2-18-14310/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-14310

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu ühisomandi lõpetamiseks. Hagi

menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 13. novembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline

esindaja Peeter Malve

Kostja: YY

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13. novembri 2018 määrus tühistada ja saata asi menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 25. septembril 2018 Harju maakohtule hagi YY (kostja) vastu ja palus:

-

lõpetada poolte kaasomand kinnistu suhtes, mis asub aadressil XXX (registriossa

nr XXXXXXX, edaspidi „kinnistu“) selliselt, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ja

ta maksab kostjale ⅙ suuruse kaasomandiosa kaotuse eest hüvitise;

-

tuvastada kostja kohustus anda pärast hüvitise saamist nõusolek kinnistusraamatusse

tehtud omanikukande kustutamiseks ja ainuomanikuna hageja sissekandmiseks.

Hageja väitel

-

kuulub kinnistu poolte ühisomandisse, hagejale kuulub kinnistust osa, mis vastab

jagamisel ⅚ suurusele mõttelist osale ja kostjale ⅙. Kinnistu ei ole kumbagi poole

elukohaks;

-

kinnistu kuulus eelnevalt võrdsetes osades poolte vanematele abielulise ühisvarana

kuni nende surmani;

-

kostja omandas kinnistust ⅓ suuruse osa oma ema AA pärandit vastu võttes,

kinnistusraamatusse kanti kostja kinnistu ühisomanikuna 25. juulil 2017;

2 (4)

-

hageja omandas kinnistust ½ suuruse osa oma isa HH ainupärijana pärandit vastu

võttes. Kinnistusraamatusse kanti hageja kinnistu ühisomanikuna 25. juulil 2017;

-

hageja omandas enne kinnistu ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmist

18. juulil 2017 pärandvara ühisuse osa kinketehinguga kinnistust SS-lt veel ⅓ suuruse

osa, mille viimane oli pärinud AA pärandava ühisusest;

-

hageja on alates 2018. aasta suvest üritanud jõuda kostjaga kokkuleppele kinnistu

müümises, kuid kostja ei ole oma seisukohast teada andnud.

2. Maakohus jättis hagi 22. oktoobri 2018 määrusega käiguta ja andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks kohustas maakohus hagejat: esitama

kohtule menetlusdokumendi, milles on märgitud selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi

aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tasutud juurde riigilõivu 150 eurot.

Maakohus märkis, et tegemist on pärandvara jagamise nõudega ja kinnistusraamatusse vajalike

omanikukannete tegemiseks kostjat tahteavaldusi andma kohustamise nõudega, seega on

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, lg 1¹ ja lg 4 p 4 ning § 134 lg 1 järgi

hagihind 7 000 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) kohaselt tasuda riigilõivu 450 eurot.

3. Hageja esitas 31. oktoobril 2018 vastuväite kohtu tegevusele. Ta leidis, et hagiavaldus on

menetluskõlbulik ja tasutud riigilõiv (300 eurot) piisav.

4. Maakohus keeldus 13. novembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi TsMS § 340¹

lg 2 alusel menetlusse võtmisest, kuna puudused olid kõrvaldamata. Ühtlasi jättis maakohus

rahuldamata hageja vastuväite kohtu tegevusele.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas 19. novembril 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Hageja nõustus, et tal võib olla vajalik esitada pärandvara jagamise nõue.

Maakohus leidis aga ekslikult, et kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku kostja tahte-

avalduse asendamise taotluse näol on hagis tegemist iseseisva nõudega, millelt tuleks samuti

tasuda riigilõivu ja selle tulemusel kohustas hagejat tasuma riigilõivu hagihinnalt 7 000 eurot.

Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 3 alusel kohaldatakse pärandvara jagamisele kaasomandi

jagamise sätteid, sh asjaõigusseaduse (AÕS) § 77. Analoogselt kaasomandi lõpetamisega ei näe

seadus pärandvara jagamise korral ette teistsugust menetluskorda kinnistusraamatu kannete

muutmiseks. Kohtupraktikas ega seaduses ei ole tahteavalduse kohtulahendiga asendamise

taotlust käsitletud eraldiseisva nõudena, vaid kohtuotsuse täitmise korda täpsustava taotlusena

TsMS § 445 lg 1 mõistes, millelt ei pea riigilõivu tasuma.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vastust ei esitanud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 21. detsembril 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning

§ 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks

maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

8. Maakohus tugines vaidlustatud määruses üksnes TsMS § 340¹ lg-le 2, kuid see on üldsäte,

mis üksi ei anna piisavat alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Vastav alus tuleneb

erisättest, mis näeb ette hagiavalduse menetlemise eeldused. Nii tuleb hagi menetlusse

3 (4)

võtmisest keeldumisel tugineda vähemalt ühele TsMS § 371 ammendavas loetelus esitatud

alusele. Maakohus ei ole aga vaidlustatud määruses mingit konkreetset alust ega viidatud

paragrahvi normi esile toonud, mille alusel hagi menetlemisest keelduda. Hagiavalduses ei

esine maakohtu 22. oktoobri 2018 määruses osundatud ja vaidlustatud määruses refereeritud

puudusi ulatuses, mis takistaks hagi menetlemist.

