Legislator Case Law & Legislation
2-18-12982/16 AI generated

2-18-12982/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-18-12982/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

30.08.2018.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu põhjusel, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega oma seisukohta esitatud hagi suhtes kohtule ei teatanud. Kohtukutse ja menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte politseitöötajate abiga 28.12.2018.a.

Legislator headnote

AI generated

2-18-12982/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus avaldatakse 25.01.2019.a. avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number 2-18-12982 Kohtuasi O Ši hagi A Ši vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind 3500.- eurot Menetlusosalised Hageja: O Š (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja: A Š (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 24.01.2019.a. Resolutsioon Lahutada O Ši ja A Ši abielu, mis on sõlmitud xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis.

Poolte menetluskulud jätta nende endi kada.

Jätta poolte menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.

1. 30.08.2018.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu põhjusel, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi.

2. Hageja jäi kohtuistungil esitatud hagi juurde.

3. Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitas hageja abielutunnistuse.

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.

4. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega oma seisukohta esitatud hagi suhtes kohtule ei teatanud. Kohtukutse ja menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte politseitöötajate abiga 28.12.2018.a.

Kohtuotsuse põhjendused.

5. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

6. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu ka lahutada.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.

7. Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulude jaotamisel tuleb kohtul juhinduda TsMS §

164 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannavad abielulises perekonnaasjas pooled oma menetluskulud ise.

8. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks nende rahalist suurust.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.

9. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 122 lg

1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg ning TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500.- eurot.

Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks, mis on mittevaraline nõue, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500.- eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik