1-18-9999/291-18-9999/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Margot Mikler sekretär ja tõlgi Katrin

Moonika Rubizova -Jana Vaab juuresolekul prokurör Rita Siniväli

kaitsjad Alar Neiland, Leelo Viil, Viktoria Ivanova ja Aivar Kello

osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

STEN KLASER Ik 35904100232, EV kodanik, keskharidus, emakeel – eesti keel, ametlikult ei tööta (xxx), elukoht: xxx, kriminaalkorras karistamata (Soomes süüdimõistetud narkokuriteo eest 04.04.2016, karistatud vangistusega 5 aastat 6 kuud, vabanes ennetähtaegselt, karistatus kustumata); üks kehtiv väärteokaristus – ; kend vahistamine tõ

süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4,5, § 199 lg 1 § 22 lg 3, § 418 - 1 lg 1 . järgi

KERT KENZAP Ik 38712144246, EV kodanik, 8 klassi haridus, emakeel xxxx xxx, elukoht: – eesti keel, töötab xxx ; kend elukohast lahkumise keeld , karistatus kustunud, kehtivaid väärteokaristusi üks tõ –

süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4,5, § 199 lg 1, § 184 lg 1, § 4181 lg 1

järgi

T M Ik xxx, EV kodanik, 6 klassi haridus, emakeel

, elukoht: xxx, varem – vene keel, töötab kriminaalkorras karistamata, ; kend elukohast lahkumise keeld kehtivaid väärteokaristusi 3 tõ –

süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4,5, § 121 lg järgi.

D M Ik , EV kodanik, 8 klassi haridus, emakeel vene keel, xxx, elukoht: xxx, varem xxx – kriminaalkorras karistatud - 27.07.2018 Harju Maakohtu poolt KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi, kuid KarS § 87 sätteid kohaldades vabastatud karistusest ja paigaldatud kinnisesse lasteasutusse 2018/2019 õppeaasta lõpuni; k ; ei ole kohaldatud ehtivaid väärteokaristusi 2 tõkend –

süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Sten Klaserit süü isikute grupis vabaduse võtmisega ja vägivalla tarvitamisega distatakse väljapressimise toimepanemises. Nimelt, 30.07.2018 kella 14:00 paiku, Tallinnas asuvas xxx aias xxx asuva xxx maja taga, Kert Kenzapi juhtimisel isikute grupis Kert Kenzap, A V, T M, D M, V K, ja N S K Klt Sten Klaserile kuuluv rahasumma, millise , eesmärgiga välja nõuda kannatanult Kriminaalasi nr. 1-18-9999

D M, kes liikus grupiga kaasa, kannatanut ei peksnud, kuid ka ei takistanud teisi kuriteo toimepanemisel, ei kutsunud kannatanule abi, vaid irvitas tema üle ja õhutas teisi peksmise ajal tagant, samuti saatis tema teiste ülalnimetatud isikutega grupis kannatanut Xxx aiast Piritale ja sealt xxx majja, võimendades seega oma kohalolekuga teiste grupi liikmete tegu, ähvarduste sisu, tekitades kannatanus hirmu, mille tõttu ta ei julgenud põgeneda ega appi karjuda. Seejärel, kui K.Kenzapi ettepanekul kannatanu oli Kert Kenzapi, A Vi, T Mi, D Mi, V Ki ja N Si poolt toimetatud K.Kenzapi üürikorterisse Tallinnas ilt võetud xxx, pani K.Kenzap tema V A. käeraudadega väiksemas toas radiaatori külge ja kutsus korterisse Sten Klaseri. käskis algselt S K küll kannatanu käeraudadest vabastada, kuid koos K.Kenzapiga sundis teda helistama erinevatele isikutele ja raha küsima, nägi pealt, kuidas K.Kenzap kannatanut korteris peksis, lüües vähemalt 2 korda teda rusikaga näkku, teda kehavigastuste tekitamisega ähvardas, öeldes, et lõikab tal kõrvad peast, murrab käed ja jalad, tema telefoniga suhtlemist piiras ja et korteri esimeses toas valvasid K.Kenzapi sõbrad, et kannatanu ei põgeneks ning kannatanut vabastamata, vigastustega kannatanule abi osutamata, lahkus korterist, samuti lahkusid teised nimetatud isikud, jättes kella 22:00 paiku kannatanu üksi nimetatud korterisse luku taha. T M ütles lahkudes kannatanule, et kui ta korterist põgeneb, siis läheb tal halvemini. Selle hoiatuse juures seisis ja vaatas kannatanule silma K.Kenzap.

Seega kihutas Sten Klaser tahtlikult teist isikut võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 1 § 22 - lg 3 järgi. Samuti süüdistatakse Sten Klaserit selles, et tema omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ja isikult ning hoidis ilma Relvaseaduse § 32 ja 34 nimetatud relva või laskemoona soetamise ja omamise loata ning Relvaseaduse § 20 lg 5 alusel Siseministri määrusega 11.12.2001 nr 98 kehtestatud Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona loetelu § 2 p 6 järgi nimetatud tsiviilkäibes keelatud laskekõlbulikku tulirelva laskemoona- 4tk 7,62x51 mm kaliibrilist trasseerivat vintpüssipadrunit, mis on ette nähtud laskmiseks vastava kaliibrilistest vintpüssidest (M14, CETME 58, G3, AK4, SID 510, Winchester, Sako jpt) ning kuulipildujatest (MG-3, HK21, M60, BREN L4 jpt.) ning andis need üle juuli alguses 2018.a. Kert Kenzap´ile aadressil xxx. Seega käitles Sten Klaser ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona olulises koguses, m - is on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 418 1 lg 1 järgi.

Kert Kenzapit süüdistatakse isikute grupis vabaduse võtmisega ja vägivalla tarvitamisega

väljapressimise toimepanemises. Nimelt, 30.07.2018 kella 14:00 paiku, Tallinnas asuvas Xxx aias xxx asuva xxx maja taga, Kert Kenzapi juhtimisel isikute grupis Kert Kenzap, A V, T M, D M, V K, ja N S K Klt Sten Klaserile kuuluv rahasumma, millise , eesmärgiga välja nõuda kannatanult kannatanu oli omavoliliselt ära kulutanud ja enamgi veel (sest võlasumma 800euro asemel nõuti 2000euro maksmist), võtsid kannatanult K Klt tema tahte vastaselt vabaduse, sealjuures K.Kenzap võttis temalt ära mobiiltelefoni, et ta abi kutsuda ei saaks ning teda sunniti liikuma grupiga kaasa Tallinna linnast Pirita metsa ja seejärel Tallinnas xxx korterisse, kus Kert Kenzap pani tema tagumises toas A Vi käeraudadega radiaatori külge kinni, et ta ei saaks põgeneda enne Sten Klaseri saabumist. Seejuures Kert Kenzap ja T M tarvitasid kannatanu suhtes Xxx aias ja Pirita metsas korduvalt füüsilist vägivalda, peksid teda käte ja jalgadega, millega põhjustasid tugevat füüsilist valu ja tervisekahjustused, samuti ähvardas K.Kenzap teda tervisekahjustuse tekitamisega, kui ta peaks põgenema ja ähvardas teda tappa, kui ta ei suuda 2 päeva jooksul raha ära maksta. Kannatanu ei julgenud põgeneda, kuna K.Kenzap ütles, et neid poistega on palju ja nad saavad ta igal juhul

a korteris kartis reaalselt, et ta ära tapetakse. A V, T M, D M, V K ja N S olid algusest peale teadlikud, et K on raha ära varastanud ja liikusid K.Kenzapiga ühisel eesmärgil Xxx aeda kannatanuga kohtumisele, et Kenzap saaks temalt raha kohta aru pärida. K.Kenzap, kes juhtis grupi tegevust, ei lubanud kõigil Kt peksta, vaid peksis teda ise Xxx aias, lüües teda ühe korra lahtise käega vastu nägu, seejärel käte ja jalgadega korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse. Pirita metsas määras K.Kenzap kannatanule üks ühele - kaklemise T Miga ning T.M peksis kannatanut käte ja jalgadega, hoides peopesas tugevduseks A.Vilt saadud välgumihklit, hüppas oma kehaga maaslamava kannatanu rindkerele, lõi korduvalt jalaga, sh kannaga maaslamavale kannatanule pähe. A V ja D M V K ja N S Xxx aias , viibisid kannatanult vabaduse võtmise ja peksmise juures nii kui Pirita metsas ning kuigi nemad teda ei peksnud, õhutasid nad peksmisele kaasa, sõimasid teda vargaks ja ebatsensuursete sõnadega, valvasid, et ta ei põgeneks, V K ja N S aitasid kannatanut püsti tõsta, kui Pirita metsas peksmist filmiti, et T M saaks kannatanut, kes oli vahepeal maha kukkunud, uuesti lüüa, sealhulgas filmisid peksmist K.Kenzap ja A.V, viimane pani filmi internetti VK.com lehele üles. Samuti karjus A. tegema peaks, lööma või mitte V lmimise ajal, mida T.M fi lööma, kui kannatanu maas lamas. Samuti käsutas K.Kenzap korduvalt kannatanut, et ta püsti tõuseks ja tiris teda juustest püsti, et T. teda edasi lüüa saaks. M

