korda esimene võlausaldajate üldkoosolek ja

kinnitas halduriks kostja. 06.02.2014 Tallinna Ringkonnakohus saatis oma määrusega Harju

Maakohtu määruse uuesti lahendamisele. 30.04.2014 kuulutas Harju Maakohus määrusega teist

korda välja võlgniku maksejõuetuse ja nimetas kostja halduriks (tlk 94-97). Harju Maakohtu

16.12.2015 a. määrusega kuulutati välja M S pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Oliver

Ennok (tlk 9-13). Hageja esitas M S (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles

taotles oma nõude, summas 20 592,02 eurot, tunnustamist PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud

rahuldamisjärgus. Hageja nõue tulenes Harju Maakohtu 22.10.2014 kohtuotsusest tsiviilasjas

nr 2-14-54304 summas 2408,32 eurot ja 16.08.2013 sõlmitud nõuete loovutamise lepingus

(hageja oli omandanud nõude H J Ji Klt). 01.04.2016 a. toimus M S pankrotimenetluses nõuete

kaitsmise koosolek, kus kostja esitas vastuväite hageja nõude suurusele 15 360 euro ulatuses. H

J Ji K (pankrotis) esitas M S pankrotimenetluses nõude summas 15 360,00 eurot. H J Ji K

(pankrotis) nõudele esitas täies ulatuses vastuväite pankrotihaldur Oliver Ennok (tlk 14-15).

Hageja esitas Harju Maakohtusse hagiavalduse M S pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks

kõigi nõudele vastuväite esitanud isikute, sh. kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt hageja nõue

M S vastu summas 20 592,02 eurot koosneb järgmistest summadest: kohtuotsusega välja

mõistetud summas 2 408,32 eurot, võlgniku pangakontole kandmisega antud laenud summas

14 683,70 eurot ja Western Union rahasiirdega võlgnikule kantud laenusummas 2 500 eurot.

Hagiavalduse kohaselt hageja omandas 18 183,70 eurot suuruse nõude loovutamise teel H J Ji

Klt (pankrotis). Nimetatud nõude aluseks on H J Ji K (pankrotis) ja M S (pankrotis) vahel

sõlmitud suulised laenulepingud (tlk 176-178). Kohus võttis hageja nõude tunnustamise

hagiavalduse 04.05.2016 a. kohtumäärusega menetlusse (tsiviilasi nr 2-16-6862) (tlk 16-19).

Kostja esitas tsiviilasjas nr 2-16-6862 H J Ji K pankrotihaldurina hageja suhtes vastuhagi ning

nõudis hageja ja H J Ji K vahel 16.06.2013 a. sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtetuks

tunnistamist. Kostja vastuhagis taotles OÜ Õigusbüroo Viirmaa ja Saar ja H J Ji K vahel

16.06.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamist, kuna H J Ji K teadis, et

kahjustab tehinguga oma võlausaldajate huve (tlk 20-21). 13. jaanuari 2017 a. kohtuotsusega

tsiviilasjas 2-16-6862 rahuldas kohus hageja hagi täies ulatuses, tunnustades hageja nõude M S

pankrotimenetluses ning jättis kostja esitatud vastuhagi rahuldamata. Kohus jättis põhihagiga

seonduvad menetluskulud kostjate kanda ning vastuhagiga seonduvad kohtukulud antud

menetluses kostja 2 ehk H J Ji K kanda (tlk 23-25). 06. märtsi 2017 a. kohtumäärusega määras

kohus kindlaks kohtukulud tsiviilasjas nr 2-16-6862 resolutsiooni punktide 4 ja 5 kohaselt

alljärgnevalt: Määrata kindlaks vastuhagiga seonduvate menetluskulude rahaline suurus ning

mõista vastuhagejalt H J Ji K (pankrotis, Soome Vabariigi isikukood xxx) vastukostja OÜ

Õigusbüroo Viirmaa & Saar kasuks menetluskulud 845 eurot (tlk 26-29). 06. september 2017

on H J Ji K allkirjastanud nõude loovutamise teate/kinnituse, mille kohaselt on loovutanud Ji K

pankrotihalduri tegevuse tulemusena tekkinud kahju hüvitamise nõude koos kõrvalnõuetega

OÜ-le Õigusbüroo Viirma & Saar (tlk 30).

