1-09-19605/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-09-19605

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.novembril 2009.a. Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-19605 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Tõlk

Kriminaalasi N.I süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Anu Vilt Süüdistatav N.I

eluvõi asukoht ja aadress: X isikukood või sünniaeg: XXX kodakondsus: X perekonnaseis: X haridus: X emakeel: X töökoht või õppeasutus: X karistatus: varem kohtulikult karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja : vandeadvokaat Anu Pärtel /määratud korras/

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus

2 (4) o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada N.I KarS § 263 p 1 järgi ja mõista karistuseks

8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning N.I

täitmisele mitte pöörata, kui katseaja kestel ei pane N.I kaheksateist (18) kuu toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – X

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks.

Samuti tuleb määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna N.I juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada N.I käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista süüdistatavalt N.I-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017,

viitenumber 2800049874) pooles ulatuses süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, s.o summas kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks

(3262) krooni 50 senti.

Kinnitada vandeadvokaat Anu Pärtel kaitsjatasu süüdistatav N.I kaitsmise eest kriminaalasja kohtulikus menetlemises summas kaks tuhat kolmsada nelikümmend üheksa (2349.-) krooni 60 senti (s.h käibemaks 391,60 krooni) ning maksta kaitsjatasu riigieelarvelistest vahenditest OÜ-le Advokaadibüroo IN JURE (Riia tn 15 B Tartu 51010).

KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista süüdistatavalt N.I-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) pooles ulatuses kaitsjatasu, s.o summas üks tuhat ükssada seitsekümmend neli (1 174) krooni 80 senti. Ülejäänud osas (s.o

1 174,80 krooni) jätta kaitsjatasu riigi kanda ning N.I-lt välja mõistmata.

Välja mõista N.I-lt kaks tuhat (2000.-) krooni T. T kasuks.

3 (4)

Tõkend – elukohast lahkumise keeld N.I suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (27.11.2009.a.).

Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (27.11.2009.a.).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s :

Kriminaalasjas süüdistatakse N.I selles, et tema, rikkudes avalikku korda, vägivallaga, tungis grupis koos seni kindlakstegemata isikuga, ajavahemikul 17.04.2009.a kella 23.30 – 18.04.2009.a kella 00.30 vahel X mk X linnas XX asuva X ees parklas kallale T.

T. ), kellele lõi peaga näkku ja tungis uuesti kallale, kus nende vahel tekkis rüselus, samuti lõi seni kindlakstegemata isik T. T. ) jalaga kehapiirkonda nii, et viimane lendas üle traataia, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, rikkudes oma käitumisega teiste sealviibivate isikute rahu. Kallaletungi käigus rikuti T. T. ) dressipluus (pusa) väärtusega 1000.- krooni ja teksapüksid väärtusega 1000.- krooni.

Avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani N.I toime KarS § 263 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: T.Ton esitanud tsiviilhagi summas 2000 krooni.

Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr N.I suhtes : Prokurör nõuab kohtus : KarS § 263 p 1 N.I-le järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, nõuab prokurör kohtus

8 (kaheksa) kuud vangistust. karistuseks

KarS § 74 lg.1 kohaselt jätta mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, N.I-le määrates KarS § 74 lg.3 kohaselt katseajaks aastat

2(kaks) .

KarS § 74 lg 1 kohaselt allutada katseaja kestel käitumiskontrollile, N.I

kohustades teda täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4 (4) 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kars § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada N.I käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Välja mõista N.I-lt T. T. 2000 krooni. Välja mõista T. T. kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni.

Menetluse käik :

N.I on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav N.I ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 22.09.2009.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav N.I kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

Aivar Pellja Kohtunik 27.11.2009.a