9. Hageja tugineb sellele, et kinnistu on poolte ühises omandis, aga palub hagiavalduse

resolutsioonis lõpetada kaasomandi. Hagiavalduses esile toodud asjaoludel omandas hageja

osad ühisomandis pärimise ja pärandvara ühisusest osa kinkimise teel. PärS § 147 teise lause

kohaselt kohaldatakse pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kaasomandi

sätteid, sama tuleneb AÕS § 70 lg-st 7.

AÕS § 70 lg 1 kohaselt on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand.

AÕS § 70 lg 2 järgi jaotub ühine omand kaas- ja ühisomandiks, kusjuures lg-te 3 ja 4 sisu

kohaselt eristatakse neid ühise omandi liike vastavalt sellele, kas isikute omandi mõttelised osad

on määratletud. Samas ei muuda see midagi olulist ühise omandi lõpetamise nõude korral, sest

AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui

ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, mis

toimub asja jagamisega vastavalt kaasomanike kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1) või vaidluse

korral kohtu poolt (AÕS § 77 lg 2), mille tulemusel kohus määrab kindlaks asja jagamise viisi.

PärS § 152 lg 1 annab kaaspärijale sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt samasisulise

nõudeõiguse, mis võib siiski olla piiratud mh PärS § 155 ja 159 sätetega. Hageja on esitanud

ühise omandi lõpetamise viisi – jätta kinistu hagejale ja mõista kostjale välja hüvitis tema osa

eest, mis on ka pärandavara ühisuse lõpetamisel lubatav nõue hagiavalduses esitatud faktiliste

asjaolude tõelevastavuse korral. Nõude sõnastust saab täpsustada ka eelmenetluse käigus.

10. Hageja on toonud esile piisava hagi aluse. Ta selgitas ühise omandi tekkimist ja väitis,

kuidas tuleb osad ühises omandis määrata. Hageja väitel peaks ta saama jagamise ⅚ suuruse

osa ja kostjale jääb ⅙. See on hagi alusena vähemalt seni piisav kuni kostja pole esitanud

vastuväiteid, mis takistaks pärimise tulemusel ühisomandisse jäänud kinnistu jagamist

ühisomanike vahel. Samuti ei takista hagi menetlusse võtmist see, et hageja ei ole kinnistu

väärtust ise nimetanud, vaid taotleb selleks ekspertarvamuse küsimist.

11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega hagihinna määramise osas, mille kohaselt

tuleb tahteavalduse kohtulahendiga asendamise taotlust käsitleda eraldiseisva nõudena.

TsMS § 132 lg 4 p-de 4 ja 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nii kaas- kui

ka ühisomandi lõpetamise nõue. Seadusandja tahe nende normide kehtestamisel nähtub RLS,

TsMS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust (XII koosseis, 206 SE). Selle kohaselt

sooviti hagihinna tähenuduses muuta mittevaraliseks nõuded vaidlustes, mille tulemi

lisaväärtust on üldjuhul äärmiselt problemaatiline õigesti ja õiglaselt kindlaks määrata. Olulise

aspektina muudatuse sisseviimisel märgiti, et nimetatud vaidluste puhul ei ole sisuliselt

tegemist mitte vara väljamõistmisega, vaid omandikorralduse muutmisega, millest

menetlusosalisele tulenevat varalist lisaväärtust on küllaltki problemaatiline kindlaks teha.

Kirjeldatud mõtteviisi järgis seadusandja juba varem, TsMS ja AÕS muutmise seaduse eelnõus

(XI koosseis, 657 SE), mille kohaselt opereerivad pooled nii kaas- kui ka ühisomandi

lõpetamise menetluses oma olemasoleva varaga ega saa lahendi tegemise tulemusel kasu, sest

hagi lahendamise tulemusel muutub omandi liik ühisomandist kaasomandiks või kaasomand

muutub ainuomandiks reaalosadeks jagamisega või omand lõpeb selliselt, et teiselt poolelt

mõistetakse enamsaadu arvelt välja hüvitis.

Puudub mõistlik põhjus käsitleda pärandvara ühisuse lõpetamisest tulenevat ühise omandi

lõpetamise nõuet hagihinna ja hagejalt nõutava riigilõivu osas erinevalt kaas- või ühisomandi

4 (4)

lõpetamise nõudest. Neil kaalutlustel märkis hageja õigesti hagihinnaks 3 500 eurot ja tasus

hagi esitamisel RLS § 59 lg-te 1 ja 4 kohaselt riigilõivu 300 eurot.

12. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest. Ringkonnakohus selgitab, et kui maakohus menetluskulude jaotamisel ei jäta

käesolevaga lahendatud määruskaebuse menetlemise kulusid kostja kanda, siis saab hageja

TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm