1-19-329/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2019.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-329 (18278001730) Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Kriminaalasi P.G süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Jüri Vissak Kaitsja

Rein Napa – riigi õigusabi osutamise korras Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p 1 alusel kaitsjata

kokkuleppe punktis 10 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu

Süüdistatav

RESOLUTSIOON P.G elukoht XXX isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik emakeel eesti keel, haridus XXX hetkel ei tööta, mootorsõiduki juhtimisõigus puudub kriminaalkorras karistatud, tõkendita 14.-16.09.2018.a oli kahtlustatavana kinnipeetav Süüdi tunnistada P.G KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 5 kuud (viis) vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata P.G eelvangistuses 14.-16.09.2018.a viibitud 3 päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 4 kuud 27

päeva (neli) (kakskümmend seitse) vangistust. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 4 kuud 27 päeva vangistust P.G-le

kriminaalasjas nr 1-18-833 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28.02.2018.a

kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 kuu (kahe) vangistuse, võrra ja mõista P.G-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6

(kuus) kuud 27 päeva vangistust. (kakskümmend seitse)

2

KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada 6 kuud 27 päeva vangistust 207

(kahesaja seitsme) (ühe) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 aasta vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel on P.G üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma: 1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas – ; XXX (tel nr XXX, e-post: XXX

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2. KarS § 75 lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi. 3. KarS § 75 lg 2 punktis 8 sätestatud kohustust – osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.G-lt riigituludesse menetluskuluna kokku 870 € , milline summa koosneb järgmistest kuludest: (kaheksasada seitsekümmend eurot)

• 60 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 3334; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 810 € sundraha

(KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks P.G-le

tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 870 € tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 72 eurot 50 (seitsekümmend kaks) (viiskümmend)

senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse

kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Menetluskulu tuleb tasuda Maksuja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga ühele järgmistest kontonumbritest: 99919700003001

• SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X),

• SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X),

• LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-19-329, menetluskulu 25.01.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

3

Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:

- süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale üldkasuliku

töö kohaldamiseks,

- Riigi Tugiteenuste Keskusele menetluskulu käsitlevas osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) P.G süüdistatakse selles, et tema 14.09.2018 kella 19:24 paiku juhtis Tartus, Tehnika

tn 2 juures mootorsõidukit ATV Can-Am Outlander reg nr XXX olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,01 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus P.G kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe

liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus P.G Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning Liiklusseaduse § 160 lg 1, mille kohaselt maastikusõidukit võib juhtida isik, kellel on mis tahes kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sellega pani P.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 (kolm) päeva (14.– 16.september 2018), mille vältel P.G oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat 4 (nelja) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkust vangistust 28.02.2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt P.G-le mõistetud karistuse ära kandmata osa – 2 (kaks) kuud vangistust - võrra ja mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

4

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada P.G-le mõistetud 6 (kuus) kuud ja 27

(kakskümmend seitse) päeva vangistust 207 (kahesaja seitsme) tunnise üldkasuliku tööga, mille ta on kohustatud ära tegema 1 (ühe) aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et P.G on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et P.G on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud:

• riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 60 (kuuskümmend) eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu.

• kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot;

Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot - ära tasuda osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul, kohustades

P.G tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja 50 senti. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/