Legislator Case Law & Legislation
1-09-18230/2 AI generated

1-09-18230/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-09-18230/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated

1-09-18230/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S

Keywords

AI generated
unpaid pension contributions suspension of pension occupational rehabilitation entitlement pension fund arrears of maintenance payments pension appeal inadmissibility
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-09-18230 (täiteasi nr 191/2001/1131, nr 191/2001/1132) Kohtulahend Viljandi Maakohtu 25. novembri 1999 otsus nr 1-389/99 Margus Orumaa karistamises KrK § 203 lg 1 järgi ja 25. novembri 1999 määrus nr 1-389/99 Margus Orumaalt kaitsjatasu väljamõistmiseks Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja, süüdimõistetu võlgnikuna Margus Orumaa (isikukood 37004256033; elukoht xxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxxx) Avalduse ese aegumise kohaldamine Sissenõudja Maksuamet Kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus 1. Margus Orumaa kohtule esitatud avalduste menetluses: 1.1 rahuldada Margus Orumaa avaldus ja tunnistada KarS § 82 alusel Viljandi Maakohtu 25. novembri 1999 otsuse täitmine Margus Orumaalt mõistetud tasumata sundrahas 582 krooni aegunuks; 1.2 jätta rahuldamata Margus Orumaa avaldus Viljandi Maakohtu 25. novembri 1999 määruse täitmise aegunuks tunnistamiseks Margus Orumaalt mõistetud kaitsjatasu 371.70 krooni nõudes. Täiendavad otsustused 2. Saata määruse koopia avaldajale, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele 3. Selgitada: 3.1 rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 lg 2); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

2 Margus Orumaa on süüdi mõistetud Viljandi Maakohtu 25. novembri 1999 otsusega ja karistatud kriminaalkoodeksi (KrK) § 203 lg 1 järgi. 25. novembri 1999 kohtumäärusega on Margus Orumaalt välja mõistetud kaitsjatasu. Kohtuotsus ja määrus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Kriminaalmenetlus kuludes on määrus kohtutäituril täitemenetluses. Margus Orumaa on esitanud 10. novembril 2009 kohtule avalduse välja mõistetud tasumata menetluskuludes aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 05. juunil 2001. Sundraha ja kaitsjatasu tasumata nõuded kokku on 582 krooni. Kohtutäitur on kohtule avaldanud, et on täitemenetluses teostanud täitetoimingutena: täitemenetlused on algatatud: 09.12.1999 Viljandi Maakohtu 25.11.1999 k/o nr 1-389 alusel sundraha 1250.00 krooni nõudes (laekunud 668.00 krooni, jääk 582.00 krooni).Täitetoimik nr.191/2001/1132; 09.12.1999 Viljandi Maakohtu 25.11.1999 k/m nr 1-389 alusel kaitsjatasu 371.70 krooni nõudes(nimetatud summa tasutud).Täitetoimik nr.191/2001/1132. Margus Orumaa nimetatud trahvide katteks ise tasunud ei ole. Kontrollitud töökoha olemasolu, töökohta ei oma. Kontrollitud registervara olemasolu, registervara ei oma. Saadetud täitmiseks Tartu Pensioniameti Viljandi osakonnale, kust laekunud 1039.70 krooni. Kinnipidamiskohast kinnipidamisi teostatud ei ole.

2. Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1). KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. See nähtub kohtutäituri avaldatust kohtule. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim.

3 Margus Orumaa on süüdi mõistetud KrK § 203 lg 1 järgi, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kriminaalmenetluse kulude osas kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Kuna otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat, otsuse täitmise aegumise peatumist kohus ei tuvastanud, tuleb avaldus rahuldada ja tunnistada KarS § 82 alusel Viljandi Maakohtu 25. novembri 1999 kohtuotsuse täitmine Margus Orumaalt mõistetud tasumata sundrahas 582 krooni aegunuks. Kuivõrd 25. novembri 1999 kohtumääruse osas on täitemenetlus lõpetatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p 3 alusel, siis puuduvad alused täitemenetluse veelkordseks lõpetamiseks ja avalduse rahuldamiseks. Seega tuleb Margus Orumaa avaldus Viljandi Maakohtu 25. novembri 1999 määruse täitmise Margus Orumaalt mõistetud kaitsjatasu 371.70 krooni nõudes aegunuks tunnistamiseks rahuldamata jätta. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Kalev Kuningas

Kohtunik