Hagiavalduse kohaselt H J Ji K on leidnud, et pankrotihaldur U Ti tegevus tsiviilasjas nr 2-16-

6862 on temale kaasa toonud kohustuse tasuda hagejale 845 eurot ning selline kohustus tuleneb

kostjapoolsest pankrotihalduri kohustuste rikkumisest. Kostja on põhjustanud H J Ji Kle kahju

põhjendamatu rahalise kohustuse tekkimise näol. Hageja väitel M S pankrotimenetluses esitas

kostja H K pankrotihaldurina nõude täpselt samadel alustel kui hageja, keeldudes nõude

loovutustehingut tunnistamast. M S pankrotihaldur Oliver Ennok pöördus kahe samadel alustel

nõude saamise järgselt hageja poole ning palus tõendada nõude loovutust. Hageja esitas

vajalikud tõendid, misjärel pankrotihaldur Oliver Ennok esitas vastuväite kostja poolt esitatud

H J Ji K nõudele. Hageja leiab, et kui kostja poolt M S pankrotimenetluses esitatud väidetavalt

H J Ji Kle kuuluv nõue jäi M S nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata, oleks kostja

pidanud esitama peale vastuväite saamist nõude tunnustamise hagi M S pankrotihalduri Oliver

Ennoki vastu. Kostja nõude tunnustamise hagi H J Ji K pankrotihaldurina ei esitanud, vaid

esitas ilmselgelt alusetu vastuhagi, millega hagejale kaasnenud menetluskulud summas 845

eurot mõisteti välja H J Ji Klt. Hageja hinnangul kuna vastuhagiga ei oleks ka selle

rahuldamise korral olnud võimalik H J Ji K väidetavat nõuet M S pankrotimenetluses

tunnustada ning seadusega sätestatud õiguspäraseid toiminguid kostja H J Ji K

pankrotihaldurina ei teinud, tekkiski H J Ji Karrtilale kahju põhjendamatute menetluskulude

hüvitamise kohustusena summas 845 eurot. H J Ji K on loovutanud kahju hüvitamise nõude

kostja vastu täies ulatuses hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 845 eurot.

Kostja leiab, et kostja tegutses PankrS-se alusel ja oma tegevuses lähtus PankrS-se § 55

sätetest. H J Ji K ei täitnud pankrotivõlgnikuna oma PankrS § 85 alusel teabe andmise ja

PankrS § 86 kohaselt vandeandmise kohustust, samuti ei osutanud mingit abi haldurile oma

ülesannete täitmisel (PankrS § 87). Hageja esitas hagi nõude tunnustamiseks tsiviilasjas nr 2-

16-6862 sh H J Ji K vastu. M S menetluses oli selgunud asjaolud, et H J Ji K oli nõude

loovutanud vahetult enne tema pankrotimenetlust hagejale. Antud juhul oli mõistlik lahendada

küsimus vastuhagina kuna vastuhagi põhidokumendid kattuvad nõude tunnustamise vaidlusega

ja rahuldamine oleks välistanud täielikult hageja nõude tunnustamise tsiviilasjas nr 2-16-6862.

Kohtuvaidluses tsiviilasjas nr 2-16.6862 esitatud vastuhagi pidi lahendama küsimuse, kas

16.06.2013 nõudeloovutus hageja ja Heikk J Ji K vahel on tühine ja võltsitud või mitte. Juhul,

kui kohus oleks tühistanud 16.06.2013 K nõudeloovutuse hagejale M S vastu, oleks tekkinud

PankrS 106 lg 2 alusel võimalus H J Ji K nõude uuesti läbivaatamiseks nõuete kaitsmise

koosolekul. Kostja väitel tema tegevuse olid heaks kiitnud ka H J Ji K võlausaldajad.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine on õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustusi rikkuva käitumisega. PankrS § 63

lg 1 sätestab, et haldur, kes on oma kohustuste rikkusega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule

või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama.

Kaitsenormidena VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes on kohaldatavad PankrS § 55 lg 2 ning § 124 lg 1

ja 2. PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja

huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. PankrS § 55

lg 2 kohaselt peab haldur oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega

ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Haldur täidab oma kohustusi isiklikult.

PankrS § 124 lg 1 kohaselt peab haldur viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist võlgniku

vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema. PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb

pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks

vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik

peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS §

128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline ja sama

paragrahvi lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud

tulu. VÕS § 128 lg 3 näeb ette, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgaks mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks või hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kahjuhüvitise nõude esmane tingimus on, et isikule on tekkinud kahju. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et tulenevalt sellest, et tsiviilasjas nr 2-16-6862 jäeti H J Ji K pankrotihaldur U Ti

vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud summas 845 eurot jäeti H J Ji K kanda, siis on

leidnud tõendamist, et H J Ji Kle on tekkinud kahju summas 845 eurot.

Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja tegutsedes H J Ji K pankrotihaldurina on rikkunud

oma kohustusi.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et H J Ji K (pankrotis) esitas M S (pankrotis)

pankrotimenetluses nõude summas 15 360,00 eurot ja hageja esitas M S (pankrotis)

pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles taotles oma nõude, summas 20 592,02 eurot,

tunnustamist. 01.04.2016 a. toimus M S pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus H J

Ji K (pankrotis) nõudele esitas täies ulatuses vastuväite M S (pankrotis) pankrotihaldur

Oliver Ennok ja kostja esitas vastuväite hageja nõude suurusele 15 360 euro ulatuses. PankrS §

106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet

tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja

hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul arvates ajast, mil koosolek jättis nõude

või pandiõiguse tunnustamata. Vaidlust pole selle üle, et kostja H J Ji K (pankrotis)

pankrotihaldurina PankrS § 106 lg 1 alusel kohtule hagi nõude tunnustamiseks M S (pankrotis)

pankrotimenetluses ei esitanud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja olles veendunud, et H J Ji

Kl on nõue M S (pankrotis) vastu, oleks pidanud nõuete kaitsmise koosolekul väidetava nõude

tunnustamata jäämisel esitama nõude tunnustamise hagi PankrS § 106 lg 1 alusel. Kostja

vastavalt PakrS § 106 lg-le 1 nõude tunnustamise hagi kohtusse ei esitanud. Seega H J Ji K

(pankrotis) väidetavat nõuet M S pankrotimenetluses ei tunnustatud ja seega kostja kaotas

võimaluse oma nõude tunnustamiseks.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja esitas tsiviilasjas nr 2-16-6862 H J Ji K

pankrotihaldurina hageja suhtes vastuhagi ning nõudis hageja ja H J Ji K vahel 16.06.2013 a.

sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamist. Nimetatud vastuhagi jäeti

rahuldamata. Kostja väidab, et kuna M S pankrotimenetluses oli selgunud, et H J Ji K on nõude

loovutanud vahetult enne tema pankrotimenetlust hagejale, siis oli PankrS § 110 lg 1 ja 2

alusel mõistlik lahendada küsimus vastuhagina kuna vastuhagi põhidokumendid kattusid

nõude tunnustamise vaidlusega ja vastuhagi rahuldamine oleks välistanud täielikult hageja

nõude tunnustamise tsiviilasjas nr 2-16-6862. Kostja väitel juhul kui H J Ji K ja hageja vahele

16.06.2013 sõlmitud tehing oleks tunnistatud kehtetuks, siis sellisel juhul oleks tekkinud

PankrS § 106 lg 2 alusel võimalus H J Ji K nõude uueks läbivaatamiseks M S (pankrotis)

pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul ja H J Ji K nõuet oleks tunnustatud ja ta oleks

peale uut nõuete kaitsmise koosolekut M S võlausaldaja. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu.

PankrS 5. peatükk 1.jagu kehtestab reeglid pankrotimenetluses nõuete esitamiseks ja nõuete

kaitsmiseks. PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle

rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse

tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul arvates ajast,

mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Seega kui nõuete kaitsmise

koosolekul nõuet ei tunnustata ja 1 kuu jooksul hagi kohtule nõude tunnustamiseks ei esitata,

siis kaotab võlausaldaja võimalus oma nõude tunnustamiseks.

PankrS § 106 lg 2 sätestab, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb

võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on

oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise

võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud

ühtegi asjaolud, mis oleks andnud PankrS § 106 lg 2 sätestatud alusel uue nõuete kaitsmise

koosoleku läbiviimiseks selleks, et oleks saanud M S (pankrotis) pankrotimenetluses H J Ji K

(pankrotis) nõuet uuesti läbi vaadata. Isegi kui tsiviilasjas nr 2-13-33794 oleks kuulunud kostja

poolt esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamisele, siis ei nähtu kohtule esile toodu asjaoludest, et

oleks esinenud alus H J Ji K poolt M S (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõude osas uue

nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimiseks. Kostja poolt tsiviilasjas nr 2-16-6862 esitatud

vastuhagi kohaselt on palunud kostja 16.06.2013 nõue loovutamise tehingu kehtetuks

tunnistamise PankrS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel seoses võlausaldajate huvide kahjustamisega.

Kohtule esitatud vastuhagis ei ole kostja tuginenud asjaolule, et 16.06.2013 nõude loovutamise

teade on võltsitud (tlk 20-24).

Kohus leiab, et asjakohatu on kostja väide, et nõude tunnustamise hagi esitamiseks puudusid H

J Ji K pankrotimenetluses rahalised vahendid. Väidetav rahaliste vahendite puudumine ei

takistanud kostjat tsiviilasjas nr 2-13-33794 vastuhagi esitamisest. Samal ajal üksnes nõude

tunnustamise hagi esitamine oleks saanud anda H J Ji K pankrotimenetluses positiivse tulemis,

sest hagi rahuldamise korral oleks Heikk J Ji Kl olnud vähemalt tunnustatud rahaline nõue M S

pankrotimenetluses.

Seega käesoleval juhul kostja esitas vastuhagi selges teadmises, et mitte mingisugust varalist

positiivset tulemust sellel H J Ji K pankrotivara koosseisule ei ole ega saa kunagi olema. Küll

aga pidi kostja ette nägema, et kohtuvaidluse kaotamisega kaasneb reaalne kohustus

menetluskulud hüvitada ja menetluskulude kandmise kohustus tekib antud juhul

pankrotivõlgnikule H J Ji Kle. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus hagejaga, et kostja poolt

tsiviilasjas nr 2-16-6862 esitatud vastuhagi näol oli tegemist sisuliselt perspektiivitu hagiga.

Kohus leiab, et pankrotihalduril on õigus esitada vajalikke tagasivõitmise hagisid ja

kohtumenetluse kulud kannab üldjuhul pankrotivõlgnik. Käesoleval juhul on aga kostja

esitanud vastuhagi, mille ei olnud mingit positiivset tagajärge H J Ji K pankrotipesale (varade

suurenemine vms) ja kostja tegevusel puudus igasugune potentsiaalne positiivne mõju H J Ji K

pankrotivarale. Kuna kostja tegutseb pankrothaldurina oma ametitegevuse raamas, siis pidi see

kostjale kui professionaalsele pankrotihaldurile olema selgelt ettenähtav.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja tegevus ei olnud kooskõlas korraliku ja

ausa halduri hoolsuskohustusega ning kostja ei kaitsnud tsiviilasjas nr – 2-16-6862 vastuhagi

esitamisega ei H J Ji K võlausaldajate ega võlgniku huve. Samuti ei teeninud kostja tegevus

kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse eesmärki. Sellega on kostja rikkunud

PankrS § 55 tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et kostja tegevuse ja H J Ji Kle kahju

tekkimise vahel on põhjusliku seos, sest kui kostja ei oleks tsiviilasjas nr 2-16-6862 vastuhagi

esitanud, siis ei oleks tekkinud H J Ji Kle seoses vastuhagi rahuldamata jätmisega kohustust

tasuda vastaspoole menetluskulud summa 845 eurot (VÕS § 127 lg 4).

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole H J Ji Kle kahju tekitamises süüdi (VÕS §

1051 lg 1). Kostja on väitnud, et tema tegevuse on heaks kiitnud võlausaldajad. Kohtule

esitatud H J Ji K võlausaldajate üldkoosolek protokolli kohaselt on kostja 28.06.2015

üldkoosolekul andnud ülevaate pankrotimenetluse käigu kohta ning on selleks märkinud, et

tsiviilasjas nr 2-16-8662 toimub K nõude tunnustamise vaidlus M S menetluses, kuid rahaliste

vahendite laekumist prognoosida ei ole võimalik (tlk 111-112). Kohus märgib, et nimetatud

võlausaldajate koosoleku protokollist ei nähtud, et H J Ji K võlausaldajad oleks heaks kiitnud

tsiviilasjas nr 2-16-8662 kostja poolt tehingu tagasivõitmise vastuhagi esitamise. Kohtu

hinnangul on kostja nimetatud üldkoosolekul võlausaldajaid eksitanud kuna protokollist jääb

mulje nagu tegeleks kostja H J Ji K pankrotihaldurina hagimenetluse korras H J Ji K nõude

tunnustamisega M S pankrotimenetluses. Tegelikult vaadati tsiviilasjas nr 2-16-6862 läbi

hageja nõude tunnustamiseks esitatud hagi ning nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis kostja

ei ole H J Ji K väidetava nõude tunnustamiseks M S pankrotimenetluses üldse hagi esitanud.

Kohus märgib, et isegi kui võlausaldajad oleksid heaks kiitnud kostja tegevuse vastuhagi

esitamisel, siis ei vabasta see kostjat vastutusest pankrotivõlgnikule tekkinud kahju eest, mis on

tekkinud seoses kostja poolt perspektiivistu vastuhagi esitamisega. Pankrotihaldur lähtub oma

tegevuses siiski seadusest.

Kostja on väitnud, et kuna H J Ji K pankrotimenetluses koostatud lõpparuandest on näha, et

pankrotivarale on tekkinud masskohustus summas 845 eurot, siis oleks saanud PanrkS § 164 lg

3 ja 6 alusel võlausaldajad ja võlgnik esitada vastuväite lõpparuandele ja kohus jätab

lõpparuande kinnitamata kui kostja oleks kahju tekitanud võlgnikule või võlausaldajatele.

Kohus märgib, et PankrS § 163 lg 2 alusel on võlausaldajatel võimalik esitada vastuväited

lõpparuandele, kuid PankrS § 163 ei näe võlgnikule võimalust esitada vastuväiteid

lõpparuandele. Seega ei välista kohtu poolt lõpparuande kinnitamine võlgniku poolt

pankrotihalduri vastu kahju hüvitamise nõude esitamist.

Kostja väidab, et kuna hagis nimetatud „võimalik K nõue“ on seotud H J Ji K isikuga ja

pankrotivõlgnikuna ta oma vara, sh 845 eurost nõuet, hagejale loovutada ei saa. Juhul kui nõue

kuuluks rahuldamisele kohtu poolt, siis tuleks PankrS § 166 lg 1 alusel pärast nõude

sissenõudmist välja maksta nii ajutisele haldurile, hagejale menetluskulude katteks kui ka

võlausaldajatele jaotusettepaneku alusel. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt

keelatud või kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele

võlausaldajale. Vaidlust pole selle üle, et Harju Maakohus lõpetas 12.05.2017 määrusega

tsiviilasjas nr 2-13 33794 H J Ji K pankrotimenetluse raugemise tõttu ja vabastas kostja

pankrotihalduri kohustustest H J Ji K pankrotimenetluses. Seega on H J Ji K pankrotimenetlus

lõppenud ning alates pankrotimenetluse lõppemise määruse jõustumisest ei ole H J Ji K enam

pankrotivõlgnik PankrS mõistes ning kostjal kui H J Ji K endisel pankrotihalduril ei ole enam

H J Ji K vara valitsemise ega käsutamise õigust. H J Ji K on loovutanud kostja vastu kahju

hüvitamise nõude 06.09.2017 hagejale. Kuna selleks ajaks oli H J Ji K pankrotimenetlus

lõppenud, siis oli H J Ji Kl õigus oma vara vabalt käsutada. Kostja on küll viidanud VÕS §

166 lg-le 1 tuginedes nõude loovutamise tehingu tühisusele, kuid nimetatud sätte kohaselt

loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma

põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet ega muid nõudes, millele seadusest tulenevalt

ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb

majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Käesoleval juhul on H J Ji K loovutanud

hagejale kahju hüvitamise nõude ning tegemist ei ole ühegi VÕS § 166 lg 1 nimetatud

nõudega. Kohtule pole teada ja ka kostja ei ole ise viidanud seadusele, millest tulenevalt

kuuluks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue selliste nõuete hulka, millele ei saa

pöörata sissenõuet.

Kohtule jääb arusaamatuks kostja käsitlus, et PankrS § 166 lg 1 alusel pärast nõude

sissenõudmist tuleks välja maksta nii ajutisele haldurile, hagejale menetluskulude katteks kui

ka võlausaldajatele jaotusettepaneku alusel. Kohus leiab, et kostja väide, et endisele

pankrotivõlgnikule kuuluvat nõuet ei saa täita kellelegi teisele kui endisele pankrotihaldurile

või algsele nõude omanikule on ebaõige. Asjaolu, et TsÜS § 157 lg 3 kohaselt on sätestatud

pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtajaks 10 aastat pankrotimenetluse

lõppemisest ei tähenda seda, et võlgnik ei tohi 10 aasta jooksul pärast pankrotimenetluse

lõppemist oma vara käsutada.

Kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestamise vastuväite. Kostja väitel nii tsiviilasjas nr 2-

13-33793 20.04.2017 kui ka 12.05.2017 kohtumääruses kinnitati kostja õigus saad H J Ji K

vara arvelt ajutise halduri tasu ja kulud summas 2147,95 eurot. 12.05.2017 määrusel alusel

hüvitati H J Ji K võlausaldaja poolt makstud kohtudeposiidi arvelt summas 639 eurot ajutise

halduri tasu ja kulusid. Seega on H J Ji Kl kohustus tema vara osas kostja ees veel summas

1508,95 eurot. Juhul kui kostjal teoreetiliselt tekiks kohustus H J Ji K ees summas 845 eurot,

siis saab selle tasaarvestada H J Ji K kohustusega kostja ees täies ulatuses. Kuna kostja on

esitanud hageja nõudele tasaarvestamise vastuväite, tuleb maakohtul alljärgnevalt kindlaks

teha, kas kostjal on hageja vastu nõue, mille ta saaks tasaarvestada hageja nõudega ja kas

hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud.

VÕS § 197 lg 1 kohaselt juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt

tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid

võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub

avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele

teine pool saab esitada vastuväiteid. 30.04.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-33794 on kohus

määranud ajutise halduri töötasuks 2 147 eurot ja 95 senti ja tehtud vajalike kulutuste katteks

115 eurot 92 senti (tlk 94-97). Kostja on selgitanud, et 12.05.2017 määruse alusel hüvitati H J

Ji K võlausaldaja poolt kohtudeposiidi arvelt summas 638 ajutise halduri tasu ja kulusid. Seega

on Kl kohustes tema vara osa kostja ees vee summas 1508,95 eurot.

Tsiviilasja lahendis nr 3-2-1-50-04 on Riigikohus leidnud, et kui kostja on esitanud hagejale

kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Juhul, kui kostja

esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks

alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohus asub seisukohal, et

käesoleval juhul ei ole kostja esitanud kostjale ega kohtule tasaarvestuse avaldust. Kostja on

oma vastuses hagile küll märkinud, et juhul kui halduril tekiks kohustus K ees summas 845

eurot, saab selle tasaarvestada K kohustusega kostja ees täies ulatuses. Kohtus leiab, et

tasaarvestuse avaldus tuleb esitada selgelt ja konkreetselt, milles peab nähtuma tasaarvestada

sooviva poole tahe tema nõude tasaarvestamiseks. Käesoleval juhul ei ole kostja vastuses

väljendanud oma tahet tasaarvestuse teostamiseks, vaid on lihtsalt möönnud, et kostja

kohustuse K ees saab tasaarvestada K kohustusega kostja ees. Ka 31.10.2018 toimunud

kohtuistungil on kostja kinnitanud, et ei ole tasaarvestust teinud (tlk 214 pöördel-2015). Seega

käesoleval juhul ei ole täidetud kostja nõude tasaarvestuse eeldused.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb

välja mõista hageja kasuks kahju hüvitis summas 845 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb

rahuldada, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest

alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik

Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tallinna RK lahendiga.