D M, kes liikus grupiga kaasa, kannatanut ei peksnud, kuid ka ei takistanud teisi kuriteo toimepanemisel, ei kutsunud kannatanule abi, vaid irvitas tema üle ja õhutas teisi peksmise ajal tagant, samuti saatis tema teiste ülalnimetatud isikutega grupis kannatanut Xxx aiast Piritale ja sealt xxx majja, võimendades seega oma kohalolekuga teiste grupi liikmete tegu, ähvarduste sisu, tekitades kannatanus hirmu, mille tõttu ta ei julgenud põgeneda ega appi karjuda. Seejärel, kui K.Kenzapi ettepanekul kannatanu oli Kert Kenzapi, ’i, A Vi, T Mi, D M V K ja N ’i S xxx, pani K.Kenzap tema A.V ’i poolt toimetatud K.Kenzapi üürikorterisse Tallinnas ilt võetud käeraudadega väiksemas toas radiaatori külge ja kutsus korterisse Sten Klaseri. Sten Klaser käskis algselt küll kannatanu käeraudadest vabastada, kuid koos K.Kenzapiga sundis teda helistama erinevatele isikutele ja raha küsima, nägi pealt, kuidas K.Kenzap kannatanut korteris peksis, lüües vähemalt 2 korda teda rusikaga näkku, teda kehavigastuste tekitamisega ähvardas, öeldes, et lõikab tal kõrvad peast, murrab käed ja jalad, tema telefoniga suhtlemist piiras ja et korteri esimeses toas valvasid K.Kenzapi sõbrad, et kannatanu ei põgeneks ning kannatanut vabastamata, vigastustega kannatanule abi osutamata, lahkus korterist, samuti lahkusid teised nimetatud isikud, jättes kella 22:00 paiku kannatanu üksi nimetatud korterisse luku taha. T M ütles lahkudes kannatanule, et kui ta korterist põgeneb, siis läheb tal halvemini. Selle hoiatuse juures seisis ja vaatas kannatanule silma K.Kenzap. Peale kurjategijate lahkumist kannatanu põgenes akna kaudu, hüpates II korruse aknast välja ning pöördus tuttava poole, kes kutsus politsei. Politsei toimetas kannatanu kiirabisse, kus temal tuvastati tervisekahjustus xxx. Samuti kaebas ta alaselja valu, peavalu, valusat esihammast ning – selgitas, et peksmise ajal kaotas teadvuse. Kokkuvõttes pidi kannatanu isikute grupi poolt tarvitatud füüsilise ja moraalse vägivalla tõttu tundma pikka aega hirmu oma elu pärast ja taluma suurt füüsilist valu ehk piinamist. Seega Kert Kenzap pani toime väljapressimise, kuna nõudis isikute grupis vabaduse võtmise ja vägivalla tarvitamisega varalise kasu üleandmist, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi.

läbiotsimisel 28.09.2018. Seega võõra vara vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani Kert Kenzap toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifiteeritava kuriteo. Kert Kenzapit t tema ebaseaduslikult omandas Sten Klaserilt ja hoidis süüdistatakse selles, e vähemalt alates 02.07.2018.a. kuni 31.07.2018 Tallinnas xxx korteris ilma Relvaseaduse § 32 ja § 34 lg 1,2 nimetatud tulirelva ja laskemoona soetamise ja omamise loata ning Relvaseaduse § 20 lg 5 alusel Siseministri määrusega 11.12.2001 nr 98 kehtestatud Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona loetelu § 2 p 6 järgi nimetatud tsiviilkäibes keelatud laskekõlbulikku tulirelva laskemoona -

4tk 7,62x51mm kaliibrilist trasseerivat vintpüssipadrunit, mis on ette nähtud laskmiseks vastava kaliibrilistest vintpüssidest (M14, CETME 58, G3, AK4, SID 510, Winchester, Sako jpt) ning kuulipildujatest (MG-3, HK21, M60, BREN L4 jpt.). Seega käitles Kert Kenzap ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona olulises koguses, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 418 1 lg 1 järgi. -

Samuti süüdistatakse Kert Kenzapit selles, et tema omandas ebaseaduslikult, ilma vastava Ravimiameti loata, alates märtsist 2018.a. eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult ning hoidis kuni läbiotsimiseni 31.07.2018 Tallinnas korteris suures koguses (s.o. vähemalt 10 xxx -le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet marihuaanat, s.o peenestatud kanepi ja taimevarre tükke, kokku massiga mitte vähem kui 23,7 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,7%. Kanep (v.a. Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli /THC/ sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (sealhulgas marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja, mille käitlemine on keelatud vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kehiva kohtuparkatika kohaselt on keskmine marihuaana kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele isikule 750 mg (0,75 g), seega 10-le inimesele 7,5grammist (näiteks RK 3-1-1-100-13). Seega käitles Kert Kenzap ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 184 lg 1 järgi. T Mit

süüdistatakse isikute grupis vabaduse võtmisega ja vägivalla tarvitamisega väljapressimise toimepanemises. Nimelt, 30.07.2018 kella 14:00 paiku, Tallinnas asuvas Xxx aias xxx asuva xxx maja taga, Kert Kenzapi juhtimisel isikute grupis Kert Kenzap, A V, T M, D M V K, ja N S , , eesmärgiga välja nõuda kannatanult K Klt Sten Klaserile kuuluv rahasumma, millise kannatanu oli omavoliliselt ära kulutanud ja enamgi veel (sest võlasumma 800euro asemel nõuti 2000euro maksmist), võtsid kannatanult õttis K Klt tema tahte vastaselt vabaduse, sealjuures K.Kenzap v temalt ära mobiiltelefoni, et ta abi kutsuda ei saaks ning teda sunniti liikuma grupiga kaasa Tallinna linnast Pirita metsa ja seejärel Tallinnas xxx korterisse, kus Kert Kenzap pani tema tagumises toas A Vi käeraudadega radiaatori külge kinni, et ta ei saaks põgeneda enne Sten Klaseri saabumist.

ning siis läheb veel hullemini. Samuti ei julgenud kannatanu appi karjuda, sest kartis, et siis saab veel hullemini peksa ja korteris kartis reaalselt, et ta ära tapetakse. A V, T M, D M, V K ja N S olid algusest peale teadlikud, et K on raha ära varastanud ja liikusid K.Kenzapiga ühisel eesmärgil Xxx aeda kannatanuga kohtumisele, et Kenzap saaks temalt raha kohta aru pärida. K.Kenzap, kes juhtis grupi tegevust, ei lubanud kõigil Kt peksta, vaid peksis teda ise Xxx aias, lüües teda ühe korra lahtise käega vastu nägu, seejärel käte ja jalgadega korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse. Pirita metsas määras K.Kenzap kannatanule üks ühele - kaklemise T Miga ning T.M peksis kannatanut käte ja jalgadega, hoides peopesas tugevduseks A.Vilt saadud välgumihklit, hüppas oma kehaga maaslamava kannatanu rindkerele, lõi korduvalt jalaga, sh kannaga maaslamavale kannatanule pähe. A V ja D M V K ja N S Xxx aias , viibisid kannatanult vabaduse võtmise ja peksmise juures nii kui Pirita metsas ning kuigi nemad teda ei peksnud, õhutasid nad peksmisele kaasa, sõimasid teda vargaks ja ebatsensuursete sõnadega, valvasid, et ta ei põgeneks, V K ja N S aitasid kannatanut püsti tõsta, kui Pirita metsas peksmist filmiti, et T M saaks kannatanut, kes oli vahepeal maha kukkunud, uuesti lüüa, sealhulgas filmisid peksmist K.Kenzap ja A.V, viimane pani filmi internetti VK.com lehele üles. Samuti karjus A. tegema peaks, lööma või mitte V filmimise ajal, mida T.M lööma, kui kannatanu maas lamas. Samuti käsutas K.Kenzap korduvalt kannatanut, et ta püsti tõuseks ja tiris teda juustest püsti, et T. teda edasi lüüa saaks. M

D M, kes liikus grupiga kaasa, kannatanut ei peksnud, kuid ka ei takistanud teisi kuriteo toimepanemisel, ei kutsunud kannatanule abi, vaid irvitas tema üle ja õhutas teisi peksmise ajal tagant, samuti saatis tema teiste ülalnimetatud isikutega grupis kannatanut Xxx aiast Piritale ja sealt xxx majja, võimendades seega oma kohalolekuga teiste grupi liikmete tegu, ähvarduste sisu, tekitades kannata

nus hirmu, mille tõttu ta ei julgenud põgeneda ega appi karjuda. Seejärel, kui K.Kenzapi ettepanekul kannatanu oli Kert Kenzapi, ’i, ’i ja A Vi, T Mi, D M V K N S xxx, pani K.Kenzap tema A.V ’i poolt toimetatud K.Kenzapi üürikorterisse Tallinnas võetud ilt käeraudadega väiksemas toas radiaatori külge ja kutsus korterisse Sten Klaseri. Stena Klaser käskis algselt küll kannatanu käeraudadest vabastada, kuid koos K.Kenzapiga sundis teda helistama erinevatele isikutele ja raha küsima, nägi pealt, kuidas K.Kenzap kannatanut korteris peksis, lüües vähemalt 2 korda teda rusikaga näkku, teda kehavigastuste tekitamisega ähvardas, öeldes, et lõikab tal kõrvad peast, murrab käed ja jalad, tema telefoniga suhtlemist piiras ja et korteri esimeses toas valvasid K.Kenzapi sõbrad, et kannatanu ei põgeneks ning kannatanut vabastamata, vigastustega kannatanule abi osutamata, lahkus korterist, samuti lahkusid teised nimetatud isikud, jättes kella 22:00 paiku kannatanu üksi nimetatud korterisse luku taha. T M ütles lahkudes kannatanule, et kui ta korterist põgeneb, siis läheb tal halvemini. Selle hoiatuse juures seisis ja vaatas kannatanule silma K.Kenzap. Peale kurjategijate lahkumist kannatanu põgenes akna kaudu, hüpates II korruse aknast välja ning pöördus tuttava poole, kes kutsus politsei. Politsei toimetas kannatanu kiirabisse, kus temal tuvastati tervisekahjustus xxx. Samuti kaebas ta alaselja valu, peavalu, valusat esihammast ning – selgitas, et peksmise ajal kaotas teadvuse. Kokkuvõttes pidi kannatanu isikute grupi poolt tarvitatud füüsilise ja moraalse vägivalla tõttu tundma pikka aega hirmu oma elu pärast ja taluma suurt füüsilist valu ehk piinamist.

väärkohtlemise (29.04.2018 ja 30.07.2018), uuesti korduvalt 25.08.2018 kella 22:00 paiku Tallinnas xxx ja xxx A S, et tee ristmiku lähedal põhjuseta tungis kallale kannatanule demonstreerida oma üleolekut ja milleks ta võimeline on, lõi teda rusikaga näkku ja kui kannatanu löögi tagajärjel maha kukkus, lõi teda vähemalt 3 korda rusikaga näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse- xxx. Seega T M isikuna, kes on varem toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise, pani uuesti korduvalt toime teisele isikule valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja tekitas tervisekahjustuse, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. D Mi süüdistatakse isikute grupis vabaduse võtmisega ja vägivalla tarvitamisega väljapressimise toimepanemises. Nimelt, 30.07.2018 kella 14:00 paiku, Tallinnas asuvas Xxx aias xxx asuva xxx maja taga, Kert Kenzapi juhtimisel isikute grupis Kert Kenzap, A V, T M, D M V K, ja N S , , eesmärgiga välja nõuda kannatanult K Klt Sten Klaserile kuuluv rahasumma, millise kannatanu oli omavoliliselt ära kulutanud ja enamgi veel (sest võlasumma 800euro asemel nõuti 2000euro maksmist), võtsid kannatanult selt vabaduse, sealjuures K.Kenzap võttis K Klt tema tahte vasta temalt ära mobiiltelefoni, et ta abi kutsuda ei saaks ning teda sunniti liikuma grupiga kaasa Tallinna linnast Pirita metsa ja seejärel Tallinnas xxx korterisse, kus Kert Kenzap pani tema tagumises toas A Vi käeraudadega radiaatori külge kinni, et ta ei saaks põgeneda enne Sten Klaseri saabumist. Seejuures Kert Kenzap ja T M tarvitasid kannatanu suhtes Xxx aias ja Pirita metsas korduvalt füüsilist vägivalda, peksid teda käte ja jalgadega, millega põhjustasid tugevat füüsilist valu ja tervisekahjustused, samuti ähvardas K.Kenzap teda tervisekahjustuse tekitamisega, kui ta peaks põgenema ja ähvardas teda tappa, kui ta ei suuda 2 päeva jooksul raha ära maksta. Kannatanu ei julgenud põgeneda, kuna K.Kenzap ütles, et neid poistega on palju ja nad saavad ta igal juhul kätte ning siis läheb veel hullemini. Samuti ei julgenud kannatanu appi karjuda, sest kartis, et siis saab veel hullemini peksa ja korteris kartis reaalselt, et ta ära tapetakse.

D M, kes liikus grupiga kaasa, kannatanut ei peksnud, kuid ka ei takistanud teisi kuriteo toimepanemisel, ei kutsunud kannatanule abi, vaid irvitas tema üle ja õhutas teisi peksmise ajal tagant, samuti saatis tema teiste ülalnimetatud isikutega grupis kannatanut Xxx aiast Piritale ja sealt xxx majja, võimendades seega oma kohalolekuga teiste grupi liikmete tegu, ähvarduste sisu, tekitades kannatanus hirmu, mille tõttu ta ei julgenud põgeneda ega appi karjuda. Seejärel, kui K.Kenzapi ettepanekul kannatanu oli Kert Kenzapi, A Vi, T Mi, D Mi, V Ki ja N Si poolt toimetatud K.Kenzapi üürikorterisse Tallinnas ilt võetud xxx, pani K.Kenzap tema A.V käeraudadega väiksemas toas radiaatori külge ja kutsus korterisse Sten Klaseri. käskis algselt S K küll kannatanu käeraudadest vabastada, kuid koos K.Kenzapiga sundis teda helistama erinevatele isikutele ja raha küsima, nägi pealt, kuidas K.Kenzap kannatanut korteris peksis, lüües vähemalt 2 korda teda rusikaga näkku, teda kehavigastuste tekitamisega ähvardas, öeldes, et lõikab tal kõrvad peast, murrab käed ja jalad, tema telefoniga suhtlemist piiras ja et korteri esimeses toas valvasid K.Kenzapi sõbrad, et kannatanu ei põgeneks ning kannatanut vabastamata, vigastustega kannatanule abi osutamata, lahkus korterist, samuti lahkusid teised nimetatud isikud, jättes kella 22:00 paiku kannatanu üksi nimetatud korterisse luku taha. T M ütles lahkudes kannatanule, et kui ta korterist põgeneb, siis läheb tal halvemini. Selle hoiatuse juures seisis ja vaatas kannatanule silma K.Kenzap. Peale kurjategijate lahkumist kannatanu põgenes akna kaudu, hüpates II korruse aknast välja ning pöördus tuttava poole, kes kutsus politsei. Politsei toimetas kannatanu kiirabisse, kus temal tuvastati tervisekahjustus xxx. Samuti kaebas ta alaselja valu, peavalu, valusat esihammast ning – selgitas, et peksmise ajal kaotas teadvuse. Kokkuvõttes pidi kannatanu isikute grupi poolt tarvitatud füüsilise ja moraalse vägivalla tõttu t

undma pikka aega hirmu oma elu pärast ja taluma suurt füüsilist valu ehk piinamist. Seega D M pani toime väljapressimise, kuna nõudis isikute grupis vabaduse võtmise ja vägivalla tarvitamisega varalise kasu üleandmist, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Rita Siniväli, süüdistatav Sten Klaser ja tema kaitsja Alar Neiland kohtus käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi nähtud kuriteo toimepanemise eest

ette Sten Klaserile karistuseks 4

karistuseks 1 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergemad kaetuks raskeima karistusega, seega liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud tähtajalisest vangistusest ärakandmi KarS § 68 lg 1 sele viis 5 kuud vangistust; alusel lugeda karistusaja alguseks Sten

Klaseri kinnipidamise päev 27.08.2018. Ülejäänud osa kandmata karistusest 3 aastat 7 ui kuud vangistust, ei pöörata täies mahus täitmisele, k süüdimõistetu ei pane kolme 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Rita Siniväli, süüdistatav Kert Kenzap ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

Kert Kensapile karistuseks 4 aastat vangistust; KarS

karistuseks 30

§ 199 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest päeva vangistust;

karistuseks aasta KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 vangistust; KarS § 4181 karistuseks 1 aasta lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistust. kergemad kaetuks raskeima KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes karistusega, seega liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud tähtajalisest vangistusest ärakandmisele 5 kuud vangistust; KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks kinnipidamise aeg 31.07.2018 -01.08.2018, so 2 päeva, mille tõttu kuulub ärakandmisele tähtajaline vangistus 4 kuud 28 päeva. Ülejään

ud osa kandmata karistusest 3 aastat 7 tase kuud vangistust, ei pöörata täies mahus täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aas katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, määrata Kert Kenzap kriminaalhooldaja järelevalve alla ning kohustada teda käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p. 1 6 sätestatud - kontrollinõudeid ning kohustusi: - elukohas (xxx);

elama kohtu määratud alalises - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti kohustada Kert Kenzapit käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 2-1, 8 tulenevaid kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - osalema sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Rita Siniväli, süüdistatav T M ja tema kaitsja Viktoria Ivanova käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS §

214 lg 2 p 4, 5 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

T Mile karistuseks 4 aastat vangistust; KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toim

epanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust;

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergemad kaetuks raskeima karistusega ning

elama kohtu määratud alalises elukohas - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti kohustada T M

-1, 8 tulenevaid it käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 2 kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi;

-

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - osalema sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Rita Siniväli, süüdistatav

D M ja tema kaitsja Aivar Kello käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS §

214 lg 2 p 4, 5 järgi KarS § 87 sätteid kohaldades ja tema suhtes KarS § karistusest vabastamist

Menetluskulud Seoses süüdistatava alaealisuse tõttu jätta KrMS § 180 lg D Mi 3 alusel kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud tervikuna, s.o. sundraha summas 1350 eurot ja kaitsjatasu 1159.92 eurot, kokku summas 2509.92 eurot riigi kanda.

Seoses süüdistatava alaealisuse tõttu jätta KrMS § 180 lg T M 3 alusel kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud tervikuna, s.o. sundraha summas 1350 eurot ja kaitsjatasu 1180 eurot, kokku summas 2530 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub KrMS p 1 süüdistatavalt Kert Kenzapilt § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1350 eurot .

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb välja mõista riigi õigusabi korras määratud Kert Kenzapilt kaitsjatasud, s.o. kokku summas 1680 eurot.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Kert Kenzapil tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kert Kenzapilt tuleb v narkootilise aine ekspertiis (akt nr 18E älja mõista – AN0936) summas 84 eurot ja tulirelva ekspertiisi akt nr 18E-TB0081 23.08.2018 summas 210 eurot, kokku summas 294 eurot.

Seega tuleb Kert Kenzapilt tasuda menetluskulud kokku summas 3342 eurot, vastavalt kokkleppele kuulub Kert Kenzapilt väljamõistmisele menetluskulud summas 1500 eurot, mis vastavalt KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o. 125 eurot.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub t KrMS

süüdistatavalt Sten Klaseril § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1350 eurot .

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb välja mõista riigi õigusabi korras määratud Sten Klaseril kaitsjatasud, s.o. kokku summas 2160 eurot.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Sten Klaseril tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Sten Klaserilt tul -TB0081 eb välja mõista tulirelva ekspertiisi akt nr 18E 23.08.2018 kohaselt 210 eurot.

Seega tuleb Sten Klaseril tasuda menetluskulud kokku summas 3720 eurot, mis vastavalt KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o. 310 eurot.

CD plaat kõnesalvestisega numbrile 112, 31.07.2018 k xxx tarbivad kanepit)

; – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist - -R plaat, millel salvestis, kus A.V ja T.M -

CD jt. viibivad 31.07. öösel politseiauto kongis hävitada peale kohtuotsuse jõustumist

; - -R plaat, millel salvestised, mis kasutaja A V

CD pani üles VK.com lehele (kannatanu peksmine ja poisid politsei auto kongis)

peale kohtuotsuse – jätta toimiku juurde jõustumist; - -R plaat, millel foto Sten Klaser ID-kaardist peale kohtuotsuse

CD – jätta toimiku juurde jõustumist; - -

CD R plaat, millel salvestis, mis oli DELFI uudiste lehel üleval kannatanu peksmisest –

jätta toimiku juurde peale kohtuotsuse jõustumist. PP laos asuvad (akt nr 2018-1499, 15.10.2018) - xxx

, Tallinn Kert Kenzap´ilt ära võetud käerauad – hävitada

peale kohtuotsuse jõustumist; - A V

peale kohtuotsuse

ilt võetud käerauad HC600 Carbon 17C00083 + ümbris – hävitada jõustumist; - xxx

;

läbiotsimisel võetud lagunenud padrunivöö – hävitada peale kohtuotsuse jõustumsit - Sten Klaseri NOKIA koo

s kõnekaardiga, SUPER kõnekaardi ümbris, Bitcoinide rahakott koos karbi juhtme ja käsikirjas kirjutatud paberiga; paberilehed; võetud paberilehed xxx bitcoinide infoga, dokumendid kileümbrises, parkimispilet sõidukile reg. nr. – xxx

tagastada Sten Klaserile. (akt nr 2018-1640, 14.11.2018) -

;

K.Kenzapilt võetud käeraudade võti – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist - K K Swedbank pangakaart

;

– hävitada peale kohtuotsuse jõustumist - xxx, Tallinn korterist kaasa v

31.07.2018 läbiotsimisel õetud metallist karp; Acer Aspire sülearvuti koos laadijaga – peale kohtuotsuse jõustumist anda Sten Klaserile . Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p

3, 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315; KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 73, § 74, § 75 § 78 p 1, § 87 lg 1 p 1, 10 § VÕS §

, 1043, § 1045, § 127 kohus: o t s u s t a s

Süüdi tunnistada Sten Klaser: KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi ja mõista karistu

seks vangistus 4 aastat ; KarS § 199 lg 1 § 22 lg 3 järgi ja mõista karistus - eks vangistus 1 kuu; KarS § 4181 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta;

KarS § 64 lg 1 alusel kergemad karistus lugeda kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks ed mõista Sten Klaserile 4 aastat vangistust.

KarS § 73 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 5 kuud vangistust. Vangistus 3 aasta ja 7 kuud jätta täitmisele pööramata Sten Klaseri suhtes tingimisi , kui Sten Klaser ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sten Klaseri eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o vangistuse 5 kuud, kandmise aja alguseks lugeda 27.08.2018.a.

Tõkend – – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või osaliselt mõistetud vangistuse vahistamine

ärakandmist.

Süüdi tunnistada Kert Kenzap: KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aasta t; KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangitus 1 kuu; KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta; KarS § 4181 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta;

KarS § 64 lg 1 alusel kergemad karistused lugeda kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista Kert Kenzapile 4 aastat vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 5 kuud vangistust. Vangistus 3 aasta ja 7 Kert Kenzapi suhtes tingimisi kohaldamata ja vangistust ei kuud jätta pöörata täitmisele, kui Kert Kenzap ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

KarS § 75 lg– 6 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid: s 1 p 1-

- (xxx);

elama kohtu määratud alalises elukohas - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - luma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

al kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Kert Kenzapi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 2¹ alusel kohustada käitumiskontrolli ajal mitte omama või Kert Kenzapi tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid KarS § 75 lg 2 p 8 käitum alusel kohustada Kert Kenzapi isekontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Kert Kenzapile määratud 3 aasta pikkus katseaja algust alates e kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.01.2019.a.

Kert Kenzap onna kriminaalhooldusametniku määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosak järelevalve alla.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Kert Kenzapi eelvangistuses viibitud aeg 31.07.2018 -01.08.2018, so 2 päeva karistusaja hulka ning koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o vangistuse 4 kuud

ja 28 päeva, kandmise aja alguseks lugeda

karistuse kandmisele asumise päev.

Tõkend – – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. elukohast lahkumise keeld

Süüdi tunnistada T M: KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat;

KarS § 64 lg 1 alusel kergemad karistused lugeda kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista T M 4 aastat vangistust. ile

KarS § – 2 päeva, 68 lg 1 alusel arvata T Mi eelvangistuses viibitud aeg 29.04.2018-30.04.2018 31.07.-01.08.2018 - 29.09.2018, so kokku 1 karistusaja 2 päeva, 29.08.2018 – kuu ja 4 päeva hulka ja kandmata karistus 3 aastat 10 kuud ja 26 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus T Mi suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui T M ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel

toime uut kuritegu -s 75 lg 1 p 1- ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - (xxx);

elama kohtu määratud alalises elukohas - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - ama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

sa , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada käit T Mi umiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 2¹ alusel kohustada käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama T Mi narkootilisi või psühhotroopseid aineid

alusel kohustada T Mi otsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 2 p 8 käitumisekontrolli ajal osalema s KarS § 78 p 1 alusel arvestada le määratud 3 aasta pikkuse katseaja algust alates T Mi kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.01.2019.a.

T M määrata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend – – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. elukohast lahkumise keeld

Süüdi tunnistada D M KarS kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. § 214 lg 2 p 4,5 järgi KarS § 87 sätteid seoses mõjutusvahendi koh kohaldades vabastada D M karistusest aldamisega.

KarS § 87 lg 1 p 1, 10 alusel kohaldada D M hoiatus ja muu asjakohane isiku poolt vabatahtlikult ile võetav kohustus vabanduskirja kirjutamine kannatanule kokkuleppe sõlmimisel, mill - ise kohus kannatanule edastab.

Tsiviilhagi Välja mõista T Milt tsiviilhagi summas 3500 eurot T P kasuks. Raha kanda T P arveldusarvele Nordea pangas xxx. Menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta T Mi ja D Mi kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud tervikuna riigi kanda

Kert Kenzapilt menetluskulud summas 1500 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 125 eurot. Kert Kenzapilt menetluskulud summas 1824 eurot jätta riigi kanda.

Välja mõista Sten Klaserilt 1350 eurot sundraha, ekspertiisitasu 210 eurot ja kaitsjatasu 2160 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 3720 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igaku 310 eurot. iselt vähemalt

Makseinfo me - netluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavatele e posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid - -plaat ja 4 -R plaati

CD CD –jätta toimiku juurde peale kohtuotsuse jõustumist. PP laos asuvad (akt nr 2018-1499, 15.10.2018) - xxx

, Tallinn Kert Kenzap´ilt ära võetud käerauad – hävitada

peale kohtuotsuse jõustumist; - A V

peale kohtuotsuse

ilt võetud käerauad HC600 Carbon 17C00083 + ümbris – hävitada jõustumist; - xxx

;

läbiotsimisel võetud lagunenud padrunivöö – hävitada peale kohtuotsuse jõustumsit - Sten Klaseri NOKIA koos kõnekaardiga, SUPER kõnekaardi ümbris, Bitcoinide rahakott koos karbi juhtme ja käsikirjas kirjutatud paberiga; paberilehed; võetud paberilehed xxx

bitcoinide infoga, dokumendid kileümbrises, parkimispilet sõidukile reg. nr. – xxx

tagastada Sten Klaserile. (akt nr 2018-1640, 14.11.2018) -

;

K.Kenzapilt võetud käeraudade võti – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist - K K Swedbank pangakaart

;

– hävitada peale kohtuotsuse jõustumist - xxx

31.07.2018 läbiotsimisel , Tallinn korterist kaasa võetud metallist karp; Acer Aspire sülearvuti koos laadijaga – peale kohtuotsuse jõustumist anda Sten Klaserile . Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik