2-18-124555/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-124555

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-124555

Tsiviilasi

OÜ PINNUKS hagi Estla Houses OÜ vastu 3000 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

3000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja OÜ PINNUKS (rk 12353086; asukoht Spordi 4-12,

68207 Valga; e-post pinnuks@gmail.com), seaduslik

esindaja Vello Oja, e-post XXX;

kostja Estla Houses OÜ (rk 12898532; asukoht Vinkli 8,

50411 Tartu; e-post andrus@estlahouses.ee), lepinguline

esindaja Keidi Kõiv, e-post menetlus@ejlegal.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ PINNUKS hagi Estla Houses OÜ vastu osaliselt.

2. Välja mõista Estla Houses OÜ-lt OÜ PINNUKS kasuks viivis 145 eurot.

Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta OÜ PINNUKS maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulud Estla Houses OÜ

kanda ning OÜ PINNUKS ja Estla Houses OÜ hagimenetluses tekkinud menetluskulud

OÜ PINNUKS kanda.

4. Määrata tsiviilasjas nr 2-18-124555 Estla Houses OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks

187,50 eurot (lepingulise esindaja kulud).

5. Välja mõista OÜ-lt PINNUKS Estla Houses OÜ kasuks menetluskulud 187,50 eurot.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama apellatsioonkaebuse.

2(4)

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ PINNUKS (hageja) esitas 16.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Estla Houses OÜ-lt (kostja) võlgnevuse 3000 eurot ja viivise 2744,58 eurot

väljamõistmiseks, millele kostja esitas 06.11.2018 vastuväite.

Vastuväite kohaselt on kostja 29.10.2018 tasunud hagejale põhinõude 3000 eurot ning hüvitanud

riigilõivu 172,34 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Kostja vaidleb vastu viivisenõudele põhjusel, et

viivist on arvestatud valesti ja poolte vahel puudub kokkulepe viivisemäära 0,5% päevas osas.

2. 16.11.2018 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega.

3. 29.11.2018 esitas hageja kohtule hagi kostjalt viivise väljamõistmiseks summas 3000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 2018. aasta kevadel kostjale metsamaterjali, väljastades

XX.XX.XXXX arve nr XXX summas 4047,26 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.04.2018 ja

tasumisega viivitamise korral oli ette nähtud viivis 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva

eest. 30.07.2018 tasus kostja 1047,26 eurot ja 30.10.2018 pärast maksekäsu kiirmenetluse

alustamist laekus ülejäänud 3000 eurot koos selleks ajaks tekkinud menetluskuludega. Kuna

kostja viivitas arve tasumisega, nõuab hageja kostjalt viivist ajavahemiku 26.04.2018 kuni

30.10.2018 eest arvel näidatud määras kokku summas 3000 eurot, et viivis ei ületaks põhinõude

suurust.

Hageja palub hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 3000 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule müügiarve nr XXX, viivisearved nr XXX,

XXX, XXX, XXX ja XXX ning viivisekalkulaatori arvestuse.

4. 13.12.2018 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse.

Vastuse kohaselt puudub poolte vahel kokkulepe viivisemäära osas, mistõttu puudub hagejal

õigus nõuda kostjalt viivist määras 0,5% päevas. Samuti peetakse kohtupraktikas 0,5%-list

viivisemäära päevas ebamõistlikult kõrgeks. Kostja arvates on hagejal õigus nõuda viivist vaid

seadusjärgses määras kokku summas 144,76 eurot. Kostja märgib, et ei ole viivisearveid kunagi

saanud ja isegi kui arved oleks esitatud, ei saa arvetele mittereageerimist lugeda kostja

nõustumiseks arvel märgitud ebamõistlikult kõrge viivisega.

Kostja tunnistab hageja viivisenõuet summas 144,76 eurot ja palub ülejäänud osas jätta hagi

rahuldamata. Menetluskulud (lepingulise esindaja õigusabikulud) 262,50 eurot (3,5 tundi ×

75 eurot ilma käibemaksuta) palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja lisas vastusele 29.10.2018 maksekorralduse.

5. Hageja 20.12.2018 vastuväidete kohaselt ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et poolte vahel

ei olnud kokkulepet viivisemäära osas. XX.XX.XXXX kostjale väljastatud arve nr XXX

sisaldas muude andmete kõrval ka viivisemäära 0,5% päevas. Kuna kostja maksetingimusi ei

vaidlustanud, nõustus kostja muuhulgas ka viivisemääraga. Hageja märgib, et metsamaterjali

tarnete puhul on tavapärane praktika, et kirjalikke lepinguid ei sõlmita ja maksetingimused

määratakse arvega. Kostja viited viivise ebamõistlikule suurusele ei ole asjakohased, kuivõrd

kostja ei ole tarbija.

Kohtu põhjendused

6. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.

7. Hageja on esitanud kostja vastu hagi 3000 euro nõudes rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise eest.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

3(4)

8. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle:

- hageja müüs 2018. aasta kevadel kostjale 36,66 tihumeetrit männipalki suulise müügilepingu

alusel lepingus viivisemäära kokku leppimata;

- kostja on kauba pretensioone esitamata vastu võtnud;

- hageja väljastas XX.XX.XXXX kostjale 4047,26 euro tasumiseks arve nr XXX;

- arvel on märgitud maksetähtajaks 25.04.2018 ning maksega viivitamisel viivisemääraks 0,5%

päevas;

- kostja on tasunud arvel näidatud summa ositi: 30.07.2018 tasus kostja 1047,26 eurot ja

29.10.2018 tasus kostja 3000 eurot.

9. Poolte vahel on vaidlus selles, kas arve vastuvõtmine ja sellele vastuväidete esitamata jätmine

tähendab nõustumist arvel toodud tingimustega, st eelkõige viivisega ja selle määraga.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei saa reeglina arve vastuvõtmist käsitada arvele sisulise

nõustumuse andmisena ning seda ei saa lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest

nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus märgib, et praegusel juhul ei ole kohtule

esitatud ka selliseid asjaolusid, mille kohaselt saaks tahteavalduseks lugeda kostja vaikimist või

tegevusetust (VÕS § 20 lg 2).

Kuigi majanduskäibes võib praeguses asjas esitatud arvele sarnaste arvete esitamine olla

tavapärane käitumine ka neil juhtudel, mil lepingus ei ole viivises kokku lepitud, ei tähenda

siiski sellise arve vastuvõtmine üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud

tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid

poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni

kokkuleppimata tingimustes. Hageja ei ole selliselt viivise määra kohta kokkuleppe sõlmimist

tõendanud.

Kohus märgib, et arve vastuvõtmine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud

tingimustega nõustumist. Seda näiteks juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega

näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud

viivise vms. Praeguses asjas eeltoodud asjaolusid tuvastatud ei ole.

10. Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest lahendis nr 3-2-1-144-09, ei ole hagejal õigust nõuda

viivist 0,5% päevas, sest ainuüksi arve väljastamist nimetud viivisemääraga ei saa lugeda poolte

kokkuleppeks ja kostja poolset arve vastuvõtmist viivisemääraga nõustumiseks.

Kuna kostja on aga viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, on hagejal õigus nõuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on

rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise

lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku

sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi.

Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine).

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seadusjärgses määras viivis perioodi 26.04.2018 kuni

30.07.2018 eest 85,16 eurot (võlgnevuse summa 4047,26 eurot) ning perioodi 31.07.2018 kuni

29.10.2018 eest 59,84 eurot (võlgnevuse summa 3000 eurot), kokku seega 145 eurot (viivise

arvutamisel on kohus kasutanud viivisekalkulaatorit).

Kuivõrd kohaldamisele kuulub viivise seadusjärgne määr, puudub vajadus anda hinnang poolte

väidetele viivisemäära 0,5% päevas ebamõistlikkuse kohta.

11. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

145 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

4(4)

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud jätta hageja maksekäsu kiirmenetluses tekkinud

menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kostja oma käitumisega põhjustas kohtu poole pöördumise,

ning poolte hagimenetluses tekkinud menetluskulud hageja kanda. Kohus arvestab siinjuures

asjaoluga, et kostja vaidles juba maksekäsu kiirmenetluses hageja viivisenõudele põhjendatult

vastu, seega tuli hagejal nõude hagimenetlusse üleandmisel arvestada kostjal tekkida võivate

menetluskuludega.

13. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuivõrd kostja on hagejale hüvitanud temal maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulud

(riigilõiv 172,34 eurot ja menetluskulud 20 eurot), määrab kohus käesolevas lahendis rahaliselt

kindlaks üksnes kostja hagimenetluses tekkinud menetluskulud.

14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise

kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja

ülemääraste kulude hüvitamise eest.

15. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja õigusabikulud 262,50 eurot ilma

käibemaksuta (3 tundi 30 minutit × 75 eurot). Õigusabi on seisnenud vastuväite esitamises

maksekäsu kiirmenetluse avaldusele (45 minutit), hagimaterjalidega tutvumises (30 minutit) ja

kostja vastuse koostamises hagiavaldusele (2 tundi l5 minutit).

16. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (lepingu rikkumine), hageja nõude olemust

(viivise nõue), tsiviilasja keerukust (vähekeerukas) ja mahukust (vähemahukas) ning kostja

menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud hagimenetluses on

põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses 187,50 euro ulatuses (2 tundi 30 minutit ×

75 eurot). Kohtu hinnangul tuleb kostjat esindanud lepingulise esindaja tasu 75 eurot tunnis ilma

käibemaksuta pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud 187,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik